Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-22-7635 16. detsember 2024, Narva
Kohtuasi
OÜ Fulfill Pro hagi O N ja U N vastu rahalises nõudes (kasutuseelis) 6426 eurot (5950+476) Hageja OÜ Fulfill Pro (registrikood 12775657) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk (Advokaadibüroo LMP OÜ, e-post [email protected]) Kostja I O N (isikukood XXX) Kostja II U N (isikukood XXX) Hagimenetlus
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Tsiviilasi nr 2-22-7635
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Tsiviilasi nr 2-22-7635
04.06.2020 täitmisteate alusel toimuva täitemenetluse nr 072/2020/356 peatamiseks, s.o keelata kohtutäituril Risto Küttil täiteasjas nr 072/2020/356 viia läbi täitetoiming, milleks on kinnisasja, asukohaga XXX, valduse äravõtmine O N ja/või U esterenkolt ja/või sundkorras O N ja/või U N väljatõstmine kinnisasjalt asukohaga XXX. Tsiviilasjas nr 2-20-9422 Viru Maakohus 01.07.2020. a määrusega rahuldas O N ja U N taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning keelas esialgse õiguskaitse korras kohtutäituril Risto Küttil täiteasjas nr 072/2020/356 viia läbi täitetoiming, milleks on kinnisasja asukohaga XXX, valduse äravõtmine O N ja/või U N, samuti O N ja/või U N sundkorras väljatõstmine kinnisasjalt asukohaga XXX, kuni käeolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Tartu Ringkonnakohus 09.09.2020. a määrusega (jõustunud) tühistas Viru Maakohtu 01.07.2020. a määruse. Viru Maakohus 10.12.2021. a määrusega (jõustunud) tsiviilasjas nr 2-20-9422 jättis J N, O N ja U N kaebuse kohtutäitur Risto Küti 30.06.2020. a otsuse peale täiteasjas nr 072/2020/356 rahuldamata. Täiteasjas nr 072/2020/356 koostas kohtutäitur Risto Kütt 10.12.2021 täitmisteate ja toimetas J N kätte kinnisasja väljaandmise nõude täitmisteate, mille kohaselt täitedokumendi uueks vabatahtliku täitmise tähtajaks on 01.02.2022 ja kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, toimub kinnisasja äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine 03.07.2020 kell 12.00 aadressil XXX. Tsiviilasjas nr 2-21-19956 menetlusosalistena O N ja U N esitasid hagi OÜ Fulfill Pro vastu nõudes tunnistada täiteasjas nr 072/2020/356 sundtäitmine lubamatuks O N ja/või U N suhtes. O N ja U N taotlesid ka hagi tagamise abinõude rakendamist. Viru Maakohus 29.12.2021 hagi tagamise määrusega rahuldas taotluse ja peatas täitemenetlus Viru tööpiirkonna kohtutäituri Risto Kütt menetluses olevas täiteasjas nr 072/2020/356 kuni tsiviilasjas nr 2-21-19956 tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Täiteasjas nr 072/2020/356 kohtutäitur Risto Kütt oma 30.12.2021. a otsusega peatas selle täiteasja menetluse, seda tsiviilasja nr 2-21-19956 Viru Maakohtu 29.12.2021. a määruse alusel. Tsiviilasjas nr 2-21-19956 menetletava O N ja U N hagi aluste kohaselt, mis nähtuvad tsiviilasja nr 2-21-19956 Viru Maakohtu 29.12.2021. a määrusest, on hagi aluseks alljärgnevad hagejate esitatud asjaolud: J N ja U N sõlmisid XXX hoonestusõigusel asuva elamu üürilepingu ning nimetatut tõendab vastavasisuline leping 12.12.2012. J N ja O N sõlmisid XXX hoonestusõigusel asuva elamu üürilepingu ning nimetatut tõendab vastavasisuline leping 12.12.2012. Vastavalt üürilepingu punktile 1.3. on üüri tähtaeg 10 aasta. Hagejad soovivad oma õigusi kaitsta ja säilitada enda valdust üürieseme osas. O N ning J N ja U N vahelisi üürilepinguid on kehtivad. Seoses vara müügiga ja VÕS § 291 alusel on läinud üürisuhtest tulenevad üürileandja kohustused üle kostjale. Seega, hagejate ja kostja