Kohtulahend

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta T.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametnik leiab, et T.P tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik, kuna kinnipeetav pani katseaja jooksul toime uue kuriteo, mis iseloomustab teda kui seaduserikkujat, kes ei ole teinud vajalikke järeldusi ja asunud õiguskuulekuse teele. Ta võib taas kuritegelikule teele minna. Enne vangistust on tarvitanud narkootikume, oli narkosõltlane. Katseajal pani toime uue kuriteo. Kriminaalhooldusametnik arvab, et samasuguse käitumise kordumine on ennetähtaegsel vabanemisel tõenäoline. Tema poolt uue kuriteo toimepanemise riski võib hinnata suureks ja tema eelmine katseaeg näitas, et kriminaalhooldusega teostatavast järelevalvest T.P puhul ei piisa uue kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks ja ta ei suhtu kriminaalhoolduse läbimisse vastutustundlikult. T.P taotleb enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Ta selgitas, et tema elukaaslane elab nüüd teise abikaasaga. Tema ise aga asub elama vanemate juurde. Tööle ta läheb kindlasti. Töökoht AS-s xxx on talle tagatud. Seal on ta töötanud ka varem. Kaitsja toetas oma katsealust ja selgitas, et tema kaitsealune on süüdi tunnistatud ühe episoodi varguse eest, mis oli küll toime pandud katseajal. Karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud. Prokurör ei toeta isiku vabanemist enne tähtaega. Süüdimõistetu on varem korduvalt kohtulikult karistatud. Uue varguse pani ta toime katseajal. See näitab, et tegemist on isikuga, kelle puhul uue kuriteo toimepanemise riskid on üsna suured. Samuti vangistuse ajal on ta toime pannud distsiplinaarrikkumise. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja süüdimõistetu ja tema kaistja arvamused, leiab, et T.P tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamada. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjandatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T.P isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on seitsmel korral kohtulikult karistatud kriminaalkuritegude eest. Karistusregistri teatisest (is toimik lk 5-8) nähtub, et varem on T.P toime pannud nii varavastaseid, avaliku korra vastaseid kui ka võimuesinadaja vastu toimepandud kuriteod. Isikut on 2 korral karistatud tingimisi ja 4 korral vangistusega. Narva Linnakohtu 12.04.2005 kohtuotsusega mõisteti ta süüdi vargustes (8 episoodi) ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud katseajaga 3 aastat. Kehtival katseajal pani ta toime uue teise astme kuriteo (varguse). Kohtuotsuse ärakirjast (lk 21-27) on näha, et vargusega tekitati kannatanule märkimisväärne kahju 18520 krooni. Karistusregistri teatisest (is toimik lk 5-8) on näha, et M.Golivinit on katseaja jooksul karistatud ka kahel korral väärteokorras Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest rahatrahviga 300 ja 1200 krooni. See näitab, et T.P käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase suunagakatseajal septembris 2007 pani toime uue kuriteo. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et vangistuse ajal on T.P karistatud 1 korral distsiplinaarkorras. T.P isiklikust toimikust on näha, et isikut karistati 02.07.2008 noomitusega, sest ta õhtuse loenduse ajal hoidis käes leivast valmistatud

palvehelmeid. Vanglaametniku korraldusele ese ära anda, vahistatu ei allunud ning kasutas ebatsensuurseid sõnu. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Rahvastikuregistri andmetel on T.P elamisluba kehtivusega kuni 22.03.2010. Isikul tuleb tegeleda isiksusttõendava dokumendi vormistamisega. Kuid elamisloa olemasolul ei pea dokumendi saamine probleemiks olema. T.P on vabanedes olemas kindel töökoht. Kohtule on esitatud garantiikiri AS xxx poolt, millest on näha, et nimetatud firma võimaldab T.P-le töökoha ja ka elukoha ning vääriva töötasu (lk 3). Kohus nõustub prokuröri märkusega, et garantiikiri on kahtlane selles mõttes, et selle koostanud isiku andmed ei ole selged. Samas aga süüdimõistetu vastas küsimusele kindlalt, kes on selle ettevõtte juhataja Vinogradov Sergei ja kinnitas, et ta on seal töötanud ka varem. Seega, tõendatud on vähemalt see, et süüdimõistetul on selle ettevõttega seos loodud. Vabanedes kavatseb kinnipeetav elama minna oma vanemate juurde aadressile xxx. Kodukülastuse lehest (lk 8) on näha, et nimetatud korter on 3-toaline ja toad vajavad remonti. Korteris elavad Mikhaili kasuema, kes on ka korteri omanik, isa A G ja kasuema poeg. Mikhaili kasuema ja isa on töövõimetuspensionärid ja töötavad ning nende kuusissetulekuks on umbes 8000 krooni. Isa ja kasuema on valmis Mikhaili toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt Mihhaili kasuema kinnitas, et Mihhailil olid probleemid narkootikumide tarvitamisega. Ta oli mitu korda läbinud narkovastase rehabilitatsiooni MTÜ-s „Sind ei jäeta üksi“, kahjuks see ei andnud positiivseid tulemusi, kuna Mikhail uuesti hakkas narkootikume tarvitama. Kohus leiab, et süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolud ( üheepisoodiline teise astme kuritegu vargus, milles ta tunnistas end süüdi), on sellised, et kaaluvad üle süüdimõistetu isiku ( varem korduvalt karistatud ja narkootikume tarvitanud). Tema võimalused vabaduses on suhtelised head - suure tõenäosusega kindel töökoht ja elukoht ning vanemate toetus. Süüdimõistetu käitumine on vanglas hea ( üksik rikkumine ei ole tõsine). Faktiliselt süüdimõistetu viibib vangistuses alates 05.11.2007 ehk 1 aasta 4 kuud 28 päeva. Karistusaja lõpuni on jäänud veidi üle aasta. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on vangistuse ajal sisuliselt täidetud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, kohus vabastab T.P Viru Maakohtu 19.08.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Süüdimõustetule tuleb määrata täiendavad kohustused, mis aitaksid uute kuritegide toimepanemise riskide maandamiseks – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte suhelda kohtulikult karistatud isikutega, asuda tööle või võtta ennast arvele Tööturuametis, osaleda sotsiaalabiprogramides. Inna Kirsipuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.