Kohtulahend

I.M kaitsja advokaat Talvi Vaske D.G kaitsja advokaat Riine Lumiste

RESOLUTSIOON

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (5 kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata ning koheselt kuulub reaalselt ärakandmisele 5 (viis) kuud vangistust algusega 26.01.2009.a., millest täiendavalt lugeda kantuks 2 eelvangistuspäeva, s.o. 20.-21.12.2007.a. KarS § 74 alusel jäetakse 5 kuud vangistust tingimisi täitmisele pööramata, kui D.G 2 (kahe)-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavates sotsiaalabiprogrammides. Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata D.G-le kriminaalhooldaja.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates otsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ja on kättesaadav kohtu kantseleis ning saadetakse kinnipeetavatele 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate saamist ja kantseleis registreerimist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada otsuse teinud kohtule.

SÜÜDISTUSED

D.G süüdistatakse selles, et tema detsembri alguses 2006.aastal, eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal, sõitis koos I.M-iga Tallinnast Pärnusse ning kasutas selleks ebaseaduslikult ajutiselt ning omastamise eesmärgita võõrast sõiduautot Volkswagen Golf, registrimärgiga XXX, teades, et I.M võttis nimetatud sõiduauto ilma omaniku loata. D.G lõpetas sõiduauto kasutamise järgmise päeva varahommikul kella 05.30 paiku Tallinnas. D.G ja I.M süüdistatakse selles, et nad 06.12.2006.a kella 07.30-08.30 paiku hommikul võtsid võõra vallasasja, sõiduauto Ford Sierra, registrimärgiga XXX, selle ajutise kasutamise eesmärgil Tallinnas Liivamäe 4 maja eest ukseluku lõhkumise teel ning juhtisid auto vabakäigul allamäge parklasse, kus D.G ühendas sõiduauto juhtimissüsteemis juhtmed nii, et auto käivitus ja I.M ning D.G sõitsid autoga Tallinnas Võistluse 3 maja hoovi. Nimetatud asukohas istus sõiduautosse ka V.H (kelle suhtes on materjalid eraldatud), kes teadis, et D.G ja I.M on võtnud selle omanikult ebaseaduslikult ning ühiselt sõideti selle sõiduautoga Tallinnas, Tartu mnt 87 asuva Sikupilli Prisma juures olevasse tanklasse Neste ning sealt tagasi Võistluse 3 maja hoovi. Õhtul, kella 18.30 paiku sõitsid D.G , I.M ja V.H nimetatud sõiduautoga Tallinnast Tamsallu, sealt edasi Väike-Maarjasse ning sealt Rakkesse, kust sõideti tagasi Tallinna. D.G lõpetas sõiduauto omavolilise kasutamise 07.12.2006.a varahommikul, eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kellaajal. I.M ja V.H kasutasid järgnevatel päevadel nimetatud sõiduautot veel eeluurimisel täpselt tuvastamata kohtades ning aegadel hetkeni, mil nad peeti kinni politsei poolt Kosmose kino juures 10.12.2006.a kella 03.00 paiku varahommikul. Sellega panid D.G isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise ja I.M isikuna, kes on varem toime pannud varguse, toime KarS 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo – võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isikute grupis. I.M eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal, kuid mitte varem kui 28.11.2006.a ajavahemikul kell 17.00-19.20 , Tallinnas Võistluse 4 maja kõrvalt võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ELA kuuluva sõiduauto Volkswagen Golf, registrimärgiga XXX. Samuti D.G ja I.M koos V.H-ga (kelle suhtes materjalid on eraldatud) 06.12.2006.a kella 21.30 paiku tungisid ukseluku lõhkumise teel sisse Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Nõmme külas asuvasse TH XXX talu garaaži, kangutades kolmekesi ühiselt garaažiukse lahti. Seejärel võtsid D.G , V.H ning I.M ebaseaduslikult omastamise eesmärgil garaažist põdranaha (väärtusega 2000 krooni) ja paraboolil pikendusjuhtme (väärtusega 500 krooni) ning panid võetud asjad nende kasutuses olnud sõiduautosse. Seejärel tungis D.G vastavalt ühiselt koostatud plaanile aknaklaasi lõhkumise teel samal kinnistul asuvasse talumajja ning avades sissepääsu ka I.M-ile ning V.H-le , võtsid D.G, V.H ning I.M ebaseadusliku omastamise eesmärgil talumajast mikrolaineahju Midea (väärtusega 900 krooni), kohvimasina Braun (väärtusega 400 krooni), veekeetja Tomado (väärtusega 100 krooni) ja pudeli vahuveini Törley (väärtusega 55 krooni). D.G 24.02.2008 kella 04.15 paiku tungis parempoolse esiukse aknaklaasi lõhkumise teel Tallinnas, XXXmaja ette pargitud sõiduautosse VW Passat riiklike registrimärgiga XXX, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil CD raadio Denveri

