Kriminaalasi nr. 1-08-16781
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.01.2009.a. Tallinnas
Kohtunik
Aime Ivanson
Sekretär
Maire Viksi
Prokurör
Urmo Paal
Kaitsja
Eva Rivis
Tõlk
Ilja Malštšukov
Süüdistatav
JEVGENI VELITŠKIN, isikukood 37902182218, kriminaalkorras karistatud kolm korda, viimati 07.11.2003.a. Tartu Maakohtu otsusega Krk § 101 p. 1,7, Krk § 141 lg 2 p. 1,2,3 ja Krk § 140 lg 2 p. 1,2,3 järgi liitkaristusega 20 aastat vangistust (kandmata karistus 19 aastat 11 kuud 28 päeva ). Kannab karistust alates 05.04.2002.a.
Süüdistus
KarS § 330 järgi lühimenetluses
Süüdi mõista Jevgeni Velitškin KarS § 330 järgi ja karistada vangistusega 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, mõista karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 07.11.2003.a. otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (seisuga 26.01.2009.a. on kandmata karistus 13 aastat 2 kuud 7 päeva) ja mõista Jevgeni Velitškinile liitkaristus 13 aastat 4 kuud ja 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast – 27.01.2009.a. Kriminaalmenetluse kulud. Välja mõista Jevgeni Velitšinilt riigituludesse: 1) sundraha – 1,5 palga alammäära – 6525.- krooni.
2) kaitsjatasu 3527.- krooni, 3) ekspertiisi maksumus 705.- krooni. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034800017 SEB pangas või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida kriminaalasja kohtunumber 1-08-16781 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.
Jevgeni Velitškinit süüdistatakse selles, et tema, olles Vanglas kinnipeetav, omandas kohtueelse menetlusega kindlakstegemata ajal, kohas, viisil ja isikult 1,5 liitrise pudeli puskari valmistamisel kasutatava meskiga, mille etanoolisisaldus oli 11% ning valdas seda kuni selle temalt vanglaametnike poolt äravõtmiseni 07.05.2008.a. kella 13.50 paiku. Seega Jevgeni Velitškin, Vangla kinnipeetavana omandades ja vallates alkohoolset jooki, pani toime KarS § 330 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Jevgeni Velitškin ei tunnistanud end süüdi temale esitatud süüdistuses. Kohtuistungil soovis ta enda ülekuulamist ja tema ütlustest tulenevalt võttis ta umbes kuu aega tagasi vangla sööklast kaasa kahes 1,5 liitrises plastmasspudelis rosinakompotti. Ühes pudelis oleva kompoti jõi ta ära kahe päeva jooksul, teise jättis töötsooni kappi. Kui teda 7.mail 2008.a. töötsoonist ära toodi, võttis ta kapist kaasa ka pudeli kompotiga, mida ta kuu aja jooksul ei olnud joonud. Pudeli pani ta jope sisetaskusse. Seega süüdistatav ei tunnista, et temalt äravõetud pudelis oli alkohoolne vedelik.
Kohtuistungil avaldati kohtueelses menetluses tunnistajana ülekuulatud Vangla vangistusosakonna töötaja J K ütlused (lk. 10-12). Tunnistaja on öelnud, et 7.mail 2008.a. kella 13.50 paiku toodi töötsoonist tagasi Jevgeni Velitškin seoses ümberpaigutamisega teise vanglasse. Kinnipeetava läbiotsimisel avastas ta tema keha ümber teibiga kinnitatud 1,5 liitrise plastmasspudeli kollast värvi tundmatu vedelikuga. Sellega seoses koostas ta ettekande, äravõtmisakti ja käskis Jevgeni Velitškinil kirjutada seletuskiri. Enne seletuskirja kirjutamist võttis kinnipeetav enda ümbert teibi ja viskas põrandale. Jevgeni Velitškinilt äravõetud pudelis olevale vedelikule tehti ekspertiis, mille kohta koostati ekspertiisiakt nr. AA-657-08/2646. Eksperdiarvamuse kohaselt oli pudelis helebeeži värvusega puskari valmistamisel kasutatav meski etanoolisisaldusega 11%. (lk. 19). Kohtul ei ole alust pidada tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseteks. Süüdistatava kinnitusel ei ole tema ja tunnistaja vahel kunagi olnud mingeid konflikte, seega puudus tunnistajal põhjus ebaõigete ütluste andmiseks. Tunnistaja ütlustega on kummutatud süüdistatava väide, et vedelikku sisaldav pudel oli tal töötsoonist tulles jope taskus. Tegelikult oli pudel teibiga kinnitatud Jevgeni Velitškini keha külge. Kui süüdistatava teadmisel oli selles vaid tavaline kompott, siis polnuks ju põhjust