vahel on kehtiv võlaõiguslik suhe. Hagejate ja kostja vahelise üürilepingu esemeks on eluruumi üür ning hageja ja kostja õigussuhtele kohalduvad kõik need VÕS sätted, mis käivad eluruumi kohta, aga samuti üürilepingutes nähtuvad. Viru Maakohtu 28.02.2018. a määruse (jõustunud) nr 2-17-9185 kohaselt on kohus asjaoludena tuvastanud, et võlgniku ehk J N väidetud üürilepingute (so 12.12.2012. a üürilepingud) sõlmimine on tühine, samuti on kohus asunud seisukohale, et eluliselt ei ole usutav, et J N annab oma abikaasa O N nende ühise elukoha üürile. Tsiviilasja nr 2-17-9185 menetlus on seotud J N kaebemenetlusega täiteasjas nr 066/2012/102 kohtutäitur Andrei Kreki tehtud otsusele, kus J N esindas kohtumenetlusele eelnenud kohustuslikus kohtutäituri kaebemenetluses (TsMS § 217 lg 1 kohaselt) U N. 3(12)
Tsiviilasi nr 2-22-7635
Hoonestusõiguse asukohaga XXX arestimise akti on koostanud kohtutäitur Andrei Krek 06.02.2012 täiteasja nr 066/2012/102 ning vastava hoonestusõiguse kohta avatud kinnistusraamatu registriossa nr 203808 III jakku kande nr 5 all oli kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks S AS (registrikood XXX), kohtutäitur Andrei Kreki (isikukood 38005273727) kasuks kohtutäituri 06.02.2012 avalduse alusel oli sisse kantud kinnistusraamatusse 10.02.2012. Täiteasja nr 066/2012/102 menetlust, mida viis läbi kohtutäitur Andrei Krek alates 2012. aasta algusest (tulenevalt täiteasja keskmisest numbrist), oli kohtutäitur Andrei Kreki 11.12.2019 otsusega täiteasjas nr 066/2012/102 üle antud kohtutäitur Kristel Maalman menetlusse ning kohtutäitur Kristel Maalman jätkas täiteasja nr 066/2012/102 menetlust täiteasja nr 095/2019/2147 all ning teisele kohtutäiturile täiteasja üleandmisest ja TMS § 471 lõike 1 viimasest lausest tulenevalt jäid tehtud täitetoimingud jõusse. Kohtutäitur Kristel Maalman ́i poolt 22.04.2020 koostatud vara enampakkumise akt täiteasjas nr 095/2019/2147 on koostatud seoses kohtutäituri Kristel Maalman ́i poolt 13.03.2020 välja kuulutatud enampakkumisega, mille teade oli avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.03.2020 ning teate kohaselt võlgnik väidab, et hoonestusõiguse oluliseks osaks olev elamu on koormatud üürilepingutega O N (võlgniku abikaasa) ja U N (võlgniku laps) kasuks. Tsiviilasjas nr 2-17-9185 jõustunud Viru Maakohtu 28.02.2018. a määrusega on asjaoludena tuvastatud, et võlgniku väidetud üürilepingu sõlmimine on tühine. Tsiviilasjas nr 2-17-9185 jõustunud Viru Maakohtu 28.02.2018. a määrusega on asjaoludena tuvastatud, et võlgniku väidetud üürilepingu sõlmimine on tühine. Vaatamata nimetatule võlgnik jätkuvalt väidab, et hoonestusõiguse oluliseks osaks olev elamu on koormatud üürilepingutega O N (Võlgniku abikaasa) ja U N (Võlgniku laps) kasuks. Tsiviilasja nr 2-21-19956 menetluses on OÜ Fulfill Pro esitanud määruskaebuse Viru Maakohtu 29.12.2021. a määrusele ja ühe asjaoluna ka esile toonud, et juhul kui jaatada O N ja U N väidete õigust kehtiva üürisuhte olemasoluks kinnisasjale XXX, siis tulenevalt ainuüksi O N ja U N asjaoludest, siis kinnisasi on ainult osaliselt koormatud nende väidetavate üüriõigustega. Tsiviilasjas nr 2-21-19956 O N ja U N 24.01.2022. a vastuses määruskaebusele on avaldanud: Kostja viidatud muud XXX kinnisasja osad, mis ei ole üürilepingute esemeks, on päraldisteks üürilepingute esemetele. Garaaži ja abihoone eesmärk on teenida elamut, kuna seal hoitakse küttepuid ja elavad koerad. Elamu muud osad, mis ei ole hagejate poolt üürile võetud, on abiruumid, mis teenindavad eluruume. Hoonestusõigus