Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja Surrestik OÜ kanda. Edasikaebamise kord Määruse p-de 5 ja 6 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse p-de 7 ja 8 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Surrestik OÜ esitas 17.03.2025 Harju Maakohtule hagi L. L. vastu 60000 euro ja viivise väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi menetlusse oma 15.04.2025 määrusega. Kohtu 05.06.2025 määrusega jättis kohus rahuldamata kostja L. L. 14.05.2025 taotlused hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks ning menetluskulude tagatise andmiseks kohustamiseks. Sama määrusega peatas kohus menetluse käesolevas tsiviilasjas nr 2-25-4175 kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr XXX. Hageja esitas 12.09.2025 kohtule avalduse menetluse uuendamiseks ja hagist loobumiseks. Hageja palus tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 840 eurot ning tagastatav riigilõiv kanda Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole nr XXX, viitega tsiviilasja numbrile. Hageja märkis, et menetlus tsiviilasjas nr XXX on lõppenud. Hageja märkis, et ta loobub menetluse lõpetamise määruse, millega kohus hagi tagasivõtmise lahendab, vaidlustamise õigusest ja palub kanda menetlust lõpetavale määrusele jõustumismärge. Kostja palus oma 25.09.2025 menetlusdokumendis lahendada 14.05.2025 menetluskulude tagatise nõudmise taotlus ja mitte minna menetlusega edasi enne taotluse lahendamist; pärast tagatise nõudmise taotluse lahendamist määrata kostjale tähtaeg hageja taotlustele vastamiseks; kohustada Surrestik OÜ-d põhjendama enda poolt esitatud hagist loobumist, et kohus saaks hinnata loobumise lubatavust; võtta teatavaks, et L. L. ei loobu enese õigusest esitada menetluse lõpetamise määrusele määruskaebus; jätta rahuldamata Surrestik OÜ taotlus kanda jõustumismärge menetluse lõpetamise määrusele koheselt määruse tegemisel; määrata kindlaks ning mõista Surrestik OÜ-lt L. L. kasuks välja menetluskulud summas 7250,58 eurot; kohustada Surrestik OÜ-d tasuma L. L.le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; kanda menetluskulude hüvitis Advokaadibüroo GAVER OÜ arveldusarvele nr XXX. Kostja märkis, et kostja on esitanud 14. mail 2025 kohtule taotluse menetluskulude osas tagatise nõudmiseks hagejalt. Kohus ei ole seda taotlust seni veel lahendanud. Kostja märkis, et eeltoodust tulenevalt esitab kostja hetkel ainult enese esialgse vastuse hagist loobumise avaldusele ja sellega koos esitatud taotlustele. Kostja märkis, et pärast kohtu poolt tagatise nõudmise taotluse lahendamist palub ta kohtul määrata kostjale tähtaeg sisulise seisukoha esitamiseks. Kostja leidis, et hageja kuritarvitab oma menetlusõigusi esitades kostja vastu mitmesuguseid hagisid ning muutes oma positsioone vastavalt soovile vältida vastutust kriminaalasjas. Kostja leidis, et loobumise vastuvõtmist otsustades on vajalik, et kohus hindaks käesoleva kaasuse asjaoludest tulenevalt, et ega hageja ei teosta hagist loobudes enese menetlusõiguseid 2

