Kohtulahend

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28 augustil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-16219

Kohtunik

Jüri Sakkart

Kohtuistungisekretär

Inna Kossinets

Prokuröri abi

Sergei Travnikov

Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid Aleksandr Kragulski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

Aleksandr Kragulski (isikukood: 38909243720; viibib Viru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Kragulski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 04.08.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Kragulski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksandr Kragulski tunnistati süüdi 24.03.2009 Viru Maakohtu poolt KarS § 213 lg 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi ning karistati KarS § 64 ja KrMS § 238 kohaldamisega 1 aastase vangistusega . KarS § 65 lg 1 alusel suurendati karistust mõistes liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Karistuse kandmise algus 03.11.2008 ja lõpp 31.10.2009. Kinnipidamisasutuses Aleksandr Kragulski kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse kandmise teda ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Võimalikul vabanemisel asub ta elama elukaaslase juurde aadressil xxx. Enne vangistust töötas juhutöödel. Kinnipeetav ei oma eriala ja vabanedes garanteeritud töökoht tal puudub. Aleksandr Kragulski on varem korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud.

Aleksandr Kragulski on hoolimatu ja riskiva käitumisega, tal on kuritegelikud hoiakud ja puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Kriminaalhooldusametnik Drozdova ei toeta Aleksandr Kragulski ennetähtaega vabastamist Aleksandr Kragulski taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega Prokurör ei toeta taotlust. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Aleksandr Kragulski ja prokuröri arvamuse, leiab, et Aleksandr Kragulski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksandr Kragulski isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Aleksandr Kragulski varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Aleksandr Kragulski on varem 2 korda kriminaalkorras karistatud kuid paranemise teele ei asunud ning olles järelevalve all ei suutnud täita temale pandud kohustusi ja kontrollnõudeid ja tingimisi mõistetud karistus oli pööratud täitmisele, mis räägib sellest, et ta ei ole teinud enda jaoks tema sotsiaalset ohtlikust alandavaid järeldusi ega muutnud oma käitumist. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht ja sissetuleku allikas, mis paneb küsimuse alla tema majandusliku toimetuleku ja võib soodustada uute varavastaste kuritegude toimepanemist. Peale seda arvestab kohus, et enne vangistus oli tal probleeme narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamisega ning võib olla tagasilanguse perioode, mida samuti võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et Aleksandr Kragulski puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Arvestades Aleksandr Kragulski poolt toimepandud kuritegude korduvust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik Juri Sakkart