Hageja Stell Eesti AS, registrikood 10031220, asukoht XXX, 11316 Tallinn
Stell Eesti AS hagiavaldus Pärnu linn, Suur-Sepa tn 5 // 5a korteriühistu vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes
Hageja lepinguline esindaja T.U , e-post XXX Kostja Pärnu linn, Suur-Sepa tn 5 // 5a korteriühistu, registrikood 80521291, asukoht Suur-Sepa tn 5, Pärnu linn, 80019 Kostja seaduslik esindaja J.K , isikukood XXX, e-post XXX Menetlusviis
Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Stell Eesti AS hagi Pärnu linn, Suur-Sepa tn 5 // 5a korteriühistu vastu.
2.Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 2040 eurot ja viivis 236,29 eurot.
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks tasumata põhivõlgnevuselt (s.o. 2040 eurot) edasiulatuv viivis 0,033% päevas alates 17.12.2024 kuni kohustuse täitmiseni.
Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud 350 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (350 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti
2-24-100399 kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Stell Eesti AS esitas Pärnu Maakohtule hagi Pärnu linn, Suur-Sepa tn 5 // 5a korteriühistu vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 01.08.2022 tähtajatu ja tasulise halduslepingu haldusteenuste osutamiseks Suur-Sepa tn 5 ja Suur-Sepa tn 5a elamutele ja kinnistule. Lepinguga lepiti kokku järgmiste teenuste vahendamises ja osutamises: haldusteenus, raamatupidamisteenus, avariiteenus ja ööpäevaringne valmisolek avariide kõrvaldamiseks eritasu eest, heakorrateenused ja eritööd vastavalt kokkuleppele. Lepingu kohaselt oli lisas 1 nimetatud teenuste osutamise tasu ühes kalendrikuus 396.00 eurot, sh haldusteenuse tasu 120.00 eurot kalendrikuus, raamatupidamiseteenuse tasu 60.00 eurot kalendrikuus, heakorrateenuse tasu 216.00 eurot kalendrikuus. Hageja osutas kostjale lepingus kokkulepitud teenuseid kuni 31.12.2023. Kostja ei esitanud hagejale ühtegi kirjalikku märkust, milles oleks viidatud konkreetsetele puudustele hageja töös või lepingurikkumisele muul alusel. Pooltevaheline leping lõppes hageja poolt lepingu erakorralise ülesütlemisega kostja makseviivitusega seoses. Kostjal oli lepingust tulenev kohustus saadud teenuste eest tasuda. Kostja jättis hageja poolt esitatud arved alates juulikuust 2023 tasumata ega põhjendanud oma tasumata jätmist asjakohaste selgitustega. Hageja on korduvalt saatnud kostjale meeldetuletusi tasumata arvetest, paludes selgitusi mittetasumise kohta. Kostja ei ole oma tasumata jätmist asjakohaselt põhistanud ega võlgnevust tasunud. Hageja nõuab kostjalt järgmiste osutatud teenuste eest väljastatud arvete tasumist: arve nr XXX (14.07.2023) lepinguliste teenuse eest juulis 2023 summas 60.00 eurot haldusteenuse, raamatupidamisteenuse ja välikoristuse eest, arve nr XXX (15.08.2023) lepinguliste teenuste eest summas 396.00 eurot haldusteenuse, raamatupidamisteenuse ja välikoristuse eest, arve nr XXX(15.09.2023) lepinguliste teenuste eest summas 396.00 eurot haldusteenuse, raamatupidamisteenuse ja välikoristuse eest, arve nr XXX (13.10.20223) lepinguliste teenuste eest summas 396.00 eurot haldusteenuse, raamatupidamisteenuse ja välikoristuse eest, arve nr XXX (15.11.2023) lepinguliste teenuste eest summas 396.00 eurot haldusteenuse, raamatupidamisteenuse ja välikoristuse eest ning arve nr XXX (15.12.2023) lepinguliste teenuste eest summas 396.00 eurot haldusteenuse, raamatupidamisteenuse ja välikoristuse eest. Hageja on arvestanud viiviseid võlgnevuselt alates 01.01.2024 kuni 11.03.2024 kokkulepitud määras 0,033 % päevas summas 77.96 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 2040.00 eurot. Lisaks on hagejal õigus nõuda viivist põhivõlalt (2040.00 eurot) 0,033% päevas, mille suurus on hagi esitamise seisuga 11.03.2024 77.96 eurot. Hageja palub TsMS § 367 järgides rahuldada viivise nõude selliselt, et kostjalt mõistetakse välja sissenõutavaks muutunud viivised põhivõlgnevuselt seisuga