esipaneeli väärtusega 1 490 krooni, tekitades kuriteoga RG materiaalset kahju summas 4680 krooni. Sellega panid D.G ja I.M toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 sätestatud kuriteo – võõra vallasasja äravõtmine selle omastamise eesmärgil isikute grupis ja sissetungimisega ning isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Samuti süüdistatakse D.G selles, et tema 13.12.2007.a. kella 03.30 paiku aadressil Tallinn, XXX asuvas korteris number 8 ähvardas oma ema AU tervisekahjustuste tekitamisega. Nimelt ähvardas D.G peksta oma ema AU juhul, kui viimane ei nõustu talle raha andma ning kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna D.G on varasemalt olnud korduvalt vägivaldne AU suhtes. D.G 20.12.2007 kella 21.45 paiku aadressil Tallinn, XXXasuvas korteris number 8 ähvardas taas oma ema AU tervisekahjustuste tekitamisega juhul kui AU ei nõustu andma D.G-le raha narkootikumide jaoks. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna D.G on varasemalt olnud korduvalt vägivaldne AU suhtes. Sellega pani D.G toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kusjuures kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist. Samuti süüdistatakse D.G selles, et tema on põhjustanud järjepidevat ja suurt valu oma emale AU alates 05.08.2007.a kuni 07.01.2009.a. Nimelt 05.08.2007.a eeluurimisel täpsemalt tuvastamata hommikusel ajal Tallinnas XXX korteris 8 tõukas vihahoos AU vastu klaasaknaga ust nii, et klaas purunes ning AU kukkus valu ja hirmu tundes maha. Seejärel lahkus D.G korterist. Samuti põhjustas D.G valu AU 06.10.2008.a eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kellaajal Tallinnas XXX korteris 8 lüües eeluurimisel tuvastamata põhjusel AU vastu käsivarsi nii, et AU tundis valu ja talle tekkisid kätele rohked hematoomid. Samuti põhjustas D.G AU suurt ja järjepidevat valu 07.01.2009.a alates umbes kella 21.00 kuni 23.10 Tallinnas XXX korteris 8, mil ta esmalt torkis mitme minuti vältel AU vooluvõrku ühendatud juhtmega, seejärel lõi vähemalt neljal korral köögis AU rusikaga rindu, teades, et see põhjustab AU piinavat valu, kuivõrd temale on tehtud operatsioon ning rinnakorv on traatidega kinniseotud ning siis, kui AU oli piinava valu tõttu, mida ta oli sel õhtul kannatanud heitnud diivanile pikali ning oli võimetu vastu hakkama torkis D.G teda veel elektrivoolu ühendatud juhtmega mitme minuti vältel nii, et kokku tekkis AU kehale umbes 10 torkehaava. Sellega pani D.G oime KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o järjepidevat ja suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise.

I.M süüdistatakse ka selles, et 06.12.2007.a kella 21.00 paiku tungis koos V.H-ga ukseluku lõhkumise teel ilma korteriomaniku GM loata ebaseaduslikult ja omavoliliselt Lääne-Virumaal Tamsalu linnas XXX korterisse 12 ning võtsid GM kuuluvad alljärgnevad esemed: teksapüksid väärtusega 260 krooni, dressipluus väärtusega 50 krooni,

kampsun väärtusega 15 krooni ning televiisor Roxy väärtusega 400 krooni. Sissetungimisega tekitati kannatanule kokku kahju summas 825 krooni. Sellega panid V.H ja I.M toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o grupis koos teise isikuga ebaseaduslikult ilma valdaja nõusolekuta võõrasse ruumi tungimise. I.M süüdistatakse selles, et tema, olles võtnud ebaseadusliku omastamise eesmärgil 16.11.2006.a Tallinnas XXXasuvast korterist nr 54 VK nimele välja antud ametliku dokumendi, Eesti Vabariigi tööraamatu nr XXX, rikkus selle, kirjutades käsikirjaliselt VK nime üle asendades selle enda, s.t I.M nimega, muutes ka tööraamatus märgitud isikukoodi ning sünniaja I.M isikukoodiks ning sünniajaks (vastavalt 36403280321 ja 28.03.1964). Sellega pani I.M toime KarS § 346 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ametliku dokumendi varastamise ja rikkumise. I. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör leidis, et kohtuistungil uuritud tõendid kinnitavad, et süüdistatavate süü kõikides episoodides on tõendamist leidnud ja nende käitumine on õigesti kvalifitseeritud. I.M-ile karistust taotledes märkis prokurör, et I.M käitumises ei ole kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Prokurör taotles I.M karistamist KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 18 kuud, KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 12 kuud ja KarS § 266 lg 2 p 3 järgi vangistusega 4 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista vangistus 2 aastat, mida vähendada kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 16 kuud vangistust. KarS 68 lg 1 alusel arvata karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 2 kuud ja 22 päeva, seega kandmisele kuulub 13 kuud ja 8 päeva. KarS § 346 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest taotles prokurör I.M-ile karistuseks rahalist karistust 30 päevamäära, mis lähtudes päevamäära suurusest 50 krooni on 1500 krooni, vähendades seda kolmandiku võrra, jääb lõplikuks summaks 1000 krooni, mis KarS § 64 lg 5 alusel viia täide iseseisvalt. Kuivõrd teod olid toime pandud katseajal, taotleb prokurör KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 13.10.2006.a Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks karistuseks 2 aastat 6 kuud ja 21 päeva vangistust. D.G-le karistust taotledes märkis prokurör, et 3 kuritegu on D.G toime pannud alaealisena, ta on varem kriminaalkorras karistamata ning ta on avaldanud kahetsust. Samas tema tegude raskus ja küünilisus annavad tunnistust tema ohtlikkusest. Prokurör taotles R. Udustet karistamist KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 6 kuud, KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 12 kuud, KarS § 120 järgi vangistusega 6 kuud ning KarS § 122 järgi vangistusega 18 kuud. Lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista lõplikuks karistuseks 18 kuud vangistust. Vähendades karistust kolmandiku võrra, jääb karistuseks 12 kuud vangistust. KarS 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulub 11 kuud ja 27 päeva vangistust algusega 27.01.2009.a. ELA tsiviilhagi 5 195 krooni pidas prokurör põhjendatuks ja taotles selle välja mõistmist I.M-ilt . Põhjendatud on ka MJ tsiviilhagi 1900 krooni ja see summa tuleb välja mõista solidaarselt D.G-lt ja I.M-ilt . Kuna Tja T H on tagastatud varastatud asjad väärtuses 1400 krooni, tuleb vähendada H poolt esitatud tsiviilhagi selle summa võrra ning

