Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-4175
Kohtuasi
Surrestik OÜ hagi O.C vastu 60 000 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. novembri 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
O.C määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Surrestik OÜ (registrikood 11699990), lepinguline esindaja vandeadvokaat Risto Käbi Kostja: O.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mihkel Gaver
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu määruskaebuse lisa (e-kiri).
2.Tühistada Harju Maakohtu 14. novembri 2025. a määrus osas, millega maakohus jättis Surrestik OÜ-lt O.C kasuks menetluskulude hüvitisena välja mõistmata 1687,53 eurot ja sellelt arvestatud viivise. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
3.Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Surrestik OÜ-lt O.C kasuks menetluskulude hüvitisena täiendavalt välja 1687,53 eurot ja sellelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivis alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
6.1.Uuendada Harju Maakohtu 5. juuni 2025. a määrusega peatatud menetlus tsiviilasjas nr 2-25-4175.
6.2.Jätta rahuldamata O.C taotlus, milles ta palus määrata täiendav tähtaeg Surrestik OÜ taotlustele vastamiseks ning mitte minna menetlusega edasi enne menetluskulude tagatise taotluse lahendamist.
6.3.Jätta rahuldamata O.C taotlus kohustamaks Surrestik OÜ põhjendama hagist loobumist.
2-25-4175
6.4.Jätta rahuldamata Surrestik OÜ taotlus kandmaks jõustumismärge menetluse lõpetamise määrusele koheselt määruse tegemisel.
6.5.Võtta vastu Surrestik OÜ hagist loobumine.
6.6.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-4175.
6.7.Jätta menetluskulud Surrestik OÜ anda.
6.8.Välja mõista Surrestik OÜ-lt O.C kasuks menetluskulude hüvitis 3002,86 eurot.
6.9.Välja mõista Surrestik OÜ-lt O.C kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.10.Tagastada hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 840 eurot, ja kanda see Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole nr EE781010220192873229, selgitusega „Tsiviilasi nr 2-25-4175, riigilõivu osaline tagastamine“. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest isik. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Surrestik OÜ (hageja) esitas 17.03.2025 Harju Maakohtule hagi O.C (kostja) vastu 60 000 euro ja viivise väljamõistmiseks.
2.Kohus võttis 15.04.2025 määrusega hagi menetlusse ja jättis 05.06.2025 määrusega rahuldamata kostja 14.05.2025 taotlused hagi läbivaatamata jätmiseks ning menetluskulude tagatise andmiseks kohustamiseks. Sama määrusega peatas kohus menetluse kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr 2-21-4759.
3.Hageja esitas 12.09.2025 kohtule avalduse menetluse uuendamiseks ja hagist loobumiseks.
4.Kostja esitas 25.09.2025 seisukoha, milles palus mh määrata kindlaks hageja menetluskulud ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 7250,58 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks õigusabikulud. Kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Esindaja tegi õigusabitoiminguid kokku 32,53 tunni ulatuses.
5.Hageja esitas 13.10.2025 seisukoha, milles esitas mh vastuväited kostja menetluskuludele.
2
2-25-4175 Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Maakohus uuendas tsiviilasja menetluse, lahendas poolte taotlused, võttis vastu hageja hagist loobumise ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Menetluskulud jäid hageja kanda ja maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 1315,33 eurot ja sellelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Kohus tagastas hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust.
6.1.Määruse põhjenduste kohaselt on kostja esindaja tunnitasu 180 eurot (lisandub käibemaks) mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas asja keerukuse ja mahuga.
6.2.Kostja esindaja kulutas ajavahemikus 15.04.2025–28.04.2025 hagiavaldusega tutvumisele ja analüüsimisele ning kliendiga suhtlemisele 7 tundi ja 53 minutit. Hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades on see ajakulu ülepaisutatud. Asja materjalidest ei ole võimalik järeldada, milleks oli kostja esindajal vaja niivõrd ulatuslikult ja pidevalt kliendiga konsulteerida. Isegi, kui kostja ise soovis oma esindajaga mitmeid kordi telefoni teel vestelda, ei ole tegemist kuluga, mille peaks hüvitama hageja. Kohus ei tea kõnede kestust ega sisu. Kostja on kinnitanud, et tal on mitmeid teisi vaidlusi pooleli, sh hagejaga. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ning vajadust mõistlikus mahus kliendiga suhelda, on kostja esindaja ajakulu põhjendatud 2 tunni ulatuses. Põhjendatud on kostja esindaja 28.04.2025 ajakulu 10 minutit e-kirja koostamisele.