2-24-100399 11.03.2024 kuni nõude täieliku rahuldamiseni ja alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni viivised põhinõudelt.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja vaidleb vastu hagi väitele, et hageja osutas lepingus kokkulepitud teenuseid. Kostjal oli sel ajal üks juhatuse liige, kes ei ela alaliselt Pärnus. Leping sõlmitigi selleks, et hageja haldaks maja ja tegeleks vajaminevate küsimustega. Lepingu täitmise käigus pöördus allakirjutanu vähemalt ühel korral kirjalikult hageja poole küsimusega, mida siis hageja täpselt teeb. Hageja on olnud seisukohal, et haldusteenuse osas ootab haldur juhatuse poolt korraldusi. Olukorras, kus eemal viibiv juhatuse liige peaks iga asja jaoks eraldi korralduse andma, oleks juhatuse liikmel endal lihtsam juba otse teenus tellida ja selliselt koormaks leping kostjat, mitte ei oleks talle kasulik teenus. Tasu oli kokku lepitud teenuse osutamise eest, kuid hageja keeldus teenuse osutamist selgitamast. Haldur pidi tegema omapoolseid ettepanekuid vajalike teenuste või tööde tellimiseks, samuti oli tal vajadusel õigus nõuda teavet ja dokumente. Kostja leiab jätkuvalt, et pooled ei leppinud kokku selles, et haldur võib lihtsalt oodata ja hageja selle eest arveid väljastada. Pooled leppisid kokku selles, et hageja osutab haldusteenust ja saab tasu nõuda osutatud teenuse eest. Kostja saatis 2022 detsembris haldurile uue e-kirja päringuga korstnapühkimise teenuse kohta. Haldur võttis alles siis hinnapakkumised ja vastas, et ta ei teadnud, millal oli viimati korstnaid pühitud. 2023 ei tellinud haldur järjekordselt korstnapühkimise teenust, kuigi seekord pidi kindlasti teada olema, millal viimati korstnapühkimise teenust osutati. Hagejale oli teada, et tegemist on ahiküttega majadega, mis vajavad regulaarselt korstnate pühkimist. Sellegipoolest pidi 2023 selle teenuse tellima kostja ise. Seetõttu järeldas kostja, et hageja ei ole üldse haldusteenust osutanud. Kuivõrd hageja ei ole siiani esitanud mingit ülevaadet osutatud haldusteenustest, siis puudub kostjal alus enda seisukoha ümber hindamiseks. Pooled suhtlesid ka enne hagi esitamist ning kostja selgitas, et kuivõrd hageja ei osutanud haldusteenust, siis tuleks teha ümberarvestus. Hageja ei nõustunud sellega ja leidis, et kostja oleks haldusteenuse puudumisel pidanud esitama hagejale seda tõendava dokumentatsiooni. Kostjal puudub võimalus tõendada, et hageja teenust ei osutanud. Kostja esindaja saatis hagejale ka tasaarvestusavalduse, mille kohaselt kostja on tasunud hagejale arvete XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX alusel kokku 3542 eurot, hageja nõuab tasumata arvete kohaselt haldusteenuse eest 8x120=960 eurot. Kuivõrd hageja ei ole haldusteenust sisuliselt osutanud, on nõue selles osas – 960 eurot – alusetu ning selles osas on õigus arvete tasumisest keelduda. Tasutud (august 2022 kuni aprill 2023) arvetel on haldusteenuse osa 9x120=1080 eurot. Kuivõrd hageja ei ole haldusteenust sisuliselt osutanud, on kostjal õigus tasutu selles osas tagasi nõuda. Kostja tasaarvestas tagasinõude 1080 euro ulatuses hageja nõudega, st 3168-960 =2208; 2208-1080€=1128 eurot. Seega oli kostjal kohustus võlgnevusest tasuda 1128. Kostja jääb ka kohtumenetluses seisukohale, et hagejal puudub alus nõuda tasu haldusteenuse eest, sest ta ei osutanud seda teenust. Samuti leiab kostja, et ta võis tasaarvestada oma kahjunõude hageja vastu ulatuses, milles oli hagejale juba haldusteenuse eest tasunud. Ülejäänud osas on kõik hageja arved tasutud. Seetõttu leiab kostja, et hageja nõue on alusetu ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulu hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud
2-24-100399 kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