pahatahtlikult. Kostja märkis, et hageja ei ole menetluses seni esitanud ühtegi põhjendust, miks ta soovib hagi tagasi võtta ning mõistlikku põhjendust selleks ei nähtu. Kostja leidis, et on ilmne, et advokaadi õigusabi kasutav hageja on võimeline mõistma, kas ta kinkis auto endisele elukaaslasele eraisikuna või juriidilise isikuna. Kostja märkis, et kostjale teadaolevalt ei ole muutunud ka muud asjaolud, mis võiksid hagist loobumiseks põhjust anda. Kostja märkis, et seetõttu ei ole kostja hinnangul praeguses olukorras võimalik hinnata, kas hageja poolt esitatud hagist loobumise avaldust on võimalik vastu võtta või peaks kohus sellest keelduma. Kostja märkis, et ei ole võimalik kanda jõustumismärget menetluse lõpetamise määrusele üksnes asjaolu tõttu, et hageja loobub enese määruskaebuse esitamise õigusest, kuivõrd määruskaebuse esitamise õigus on ka kostjal, kes vastavasisulisest õigusest ei loobu. Kostja esitas oma 25.09.2025 menetlusdokumendis ühtlasi detailse menetluskulude nimekirja. Kostja märkis, et Advokaadibürooga GAVER sõlmitud lepingu kohaselt maksab lepingulise esindaja töötund 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja märkis, et võttes arvesse lepingulise esindaja töötunni hinda, on tehtud toimingutega seoses tekkinud kostjale kulu kokku summas 5922 eurot, millele lisandub ka käibemaks toimingutelt, mis on tehtud kuni

märkis, et isegi kui kriminaalmenetluses oleks võimalik kaitsepositsiooni edendada tsiviilasjas tehtavate toimingutega (mida kostja ei ole suutnud isegi natuke põhjendada), ei ole tsiviilkohtumenetluse ülesandeks kriminaalasjade lahendamisel osalemine. Hageja märkis, et pelgalt alusetute faktiväidete ja vandenõuteooriatega ei saa kohustada hagejat hagist loobumist põhjendama. Hageja märkis, et hageja iseenesest ei eita, et tema suhtes on käimas kriminaalmenetlus, kuid tegemist on eraldiseisva menetlusega, mis ei ole seotud käesoleva tsiviilasja ega hagiavaldusest loobumisega, samuti vähimalgi määral mitte kostja huvidega. Hageja märkis, et käesolevas tsiviilasjas on kohus 05.06.2025 määruses võtnud seisukoha, et kohus ei saa eeldada, et hageja kriminaalasjas süüdi mõistetakse. Hageja leidis, et kostja menetluskulud nõutud ulatuses ei ole põhjendatud ega vajalikud. Hageja märkis, et esindaja ajakulu põhjendatuse ning vajalikkuse hindamisel saab arvesse võtta nii objektiivseid kui subjektiivseid asjaolusid, muuhulgas ka läbitud kohtuastmete arvu, asja keerukust ning sellele kulunud aega, samuti kohaldatavate õigusaktide hulka ning menetlusõiguste kuritarvitamist menetlusosaliste poolt. Hageja märkis, et hageja esindaja töömaht käesolevas asjas on hetkeseisuga 17h 6min, kostja oma 32h 53min, st pea üle kahe korra suurem. Hageja leidis, et puuduvad mõistlikud põhjused sellisel määral ajakulu erinevuseks, võrreldes hagejaga. Hageja märkis, et kostja on menetluse jooksul esitanud vaid kaks sisulist seisukohta – 14.05.2025 seisukoht hagiavaldusele ja 25.09.2025 kostja kohtunõude täitmine ja menetluskulude nimekiri. Hageja märkis, et samal ajal on hageja koostanud 17.03.2025 hagiavalduse, 09.04.2025 seisukoha, 29.05.2025 seisukoha, 12.09.2025 hagist loobumise avalduse, 13.10.2025 seisukoha ja vastuväite kostja menetluskuludele. Hageja märkis, et kostja esindaja tunnihind on olnud 180 eurot, samal ajal hageja esindajal 230 eurot. Hageja märkis, et tekib põhjendatud kahtlus, et kas käesolevas asjas on üldse võimalik, et viiekümne euro võrra väiksema tunnihinnaga kostja esindajal on märkimisväärselt kõrgemad menetluskulud võrreldes hageja esindajaga, arvestades mõlema poole esindajate tehtud tööd käesolevas asjas. Hageja märkis, et kostja esindaja aruandluses torkab silma, kuidas käesolevas asjas on mitmeid päevi ning tunde analüüsitud hagiavaldust, mis oma sisu poolest ei ole kõige mahukam ning keerulisem dokument. Hageja märkis, et tähelepanuväärselt palju on kostja esindaja suhtlust oma kliendiga, mille sisu on avatud vaid üldiselt. Hageja märkis, et sellele lisaks on kliendiga mitmeid e-kirjavahetusi peetud. Hageja märkis, et paratamatult tekib küsimus, kas nii suures mahus omavaheline suhtlus on põhjendatud või saanuks infovahetus olla efektiivsem. Hageja märkis, et samuti on võimalik saada kliendi seisukoht dokumentide kohta viisil, kus klient nendega ise tutvub ja tagasiside annab, millega ei kaasne eraldi kulusid. Hageja märkis, et kostja klient soovib aruandluse kohaselt saada kõigest pidevaid ülevaateid. Hageja märkis, et kostja on oma 14.05.2025 seisukohas toonud välja eeldatavad menetluskulud – 22h 20 min. Hageja märkis, et esindaja eeldatavad kulud hõlmasid muu hulgas kohtuistungi ettevalmistamist ja selles osalemist, lõplike seisukohtade koostamist jms. Hageja märkis, et käesolevas asjas ei ole menetlus jõudnud kohtuvaidlusteni ning kostja on kohtule esitanud sisuliselt kaks menetlusdokumenti. Hageja märkis, et kostja esindaja menetluskulud juba praeguseks ületanud prognoositud mahtu enam kui 10h võrra, ja nende suurus on hagejale seetõttu üllatuslik. Hageja esitas täiendavalt detailseid vastuväiteid konkreetsete menetlustoimingute põhjendatusega seoses. Kohtumääruse põhjendused