summa 7 875 krooni tuleb välja mõista solidaarselt I.M-ilt ja D.G-lt. Põhjendatud on R. G hagi summas 4680 krooni ja see tuleb välja mõista D.G-lt. Süüdistatav D.G tunnistas end süüdi piinamises, ähvardamises, vargustes ja ühes auto omavolilise kasutamise episoodis. VW Golfi kasutamises D.G ennast süüdi ei tunnistanud ja väitis, et autot juhtmetest ühendades ei teadnud, et see on varastatud või ärandatud. Tema olevat vaid kaasa sõitnud ja alles teel Pärnusse saanud teda, et tegemist pole I.M autoga. Süüdistatava D.G kaitsja R. Lumiste leidis, et VW Golfi omavolilises kasutamises süüdistus tõendatud ei ole. Kui ta sai teada auto ärandamisest, oli juba hilja – D.G oli Pärnusse sõitnud ning tal ei olnud enam kuhugi minna ning samuti tahtis ta tagasi koju saada. Ford Sierra omavolilises kasutamises D.G vastu ei vaidle ning kaitsja arvates tuleb tema käitumine kvalifitseerida KarS § 215 lg 2 p 2 järgi. Tsiviilhagidele kaitsja vastuväiteid ei esitanud. Prokuröri taotletud karistust pidas kaitsja liiga raskeks. Palus arvestada, et 3 episoodi pani D.G toime alaealisena ning väga suuri materiaalseid kahjusid tekitanud ei ole, samuti on D.G varem kriminaalkorras karistamata, oma tegusid tunnistab ja kahetseb. Kaitsja pidas võimalikuks allutada D.G kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, mõistes talle vangistuse tingimisi. Süüdistatav I.M tunnistas end kohtuistungil kõikides episoodides süüdi. Väitis, et kohtueelses menetluses oma süüd ei tunnistanud ta põhjusel, et ei teadnud, mida teised kahtlustatavad räägivad. Süüdistatava I.M kaitsja T. Vaske leidis, et tema kaitsealusele süüks arvatud teod on tõendamist leidnud ning on õigesti kvalifitseeritud. Hagidele vastuväiteid ei esitanud. Kaitsja pidas aga prokuröri poolt taotletud karistust liiga rangeks, kuna tegemist on II astme kuritegudega ning tekitatud kahjud ei ole suured. Karistuse mõistmisel palus ta arvestada kergendava asjaoluna I.M poolt süü tunnistamist kohtuistungil. Pikaajaline vangistus kaitsja arvates eemaldab I.M oskusest elada vabaduses. I.M on käinud keevitaja kursustel, tal on abikaasa ning lühiajalise vangistuse järel on ta võimeline ka vabaduses toime tulema ja ausal teel elatist teenima. II. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohtuliku uurimise käigus on kohus kontrollinud järgmisi kohtueelses menetluses kogutud tõendeid ja tuvastanud alljärgnevad asjaolud.

läks koju. Pärast sõitis Teeduga kahekesi koos Pärnusse, Teet oli kogu aeg roolis; tee peal küsis Teedu käest, et kust see auto tegelikult pärit on ja Teet vastas, et auto on ärandatud Lasnamäelt. Pärnust tagasi Tallinnasse jõudsid 05.30 paiku hommikul. Tema ei ole autost midagi võtnud, kas Teet võttis, ei oska öelda. Autos oli laste turvatool, magnetofon, Teet tõstis turvatooli autost välja ja jättis hoovi. 16.03.2007.a on D.G andnud täiendavaid ütlusi (I kd tl. 144-147), et nägi sõiduautot VW Golf esimest korda oma maja juures, ta ei ole seda autot koos Teeduga varastanud. Kohus leiab, et D.G süü selles auto omavolilise kasutamise episoodis on tõendamist leidnud ning seda nii tema enda kui I.M ütlustega. D.G nägi I.M sellel päeval esimest korda ning tal polnud mingit alust arvata, et auto kuulub I.M-ile. Normaalne inimene, ka juhul kui ta on kaotanud autovõtme, sellisel viisil oma masinat ei käivita või teeks seda ise ega laseks oma tuttaval kutsuda auto käivitamiseks võõrast inimest juhtmeid ühendama. Teel Pärnusse tundis D.G huvi selle auto päritolu kohta (järelikult ei pidanud ta seda Talivere omaks) ning talle vastati, et auto on Lasnamäelt ärandatud. Ka selline kindel teadmine ei seganud teda seda autot edasi kasutada. Sama autoga sõideti ka tagasi Tallinna ning pole oluline, et D.G seda autot ise ei juhtinud. Omavolilise kasutamise eest saab vastutada nii juht kui kaasasõitjaid. I.M-ile on selles episoodis aga esitatud süüdistus varguses, mitte asja omavolilises kasutamises. 1.2.D.G ja I.M süüdistus 06.12.2006.a episoodis. Kuigi I.M andis kohtueelses menetluses teo toimepanemise kohta kahtlustatavana eitavaid ütlusi (I kd tl. 103 - 107, 108 - 111, 121 - 124), võttis ta süü omaks kohtuistungil ning lisaks D.G ja I.M süü omaksvõtule kohtuistungil on neile inkrimineeritud kuritegu võõra vallasja omavolilises kasutamises 06.12.2006.a episoodis leidnud tõendamist: - kannatanu MJ’u ütlustega (I kd tl. 2 - 5), et 06.12.2006.a ajavahemikus 07.30-16.00 on Tallinnas Liivamäe 4 maja esiselt kõnnitee servalt varastatud tema kasutuses (ümbervormistamata, dokumentide järgi on omanik M. Vallaste) olev sõiduauto Ford Sierra registrimärgiga XXX, maksumus 6000 krooni. 05.03.2007.a on kannatanu andnud täiendavaid ütlusi (I kd tl. 13-15), kus märgib, et kui sai auto politseist tagasi, avastas, et uued suvekummid koos velgedega olid ära vahetatud, nende väärtus 1200 krooni (autole olid pandud mingid vanad veljed), autost on kadunud kirves väärtusega 300 krooni ja lood Stanley väärtusega 400 krooni; süüdlaste vastu esitas ta nõude summas 1900 krooni. - sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabeli ja skeemiga (I kd tl. 7-12), milles on vaadeldud Tallinnas Suur-Ameerika ja Toomkuninga risti lähedal seisvat sõiduautot Ford Sierra reg. nr XXX. Sõiduk on kaetud tolmukorraga, parempoolne tagumine suunatuli on teibitud, esimene vasakpoolne suunatuli on purunenud, taga on sõidukil plekkveljed, paremal puudub ilukilp; kõik ukselukud on murdmisjälgedega, roolisambakate on teibitud, - asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeliga (I kd tl. 38-43), kus vaatluse all on sõiduki Ford Sierra reg.nr XXX reg.tunnistuse B-osa, reg. tunnistuse nr XXX, sõiduki omaniku nimi M. V , volikiri transpordivahendi kasutusõiguse andmiseks M. V MJ sõiduauto Ford Sierra reg.nr XXX kohta, väljastatud 03.02.2006.a; - tunnistaja KO ütlustega (I kd tl. 44-47), et V.H ja I.M ei tunne, ta ei ole kunagi nendele autot müünud; 09.12.2006.a ta ei ole Tallinnas Keskturul käinud, sõiduautot Ford Sierra reg. nr XXX ta ei ole näinud; tundis isikut KO;

