1.Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479; e-post XXX)
2.Kohtutäitur Jane Rumjantseva (e-post XXX)
3.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (rg-kood 70000349; e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Vabastada Z.B (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded Z.B vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
4.Rahuldada Z.B usaldusisiku Ülle Koppeli tasu taotlus osaliselt.
5.Määrata usaldusisiku Ülle Koppeli tasu suuruseks Z.B
kohustustest vabastamise
menetluses 150 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 36 eurot, kokku 186 eurot.
6.Usaldusisiku Ülle Koppeli tasu summas 8 eurot, sh käibemaks 1,55 eurot, hüvitada võlgniku Z.B poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel usaldusisiku ametikontol, mis tuleb välja maksta Regnum Consult OÜ (rg-kood 12190052) arveldusarvele nr EE491010220201058223.
7.Anda Z.B-le hüvitamiskohustusega menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 178 eurot, sh käibemaks 34,45 eurot.
8.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisiku Ülle Koppeli usaldusisiku tasu katteks riigi vahenditest 178 eurot Regnum Consult OÜ (rg-kood 12190052) arveldusarvele nr EE491010220201058223.
9.Välja mõista Z.B-lt menetlusabikulu 178 eurot riigituludesse.
10.Z.B-l tuleb tasuda menetlusabikulu riigituludesse kolme osamaksena (I makse 59,33 eurot, II makse 59,33 eurot ja III makse 59,34 eurot), arvestades, et esimene osamakse tuleb teha 5 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates ning järgmised osamaksed esimese osamakse tasumisele järgneva kalendrikuu 10 kuupäevaks. Menetlusabikulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole, mille rekvisiidid on märgitud käesolevale määrusele lisatud makseinfo lehel.
11.Menetlusabikulude tasumisega viivitamise korral tuleb Z.B-l tasuda kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata resolutsiooni punkt 8 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada FIMS § 49 lg 14 alusel teade Z.B kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
13.Määruse peale võivad võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 28.04.2023 määrusega välja Z.B pankroti, algatas kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks N.R-i . Tartu Maakohtu 17.11.2023 määrusega lõpetas kohus Z.B pankrotimenetluse raugemise tõttu ning jätkas võlgniku suhtes 28.04.2023 algatatud kohustustest vabastamise menetlust. Kohus määras uueks usaldusisikuks Ülle Koppeli. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kohtule aruandeid iga aasta 28.aprillil ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aasta 23.aprillil. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 2902,32 eurot (kõik II järgu nõuded).
2.Usaldusisik on esitanud kohtule aruanded 13.05.2024, 28.04.2025 ja 27.04.2026.
3.Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnikule määratud osaline töövõime. Võlgnik on töötanud perioodil 2023.a september kuni 2025.a jaanuar S. E. A. . Seejärel õppis veoautojuhi ametikoolitusel ja talle väljastati juhikaart. 2025.a märtsist septembrini oli registreeritud tööotsijana Töötukassas. Alates 2025.a septembrist kuni 2026.a märtsini osutas B. A. teenuseid ettevõtluskonto vahendusel. 2025.a detsembris töötas lühiajaliselt
A. O.
autojuhina. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töövõimetoetus, töötasu, töötuskindlustushüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis ja enammakstud tulumaksu tagastus. Aruannete kohaselt on võlgnik menetluse jooksul loovutanud usaldusisiku kontole kokku
593,30 eurot. Usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamakseid kolmel korral, kokku summas 533,97 eurot. Usaldusisiku tasu katteks on jäetud kokku 59,33 eurot.
4.27.04.2026 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikule ülesannete täitmiseks viimasel aruandeperioodil kokku kaks tundi järgnevalt: aprill 2025-märts 2026 pangakonto kontroll, sissetulekute arvestus – 20 minutit; 20.04.2026 kohtumine võlgnikuga büroos – 15 minutit; 25.04.2026 võlausaldajatele summade arvestus ja ülekannete tegemine, suhtlus võlgnikuga telefoni teel, aruande koostamine, kohtule saatmine – 1 tund 25 minutit. Usaldusisik palub füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 2 tunni ulatuses määrata tasuks 187,17 eurot (sh 20 minutit * 88,60 eurot ja 1 tund 40 minutit * 94,60 eurot), millele lisandub käibemaks 24%, kokku 232,09 eurot. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu võlgniku loovutuse arvel usaldusisiku ametikontole kogunenud vahenditest ja ülejäänud osas menetlusabi korras.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
6.Vastavalt FIMS § 49 lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
7.Kohus on otsustamisel lähtunud FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku avaldatust.
8.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).
9.FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Z.B ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.
