Kohtulahend

KarS § 75 lg 2 alusel määrata F.K-le katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) võtta end Tööturuametis töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vabanemisest ja otsida endale töökoht 4 (nelja) kuu jooksul vabanemisest arvates; 3) pöörduda 1 (ühe) kuu jooksul alates vabanemisest psühhiaatri vastuvõtule ja läbida raviarsti poolt vajalikuks peetav ravikuur; 4) osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutavates sotsiaalsetes programmides. Menetluskulud, määratud kaitsjale makstud tasu 330.40 krooni, jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud F.K on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 08.01.2009. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistatud vangistusega 3 kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti 3 kuud vangistust kaetuks Pärnu Maakohtu 31.01.2007. a otsusega mõistetud ärakantud karistusega 4 kuud vangistust; KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi vangistusega 2 kuud; KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi vangistusega 6 kuud; KarS § 215 lg 2 p 1- § 25 lg 2 järgi 4 kuud; KarS § 266 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 9 kuud; KarS § 209 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõisteti F.K-le liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka F.K kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva, kandmisele kuuluva karistus on 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 20.06.2008. a ja lõpeb 17.06.2009. a. F.K on varasemalt kriminaalkorras karistatud 2 korda: 1) 23.01.2002. a Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi vabadusekaotusega 3 kuud tingimisi 1 aastase katseajaga; 2) 31.01.2007. a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7; § 266 lg 2 p 3 alusel vangistusega 4 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat; karistus pöörati täitmisele Pärnu Maakohtu 17.10.2007. a määrusega. Kriminaalhooldaja nõustub F.K tingimisi enne tähtaega vabastamisega. F.K ei ole sobilik isik kriminaalhooldusele määramiseks, kuna uue kuriteo toimepanemise riskid on väga suured, kuid kuna tema vangistuse kandmise tähtaeg lõpeb juba 17. juunil 2009. a, siis nende riskide maandamiseks on ainuke võimalus pikendada rehabilitatsiooni aega tema suhtes kriminaalhoolduse kaasabil, mille käigus erinevate programmide raames võib teda siiski püüda mõjutada muutuma seaduskuulekamaks kodanikuks ning kaitsta sellega ühiskonda temapoolsete ohtude eest. Kohtumenetluse poolte seisukohad F.K avaldas, et soovib vaatamata lühikesele karistusajale siiski ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja toetas kaitsealuse taotlust.

Prokurör nõustus F.K ennetähtaegse vabastamisega ja palus määrata talle kriminaalhooldaja poolt pakutud kohustused. Kohtuniku seisukoht F.K mõisteti kohtuotsusega süüdi teise astme kuritegude toimepanemises. KarS § 76 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Kuna käesolevaks ajaks on F.K temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja mitte vähem kui kuus kuud, siis on olemas KarS §-st 76 lg 1 p 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. F.K on 22-aastane noormees, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud, väärtegude eest 24 korral. Reaalset vangistust kannab teistkordselt. Varasemalt on ta allutatud käitumiskontrollile, mille tingimusi on rikkunud. Kriminaalhooldaja arvamuses kirjutatu kohaselt omab F.K suuri võlgnevusi. Kinnipeetav omab kahetoalist erastatud korterit aadressil xxx. Kuna ta ei ole käesoleva ajani omanud kindlaid sissetulekuallikaid, on kogunenud võlgnevus korteriüüri eest 39000 krooni ja elektri eest ca 900 krooni. Vabanemisel on F.K elukohaks tema enda korter, mis aga kinnipeetava vabanemisel läheb võlgade katteks sundmüüki. Lisaks sellele on F.K võlgnevused kohtunõuete näol kogusummas 72570 krooni. Leida kvalifitseeritud tööd on süüdimõistetul äärmiselt raske, kui mitte võimatu, kuna tal puuduvad elementaarsemadki erialased oskused. Võimalus Tööturuameti kaudu läbida mõned tööturuameti poolt organiseeritud kursused on samuti problemaatiline, sest Sergei omab vaid 8 klassi haridust ja valdab väga halvasti eesti keelt, puudub kodakondsus, praktiliselt puudub ka töökogemus. Tegemist on alkoholisõltlasega, mida F.K on tunnistanud ka kriminaalhooldajale ise, väites, et kui ta on juba alustanud alkoholi tarvitamist, siis ei ole ta enam ise võimeline vabatahtlikult selle tarvitamist lõpetama. Alkohol on aga põhjustanud F.K kuritegelikku käitumist. Positiivset mõju avaldavaid isikuid, kellega kinnipeetav oleks arvestav, tema tutvusringkonnas ei ole. Lähedaste sõnul ja kriminaalhooldaja arvamusel on F.K väga mõjutatav isik, mistõttu teda ümbritsev keskkond ja inimesed omavad tema edaspidise käitumise ning ka arengu protsessis äärmiselt suurt tähtsust. Tihe kontakt lähedastega puudub, kuna ta on korduvalt tulnud kallale oma isale ja ei ole ka õega arvestav. Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et F.K tuleb tingimisi enne karistuse tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. F.K senine elukäik, iseloomuomadused ning eelnev käitumine viitavad sellele, et hädavajalik on teda jätkuvalt allutada kontrollile, kuid samas tuleb talle pakkuda ka sotsiaalset kohanemist soodustavat abi ning toetust. Sellist

kontrolli võimaldab vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatav katseaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile ning katseajal teostatav kriminaalhooldus. Kuna F.K karistusaeg lõpeb 17.06.2009. a, siis ennetähtaegne vabastamine annab võimaluse KarS §-le 76 lg 4 alusel allutada F.K ühe aasta pikkusele käitumiskontrollile, mis omakorda annab võimaluse teostada F.K käitumise ja selle seadusele vastavuse üle kontrolli pikema aja jooksul kui karistusaja lõpuni. Kuna F.K õigusrikkumised on olnud seotud alkoholi tarbimisega, leiab kohus, et F.K-le tuleks lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Kindlustamaks, et F.K oleks võimeline täitma alkoholi mittetarvitamise kohustust, tuleks viimasel läbida alkoholivastane ravi (F.K on selleks nõusoleku andnud), samuti osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutavates sotsiaalsetes programmides vastavalt KarS §-le 75 lg 2 p 8. F.K paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks kohustab kohus teda arvele võtma Tööturuametis töötuna 2 nädala jooksul alates vabanemisest ja otsima endale töökoha nelja kuu jooksul vabanemisest arvates ning osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutavates sotsiaalsetes programmides. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 330.40 krooni. Kuna F.K on suured võlgnevused ja täitamata rahalised kohustused, käib menetluskulude hüvitamine talle ilmselgelt üle jõu, mistõttu jätab kohus need KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.