- õiendiga (I kd tl. 48), millest nähtuvalt on KO surnud 20.05.1991.a; - tunnistaja T. U sai ütlustega (I kd tl. 49-52), et 19.12.2006.a oli Arestimajas ning temaga koos kambris oli ka I.M , keda ta varem ei tundnud. I.M ütles talle, et ta kirjutaks puhtsüdamliku ülestunnistuse selle kohta, et ta viibis 09.12.2006.a juures, kui Kaido või Kuido nimeline mees müüs Teedule punast värvi Ford Sierra. Ta pidi ütlema, et sai selle Kaidoga tuttavaks samal päeval Keskturul. Kus kohast see auto oli, ta ei teadnud; - tunnistaja M. T (elukoht Tallinn, XXX) 16.03.2007.a antud ütlustega (I kd tl. 53-55) selle kohta, et on oma maja hoovis näinud punast värvi Ford Sierrat – eelmise aasta lõpus. On näinud, et I.M ja D.G parandasid midagi selles autos; kui nägi autot, ei teadnud, et see on varastatud. Kui Teet kinni pandi, siis D.G ütles talle, et nad koos Teeduga varastasid selle auto; - otsuse ja väärteoprotokolliga väärteoasjas nr 2316,06,006481 (I kd tl. 58,59), millest

nähtuvalt on T. Masingut (I.M endine nimi) karistatud LS § 74 lg 2 alusel rahatrahviga 6600 krooni selle eest, et ta 10.12.2006.a kell 03:05 juhtis Tallinnas, Suur-Ameerika tn mootorsõidukit Ford Sierra reg.märgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud; - tunnistaja G. Võrno ütlustega (I kd tl. 61), et 10.12.2006.a kella 03:00 paiku Tallinnas, Pärnu mnt ja Liivalaia ristmikul märkasid kahtlast punast värvi sõiduautot Ford Sierra, reg.nr XXX; kontrollimisel selgus, et tegemist oli ärandatud autoga, roolis oli T. Masing; - kahtlustava V.H, kelle suhtes on materjalid eraldatud, ütlustega (I kd tl. 81-84) selle kohta, et andis varem ütlusi, nagu oleks I.M ostnud sõiduauto Ford Sierra Keskturu lähedalt sellepärast, et Teet palus nii öelda. Tegelikult üks päev enne seda, kui teda peeti politsei poolt kinni, tuli ta kella 10.00-11.00 paiku Võistluse 3 hoovi, kus Teet ja Rene puhastasid punast värvi sõiduautot Ford Sierra. Auto päritolu kohta ta ei küsinud, kuid tal oli kahtlus, et see võis olla varastatud, kuna Teedul varem sellist autot ei olnud; sõitis Teedu ja Renega Rakverre; - kahtlustatava D.G ütlustega kohtueelses menetluses (I kd tl. 132-136), et 06.12.2006.a kella 07.30-08.30 paiku läks Teeduga välja, kuna Teedul oli vaja autot, millega sõita. Teet nägi Liivamäe tänaval punast Ford Sierrat ja muukis enda võtmega auto ukse lahti; Teet ütles talle, et ta teeks auto juhipoolse ukse lahti, kuna juhipoolses uksel ei olnud linki; ta tegi ukse lahti; Teet istus autosse ja laskis autol vabakäigul mäest alla veereda; parklas pani ta Teedu ütluse peale auto juhtmetest käima; Teet istus rooli ja nad sõitsid tema maja ette Võistluse 3; seal tegi Teet auto süüteluku korda, pani juhtmed tagasi ning edaspidi käivitas kruvikeerajaga; võtsid peale ka V.H; sõitsid Sikupilli tanklasse, siis tema maja juurde tagasi, kus jätsid auto seisma; kella 18.30 ajal sõitsid ära, Väike-Maarja kandis sõitsid Tamsalu poole, pärast Rakkesse ning siis tagasi Tallinnasse; tema ärkas kusagil Tallinna ümbruses, sõitsid tema maja juurde, ta läks koju, teised sõitsid minema, temale ei jäänud võetud asjadest midagi. 16.03.2007.a antud ütlustes (I kd tl. 144-147) kinnitab, et Teet ja Enno ei ole teda sundinud kuritegusid toime panema; - karistusregistri väljavõte (II kd tl. 120-131) kinnitab, et I.M on isik, kes on varem toime pannud vargusi ning seda kinnitab ka Viru Maakohtu 13.10.2006.a kohtuotsus.