pudelit teibiga keha külge kinnitada. Tema selline tegevus näitab süüdistatava tahtlust pudelit varjata ja tõendab tema teadmist, et pudelis on vedelik, mis sisaldab alkoholi ja mille omamine vanglas on keelatud. Et süüdistatava keha küljes olnud pudelis sisalduvas vedelikus oli etanooli, seda tõendab eksperdiarvamus ekspertiisiaktis nr. AA-657-08/2646. Kaitsja vaidles sellele tõendile vastu, väites, et eksperdiarvamus ei saa tõendada Jevgeni Velitškini süüd, kuna ekspertiis tehti alles 12.06.2008.a. Nimetatud kuupäeval võis vedelik ju alkoholi sisaldada, kuid see ei tõenda, et vedelik sisaldas alkoholi ka 7.mail 2008.a., see on päeval, mil pudel Jevgeni Velitškini käes oli ja temalt ära võeti. Kohus nõustub kaitsja taolise seisukohaga. Ekspertiisiaktist tõepoolest ei selgu, kas kuupäev 12.06.2008.a. oli ekspertiisi tegemise või ekspertiisiakti vormistamise kuupäev ning seega ei ole kohtule teada, millal tegelikult ekspertiis tehti. Sellest tulenevalt ei tõenda eksperdiarvamus otseselt pudelis olevas vedelikus etanooli olemasolu 7.mail 2008.a. Samas tõendab eksperdiarvamus aga asjaolu, et ekspertiisi tegemise ajal oli pudelis puskari valmistamisel kasutatav meski etanoolisisaldusega 11%. Kohus tugineb süüdimõistvat otsust tehes üldtuntuks tunnistatud asjaolule, et süsivesikuterikas toit, milleks on ka magus kompott, läheb pikaajalisel toatemperatuuril seismisel igal juhul käärima, mis tähendab, et sellesse tekib etanooli. Igale täiskasvanud inimesele on see asjaolu teada. Seega Jevgeni Velitškini väide, et ta seda ei teadnud, ei ole tõsiseltvõetav. See, et tema poolt köögist saadud kompott seisis toatemperatuuril pikemat aega, tuleneb aga süüdistatava enda ütlustest, et ta võttis köögist pudeliga kompotti kaasa umbes kuu aega tagasi. Eeltoodu alusel võib kindlalt väita, et juba 7.mail 2008.a. sisaldas Jevgeni Velitškinilt äravõetud pudelis olev vedelik alkoholi. Antud asjaolu tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll (lk. 7), milles on öeldud, et vaadeldakse 1,5 liitrist plastmasspudelit, mis võeti ära Jevgeni Velitškinilt läbiotsimise käigus ja pudeli sees on kollakas alkoholikahtlane vedelik. Kohus ei pea usutavaks süüdistatava ütlust ka selle kohta, et ta oli teise kompotipudeli olemasolu oma riietekapis ära unustanud ning alles 7.mail 2008.a. asju kokku pannes nägi seda ja võttis kaasa. Süüdistatava ütluste kohaselt käis ta töötsoonis tööl iga päev, järelikult kasutas ka riietekappi. 1,5 liitrine pudel ei ole nii väike, et kapis märkamatuks jääb. Hinnates kõiki tõendeid kogumis, jõudis kohus seisukohale, et Jevgeni Velitškin ei soovinudki teises pudelis olevat kompotti koheselt ära juua, vaid jättis selle teadlikult kappi seisma eesmärgiga lasta kompott käärima, et sellesse tekiks alkoholi. Kuna puuduvad tõendid ümber lükkamaks süüdistatava ütlusi selle kohta, et ta omandas sööklast kuu aega tagasi kompotti, ei ole tõendatud ka süüdistus tema poolt alkohoolse joogi omandamises. Eespool toodud tõenditega ja tõendite analüüsiga on aga tõendamist leidnud Jevgeni Velitškini poolt alkoholi sisaldava joogi valdamine 7.mail 2008.a. ja selle kuriteo toimepanemine kavatsetult. Kvalifikatsioon KarS § 330 järgi on õige. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS §-s 56 sätestatud karistuse kohaldamise aluseid. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud karistusega – 3 kuud vangistust. Kuigi KarS § 330 sanktsioon näeb karistuse liigina ette ka rahalise karistuse, ei pea kohus selle mõistmist põhjendatuks, sest Jevgeni Velitškin kannab karistust pikaajalise vangistuse näol ja rahaline karistus jääks sellisel juhul tasumata. Karistuse määra valikul arvestab kohus ka asjaoluga, et Jevgeni Velitškin jäi süüdi üksnes alkoholi sisaldava joogi valdamises ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Mõistetavale karistusele tuleb juurde liita eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistus, sest kuriteo pani süüdistatav toime karistuse kandmise ajal.
Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.