Kohtulahend

kriminaalhooldusosakonna vanglast vabanenute I talituse kriminaalhooldaja Oksana Dulova järelevalve alla. Välja mõista Oleg Hristitšilt 300 (kolmsada) krooni riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 03.09.2009. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht Oleg Hristitš tunnistati süüdi Harju Maakohtu 21.12.2007.a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat ja 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 22.05.2007.a karistusaja hulka ning karistuse alguseks loeti 22.05.2007.a. Karistusaeg lõppeb 21.10.2011.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all saabus 06.08.2009.a. Oleg Hristitš on varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 1) 19.06.2001.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 2102 lg 2 p 1,4 alusel vabadusekaotus 3 aastat katseajaga 3 aastat, pöörati täitmisele Tallinna Linnakohtu 16.10.2001.a määruse alusel; 2) 31.10.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 - § 15 lg 2 alusel vabadusekaotus 3 kuud, liitkaristus 2 aastat 10 kuud vangistust, vabanes tingimisi enne tähtaega 1 aasta 4 kuud 4 päeva 12.05.2003.a. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole Oleg Hristitši vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Vabaduses soovib elama asuda endisesse elukohta ning tööle endisesse töökohta OÜ-s xxx, kus on töötanud 12 aastat juveliirina. Enne vangistust teenis väidetavalt kuus 30 -35 000 krooni, sissetulek kulus narkootikumide soetamisele ja tarvitamisele. Enne vangistust tarvitas igapäevaselt amfetamiini. Kinnipeetav on läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi „12 sammu“ ja „Eluviisitreening“. Vangistuse ajal toetavad rahaliselt ema ja abikaasa. Kriminaalse taustaga sõpru väidetavalt ei ole. Vangistuse ajal saanud psühhiaatrilist ravi. Eelmisel katseajal täitis väidetavalt katseaja tingimusi korrektselt. Oleg Hristitši vabanemisel on oht rahvatervise vastase kuriteo toimepanekuks. Ohtlikkust suurendavad sarnased kuriteod ja mitmekordne vangistust. Kriminaalhooldusametnik toetab Oleg Hristitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valvega. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas elukoht, töökoht endises töökohas ja toetav võrgustik. Korter, kuhu kinnipeetav koos abikaasa ja lastega elas, kuulub kinnipeetava emale. Eluase vastab elektroonilise valve nõuetele ja sobib elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Abikaasa ja ema sõnade kohaselt O.Hristitšil sõpru, sh kriminaalse taustaga sõpru, eriti ei ole. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on positiivsed järgmised asjaolud: kehiv isikuttõendav dokument; kindel elu- ja töökoht; keskharidus; sotsiaalabiprogrammides osalemine; motivatsioon osaleda Convictuse tugigrupi töös; narkosõltuvuse tunnistamine; distsiplinaarkaristuste puudumine; sugulaste toetus; soov elada seaduskuulekalt; eelmise katseaja tingimuste korrektne täitmine. Negatiivseiks asjaoludeks on korduv karistatus, eelmisel käitumiskontrollil kontrollreeglite rikkumine; narkootikumide tarvitamine. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt võiks elektroonilise valve tähtaeg olla 5 kuud. Kriminaalhooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada

alkoholi ja narkootikume; otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks; alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud, osaleda sotsiaalprogrammis. Oleg Hristitš seletas kohtuistungil, et tahab tagasi pöörduda normaalse elu juurde. Sellise elu juurde, mis oli vanasti siis kui kõik oli korras, enne seda kui hakkas narkootikumidega tegelema. Narkootikumid on põhiline probleem. Karistuse kandmise ajal tegi kõik, et selleks vabaneda igaveseks. Narkootikume hakkas tarvitama 2000. aastal umbes. Enne kohut kirjutas justiitsministeeriumisse, et tahab läbida kõiki programme. Vabaduses ei saanud aru, kuidas saab sellest probleemist lahti, sest selles olukorras inimene jääb probleemidega üksi. Vanglas oli vabatahtliku rehabilitatsiooni sektsioonis, on läbinud programme. Ei tahaks enam tagasi pöörduda narkootikumide juurde. Psühholoogid soovitasid vabanemise korral jätkata programmidega ja ta ise hea meelega töötaks psühholoogidega edasi. Tal on sidemeid Convictus organisatsiooniga ja anonüümsete narkomaanidega. Oleks võimalus pöörduda kriminaalhooldaja poole. Saab alati loota töökaaslaste ja vanemate abile, emaga tugevad sidemed, kes on tugev isiksus, kes aitab alati. Kui leitakse, et vajadus ravi järele, siis olen nõus alluma ravile. Tööd antakse samas kohas kus töötasin enne vahistamist. Olen 12 aastat kullasepana töötanud ja plaanin jätkata. Kohe vabanemise päeval võin tööle minna. Prokurör ei nõustu tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Esimesel tähtajal elektroonilise järelevalve alla vabastamine on ennatlik. Probleemid narkootikumidega ja elektroonilise järelevalvega kaasnevad pinged võivad kiiresti tagasi viia karistust kandma. Kaitsja toetab vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetaval on tugev sotsiaalne võrgustik, kes teda toetavad resotsialiseerumisel. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et Oleg Hristitši tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on formaalne ja materiaalne alus. Formaalseks aluseks on see, et esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest on kantud üle poole karistusajast. Kinnipeetav on andnud nõusoleku elektrooniliseks järelevalveks ja tingimused selleks on olemas. KarS § 76 lg. 2 p. 1 alusel võib karistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise järelevalve alla allutamisega. Materiaalseteks alusteks on kindla elu- ja töökoha olemasolu, töötahe ja ning tahe jätkata vanglas alustatud tegevusi: osaleda sotsiaalprogrammides ja vajadusel alluda ravile narkootikumidest sõltuvusest vabanemiseks. Kinnipeetaval on vabaduses tugev lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik. Töökoht on endise tööandja juures ja kutseoskused on olemas. Vabanemisel on tööst endale ja perekonnale elatusallikas. Kinnipeetava käitumisele karistuse kandmise ajal ei ole etteheiteid, distsiplinaarkaristusi ei ole. Uute kuritegude toimepanemise risk on olemas, kuid kriminaalhooldaja arvates on riski mõjutavaid positiivseid asjaolusid tunduvalt rohkem kui negatiivseid asjaolusid. Uue kuriteo toimepanemine sõltub Oleg Hristitšist endast. Kontrollnõuete ja -kohustuste täitmine maandab riske ja aitab kaasa kuritegude ärahoidmisele. KarS § 76 lg 4 alusel tuleb kinnipeetav tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel allutada katseajaks käitumiskontrollile KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõuete ja KarS § 75 lg. 2 p-de 2, 4, 5, 8 ja 9 alusel määratud kontrollkohustuste täitmise kohustusega. Elektroonilise järelevalve tähtaja määramisel arvestab täitmiskohtunik kriminaalhooldaja ettepanekuga. Arvestades katseaja kestusega, on kriminaalhooldaja pakutud tähtaeg mõistliku kestusega. Ene Muts täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.