päeval läks Teedu juurde, sõitsid Fordiga mööda linna, õhtul tulid tagasi; Teet läks korteriperemehega riidu, ja sõitis sealt ära; nad panid kõik asjad autosse, kuid naha ja kaabli jätsid maha maja juures seisvasse mahajäetud autosse; kui ta vabaks sai, siis ta müüs naha ja kaabli turul maha; - ütluste olustiku seostamise protokolli ja fototabeliga (I kd tl. 85 - 93), kus V.H osutab majale, kus ta 06.12.2006.a koos I.M ja D.G-ga käis ja köögitehnikat (mikrolaineahju, veekeetja, kohvimasina) varastas, samuti näitas V.H sauna aknale, mille kiviga katki tegi; samuti näitas garaaži uksele, mille nad koos I.M ja D.G-ga kangi abil lahti tegid ja kus nad loomanaha võtsid; - kahtlustatava D.G ütlustega (I kd tl. 132 - 136), et 06.12.2006.a sõitis Teedu ja V.H-ga Rakke suunas, kui nad hakkasid Äntu järve äärde jõudma, tuli Ennol meelde, et seal on maja; kella 00.30 paiku jõudsid ühekordse maja juurde. Teet võttis autost tööriistad; läksid kolmekesi kuuri juurde, kus Enno ja Teet kangutasid kuuri ust, panid käe ukse alla ja tõmbasid, tema aitas ka natuke; kuuris ei olnud midagi. Enno viskas kiviga sauna akna sisse, kuid seal ka ei olnud midagi. Garaaži ukse tegid kolmekesi kätega lahti; tema ootas auto juures; siis tuli Enno ja ütles, et võta see karusnahk ja musta värvi pikendusjuhe ja vii autosse; Teet lõi kruvikeerajaga maja väikese akna katki; kui ta sisse ronis, hakkas signalisatsioon tööle; võttis valget värvi teekannu ja viskas aknasse, et välja saada. Nad sõitsid Rakke küla tee peale, kus ootasid umbes 10 minutit ja sõitsid tagasi; Teet ja Enno lõid signalisatsiooni andurid katki; tema hakkas Teedule asju andma: valget värvi mikrolaineahju, valget värvi kohvimasina ja veekeetja; temale nendest asjadest ei jäänud midagi; 16.03.2007.a antud ütlustes (I kd tl 144-147) kinnitab, et Teet ja Enno ei ole teda sundinud kuritegusid toime panema; selgitab, et majja ronimisel ei ole teda kuidagi ähvardatud; - kannatanu TH ütlustega (II kd lk 10 - 13), et omab abikaasa T H suvilat Väike-Maarja vallas Nõmme külas, talukoht XXX. Viimati oli suvilas 03.12.2006.a, lahkudes sulges aknaduksed ja aktiveeris signalisatsiooni. 07.12.2006.a kella 18:00 paiku tuli suvilat vaatamata ja avastas, et suvilasse on sisse tungitud, lõhutud oli WC aken ja köögiaken, signalisatsiooni pult ja 2 andurit; köögist on varastatud mikrouun, kohviaparaat Braun ja veekeedukann; samuti on lõhutud saunaaken, puukuuri uks ja abihoone uks 2 poolega ja hoones olnud mööblit; vargusega on tekitatud kahju 900 krooni ja lõhkumisega 20 000 krooni; - kannatanu T H ütlustega (II kd tl. 14 - 15), mille kohaselt abikaasa teatas talle, et suvekodusse on sisse tungitud; sealt varastati mikrouun Midea väärtusega 900 krooni, kohvimasin Braun väärtusega 400 krooni, veekeetja väärtusega 100 krooni; kõrvalhoonest varastati paraboolil neljapistikuga pikendusjuhe, milline on läbi lõigatud ja pistikuga ots on tema käes; pikendusjuhtme väärtus on 500 krooni; suvekodus lõhuti saunaaken, kuuri ja abihoone suured väravuksed, kaks ripplukku väärtusega 60 krooni tükk, majal köögiakna klaasid ja WC aknaklaasid, signalisatsiooni pult ja kaks andurit, lõhutud oli ka soojavee boileri otsa plastmassist kaas, samuti on mõlkis boileri ots väärtusega 1800 krooni. Lõhkumisega tekitati kahju akende taastamine 1500 krooni, signalisatsiooni taastamine 1600 krooni, voolu taastamine 200 krooni, uste ja seina lõhkumiste taastamine 1500 krooni; kokku tekitati kahju 8 620 krooni. 12.03.2007.a täiendas varem antud ütlusi (II kd tl. 16 - 18), et avastas ka kõrvalhoonest põdranaha (väärtusega 2000 krooni) varguse ning köögi külmkapist pudel šampuse Törley varguse; soovib esitada tsiviilhagi summas 9275 krooni; T. H kinnitab, et 12.03.2007.a sai Põhja PP tagasi mikrolaine ahju Midea, kohvimasina Braun ja veekeetja Tomado (II kd tl. 83);

- sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga (II kd lk 19 - 32), kus vaatluse all on VäikeMaarjast umbes 7 kilomeetrit Rakke suunas vasakut kätt, maanteest 150 meetri kaugusel asuv hoone, millel aken lõhutud, lõhkumisjäljed majas sees; ühel abihoonel oli uks avatud, teisel abihoonel aknaraam ära tõstetud.

4.1 13.12.2007.a episoodis. Lisaks D.G süü omaksvõtule kohtuistungil on talle inkrimineeritud kuritegu KarS § 120 järgi 13.12.2007.a episoodis leidnud tõendamist: - kannatanu AU ütlustega (III kd tl. 11 - 13), et 13.12.2007.a kella 03.30 paiku aadressil Tallinn, XXXtema poeg D.G hakkas röökima, et tahab „narkotsi” ning nõudis 150 krooni, vastasel juhul pidi ta peksa saama; 13.12.2007.a kella 05.30 paiku läks koos pojaga välja ning ta võttis automaadist raha 150 krooni; võtab ähvardusi tõsiselt, kuna Rene on palju kordi kasutanud tema suhtes vägivalda; - D.G on andnud kahtlustatavana ütlusi (III kd tl. 14-17), kus ta tunnistab oma süüd ema ähvardamises täielikult ja väga kahetseb.