10.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
11.FIMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnikule määratud osaline töövõime ning ta on töötanud perioodil 2023.a september kuni 2025.a jaanuar S. E. A. . Seejärel õppis veoautojuhi ametikoolitusel ja talle väljastati juhikaart. 2025.a märtsist septembrini oli registreeritud Töötukassas. Alates 2025.a septembrist kuni 2026.a märtsini osutas B. A. teenuseid ettevõtluskonto vahendusel. 2025.a detsembris töötas lühiajaliselt A. O. autojuhina. Kohtule on esitatud tõendid võlgniku töö otsimise kohta.
Kohtu hinnangul on täidetud kohustus tegeleda menetluse jooksul mõistlikult tulutoova tegevusega või selle otsimisega.
12.FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kõik aruanded on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud.
13.FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.
14.Võlgniku sissetulekuteks on olnud töövõimetoetus, töötasu, töötuskindlustushüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis ja enammakstud tulumaksu tagastus. Võlgnikul on 2 ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud peamiselt sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Sissetulekud ületasid mittearestitavat määra vaid üksikutel kuudel. Aruannete kohaselt on võlgnik menetluse jooksul loovutanud usaldusisiku kontole kokku 593,30 eurot. Usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamakseid kolmel korral, kokku summas 533,97 eurot. Usaldusisiku tasu katteks on jäetud kokku 59,33 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust.
15.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.
16.FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks.
17.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja teinud loovutusi usaldusisikule ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt.
18.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. FIMS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku kohustuste rikkumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale FIMS §-st 47 tulenevaid kohustusi.
19.FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.
Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi kolme aasta jooksul täitnud ning tasunud võlausaldajate nõudeid ka enda mittearestitava sissetuleku arvel. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Z.B tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
20.FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
21.FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Z.B pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Z.B pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
22.Kuna kohus lõpetab Z.B kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Ülle Koppel FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel vabastada usaldusisiku kohustustest Z.B kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine
23.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (kuni 31.03.2026.a 88,60 eurot, alates 01.04.2026.a 94,60 eurot).
24.Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele kokku 2 tundi, sh 20 minutit tunnitasuga 88,60 eurot ja 1 tund 40 minutit tunnitasuga 94,60 eurot, kokku 187,17 eurot. Kohus selgitab, et usaldusisiku tasu taotlemine FIMS § 54 lg 5 sätestatud tunnitasu ülemmääras on põhjendatud keerukamates järelevalve menetlustes, näiteks kus võlgniku isiksus on keerukas, vajadus korraldada täitmist rahvusvaheliselt, võlausaldajate rohkus jms. Antud juhul ei ole esinenud selliseid asjaolusid ning ülevaatega pole kohtu hinnangul probleeme olnud. Seega puuduvad antud menetluses keerukuse elemendid, mis võiksid anda aluse küsida järelevalve teostamise eest tasu vastavalt seaduses sätestatud ülemmäärale. Samuti on teiste piirkonnas tegutsevate usaldusisikute keskmine tunnitasu määr üldjuhul madalam kui hetkel seadusest tulenev ülemmäär. Kohus peab antud juhul
põhjendatuks tunnitasu määraks 75 eurot. Seega põhjendatud tasu järelevalve teostamisel viimasel aruandeperioodil 2 tundi tunnitasuga 75 eurot, kokku 150 eurot.
25.FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub usaldusisiku tasu välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb. Regnum Consult OÜ on käibemaksukohustuslane, seega lisandub usaldusisiku tasule käibemaks.
26.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada osaliselt ning usaldusisiku Ülle Koppeli tasuks määrata 150 eurot, millel lisandub käibemaks 24%, s.o 36 eurot, kokku 186 eurot.
27.Usaldusisiku tasu summas 8 eurot tuleb hüvitada võlgniku Z.B poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel ja välja maksta Regnum Consult OÜ arveldusarvele SEB Pank EE491010220201058223.
28.FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Kohus leiab, et kuna võlgnikule on määratud osaline töövõime ning ta hetkel ei tööta, siis tuleb usaldusisiku tasu hüvitamiseks summas 178 eurot, anda Z.B-le hüvitamiskohustusega riigi menetlusabi.
29.Kohus mõistab Z.B-lt välja menetlusabikulu 178 eurot riigituludesse. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 2 kohaselt võib TsMS § 179 lg-s 1 nimetatud kulud pärast asjas tehtud lahendi jõustumist välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 5 1 kohaselt samas paragrahvis nimetatud menetluskulud tasutakse ja tasaarvestatakse maksukorralduse seaduses (MKS) sätestatud korras. TsMS § 179 lg 9 näeb ette, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.