4.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Kohus kvalifitseeris poolte vahelise suhte 30.06.2024 määruses käsunduslepingu järgse tasu nõudena ja selgitas kohalduvat õigust ning tõendamiskoormust. Kuna pooled esitasid järgmised väited, millele teine pool ei ole vastu vaielnud, siis kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: 01.08.2022 sõlmisid hageja ja kostja tähtajatu teenuse osutamise lepingu nr XXX, mille alusel kohustus hageja osutama kostjale haldusteenuseid Pärnus asuvatele Suur-Sepa tn 5 ja Suur-Sepa tn 5a elamutele ja kinnistule (dtl 25-31); teenuse osutamise lepingu nr XXX lisa 1 kohaselt kohustus hageja osutama kostjale haldusteenust, raamatupidamisteenust, avariiteenust eritasu eest vastavalt lepingu lisale 1.1, heakorrateenuseid ja eritöid vastavalt kokkuleppele (dtl 32-33); lepingu lisa 1 p 4 kohaselt oli teenuste osutamise tasu suuruseks 396 eurot kuus ilma käibemaksuta, millest haldusteenuse tasu oli 100 eurot kuus, raamatupidamisteenuse tasu 50 eurot kuus ja välikoristus tasu 180 eurot kuus; kostjal oli tulenevalt teenuse osutamise lepingu nr XXX p 5.1 kohustus tasuda hagejale kõigi osutatud teenuste eest tähtaegselt vastavalt esitatud arvetele; hageja ütles 23.11.2023 teatega erakorraliselt lepingu üles seoses kostja makseviivitusega (dtl 36-37); hageja esitatud arved on tasumata alates juuli 2023; 07.02.2024 esitas kostja hagejale tasaarvestusavalduse (dtl 66-68).
6.Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel sõlmitud käsunduslepingust. Hageja on seisukohal, et kostjal on lepingust tulenev kohustus tasuda hagejale käsunduslepingu järgset tasu 396.00 eurot kalendrikuus, sest ta on kostjale osutanud lepingus kokkulepitud teenuseid. Kostja peamine vastuväide seisneb selles, et hageja ei ole väidetavalt kostjale lepingus kokku lepitud teenuseid osutanud. Seega pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on teenuse osutamise lepingut rikkunud ja kas kostjal oli sellest tulenevalt õigus jätta hageja poolt osutatud teenuse eest esitatud arved tasumata.
7.VÕS § 619 kohaselt kohustub käsundisaaja (hageja) osutama käsundiandjale (kostjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu. Vastavalt VÕS § 621 lg-le 1 peab käsundi saaja käsundi täitma vastavalt käsundiandja juhistele. Hageja on seisukohal, et ta osutas kostjale teenuseid oma majandus- ja kutsetegevuses üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel ja vastavalt lepingule. Lepingu lisast 1 nähtuvalt leppisid pooled kokku osutatava haldusteenuse sisus, mh selles, et lepingu täitmise raames määratakse objektile haldur, kes asub ellu viima kliendi otsuseid ja teeb kõik endast oleneva objekti efektiivseks majandamiseks (dtl 32-33). Muuhulgas nägi haldusleping ette kokkuleppel kostjaga elamu korrashoiu tagamiseks vajalike ettepanekute koostamise ja korraldamise. Kostja ei ole esile toonud ühtegi faktilist asjaolu, millest nähtuks kohtu hinnangul, et hageja keeldus kostja poolt
2-24-100399 antud juhtnööride täitmisest või keeldus kostja otsuste elluviimisest.
8.Kostja on leidnud sedagi, et põhjendamatu on hageja seisukoht sellest, et kostja oleks pidanud esitama kirjalikke märkusi ja viitama konkreetsetele puudustele hageja töös. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Nimelt poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 8.1 nähtub, et tegelikkuses leppisid pooled kokku selles, et juhul, kui töös esineb puudusi, tuleb pretensioonid teisele lepingupoolele esitada kirjalikult kolme tööpäeva jooksul arvates nende teadasaamise hetkest. Lepingu p 8.2 kohaselt fikseeritakse pretensioonis nõuded teisele poolele. Seega järeldub lepingu punktidest 8.1 ja 8.2, et lepingu kohaselt tuligi kõik pretensioonid osutatud teenuse osas esitada hagejale kirjalikult. Kohtule ei ole esitatud tõendeid sellest, et kostja oleks hagejale esitanud kirjalikke pretensioone enne lepingu ülesütlemist. Konkreetsete pretensioonide esitamist ei nähtu ka hageja esitatud 14.09.2023 kostja seadusliku esindaja ekirjast hageja esindajale ega ka 17.11.2022-18.11.2022 e-kirjavahetusest (dtl 38-40, dtl 61-63). Kostja seaduslik esindaja on 14.09.2023 e-kirjas üksnes umbmääraselt viidanud asjaolule, et mitmel korteriomanikul on küsimusi teenuse sisu ja kvaliteedi kohta ning 17.11.2022 e-kirjas palus kostja ülevaadet, milliseid haldustoiminguid vm töid on hageja teinud ning palus täpsustada kas korstnapühkimise teenus tellitakse.