aadressiga XXX koos selle oluliste osade ja päraldistega on hagi esitamise seisuga O N ja U N otseses valduses, kes on keeldunud seda OÜ-le Fulfill Pro, kui hoonestusõiguse omanikule üle andmast. Nimetatud olukord on eksisteerinud vähemalt alates 1. juulist 2020. O N ja U N on tegutsenud ühiselt ja kooskõlastatult ning pole väitnud, et nad tegutsenuks teineteisest sõltumatult või siis nad ei moodustaks ühte perekonda. Seetõttu ei ole võimalik eraldi välja tuua nendest igaühe tegevust. Hageja omandis oleva hoonestusõiguse olulise osa moodustab elamuga hoonestus (so. elamu ja kaks abihoonet), nimetatu on olnud kostjate valduses ja kasutuses ilma hageja nõusolekuta perioodil 01.07.2020 kuni 31.01.2022 (edaspidi kasutusperiood). Sellest tulenevalt ei saanud hageja oma omandit kasutada, s.t oli kaotanud asja omamisest tuleneva kasutuseelise. Hageja ei ole kostjatelt hoonestusõiguse ja selle oluliseks osaks olevate hoonete (eelkõige eramu) kasutamise eest kasutusperioodil saanud mingit hüvitust. Määramaks kindlaks, mis hüvest on hageja ilma jäänud seoses hoonestusõiguse osas oma omandiõiguse täieõiguslikuks teostamata jäämisel, s.h ja eelkõige selle otsese valdamisega 4(12)
Tsiviilasi nr 2-22-7635
seoses, siis hageja on tellinud kinnisvaraeksperdilt arvamuse. P OÜ atesteeritud hindaja poolt 16.02.2022 esitatud ekspertarvamuse kohaselt, tuginedes Narva-Jõesuu linna turuolukorrale ja vara omadustele, peame turupõhiseks hoonestusõiguse üürihinnaks (ajavahemikul 2020-2021) 250 eurot (talvekuudel oktoobrist kuni aprillini) ning 400 eurot (suvekuudel maist kuni septembrini), millele lisanduvad kommunaalmaksed. 2022. aastaks olulist hinnamuutust ei prognoosi. Seega, kasutusperioodil hoonestusõiguse osas otsese valduse omamisel olnuks hagejal võimalik vastava vara välja üürida 5950 euro eest (arvestus kuude kaupa alates 01.07.2020 kuni 31.01.2022: 400+400+400+250+250+250+250+250+250+250+400+400+400+400+400+250+25+250+250. Nimetatud üüritulu oleks üürileandja/kinnisasja omaniku/hageja netotulu (ei sisaldanuks kommunaalkuludega seotud makseid, mida üürnikud tasunuks lisaks). Hageja on kinnisvaraettevõtja, kes tegeleks muuhulgas kinnisasja ja selle oluliseks osaks oleva eramu väljaüürimisega. Hagejale ei ole teada, kas või milliseid vajalikke kulutusi on kostjad teinud hageja omandis olevale varale selleks, et oleks olnud tagatud tema vara säilumine kasutusperioodil. Isegi kui sellised kulutused oleks esinenud, siis tegemist oleks toreduslike kuludega või siis kuludega, mille kandmiseks hageja ei ole oma nõusolekut andnud. Kostjate tegevus on kasutusperioodil (periood 01.07.2020 kuni 31.01.2022) oma sisult hageja asja ebaseaduslik valdamine AÕS § 32, § 33 lg 1 ja § 34 lg 1 tähenduses ning seda kostjate poolt ühiselt. Vallates ebaseaduslikult hageja asja, on kostjad rikastunud asja kasutuseelise võrra. Kostjate solidaarkohustus tuleneb VÕS § 65 lg 1 või lg 3, kuna kinnisasi ja selle oluliseks osaks olev eramu, abihooned, aed moodustab ühe terviku ning ei ole võimalik eristada O N ja U N tegevust. Hageja nõude rahuldamiseks peavad kohtud tuvastama, kas kostjate otsene valdus hageja vara (hoonestusõiguse) osas toimub õiguslikul alusel või siis õigusliku aluseta. Hageja väidab, et kostjatel õiguslik alus puudub. Hageja on seisukohal, et tegemist on negatiivse asjaoluga ning TsMS § 230 lg 1 tulenevast tõendamiskoormuse jagunemisest, siis kostjad peavad tõendama, et nende poolt kinnisasja otsese valduse teostamine toimub õiguslikul alusel ehk kehtiva lepingu alusel. Hageja on hagiavalduses välja