28.01.2009.a andis kannatanu täiendavaid ütlusi (VI kd tl. 14 - 15), et D.G on teda veel peksnud mitmel korral ja juba aastaid. Ühte korda mäletab veel, see oli 06.10.2008.a ja siis käis ta perearsti juures, selle kohta on olemas tõend; ta ei saanud töölegi minna. Rene ei lubanud teda sel ööl magamagi. 2007.a suvel läks ta koos Merlega Rened üles ajama, et õnne soovida, see oli 5 august – Rene sünnipäev. Poeg magas, hüppas järsku üles sõnagi lausumata ja lükkas teda sellise hooga, et ta lendas vastu esiku seina ja kukkus; lamas maas esiku ja suure toa vahel; siis Rene lõi talle ukse vastu keha ja uksel kukkus klaas eest; - 08.01.2009.a OÜ Perearst K. J poolt antud tõendist (VI kd tl. 5) nähtub arsti otsus: patsient AUsai poja käest peksa; poeg torkis ema elektrijuhtmega; - tunnistaja RRütlused (VI kd tl. 16 - 17) selle kohta, et alates 08.01.2009.a on AU elanud tema juurde; AUrääkis talle, et tema poeg D.G tegi talle elektrijuhtmega elektrišokki. Oli tunda, et A on suure psüühilise surve all. A rääkis talle, et vägivald algas juba aastaid tagasi, kuna poeg tõi Lõime tänava korterisse narkomaane, kes ennast süstisid; - tunnistaja Kuuno Reinujaani ütlused (VI kd tl. 18 - 19) selle kohta, et on aeg-ajalt käinud A külas. Tema silme all ei ole Rene Allit löönud ega muul moel piinanud, küll aga ähvardanud löömisega. On aru saanud, et Rene ähvardab ema löömisega just nendesse piirkondadesse, kus A hästi valus oleks ning D.G teab, et tema emale on tehtud raske operatsioon; - tunnistaja MRütlused (VI kd tl. 20-21), selle kohta et 2007.a suvel läks Rene sünnipäeval koos Alliga tema poole. A hakkas Rened äratama, et külalised tulid; millegipärast läks Rene närvi ja hakkas A tõukama; koridori ja toa vaheuks oli klaasiga ja lahti ning ta nägi, kuidas A kukkus vastu ust ja ukseklaas läks kildudeks, A kukkus maha; - tunnistaja K. J (perearst) ütluste kohaselt (VI kd tl. 23 - 26), et 08.01.2009.a pöördus tema patsient AU tema poole seoses sellega, et poeg oli teda torkinud elektrikaunistuse juhtmega. A kehal olid näha torkejäljed rindkerel – väikesed täpikesed umbes 10 tükki. 06.10.2008.a pöördus AU tema poole seoses sellega, et tema poeg oli teda peksnud; rindkerel ning käsivartel olid sinikad hajutatult. AU on tema patsient alates 2003.aastast; A. U on töövõimekaotus 60 % kuni novembrini 2009.a; A on rääkinud, et tal oli mees, kes teda nii peksis, et eemaldatud on osa kopsust ja sealt tuleneb ka töövõimetuskaotus; kõik need viis aastat on A talle kodusest vägivallast rääkinud; - AU raviloost väljavõtted (VI kd tl. 27 - 29) näitavad talle pandud diagnoose ning 08.01.2009.a on tuvastatud rindkerel nõrgad torkejäljed ning 06.10.2008.a sinikad igal pool; - sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (VI kd tl. 30 – 44), milles on vaadeldud 2toalist korterit aadressil XXX, Tallinn; - ütluste olustiku seostamise protokollist nähtub (VI kd tl. 45 - 54), et kannatanule on tehtud ettepanek täpsustada tõendamisesemesse puutuvaid asjaolusid; kannatanu andis politseile üle jõulukaunistuse juhtme, millega poeg teda torkis; - asitõendi vaatlusprotokollis ja sellele lisatud fototabelitel (VI kd tl. 55 - 57) on näha ja kirjeldatud ca 2,5-meetrist punast värvi valgusvoolikut; ühes otsas on stepsel ja teine ots on läbi lõigatud; valgusvooliku selles otsas, kus asub stepsel, asub koht, millel on näha ilma isoleermaterjalita valged juhtmed, mida on parandatud pruuni teibiga; lülitusjuhe on ca 1,-

meetri pikkune ja lõpeb stepsliga; valgusvooliku teises otsas on otse ära lõigatud koht, millisest paistavad välja kaks metallist osa; - kahtlustatav D.G on kohtueelses menetluses andnud 26.01.2009.a esialgselt ütlusi (VI kd tl. 61 - 63), kus ta eitab kuritegusid, milles teda kahtlustatakse; märgib, et 2007.a tema sünnipäeval ajas ema teda hommikul üles, ta ei mäleta, miks ta närvi läks; 200 krooni küsis küll ema käest kohe, kuna tal on narkosõltuvus ja tal oli vaja ennast süstida. Tema emal on kombeks temast teistele pahasti rääkida ja talle ei meeldi see; Merle oli tema emaga kaasas; Merle nägi, kuidas ta emaga kööki läks; ta tõukas ema ja lõi ukse täie jõuga kinni ning ukseklaas purunes. Eitab oma ema löömist ja peksmist 06.10.2008.a. 07.01.2009.a. Kui arestikambrist välja sai, oli ta kodus, küsis ema käest raha, aga ema ei andnud, ütles, et oled narkomaan ja lähed põrgusse; tema vihasta ja lükkas ema, ema kukkus toolile, ei peksnud oma ema rusikatega. Sama päeva õhtul, kui ema istus lahtikäivas välivoodis tagumises toas, läks laepirn läbi. Kuna valgus läks ära, tuli ta mõttele võtta jõulukaunistus – valgusvoolik ja laotas selle põrandale ning lülitas juhtme aknaga vastasseinas olevasse pistikusse; kuna valgusvoolik oli laotatud põrandale, sai ema ühest lahtisest otsast voolu; tema oma ema ei torkinud. 29.01.2009.a antud ütlustes (VI kd tl. 64 - 65) nõustub D.G talle esitatud kahtlustustega, välja arvatud 07.01.2009.a kella 23:35 ajal – ta ei ole oma ema A torkinud elektrisüsteemis oleva jõulukaunistusega.