4

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg-st 1 uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kohus peatas käesolevas asjas menetluse, kuna käesolevas asjas tehtav lahend sõltub tsiviilasjas nr XXX tehtavast kohtulahendist. Tsiviilasjas nr XXX lõppes menetlus 02.06.2025, mil Riigikohus keeldus määrusega Surrestik OÜ kassatsioonkaebust menetlusse võtmast ning jõustusid Harju Maakohtu 04.09.2023 ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2025 otsused. Eelnevast tulenevalt on tsiviilasjas 2-25-4175 ära langenud menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud. Seetõttu tuleb uuendada Harju Maakohtu 05.06.2025 määrusega peatatud menetlus tsiviilasjas nr 2-25-4175. Menetlus loetakse TsMS § 361 lg 3 järgi uuendatuks uuendamise määruse kättetoimetamisega pooltele. Vastavalt TsMS § 361 lg-le 4 jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi. Riigikohus on asjas 3-2-1-39-08 oma 02.06.2008 otsuse p-s 16 leidnud, et enne menetluskulude tagatise andmise taotluse lahendamist on kostjal õigus vastamisest keelduda. Kohus märgib, et kostja on ebaõigesti väitnud, et kohus ei ole siiani kostja 14.05.2025 menetluskulude tagatise taotlust lahendanud. Kohus jättis nimetatud taotluse rahuldamata oma 05.06.2025.a määrusega ning eelviidatud määrus on kostja esindajale ka 05.06.2025 kättetoimetamisportaali kaudu kätte toimetatud. Kuna menetluskulude tagatise taotlus on juba varasemalt lahendatud, siis on kostja alusetult leidnud, et talle tuleb anda veel täiendav tähtaeg hagist loobumise avaldusele vastamiseks. Kostjal oli võimalik loobumise avaldusele vastata ning kostja on eelnevat ka tegelikkuses teinud. Kohus ei asu juba lahendatud taotlust teistkordselt lahendama ning kohus ei luba kostjal põhjendamatult menetlust venitada. Eelnevast tulenevalt tuleb jätta rahuldamata kostja taotlus, milles kostja palus määrata kostjale täiendav tähtaeg hageja taotlustele vastamiseks ning mitte minna menetlusega edasi enne menetluskulude tagatise taotluse lahendamist. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohtu hinnangul puudub igasugune alus arvata, et hagist loobumine oleks käesoleval juhul vastuolus olulise avaliku huviga. Kostja ei ole sellist olulist avalikku huvi ka selgelt ja veenvalt välja toonud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt tsiviilkohtumenetluse ülesandeks ei ole kriminaalasjade lahendamisel osalemine. Kohus ei pea tsiviilasjas hagimenetlust jätkama tulenevalt hageja kasutatud kaitsetaktikast kriminaalasjas. Hageja on kinnitanud, et ta on loobunud hagist omast vabast tahtest tulenevalt ning et hageja on teadlik loobumise tagajärgedest. Eelnev on piisav, et hagist loobumine vastu võtta. Eelnevast tulenevalt tuleb jätta rahuldamata kostja taotlus kohustamaks hagejat põhjendama hagist loobumist. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. 5