toonud asjaolud, mille kostjad on esitanud teistes menetlustes oma väidetava õigusliku aluse põhistamiseks, et jätkuvalt otseselt vallata Kinnisasja, kuid see ei välista, et selles menetluses ei tugine kostjad oma õigusliku aluse olemasolu põhistamiseks hoopiski mingitele muudele asjaoludele, mille eksistentsist ei ole hagejale tänaseks midagi teada. Hageja on seisukohal, et kuna tsiviilasjaga nr 2-17-9185 seotud kohtueelses menetluses oli J N esindajaks kostja U N ja kõik tsiviilasja nr 2-17-9185 menetluses tuvastatud asjaolud tuvastati ka kohtueelses menetluses (kohtutäituri kaebemenetluses), s.h ka asjaolu, et väidetav 06.12.2012. a üürilepingute sõlmimine on tühine, siis U N on pidanud täielikult mõistma, et tal puudub igasugune õiguslik alus jätkuvalt hoida oma otseses valduses kinnisasja. Rahvastikuregistri andmete alusel, et O N on J N abikaasa alates 09.11.1990 käesoleva ajani, U N on võlgniku tütar ja sündinud 09.08.1992. Tsiviilasjas nr 2-17-9185 on kohus leidnud, et eluliselt ei ole usutav, et võlgnik J N on sõlminud üürilepingud oma pereliikmetega. Kuna puuduvad üürilepingud, siis U N ja O N on pidanud täielikult mõistma, et neil puudub igasugune õiguslik alus jätkuvalt hoida oma otseses valduses Kinnisasja. Kasutusperioodil saadud kasutuseelise väärtuseks on 5950,00 eurot. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse.
Tsiviilasi nr 2-22-7635
Tsiviilasi nr 2-22-7635
asjaolust, et kostjad olid tehtud kohtulahendite alusel lausa minetanud õiguslikud võimalused kaitsta enda õigusi. Nimelt on tsiviilasjas nr 2-21-19956 menetletusosalistena O N ja U N esitanud 21. detsembril 2021 Viru Maakohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 072/2020/356 O N ja U N suhtes. Täiteasjas nr 072/2020/356 kohtutäitur Risto Kütt menetles kinniasja aadressiga XXX otses valduse väljanõudmist sissenõudja (hageja) kasuks TMS § 180 alusel. Tsiviilasjas nr 2-21-19956 Tartu Ringkonnakohus 17.02.2022. a määrusega tühistas Viru Maakohtu 29.12.2021 hagi tagamise määruse ja täiteasjas nr 072/2020/356 kohtutäitur oli määranud 02.03.2022. a otsusega kinniasjalt aadressiga XXX sundkorras välja tõstmise 08. aprilliks 2022. Hageja on nõude alusena tuginenud oma väitele, et kostjate tegevus on perioodil, mida on nimetatud kasutusperioodiks (periood 01.07.2020 kuni 31.01.2022), olnud oma sisult kostjate poolt kinnisasja aadressiga XXX kostjate poolt ebaseaduslik valdamine. Samas ei ole hageja ei oma sellekohast väidet mitte millegagi tõendanud, hageja pole tõendanud et hagiavalduses nimetatud kostjate ja Juri Nestrenko vahelised üürilepingud oleks tühised või sellest üürisuhtest ei oleks saanud tulla kostjatele mingisuguseid õigusi. Seega, hageja nõue ei ole põhjendatud ja tõendatud ja seda ei saa rahuldada. Kostjad ei ole keeldunud kinnisasja vabastamist juhuks, kui oleks tuvastatud nendel õiguse puudumine kinnisajsa valdamiseks. Midagi sellist ei ole ükski kohus tuvastanud. Hageja ja kostjate vahel on toimunud läbirääkimised, mida tõendab hageja ja kostja kirjavahetus, mistõttu kostjad pole takistanud hagejal, kui omanikul, omi õigusi kinnisasja osas täita. Hageja tegevusest tulenevalt ei jõutud pooli rahuldava kokkuleppeni. Kostjad ei välista kompromissi sõlmimist ja kuna hageja poolt kompromissi tingimus on juba praeguseks täidetud kostjate poolt ning asi on hagejale üle antud, siis hageja peaks loobuma esitatud nõudest kostjate vastu. Kostjad on nõus hageja poolt hagist loobumisega ning sellekohase kompromissiga, mille järgi poolte menetluskulud jäetakse nende endi kanda.