9.Kostja vastuväidete kohaselt leping sõlmitigi selleks, et hageja haldaks maja ja tegeleks vajaminevate küsimustega ning selleks, et eemal viibiv juhatuse liige ei pea iga asja jaoks eraldi korraldust andma. Hageja on leidnud, et pooltevaheline leping sõlmiti eesmärgiga tagada elamu normaalne toimimine, tagada liikmetele teenuste kättesaadavus, hoida ära kahju tekkimine elamule, vajadusel likvideerida avariisid ja täita juhatuse ja kõrgeima juhtorgani seaduslikke korraldusi. Kohus nõustub hagejaga selles, et lepingu alusel ei saa hageja omaalgatuslikult võtta vastu otsuseid ega teha toiminguid, vaid ta peab korteriühistu nimel tehingute tegemisel lähtuma juhatuse seaduslikest korraldustest ja/või kõrgeima juhorgani (üldkoosolek) otsustest. Lepingu eesmärgiks ei ole korteriühistule valitseja nimetamine KrtS § 26 mõttes ja kohtule ei ole esitatud ka korteriühistu üldkoosoleku otsust sellest, et korteriühistu oleks valinud hageja korteriühistu valitsejaks. Seetõttu on kostja seisukoht sellest, et korteriühistu juhatus ei pea teenuse osutajale korraldusi andma vastuolus korteriühistu juhatuse tegevuse eesmärkidega.
10.Kohus ei nõustu kostja peamise etteheitega sellest, et kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et hageja ei tellinud elamule korstnapühkimise teenust. Hageja vaidleb kostja väitele vastu ja märgib, et tegelikkuses kostja ei reageerinud hageja päringutele ja saatis hiljem kirja samasisulise küsimusega. Kohus selgitab, et hageja ja kostja vahelistest e-kirjadest nähtub ka kohtu hinnangul, et tegelikkuses kostja palus hagejal novembris 2022 organiseerida korstnapühkimise teenus ning hageja palus kostjalt tagasisidet varem korteriühistu poolt kasutatud teenuste osas (dtl 61-63). Vastuses kostjale esitas hageja korstnapühkimise teenuse osas selgitavaid küsimusi. Kohtule ei ole esitatud tõendeid sellest, et kostja oleks hagejale andnud vastuseid püstitatud küsimustele. Ka 12.12.2022 on hageja esindaja pöördunud kostja poole küsimusega, millal viimati korstnapühkimise teenust kasutati (dtl 64-65). Ühtlasi teatas hageja, et pakkumised korstnapühkimise töödeks on küsitud. Juba järgmine päev, s.o. 13.12.2022 edastas hageja pakkumused kostjale (dtl 83- 87). Eeltoodud kirjavahetusest ei nähtu, et hageja ei oleks haldusteenust kostjale osutanud. Seega on menetluses esitatud tõenditega tõendatud, et hageja ei ole rikkunud lepingut ning osutas kostjale lepingus kokkulepitud teenuseid, mis muuhulgas eeldas ka kostjalt juhiste andmist hagejale. Kohtule ei ole esitatud tõendeid sellest, et kostja oleks lepingu kehtivuse ajal kooskõlas lepinguga esitanud hagejale pretensioone tööde teostamata jätmise osas, mistõttu on põhjendamatud kostja vastuväited sellest, et hageja ei ole kostjale haldusteenust osutanud.
11.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitas 30.06.2024 määruses kostjale, et kostjal tuleb esitada täiendavad tõendid sellest, millal kostja esitas hagejale pretensioonid ja milles seisnes haldusteenuse osutamise rikkumine (s.t. milles
2-24-100399 seisnes oht elamu normaalsele toimimisele, missugused teenused ei olnud korteriühistu liikmetele kättesaadavad, missugune kahju elamule tekkis, missuguseid korteriühistu juhatuse korraldusi hageja ei täitnud). Kostja menetluses täiendavaid tõendeid ei esitanud. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul kostja oma väiteid sellest, et hageja rikkus lepingut tõendanud ei ole. Kohus selgitab, et üksnes väitega, et hageja ei ole haldusteenust osutanud, ei ole tõendatud, et hageja rikkus lepingut. Kostja konkreetne väide puudutab üksnes korstnapühkimise teenust, millega esitatud tõenditest nähtuvalt siiski hageja 2022 lõpus tegeles. Seonduvalt kostja vastuväidetega korstnapühkimise tellimise osas 2023 aastal märgib kohus, et vaidlus puudub selles, et hageja ütles lepingu üles novembris 2023. Kohtule ei ole esitatud tõendeid sellest, et kostja oleks enne lepingu lõppemist palunud korstnapühkimise teenusega hagejal tegeleda.
