Õigusemõistmisevastased süüteod › Karistuse täitmise vastased süüteod

karistuseks 12 aastat vangistust. Jevgeni Velitškin mõisteti õigeks KrK § 202 järgi. Jevgeni Velitškinile mõisteti KarS § 64 lg 1 ja KrK § 43 lg 31 järgi liitkaristuseks 20 aastat vangistust. Ida-Viru Maakohtu 08.07.2003. a otsusega mõistetud karistus loeti kaetuks. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 19 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks oli 05.04.2002. Otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 24.03.2004 otsusega. Harju Maakohtu 27.01.2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-16781 tunnistati Jevgeni Velitškin süüdi KarS § 330 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ja seega mõisteti Jevgeni Velitškinile karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.11.2003. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 13 aasta 2 kuu ja 7 päeva vangistust, võrra. Jevgeni Velitškinile mõisteti liitkaristuseks 13 aastat 4 kuud 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvati alates kohtuotsuse kuulutamisest 27.01.2009. a. Harju Maakohtu 26.03.2015. a määrusega vähendati KarS § 5 lg 2 ja KrMS § 432 lg 3 5 alusel Jevgeni Velitškinile Harju Maakohtu 27.01.2009. a otsusega mõistetud karistust. Kohtumäärusega tühistati KarS § 330 järgi ja KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistus 2 kuud vangistust ning KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristus. Kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti Tartu Maakohtu 07.11.2003. a otsuse järgi mõistetud karistus 19 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 05.04.2002. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.04.2002. a ja lõppeb 01.04.2022. a. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 03.11.2017. 01.11.2017. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Jevgeni Velitškini ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Jevgeni Velitškini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 03.11.2017 saabus kohtule kinnipeetava ema xxxxxxxxxxxxxxxxxxx kiri koos lisadega. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Jevgeni Velitškini tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Prokuröri pidas positiivseks sotsiaalprogrammides osalemist, eriala ja riigikeele omandamist tasemel B2. Vabanemise korral on isikul kindel elukoht ja lähedaste toetus. Negatiivseks pidas prokurör kuriteo toimepanemise asjaolusid ja tema isikut ning ka seda, et isikul puudub vabanemise korral töökoht. Prokuröri arvates ei ole mõeldav, et isik kelle elukoht on xxxxxxxxx, käiks alalisel tööl Tartus. Lisaks on negatiivne ka isiku käitumine karistuse kandmise ajal (kehtiv distsiplinaarkaristus). Arvestades kõiki asjaolusid kogumis, oli prokurör arvamusel, et Jevgeni Velitškini tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Jevgeni Velitškin avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja kahetses seda, mis juhtus. Kinnipeetav selgitas, et ta soovib pärast vabanemist minna elama xxxxxxxxxx, aga kuna tal on töökoht Tartus, vormistaks kriminaalhooldaja teda ümber Tartu kriminaalhooldaja järelevalve alla. Ta plaanib otsida Tartus korteri, tööandja lubas teda selles aidata. Töökoht saab olema sama, kus on töötanud viimased 7 kuud, firma tegeleb metallkonstruktsioonidega. Kinnipeetav tunnistas, et tal on vanglas praegu üks kehtiv distsiplinaarkaristus ning võimalik,

2 (4)