Tsiviilasi nr 2-22-7635
eest, keskkütte eest, tsentraalse gaasi ja gaasivõrgu teenuse eest, sideteenuste eest. Nimetatud kulud sõltuvad üldjuhul tarbimisest. Kuna vaidlus on seotud hoonestusõigusega, kus asub elamu, siis kommunaalkulude rahaline suurus sõltub selle elanike tarbimisharjumusest ja tarbitud teenuse maksumuses ning ei ole mingilgi määral seotud kinnisasjaga. Seega, kostjate väidetud kommunaalkulude kandmine ei saa kuidagi olla seotud hageja omandiga ja olla kantud kostjate poolt hageja huvides. Kostjad väidavad, et on mõistetamatu hageja saamata jäänud hüve. Seetõttu hageja toob veelkord välja, et kostjate õigusvastase (keeldumisega vabastada hoonestusõigus ehk anda selle otsene valdus üle hagejale) tegevuse tulemina ei saanud hageja oma omandit kasutada. Kuna hageja omandis oleva hoonestusõiguse oluliseks osaks on elamu, seda asukohaga Narva-Jõesuu linn kui kuurortlinnas, siis hageja saanuks hoonestusõigust ja selle oluliseks osaks olevat elamut üürile anda ehk teenida üüritulu. Hageja on tõendanud, milline üürihind olnuks sellel varal, mida ta ei saanud just kostjate tegevuse pärast välja üürida. Kostjad omakorda kasutasid hoonestusõigust ja selle oluliseks osaks olevat elamut ainuisikuliselt ehk säästsid omakorda kulusid hagis nimetatud rahalises suuruses, kuna täpselt sellise vara (elamu kuurortlinnas) üürimiseks enda elamuasemeks, ei pidanud nad kulusid kandma. Kostjad väidavad, et neile on mõistetamatu kasutuseelise mõista. Hageja leiab, et kostjatel on pastlik tutvuda TsÜS § 62 lg 1 sätestatuga ja ka värskema Riigikohtu praktikaga, näiteks Riigikohtu 04.05.2022. a määruses nr 2-19-12055 tooduga, milles on selgitatud: TsÜS § 62 lg 1 järgi on esemest saadav kasu eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Õigusrikkumise tõttu kaotatud kasutuseeliste eest nõutava kahjuhüvitise arvutamisel on lähtekoht kasu, mida kahjuhüvitise nõudja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema (vt RKTKo nr 3-2-1-137-05, p 13; RKTKo nr 3-2-1-123-05, p 28; RKTKo nr 3-2-1-64-05, p-d 15, 16 ja 19). Kostjad väidavad, et nende valdus oli seaduslik ehk nende poolt jätkuv hoonestusõiguse ainuvaldamine hagis nimetatud kasutusperioodil ehk perioodil 01.07.2020 kuni 31.01.2022, ei olnud nende poolne õigusrikkumine. Kostjad pole esitanud tõendeid vastava väite põhistamiseks. Hageja on hagiavalduse asjaoludes toonud välja kostjate endi ja nende perekonnaliikmete tegevuse, mille sisuks on lihtsustatuna „soov takistada hagejal saamast hoonestusõiguse ja selle oluliste osade otsest valdust“. Tulenevalt AÕS § 80 lg 1 on hagejal nõudeõigus igaühe (ka kostjate) vastu oma vara (hoonestusõiguse) välja nõudmiseks. AÕS § 82 lg 1 järgi hageja peab tõendama kostjate poolt hoonestusõiguse valdamist, kuid sellega seoses ei ole poolte vahel olnud vaidlemist. Hoonestusõiguse ja selle oluliseks osaks olevate ehitiste otsese valdamise õigusliku alust perioodil 01.07.2020 kuni 31.01.2022, peavad tõendama kostjad. Hagejal ei lasu kohustust tõendada negatiivset asjaolu ehk valdaja valdamine ei ole õiguspärane, nimelt saades asja omanikuks, omanik tuvastab, et omandatud asi on kellegi teise valduses, sellises olukorras hageja ei pea asuma tõendama, et valdaja poolt jätkuv eseme valdamine ei ole õiguspärane. Tulenevalt hea usu põhimõtest, siis vastav valdaja peab asuma tõendama oma väidet, et tema poolne valduse teostamine on seaduslik ja õiguspärane. Kui valdaja ei tõenda oma väidet, et temapoolne valduse teostamine on