12.Kõike eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et kostja väited selle kohta, et hageja ei ole korrektselt täitnud teenuse osutamise lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu puudub kostjal tasu maksmise kohustus, on paljasõnalised ja tõendamata.
13.Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning VÕS § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on jätnud tasumata talle hageja poolt osutatud teenuste eest esitatud arved ajavahemikul juuli 2023 – detsember 2023 summas 2040 euro (dtl 41-46). Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et tulenevalt VÕS § 628 lg-st 1 ja lepingu p-st 5.2. on hageja arvetel kajastatud nõuded muutunud sissenõutavaks. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
14.Kostja on 23.04.2024 vastuses hagile muu hulgas viidanud, et kostja võis tasaarvestada oma kahjunõude, mis seondus haldusteenuse osutamata jätmises, hageja vastu ulatuses, milles oli hagejale juba haldusteenuse eest tasunud. Kostja leiab, et hageja nõue on tasaarveldamise teel VÕS § 197 alusel lõppenud. Kohus selgitab, et tulenevalt VÕS § 200 lg 4 ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Riigikohus on 16.06.2010 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10 selgitanud, et VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (p 10). Kuna hageja on kostja kahju hüvitamise nõudele esitanud vastuväited ja käesolevas menetluses ei ole kostja tõendanud, et talle on hageja tegevuse tulemusena kahju tekkinud, siis ei ole nõuete tasaarvestamine käesoleval juhul võimalik.
15.Poolte vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingu p-de 5.1 ja 5.2. kohaselt tasub tellija täitjale tasu vastavalt esitatud arvetele. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Seega on kostjal kohustus tasuda hagejale teenuse osutamise lepingu alusel esitatud arved. VÕS § 103 lg 1 kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Käesoleval juhul ei ole kostja väitnud, et ta oleks kohustust hagiavalduses näidatud ulatusest suuremas osas täitnud ega ole esile toonud asjaolusid, mille alusel kohus saaks järeldada, et kohustuse rikkumine oli vabandatav.
16.VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostjal on tasumata hageja poolt esitatud arved nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ning osaliselt arve nr XXX kokku 2040 euro ulatuses (dtl 41-46). Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 ja VÕS § 108 lg-le 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kohus selgitas eelnevalt,
2-24-100399 et kostjal puudus õiguslik alus arvete tasumisest keeldumiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue põhivõla väljamõistmiseks 2040 euro ulatuses on põhjendatud.
17.Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivis põhisummalt hagiavalduse esitamise seisuga alates 01.01.2024 77,96 eurot, mis on arvestatud kokku lepitud määras 0,033 % tasumata summalt kalendripäevas. Kostja viivise nõudele vastuväiteid ei esitanud.
18.VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Teenuse osutamise lepingu nr XXX p 5.8 teise lause kohaselt tähtajaks tasumata maksete puhul tasub tellija täitjale viimase nõudmisel viivist. Arvetest nähtuvalt on viivise määraks 0,033% päevas. Perioodi 01.01.2024 kuni käesoleva otsuse tegemiseni 16.12.2024 võlgneb seega kostja hagejale võlgnevuse põhisummalt 2040 eurot arvestatud viivisena kokku 236,29 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista (vt viivisekalkulaator).
19.Hageja palub kostjalt välja mõista ka edasiulatuv viivis. Ka edasiulatuvale viivisenõudele kostja vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et hageja nõue tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb TsMS § 367 alusel välja mõista viivitusintress põhinõudelt 2040 eurot alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o 17.12.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni hageja kasuks.
20.Arvestades käesoleva kohtuotsuse punktides 3-19 esitatud põhjendusi, rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 2040 eurot, viivised alates 01.01.2024 kuni 16.12.2024 summas 236,29 ning edasiulatuva viivise 0,033% päevas võlgnevuselt summas
eurot alates 17.12.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
21.Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd otsus tehti kostja kahjuks, jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
23.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja hageja menetluskulude osas vastuväiteid ei esitanud.
24.Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on hagejad tasunud riigilõivu summas 350 eurot. Hagiavalduses on hageja palunud menetluskuludena kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 350 eurot.
25.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 350 eurot ja see tuleb kostjalt välja mõista.
26.TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud
2-24-100399 isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud
27.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.