Kohus märgib, et TsMS § 661 lg 4 kohaselt eeldab määrusele edasikaebeõiguse välistamine poolte kokkulepet. Kohus ei saa üksnes hageja ühepoolse avalduse alusel välistada määrusele edasikaebeõigust ega kanda jõustumismärget menetluse lõpetamise määrusele koheselt määruse tegemisel. Kostja ei ole nõustunud edasikaebeõiguse välistamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja taotlus kandmaks jõustumismärge menetluse lõpetamise määrusele koheselt määruse tegemisel. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud asjaolusid. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus märgib, et kuivõrd TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Järgnevalt kontrollib kohus kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa lepingulise esindaja kuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb menetluskulud kostjale hüvitada koos menetluskuludelt arvestatava käibemaksuga.

6

Riigikohus on asjas 3-2-1-115-14 oma 11.02.2015 määruse p-s 14 leidnud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja rakendatud tunnitasu suurus 180 eurot (lisandub hüvitatav käibemaks) on mõistlik ja põhjendatud, kuna see on kooskõlas käesoleva asja keerukuse ja mahuga. Kohus leiab, et kostja menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kostja esindaja on perioodil 15.04.2025-28.04.2025 kulutanud kokku 7 h ja 53 min sisuliselt hagiavaldusega tutvumisele ja analüüsimisele ning kliendiga suhtlemisele. Kohus leiab, et hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades on eelviidatud ajakulu ilmselgelt ülepaisutatud. Seejuures ei ole asja materjalidest võimalik järeldada, milleks oli kostja esindajal vaja niivõrd ulatuslikult ja pidevalt kliendiga konsulteerida (sh korduvad konsultatsioonid telefoni teel). Kohus märgib, et ka juhul, kui kostja ise soovis oma esindajaga mitmeid kordi telefoni teel vestelda, ei ole tegemist kuluga, mille peaks hagejalt välja mõistma. Kohus ka ei tea, kui kaua on kostja esindaja kõned kliendiga kestnud ja mis oli nende sisu. Kostja on ise nõustunud, et tal on veel mitmeid teisi vaidlusi pooleli, sealhulgas hagejaga. Kohus leiab, et arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ning vajadust mõistlikus mahus kliendiga suhelda, on eelpool viidatud kostja esindaja ajakulu põhjendatud vaid 2 h ulatuses. Põhjendatud on kostja esindaja 28.04.2025 ajakulu 10 min e-kirja koostamiseks kohtule. Järgnev kostja esindaja kuni 03.06.2025 tekkinud ajakulu 15 h ja 31 min on kõik kokkuvõttes seostatav kostja 14.05.2025 menetlusdokumendi koostamise ja hageja 29.05.2025 seisukohaga. Kohus võtab eelviidatud ajakulu hindamisel arvesse, et kohtu 15.04.2025 määrusest tulenevalt pidi kostja küll esitama seisukoha hagi läbivaatamata jätmise aluste esinemise kohta, ent samas olid kostja menetluskulude tagatise andmise ja hagiavalduse läbivaatamata jätmise taotlused põhjendamatud ning jäid kohtu 05.06.2025 määrusega rahuldamata. Kohus võtab ühtlasi arvesse, et asja materjalidest nähtuvalt ei esitanud kostja tegelikkuses vastust hageja 29.05.2025 seisukohale. Eelnevat arvestades on eelpool viidatud kostja esindaja ajakulu põhjendatud vaid 1 h ulatuses. Kostja esindaja perioodi 04.06.2025-05.06.2025 ajakulu 22 min seoses vastaspoole taotluse