seaduslik ja õiguspärane, siis järelikult on valdajate/kostjate poolne tegevus õigusvastane. Kostjad nimetavad, et nad ei välista kompromissi sõlmimist, kuid esitatu kohaselt on nende poolseks kompromissipakkumiseks see, et hageja loobub esiatud nõudest. Hageja märgib ära, et ei pea võimalikuks sellise komromissi sõlmimist. Hageja peab võimalikus sõlmida komromiss nii, et: kostjad võtavad õigeks kogu esitatud nõude, tasuvad 3000 EUR 1 kuu jooksul komromissi sõlmimisest ning kui kostjad täidavad nimetatud 3000 EUR suuruse rahalise 8(12)
Tsiviilasi nr 2-22-7635
kohustuse määrus nimetatud tähtajaks, siis hageja muu nõue 2950 EUR loetakse lõppenuks.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osalisele rahuldamisele. Hageja nõudeks on kasutuseelise hüvitamine suuruses 5950 eurot perioodi 01.07.2020 kuni 31.01.2022 eest. Nõude tuleneb kostjate poolt hagejale kuuluva hoonestusõiguse ebaseaduslikust valdusest eelnimetatud perioodil. Hüvitiseks on võimalik üür, millest ilma hageja jäänud seoses hoonestusõiguse osas oma omandiõiguse täieõiguslikuks teostamata jäämisega kostjate pärast. Kostjad haginõuet ei tunnista. Osapoolte vahel on vaidlus selle üle, kas kasutuseelise nõue on põhjendatud ja kas selle suurus on tõendatud. Seega esmalt tuleb lahendada, kas hageja omandi kostjate poolt valdamine ajavahemikul 01.07.2020 kuni 31.01.2022 oli seaduslik. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 näeb ette, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÖS § 32 järgi valdus on tegelik võim asja üle. AÕS § 33 lg 1 kohaselt valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Vastavalt AÕS § 34 lg-le 1 valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Kohtutäitur Kristel Maalman ́i 22.04.2020 vara enampakkumise aktist täiteasjas 095/2019/2147 (dtl 34-39) nähtuvalt enampakkumisel müüdi võlgniku J N vara (hoonestusõigus asukohaga XXX, registriosa nr 203808), mille omandas OÜ Fulfill Pro. Kinnistusraamatu andmeil (dtl 40-44) OÜ Fulfill Pro on kantud hoonestusõiguse asukohaga XXX. jakku omanikuna kinnistusraamatusse 8. mail 2020. Kohtutäitur Kristel Maalmani 13.03.2020 enampakkumise teatest täiteasjas nr 095/2019/2147 (dtl 100-101) tulenevalt võlgnik (J N) väitis, et hoonestusõiguse oluliseks osaks olev elamu on koormatud üürilepingutega O N (võlgniku abikaasa) ja U N (võlgniku laps) kasuks. Viru Maakohus 28.02.2018 määruses tsiviilasjas nr 2-17-9185 (dtl 25-32), J N kaebus kohtutäitur Andrei Kreki 30. mai 2017 otsuse peale täiteasjas nr 066/2012/102, jõustunud 22.03.2018, on tuvastanud, et võlgniku väidetud üürilepingu sõlmimine on tühine. Kohtutäitur Risto Kütt 04.06.2020 täitmisteade (dtl 46-47) kohaselt täiteasjas nr 072/2020/356 võlgniku J N suhtes on algatatud taitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on kohtutäitur Kristel Maalmani 22.04.2020. a täitemenetluslik dokument nr 095/2019/2147 ja sissenõudja 9(12)
Tsiviilasi nr 2-22-7635
Fulfill Pro avaldus. Nõudesisu on kinnisasja väljaandmine (väljatõstmine). Täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtajaks on 30.06.2020 ja kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, toimub kinnisasja äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine 03.07.2020. a kell 12.00 aadressil XXX. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 30.06.2020-ks ei vabastanud kostjad hageja omandit. Kohtutäitur Risto Kütt 30.06.2020 otsusega täiteasjas nr 072/2020/356 (dtl 58-59) jättis J N, O N ja U N poolt 12.06.2020 esitatud kaebus kohtutäituri tegevusele rahuldamata. O N, U N ja J N esitasid Viru Maakohtule kaebuse kohtutäitur Risto Kütt 30.06.2020 otsuse peale täiteasjas nr 072/2020/356. Koos kaebusega esitati taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, s.o kohtutäitur Risto Kütti 04.06.2020 täitmisteate alusel toimuva täitemenetluse nr 072/2020/356 peatamiseks, et keelata kohtutäituril viia läbi täitetoiming, milleks on kinnisasja, asukohaga XXX, valduse äravõtmine O N ja/või U N ja/või sundkorras O N ja/või U N väljatõstmine kinnisasjalt asukohaga XXX. Viru Maakohus 01.07.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-9422 rahuldas O N ja U N taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning keelas esialgse õiguskaitse korras kohtutäituril Risto Küttil täiteasjas nr 072/2020/356 viia läbi täitetoiming, milleks on kinnisasja asukohaga XXX, valduse äravõtmine O N ja/või U N, samuti O N ja/või U N sundkorras väljatõstmine kinnisasjalt asukohaga XXX, kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Tartu Ringkonnakohus 09.09.2020 määrusega (jõustunud) tühistas Viru Maakohus 01.07.2020 määruse (dtl 61-65). Viru Maakohus 10.12.2021 määrusega (jõustunud) tsiviilasjas nr 2-20-9422 (dtl 67-74) jättis J N, O N ja U N kaebuse kohtutäitur Risto Küti 30.06.2020. a otsuse peale täiteasjas nr 072/2020/356 rahuldamata. Kohtutäitur Risto Kütt 10.12.2021 täitmisteade (dtl 75-76) kohaselt täiteasjas nr 072/2020/356 võlgniku J N suhtes on algatatud taitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on kohtutäitur Kristel Maalmani 22.04.2020. a täitemenetluslik dokument nr 095/2019/2147 ja sissenõudja Fulfill Pro avaldus. Nõudesisu on kinnisasja väljaandmine (väljatõstmine). Täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtajaks on 01.02.2022 ja kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, toimub kinnisasja äravõtmine ning sundkorras võlgniku ja temaga koosolevate inimeste väljatõstmine 04.02.2022. a kell 12.00 aadressil XXX. Poolte vahel puudub vaidlus, et ka 04.02.2022-ks ei vabastanud kostjad hageja omandit. O N ja U N esitasid hagi OÜ Fulfill Pro vastu nõudes tunnistada täiteasjas nr 072/2020/356 sundtäitmine lubamatuks O N ja/või U N suhtes (tsiviilasi nr 2-21-19956). Hagejad taotlesid ka hagi tagamise abinõude rakendamist. Viru Maakohus 29.12.2021 hagi tagamise määrusega (dtl 78-82) rahuldas O N ja U N hagi tagamise taotlus ning peatas täitemenetlus Viru tööpiirkonna kohtutäituri Risto Kütt menetluses olevas täiteasjas nr 072/2020/356 kuni tsiviilasjas nr 2-2119956 tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kohtutäitur Risto Kütt 30.12.2021 otsusega täiteasjas nr 072/2020/356 (dtl 84) peatas täiteasja menetluse Viru Maakohtu 29.12.2021 määruse alusel tsiviilasja nr 2-21-19956. Kohus leiab, et hageja eelnimetatud tõenditega leidis tõendamist, et kostjad valdasid ajavahemikul 01.07.2020 kuni 31.01.2022 oli ebaseaduslik. Vastupidist kostjad ei tõendanud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et Juri Nesterenko abikaasa O N ja tütar U N vabastasid hagejale kuulvat omandit alles 2024. a juulis. 10(12)
Tsiviilasi nr 2-22-7635