6.3.Kostja esindaja kuni 03.06.2025 tekkinud ajakulu 15 tundi ja 31 minutit on seostatav kostja 14.05.2025 menetlusdokumendi koostamise ja hageja 29.05.2025 seisukohaga. Kostja pidi kohtu 15.04.2025 määruse alusel esitama seisukoha hagi läbivaatamata jätmise aluste esinemise kohta, ent samas olid kostja menetluskulude tagatise ja hagiavalduse läbivaatamata jätmise taotlused põhjendamatud ning jäid kohtu 05.06.2025 määrusega rahuldamata. Vastust hageja 29.05.2025 seisukohale kostja ei esitanudki. Seega on selle ajavahemiku ajakulu põhjendatud 1 tunni ulatuses.
6.4.Kostja esindaja 04.06.2025–05.06.2025 ajakulu 22 minutit hageja taotluse ja 05.06.2025 määrusega tutvumisele on põhjendatud, arvestades dokumentide sisu ja mahtu.
6.5.Kostja esindaja 11.06.2025–13.06.2025 ajakulu kliendiga suhtlemisele ja olukorra analüüsile argumentide struktuuri osas 1 tund ja 39 minutit ei ole põhjendatud. Asja materjalist ei selgu nende toimingute tegemise vajadust, kuna kohus peatas 05.06.2025 määrusega menetluse. Kostja esindaja 30.06.2025 e-kirja asja materjalidest ei nähtu, mistõttu on sellega seotud ajakulu põhjendamatu.
6.6.Kostja esindaja kulutas perioodil 14.08.2025–15.08.2025 25 minutit menetluse jätkamise taotluse koostamiseks. Kuna kostja ei ole sellist taotlust menetluses esitanud, on see ajakulu põhjendamatu. Põhjendamatu on kostja esindaja 13.09.2025 ajakulu 24 minutit kohtumäärusega tutvumiseks ja kliendiga suhtlemiseks, kuna kohus ei ole nimetatud ajal käesolevas menetluses ühtegi määrust teinud. Põhjendatud on kostja esindaja 15.09.2025 ajakulu 25 minutit seoses kohtunõudega tutvumisega.
6.7.Kostja esindaja kulutas perioodil 16.09.2025–25.09.2025 kokku 5 tundi ja 54 minutit toiminguteks, mis on seotud kostja 25.09.2025 menetlusdokumendi koostamisega. Menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades on eelviidatud ajakulu ülepaisutatud. Lisaks esitas kostja menetlusdokumendis põhjendamatuid taotlusi, mille kohus jättis rahuldamata. 3
2-25-4175 Võttes arvesse ka vajadust mõistlikus mahus kliendiga suhelda on eelviidatud ajakulu põhjendatud 2 tunni ulatuses.
6.8.Seega on kostja menetluskulud põhjendatud 5 tunni ja 57 minuti ulatuses. Arvestades kostja esindaja tunnihinda 180 eurot (lisandub käibemaks), tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 1315,33 euro (käibemaksuga). Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
7.Kostja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus terves ulatuses või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule.
7.1.Kaebuse kohaselt ei arvestanud maakohus menetluskulude suuruse määramisel menetlusdokumentide sisu ja mahuga ega põhjendanud miks menetlustoimingutele kulunud ajakulu tuleb niivõrd suures mahus vähendada. Tsiviilasja näol ei ole tegu olnud tavapärase kohtumenetlusega, vaid see on olnud üks osa suuremast menetluste hulgast, s.o hagidest. See tõi kaasa ka vajaduse suuremas mahus kliendiga suhelda ja talle menetluslikku olukorda selgitada.
7.2.Kohus vähendas põhjendamatult perioodil 15.04.2025–28.04.2025 tehtud toimingute ajakulu 2 tunnini. Selle perioodi sisse jäävad nii hagiavaldusega tutvumine, kliendiga suhtlus, õiguslik analüüs kui ka seisukoha ja taotluse koostamine. Kohus ei arvestanud, et hagiavaldus oli 12 lehekülge pikk. Põhjendamatu on vähendada kliendiga suhtlemise ajakulu põhjusel, et kohus ei tea kliendi ja tema esindaja telefonikõnede sisu.