parandas isikuandmed oma andmetega; kuskil kasutada seda tööraamatut ta ei kavatsenud. Varastatud mobiiltelefonid viskas minema, kuna need ei olnud töökorras. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et I.M süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on kohtuistungil kontrollitud tõenditega tuvastamist leidnud . I.M käitumine kõikides süüdistustes on õigesti kvalifitseeritud ning I.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; KarS § 215 lg 2 p 1, 2; KarS § 266 lg 2 p 3 ja KarS § 346 järgi. D.G ei tunnistanud ennast süüdi võõra vallasasja (Volkswagen Golfi) omavolilises ajutises kasutamises 2006.a detsembri alguse episoodis ning suurt valu põhjustanud kehalises väärkohtlemises 07.01.2009.a, s.o vooluvõrku ühendatud juhtmetega oma ema torkimises. Ta ei ole vastu vaielnud, et sõitis 2006.a detsembri alguses I.M-iga sõiduautol Volkswagen Golf Pärnusse ja sealt tagasi Tallinna. KarS § 215 objektiivse koosseisu täitmiseks ei ole oluline, kas isik juhib mootorsõidukit ise või on üksnes kaassõitja võõras autos, mille kasutamiseks puudub omaniku nõusolek. Oluline on võõra vallasja omavoliline ajutine kasutamine, nagu tegi antud juhul D.G . Kohus peab mitteusaldusväärseiks süüdistatava ütlusi, et tal polnud aimu selle auto ärandamisest või vargusest. Auto käivitamise viis (juhtmete ühendamine) ning I.M selgitused teel Pärnusse, et auto on Lasnamäelt ärandatud, kinnitavad D.G tahtlust võõra vallasasja kasutamiseks. Seega on D.G eos 2006.a detsembri episoodis realiseeritud KarS § 215 objektiivne ja subjektiivne koosseis ning võttes aluseks ka D.G-le süüks arvatud 06.12.2006.a episoodi, mille toimepanemise on D.G omaks võtnud, on D.G käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi. Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad ka D.G poolt 07.01.2009.a vooluvõrku ühendatud juhtmetega oma ema – AU torkimist. Kannatanu sellekohased ütlused on kooskõlas perearsti K. J ütlustega, kes tuvastas kannatanu rindkerel 10 torkejälge ning see on fikseeritud ka kannatanu raviloos. Kohtul pole alust kahelda kannatanu ütlustes. Kuna D.G on tunnistanud narkosõltuvust, närvilisust ja probleeme mäluga (VI kd. tl. 62), ei ole välistatud, et süüdistatav tajus sündmusi erinevalt emast ning tema esialgne eesmärk ema üksnes hirmutada, väljus kontrolli alt. Kohtu veendumust 07.01.2009.a aset leidnud vägivallaakti osas kinnitab ka D.G eelnev agressiivne ja hoolimatu käitumine oma ema suhtes. Kriminaalasja materjalide põhjal saab väita, et D.G on võtnud ema suhtes süüdistatava hoiaku ning sellest tingituna püüab ta emale järjepidevalt haiget teha ning teda alandada käepäraste vahenditega. D.G on omaks võtnud emale suurt valu põhjustamise 05.08.2007.a, 06.10.2008.a ja 07.01.2009.a (rusikatega vastu rinda löömise). Piinamise koosseis on realiseeritud kahel tunnusel: tegemist on kannatanu järjepideva väärkohtlemisega ning teades ema tervislikku seisundit ja tema varasemaid vigastusi, oli tegemist ka kannatanule suurt valu põhjustanud vägivallaga ning kohus peab õigeks kvalifikatsiooni KarS § 122 järgi. Kuigi ähvardused ja vägivald ema kallal olid seotud narkootikumide jaoks raha küsimisega, ei saa kohus hinnata tunnuseid, mis viitavad väljapressimise koosseisule, sest süüdistust KarS § 214 järgi ei ole D.G-le esitatud ning kohtul pole võimalik süüdlasele inkrimineerida raskemat koosseisu kui senine süüdistus KarS § 120 ja § 122 järgi.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega on täielikult tõendatud D.G süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, KarS § 215 lg 2 p 1, 2, KarS § 120 ja KarS § 122 järgi. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus kummagi süüdistatava suhtes tuvastanud. Kannatanute esitatud tsiviilhagidele ei ole süüdistatavad ega nende kaitsjad vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et need on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolud (antud kriminaalasjas vara lõhkumine või rikkumine, äravõtmine, omavoliline kasutamine) ei oleks esinenud. Tekitatud kahjude suurus on kindlaks tehtud nii kannatanute ütlustega kui ka toimikusse lisatud arvete ja tšekkidega. Asja hävimise või kaotsimineku korral tuleb VÕS § 132 lg 1 alusel maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. T. H kasuks tuleb välja mõista 7 875 krooni I.M-ilt ja D.G-lt solidaarselt, sest vargus on toime pandud isikute grupis, MJ kasuks tuleb välja mõista 1 900 krooni solidaarselt I.M ja D.G-lt, sest kannatanu auto ärandati ja seda kasutati isikute grupis. D.G-lt tuleb välja mõista 4 680 krooni R. G kasuks ning I.M-ilt 5 195 krooni E.-L, A kasuks. Karistuse mõistmisel lähtub kohus süüdistatavate süüst ning karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süü puhtsüdamlikku ülestunnistust ja kahetsust. D.G on oma süüd tunnistanud enamuses episoodides juba eeluurimisel, I.M tegi seda alles kohtuistungil, kui talle oli teada, et tema teod on tõendatud asjas kogutud materjalidega. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka kuritegude toimepanemise tehiolusid ja süüdlaste isikuid, võimalust mõjutada neid edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtub kohus õiguskorra kaitsmise huvidest. I.M-ile karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et uued kuriteod pani I.M toime katseajal, s.o kahe kuu jooksul (november, detsember 2006.a) ning seda vahetult pärast eelmist kohtuotsust, millega mõistetud vangistus oli jäänud tingimisi täitmisele pööramata (13.10.2006.a Viru Maakohtu otsusega mõisteti KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 349 ja § 418 lg 1 järgi liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud ja 17 päeva vangistust tingimisi 3-aasatse katseajaga). Edasise kuritegude toimepanemise katkestas tema vahi alla võtmine 10.12.2006.a. Kuigi ta märtsis 2007.a. vabanes (tõkend muudeti), ei asunud ta täitma kontrollnõudeid ning Harju Maakohtu määrusega 06.07.2007.a. pöörati karistus täitmisele (vahi alla oli ta võetud otsuse täitmiseks 28.06.07.a.). Märtsis ja aprillis oli ta jõudnud toime pannud väärteod, mille eest karsitati teda rahatrahvidega. Eeltoodu kinnitab, et I.M käitumismuster ei olnud muutunud õiguskuulekamaks ning karistuse eesmärgid ei ole tema suhtes täidetavad tingimusliku karistusega. Selleks, et mõjutada I.M seaduspäraselt käituma ning lugu pidama ühiskonnas kehtivatest