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg-st 1 tulenevalt esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg 1 järgi õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Riigikohus 16.06.2026 määruse 3-2-1-180-15 punktis 39 ja kohtumääruses viidatud lahendites leidnud, et kasutuseelise suuruse määramisel võib lähtekohaks olla kasu, mida nõude esitaja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks oleks pidanud tegema. Kuna kostjad kasutasid hageja omandis viimase nõusolekuta, võib hagejal õigus nõuda kostjatelt kasutuseelist. Riigikohus selgitanud lahendi 3-2-1-46-09 punktis 14, et kaotatud kasutuseeliste väärtust arvestatakse abstraktselt - võrreldakse valdaja kasutusõiguse väärtust sarnase asja keskmise kasutusõiguse väärtusega ning kui valdaja kasutusõigus oli suurema väärtusega, tuleb talle hüvitada väärtuste vahe (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-05, p 13). Kinnisasjade või nende osade puhul saab kasutuseelise arvestamisel lähtuda nt eeldatavast keskmisest üürihinnast, arvestades seejuures ka vajalikke kulutusi, mida üürides tuleks teha (Riigikohtu lahendi 3-2-1-180-15 p 39). Kuna hageja omandis olev kinnisasi oli Kasutusperioodil kostjate otses valduses ja hagejale ei ole teada, milliste vajalike kulutuste arvelt on hageja kokku hoidnud, siis kuni vastupidise tõestamiseni kostjate poolt lähtub hageja asjaolust, et ta ei ole kasutusperioodil kulutuste arvelt kokku hoidnud. Kasu, mille solidaarset väljanõudmist kostjatelt hageja nõuab, on kasutuseelise väärtus, mis on tuletatav kinnisasja üürist turuhinnaga kasutusperioodil summas 5950 eurot ja kinnisasja tegeliku kasutusväärtuse (ehk saadu), milleks Kasutusperioodil 0 eurot, vahena, s.o 5950 eurot, millise oleks hageja saanud ilma kulutusi tegemata (netotulemina). P OÜ 16.02.2022 ekspertarvamuse (dtl 49-56) kohaselt, tuginedes Narva-Jõesuu linna turuolukorrale ja vara omadustele, peame turupõhiseks hoonestusõiguse üürihinnaks (ajavahemikul 2020-2021. a) 250 eurot (talvekuudel oktoobrist kuni aprillini) ning 400 eurot (suvekuudel maist kuni septembrini), millele lisanduvad kommunaalmaksed. 2022. aastaks olulist hinnamuutust ei prognoosi. Seega kasutusperioodil hoonestusõiguse osas otsese valduse omamisel olnuks hagejal võimalik vastava vara välja üürida 5950 euro eest (arvestus kuude kaupa alates 01.07.2020 kuni 31.01.2022: 400+400+400+250+250+250+250+250+250+250+400+400+400+400+400+250+250+250+250 ). Nimetatud üüritulu oleks üürileandja/kinnisasja omaniku/hageja netotulu (ei sisaldanuks kommunaalkuludega seotud makseid, mida üürnikud tasunuks lisaks). Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi on põhinõudes põhjendatud ja kostjad on kasutuseelise väärtuse kohustatud hagejale hüvitama VÕS § 1037 lg 1 alusel. Viivis
11(12)
Tsiviilasi nr 2-22-7635
Hageja nõuab kostjatelt saadud kasutuseeliselt summas 5950 eurot ka solidaarselt viivise välja mõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni ja seda viivismääraga, milleks on VÕS § 113 lg 1 sätestatud määr. Võlaõigusseaduse § 101 lg 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt kohustuse kohase täitmiseni.rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eelnevast lähtudes on põhjendatud ka hageja viivise tasumise nõue alates hagi esitamisest 23.05.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Kõik menetlusosaliste poolsed kohtuotsuses käsitlemata jäänud väited ja esitatud tõendid hagi läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei evi ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldati täies ulatuses, seeläbi on otsus tehtud kostjate kahjuks. TsMS § 162 alusel jätab kohus menetluskulud kostjate kanda. Kostjate kanda jäävad hageja menetluskulud ja kostjate enda menetluskulud. Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.