et tuleb ka teine töörežiimi rikkumise eest. Töö ajal võeti temalt ära mobiiltelefon. Kinnipeetav selgitas pikalt mõlema rikkumise asjaolusid. Jevgeni Velitškin avaldas, millega ta vanglas on tegelenud. Kinnipeetava hinnangul on vanglas läbitud programmid teda aidanud. Kõik kulud on ta tasunud. Tal on vabaduses toetavad sugulased ja sõbrad.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Jevgeni Velitškin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Jevgeni Velitškinil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Jevgeni Velitškini tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetav Jevgeni Velitškin on remissioonis uimastisõltlane ning läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas aktiivse rehabilitatsiooni vastavalt Tartu Vangla uimastipreventsiooni kontseptsioonile. Vangistuses läbinud järgmised sekkumised: 2005/2006 keevitaja eriala, 2006-2008 töötas ettevõtetes AS Bestnet ja OÜ Star Invest, 2010 läbis riigikeele õppe A1 taseme ettevalmistuskursuse, 2011 läbis riigikeele õppe A1-A2 taseme, 2011 läbis sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse Asendamise Treening“, 2011/2012 läbis sotsiaalprogrammi „Convictus tugigrupp 12 sammu“, 2011 läbis riigikeele B1 taseme kursuse, 2011 töötas vangla tööhõives majandustöölisena, 2012 omandas riigikeele tasemel B2, 2012 läbis sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, 05.02.2013-07.05.2013 osales tagasilanguse tugigrupi töös, alates 18.11.2013 töötab metallitöölise erialal, 27.05.2015 - 17.07.2015 osales kuritegeliku käitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammis „Õige Hetk“. Täiendavate rehabiliteerivate tegevustena on osalenud vabastava hingamise-, jooga- ja sporditreeningutel. 28.08.2012-15.11.2013 läbis keraamikatoodete valmistamise põhiõppe. 10.11.2016 paigutati Jevgeni Velitškin ümber edasise karistuse kandmiseks Tartu Vangla avavanglasse. Avavanglas viibides liigub ta järelevalveta väljapool vanglat seoses töötamisega (alates 11.05.2017 OÜ-s xxxxxxxxxxxxn), määratud kaupluste külastamisega ning autokooli õppetöös osalemisega. Lisaks on käinud pangakontoris pangakaardi saamiseks ja kodukülastusel lühiajalise väljasõidu raames. Kahel korral rikkus seejuures väljasõidu tingimusi- ei käinud politseijaoskonnas end märkimas ja ei täitnud teavitamiskohustust. Selle eest on kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud noomitusega. Kohtuistungil selgus, et menetletakse veel ühte distsipliinirikkumistkinnipeetav omas avavanglas keelatud eset, mobiiltelefoni. Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama ema ja kasuisa xxxxxxxxxxxxxxxxxxi juurde xxxxxxxxxe. Kinnipeetava sõnul oleks tegemist ajutise lahendusega, kuna plaanib üürida endale elamispinna Tartus, sest ka töökoht Tartus on olemas. xxxxxxxxxxxxxxxn juhatuse liige xxxxxxxxxxxxxxx garanteerib kinnipeetavale töökoha pärast vabanemist. Tartu Vangla andmetel rahalisi nõudeid ei ole, vabanemisfondis 1410 eurot. Kinnipeetav on vanglas saadavast õppe- ja töötasust toetanud ka lähedasi. Lähivõrgustikku kuuluvad emaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa, isa xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kasuisa xxxxxxxxxxxxxxxxxv, poolvennad xxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxn ning vanaema xxxxxxxxxxxxxxx Suhted lähedastega on head ja toetavad.

3 (4)

Jätmata tähelepanuta kõiki eeltoodud positiivseid asjaolusid, leiab kohus, et Jevgeni Velitškini vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul ei kaalu Jevgeni Velitškinit positiivselt iseloomustavad asjaolud, s.o individuaalse täitmiskava täitmine ja head elutingimused vabaduses, üle Jevgeni Velitškini puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid, s.o kuritegude toimepanemise asjaolusid ja distsipliinirikkumiste toimepanemist. Jevgeni Velitškin kannab teist vanglakaristust, mis on mõistetud avaliku varguse, röövimiste ja eluvastase süüteo, s.o tapmise eest, mis on toime pandud omakasu ajendil ja piinaval viisil. Kohtu arvates ei vasta ärakantud karistus toimepandud kuritegude raskusele. Lisaks ei tule Jevgeni Velitškin jätkuvalt toime kinnipidamisasutuses kehtestatud reeglite korrektse täitmisega. Jevgeni Velitškin on viibinud avavanglas ligi aasta ning rikkunud selle aja jooksul kahel korral lühiajalise väljasõidu tingimusi- ei käinud politseijaoskonnas end märkimas ja ei täitnud teavitamiskohustust. Kinnipeetava sõnul on menetluses veel üks rikkumine seoses keelatud eseme (mobiiltelefoni) omamisega. Distsipliinirikkumiste toimepanemine ka avavanglas karistuse kandmise ajal annab põhjust kahelda, kas Jevgeni Velitškin suudab vabaduses ilma praeguse intensiivse järelevalveta toime tulla. Samuti on kohus on seisukohal, et raske esimese astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistetud isiku, kes on karistuse kandmise ajal toime pannud distsipliinirikkumisi, vabastamine ennetähtaegselt ligi 4 aastat 4 kuud enne karistusaja lõppu ei vasta ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. Kõike eelnevat arvesse võttes jätab kohus Jevgeni Velitškini tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.