7.3.Kohus vähendas põhjendamatult perioodil 29.04.2025–03.06.2025 tehtud menetlustoimingute ajakulu 1 tunnini. Kohus ei arvestanud, et nimetatud perioodil pidi kostja esindaja tutvuma ka hageja esitatud menetlusdokumendiga, seda kliendile kommunikeerima ning koostama ka täiendava seisukoha hageja väidetele vastamiseks. Väär on kohtu väide, et kostja ei esitanud vastust hageja 29.05.2025 seisukohale. Kostja esitas vastuväited hageja seisukohale 02.06.2025 seisukohas. Ka tulnuks lugeda kliendiga suhtlemine põhjendatud ajakuluks, sest esindaja ei oleks saanud hageja seisukohale vastuväidet kliendiga suhtlemiseta esitada.
7.4.Kohus vähendas esindaja ajakulu ka seetõttu, et asja materjalist ei nähtu esindaja 30.06.2025 e-kirja. Kuigi ainuüksi see ei saa olla kulu arvestamata jätmise aluseks, esitab kostja asja materjalide juurde ka viidatud e-kirja.
7.5.Kohus ei saanud menetluskulude kindlaksmääramisel esindaja toimingute ajakulu vähendada põhjusel, et kohus ei rahuldanud menetlusdokumentides esitatud taotluseid.
8.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
4
2-25-4175
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus jättis hagejalt kostja menetluskulude hüvitamiseks 1687,53 eurot välja mõistmata. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitisena välja täiendavalt 1687,53 eurot ja seadusjärgse viivise sellelt. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
11.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu määruse osas, millega tema menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi rahuldamata. Hageja ei ole maakohtu määrust vaidlustanud.
12.Kostja esitas määruskaebusega uue tõendina 30.06.2025 e-kirja. Arvestades määruskaebuses esitatud väiteid, on täiendav dokumentaalne tõend asjakohane ja see tuleb võtta asja juurde (TsMS § 238 lg 1).
13.Kostja vaidlustab maakohtu hinnangut kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulule. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.
14.Õige on kostja etteheide, et maakohus ületas osade toimingute ajakulu vähendamisel diskretsiooni piire. Samuti eksis maakohus, kui vähendas kostja lepingulise esindaja kulu põhjusel, et esindaja esitatud taotlused jäid rahuldamata. Sellel põhjusel saaks vastaspoolelt menetluskulud jätta välja mõistmata TsMS § 169 lg 3 alusel, kuid viidatud sätet ei saa kohus enam kohaldada kulude kindlaksmääramisel. Vastava otsustuse pidi tegema menetluskulude jaotamisel (vt TsMS I komm (2017) § 169, p 3.4.d). Maakohus jättis kõik kulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda ega kohaldanud TsMS § 169 lg-t 3. Hageja ei ole seda maakohtu otsustust ka vaidlustanud. Tsiviilkohtumenetluses kehtib oluline põhimõte, mille kohaselt peab pool, kelle kahjuks otsus tehakse, vastaspoolele menetluskulud reeglina hüvitama. Seega kannab kaotaja pool ka nende menetluslike taotlustega, mis jäävad rahuldamata, seotud kulude kandmise riski, v.a kui esinevad erandlikud asjaolud. Arvestades eeltoodud eksimusi, hindab ringkonnakohus kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt kulude osas, mis jäid kostjale hüvitamata.
