Kohtulahend

KarS § 74 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisel, kui AK3 (kolme)aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg –s 1 nimetatud kontrollnõuded ning kohustused KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalabiprogrammides. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o. 11.03.2009.a. Tartu Vangla Tartu KrHO juhatajal määrata AK kriminaaltooldaja. Tõkend – elukoast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

XXX).

Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS

AKi ja JR süüdistatakse selles, et nemad 14.03.2008.a kella 18.00 paiku Tallinnas Linnahalli treppide peal nõudsid raha RM. Viimase keeldumise peale võttis AK tal varrukast kinni, samal ajal JR seisis RM ette ning noaga vehkides ja ähvardades nõudis raha. Selle peale andis RM AK sularaha 1 200 krooni. Samuti küsis AK RM tema mobiiltelefoni, mille kannatanu ka temale andis. AK võttis telefonist välja sim-kaardi ja tagastas telefoni R. M . Sim-kaardi jättis AK endale, sularaha jagasid AK ja JR omavahel võrdselt ära. Sellise tegevusega panid AK ja JR toime KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga, grupi poolt ja relvana kasutatava muu esemega ähvardades. Kokkulepete sisu. Süüdistatava AK, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör AK süüdi tunnistamist KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi ning tema karistamist vangistusega sanktsiooni alammääras - 3 aastat. KarS § 74 alusel taotletakse karistust mitte pöörata täitmisele, kui AK 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda sotsiaalabiprogrammides. Süüdistatava J. R , kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör J. R süüdi tunnistamist KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi ning tema karistamist vangistusega 3 aastat. KarS § 74 alusel taotletakse karistust mitte pöörata täitmisele, kui JR3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda sotsiaalabiprogrammides.

Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi tunnistasid AK ja JR ennast kohtuistungil süüdi ning kahetsesid toimepandut. Kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad nendega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde. Kannatanu RM oma seadusliku esindaja juuresolekul on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, oma õigustest ning kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgedest on ta teadlik (tl. 79 -80). Nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks on andnud ka süüdistatavad ning tsiviilkostajad (alaealiste seaduslikud esindajad). Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et AK ja JR eneste süüdi tunnistamine ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud AK ja J. R käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega. Õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud antud asjas puuduvad. AK

ja JR tuleb süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi ning karistused tuleb neile mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 2,5 palga alammäära ehk 10 875 krooni). Alaealistel vajalike vahendite puudumisel KrMS § 188 alusel paneb kohus menetluskulude hüvitamise alaealiste vanematele: AK emale D K ja JR emale S K . Kohus võtab menetluskulusid määrates arvesse alaealiste ning nende perekondade varalist seisundit, samuti alaealiste resotsialiseerumisväljavaateid ning leiab, et menetluskulude täielik hüvitamine käib neile ilmselt üle jõu, mistõttu KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, § 249, § 311, §313.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.