käitumisnormidest ja tavadest, peab kohus põhjendatuks kohaldada I.M suhtes reaalset vangistust. Arvestades aga I.M poolt süü tunnistamist kohtuistungil ning asjaolu, et kuritegudega põhjustatud varalised kahjud ei ole suured, peab kohus võimalikuks vähendada prokuröri poolt taotletud karistuse määra episoodides, mis puudutavad vargusi ja võõra vallasasja omavolilist ajutist kasutamist. Kohus ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga, et tegemist on vaid poisikeseliku käitumisega ning mõistetavad karistused võiksid olla sanktsiooni alammäära lähedased. I.M on olnud kuritegude toimepanemise initsiaator, mitte teistega kaasamineja. Varastanud auto, kutsus ta sellega sõitma ka alaealise D.G , tundmata huvi tema vanuse vastu; tema oli see, kes sõidutas oma kaaslased vargile ka Lääne-Virumaale. Oma elukogemuse juures ei saa rääkida enam I.M lapselikust käitumisest ning tema senine eluviis näitab, et ta ei sooviga lõpetada üha uute süütegude toimepanemist. Kahetsust ilmutab ta vaid siis, kui tema vastu on kogutud piisavalt tõendeid. Kohus peab põhjendatuks karistada I.M KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 1 aasta ning KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 8 kuud. KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos nõustub kohus prokuröri poolt taotletud karistusega 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, tuleb mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Arvestades, et I.M on käesoleval ajal kinnipeetav ning kindlad sissetulekud tal puuduvad, nõustub kohus prokuröri taotlusega karistada I.M KarS § 346 järgi kvalifitseeritavas kuriteos rahalise karistusega miinimummääras, s.o

päevamäära ulatuses, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni, on 1 500 krooni. KarS § 64 lg 5 alusel kuulub rahaline karistus iseseisvale täideviimisele. Vähendades mõistetavaid põhikaristusi KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, kuulub kandmisele 10 kuud vangistust ning rahaliseks karistuseks jääb 20 päevamäära ehk 1 000 krooni. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb mõistetud vangistusest arvata kantuks eelvangistusaeg 2 kuud ja 22 päeva (10.12.2006 - 02.03.2007.a.) ning kandmisele kuulub vangistus 7 kuud ja 8 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb mõistetud vangistust suurendada 13.10.2006.a. Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse (3 a 2 k 17 päeva vangistust algusega 28.06.2007.a.) ärakandmata osa (1 aasta 6 kuud 9 päeva) võrra ning lõplikuks karistuseks jääb 2 aastat 1 kuu ja 17 päeva vangistust algusega 06. märts 2009.a., s.o. kohtuotsuse kuulutamise päev. Lähtudes D.G kohta kogutud iseloomustavast materjalist (lapsepõlves kogetud perevägivald, mis oli kindlasti D.G agressiivse ja hoolimatu käitumise kujundajaks), tema kõlbelisest ja vaimsest arengust, peab kohus põhjendatuks vähendada prokuröri poolt taotletud karistusmäärasid kõikides süüdistustes. Kohus arvestab, et kolm episoodi pani D.G toime alaealisena, tema poolt kuriteoga tekitatud kahju ei ole suur. Kohus peab põhjendatuks karistada D.G KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 8 kuud, KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 3 kuud, KarS § 120 järgi 4 kuud vangistust ning KarS § 122 järgi 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust, mida lühimenetluse tõttu tuleb vähendada ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 10 kuud vangistust. Arvestades aga D.G poolt toime pandud kuritegude agressiivsust ja jõhkrust

episoodides, kus kannatanuks oli tema ema, ei pea kohus võimalikuks jätta põhikaristust täies ulatuses tingimuslikult kohaldamata. Selleks, et D.G mõistaks oma tegude raskust ja lubamatust, peab kohus vajalikuks koheselt pöörata täitmisele 5 kuud vangistust algusega 26.01.2009.a, s.o tema kinnipidamisest. 5-kuulisest vangistusest tuleb lugeda kantuks 2 eelvangistuspäeva, s.o ajavahemik 20-21.12.2007.a. Kuna D.G on varem kriminaalkorras karistamata, peab kohus võimalikuks jätta ülejäänud 5 kuud vangistust tingimisi täitmisele pööramata ning määrata ta kaheks aastaks kriminaalhooldaja järelevalve alla. Lisaks KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuetele peab kohus vajalikuks määrata D.G-le täiendavate kohustustena mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu nii eeluurimisel kui osalemise eest kohtuistungil ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuritegudes süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1, 5 palga alammäära ehk 6525 krooni. Arvestades süüdimõistetute majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumisväljavaateid jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda, sest nende täielik tasumine käib süüdimõistetutele ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179,180, 238 lg 1 p 4, 311 - 313, 315.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.