ja 05.06.2025 kohtumäärusega tutvumisega on põhjendatud arvestades eelviidatud dokumentide sisu ja mahtu. Kostja esindaja on perioodil 11.06.2025-13.06.2025 kulutanud kokku 1 h ja 39 min kliendiga suhtlemiseks ja olukorra analüüsiks argumentide struktuuri osas. Kohus leiab, et nimetatud ajakulu on põhjendamatu, kuna kohus peatas oma 05.06.2025.a määrusega menetluse ning asja materjalidest ei ole võimalik järeldada, milleks oli kostja esindajal vaja eelviidatud toiminguid nimetatud perioodil teha. Kostja esindaja 30.06.2025.a e-kirja asja materjalidest ei nähtu, mistõttu on põhjendamatu ajakulu 10 min eelviidatud e-kirja koostamiseks. Kostja esindaja on perioodil 14.08.2025-15.08.2025 kulutanud 25 min menetluse jätkamise taotluse koostamiseks. Kohus märgib, et kuna kostja ei ole eelviidatud taotlust menetluses esitanud, siis on eelviidatud ajakulu põhjendamatu. Põhjendamatu on kostja esindaja 13.09.2025 ajakulu 24 min kohtumäärusega tutvumiseks ja kliendiga suhtlemiseks, kuna kohus ei ole nimetatud ajal käesolevas menetluses ühtegi määrust teinud. Põhjendatud on kostja esindaja 15.09.2025 ajakulu 25 min seoses kohtunõudega tutvumisega. Kostja esindaja on perioodil 16.09.2025-25.09.2025 kulutanud kokku 5 h ja 54 min toiminguteks, mis on seotud kostja 25.09.2025 menetlusdokumendi koostamisega. Kohus leiab, et nimetatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades on eelviidatud ajakulu ülepaisutatud. Seejuures võtab kohus arvesse, et kostja esitas oma 25.09.2025.a 7

menetlusdokumendis põhjendamatuid taotlusi, mille kohus jättis käesolevas määruses rahuldamata. Võttes arvesse ka vajadust mõistlikus mahus kliendiga suhelda on eelviidatud ajakulu põhjendatud 2 h ulatuses. Eelnevast tulenevalt on kostja esindaja osutanud kostjale 22-%-lise käibemaksumääraga põhjendatud õigusabi 2 h+10 min+1 h+22 min=3 h ja 32 min≈3,53 h ulatuses ja 24-%-lise käibemaksumääraga põhjendatud õigusabi 25 min+2 h=2 h ja 25 min≈2,42 h ulatuses. Eelviidatud ajakulule vastab kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu summas 3,53 h*180 EUR/h*1,22+2,42 h*180 EUR/h*1,24≈1315,33 eurot. Seega tuleb välja mõista hagejalt Surrestik OÜ-lt kostja L. L.’e kasuks põhjendatud menetluskulud summas 1315,33 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja taotles menetluskuludelt viivise väljamõistmist vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Seega tuleb välja mõista hagejalt Surrestik OÜ-lt kostja L. L. kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastavalt TsMS § 178 lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Hageja on esitanud kohtule taotluse poole hagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole hagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt rahuldamisele. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 1680 eurot ja seega tuleb tagastada hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 840 eurot, ja kanda see Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole nr XXX, selgitusega „Tsiviilasi nr 2-25-4175, riigilõivu osaline tagastamine“. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2026 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 14.11.2025 kohtumäärus.

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.