15.Osaliselt on õige kostja seisukoht, et maakohus vähendas põhjendamatult palju kostja esindaja ajakulu, mis seondus hagiavaldusega tutvumise ja analüüsi ning kliendiga suhtlemisega (15.04.2025–28.04.2025). Arvestades hagiavalduse ja selle täpsustuse sisu ja mahtu (kokku 11 lehekülge ja 5 lisa), ei ole põhjendatud maakohtu hinnang, et sellega tutvumisele ja analüüsimisele ning vajalikus ulatuses kliendiga nõupidamisele ei võinud kuluda enam kui 2 tundi. Küll aga on õige maakohtu seisukoht, et kliendiga suhtlemise ajakulu on hüvitatav mõistlikus ulatuses. Kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest, arvestades mh menetluse käiku ja konkreetseid 5
2-25-4175 menetlustoiminguid. Samuti on õige maakohtu osundatu, et antud juhul ei ole asja materjalist võimalik järeldada, et kliendiga suhtlemine oli vajalik menetluskulude nimekirjas märgitud mahus. Seda ei õigusta asjaolu, et maakohus jättis hagi esialgu käiguta ega see, et poolte vahel on ka muid kohtuvaidlusi. Neid asjaolusid kogumis arvestades loeb ringkonnakohus hagiavaldusega tutvumise ja analüüsi ning kliendiga suhtlemise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 4 tundi.
16.Osaliselt on õige etteheide, et maakohus vähendas põhjendamatult palju kostja esindaja ajavahemikus 29.04.2025–03.06.2025 tehtud toimingute ajakulu. See, et maakohus jättis kostja menetluskulude tagatise andmise ja hagiavalduse läbivaatamata jätmise taotlused rahuldamata, ei andnud maakohtule alust jätta taotluste koostamise ajakuluga arvestamata (vt siinse määruse p 14). Tegemist ei olnud ilmselgelt perspektiivitute või menetlusõigusi kuritarvitavate taotlustega. Õige on aga maakohtu viide, et kostja ei esitanud hageja 29.05.2025 menetlusdokumendile seisukohta. Määruskaebuses viidatud kostja 02.06.2025 seisukohta asja materjali juures ei ole. Seega on mõistlikus ulatuses põhjendatud hageja 29.05.2025 menetlusdokumendiga tutvumine, kuid sellele seisukoha koostamise ajakulu mitte. Arvestades kostja 14.05.2025 seisukoha sisu ja mahtu (12 lehekülge ja 9 lisa) ning hageja 29.05.2025 seisukoha sisu ja mahtu (5 lehekülge ja 5 lisa), loeb ringkonnakohus kostja 14.05.2025 koostamise ja kohtule esitamise ning hageja 29.05.2025 seisukohaga tutvumise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 5 tundi.
17.Kuna kostja esitas määruskaebusega 30.06.2025 kohtule saadetud e-kirja, on põhjendatud selle koostamiseks kulunud 10 minutit (menetluskulude nimekirjas 30.06.2025 toiming).
18.Osaliselt on õige ka etteheide, et maakohus vähendas põhjendamatult palju kostja esindaja ajavahemikus 16.09.2025–25.09.2025 tehtud toimingute ajakulu. See, et maakohus ei pidanud kostja 25.09.2025 menetlusdokumendis esitatud taotlusi põhjendatuks, ei andnud alust jätta arvestamata nende koostamise ajakuluga (vt siinse määruse p 14). Arvestades kostja 25.09.2025 menetlusdokumendi sisu ja mahtu (8 lehekülge ja 1 lisa), loeb ringkonnakohus selle koostamise ja kohtule esitamise (sh kliendiga suhtlemise) põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 3 tundi ja 30 minutit.
19.Ülejäänud õigusabitoimingute ajakulu vähendamise osas ei ole kostja maakohtule konkreetseid etteheiteid teinud. Kostja üldsõnaline väide, et kulude vähendamine ei olnud põhjendatud, ei ole aluseks maakohtu diskretsiooni sekkumiseks. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole hinnata lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust uuesti, vaid üksnes kontrollida kaebuse alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust. Maakohus on oma kaalutlust nõuetekohaselt põhjendanud.
20.Eeltoodust tulenevalt on kostja õigusabikulud täiendavalt põhjendatud 7 tunni 40 minuti ulatuses. Arvestades kostja esindaja tunnitasu 180 eurot (lisandub käibemaks), tuleb hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja mõista 1687,53 eurot ((180 × 6 tundi ja 10 minutit + 22%) + (180 × 1 tund ja 30 minutit + 24%)). Seega on kostja menetluskulud kokku põhjendatud 3002,86 euro ulatuses (maakohtu määratud 1315,33 eurot + siinse määrusega täiendavalt määratud 1687,53 eurot).
21.Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4), jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
6
2-25-4175 (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.