lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-11818/8

Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.12.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-11818/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
10.12.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2213
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsMS § 3 lg 1Õigus pöörduda kohtusseTsMS § 3401 lg 1, 2KrtS § 13 lg 2Suhete korraldamine kokkuleppelKrtS § 9 lg 2Eriomandi kokkuleppe muutmineTsMS § 168Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 371 lg 2

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-23-13753/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja28.03.2024

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Jaama tn 1 korteriühistu80059941(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Maris Kuurberg, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2024. a, Tallinn Kohtuasja number

2-23-11818

Kohtuasi

X avaldus kasutuseeliste korteriühistu kasuks määramiseks ning kasutuskorra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.09.2023 määrus (avalduse menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I: Tallinn, Jaama tn 1 korteriühistu (registrikood 80059941), seaduslik esindaja juhatuse liige KK Puudutatud isik II: Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 27.09.2023 määrus (menetlusse võtmisest keeldumine) osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast X taotlust kasutuskorra kindlaksmääramiseks ning saata tsiviilasi selles osas menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 27.09.2023 määrus (menetlusse võtmisest keeldumine) muutmata.
3.Rahuldada määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 2 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei saa määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamine
TsMS § 392 lg 1Eelmenetluse ülesanded
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
VÕS § 71Osavõlausaldajad

2-23-11818 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.18.08.2023 (täpsustatud 21.08.2023) esitas X (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse, milles palub tuvastada Tallinn, Jaama tn 1 korteriühistu (puudutatud isik I) 19.06.2023 üldkoosoleku otsuste (päevakorrapunktid 1-9) tühisuse või alternatiivselt tunnistada need kehtetuks ning tuvastada korteriühistu 08.10.2019 üldkoosoleku punktis 1 vastu võetud otsuse tühisus. Ühtlasi palub avaldaja määrata korteriühistu keldripindadele kasutuskorra ja Ylt (puudutatud isik II) korteriühistule kasutuseeliste hüvitise. Avaldaja palub kõik menetluskulud välja mõista koos viivisega ja jätta puudutatud isikute kanda. Maakohus 27.09.2023 määrusega eraldas korteriühistu üldkoosoleku otsustuste tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise nõuded eraldiseisvasse menetlusse. Käesoleva tsiviilasja juurde jäid nõuded kasutuskorra kindlaksmääramiseks ja kasutuseelise määramiseks korteriühistu kasuks.
1.1.Avaldaja omab korteriomandit aadressil Jaama 1, Tallinn. Avaldaja on puudutatud isiku I liige. Ühistu liikmetel on olnud aastaid huvi jagada keldripinnad õiglaselt vastavalt korteriomandite suurusele. Puudutatud isik II on takistanud koosolekutel nimetatud küsimuse arutamist, kuivõrd see ei ole tema huvides. Avaldaja palub kohtul määrata ühistule õiglane keldripindade kasutuskord. Kasutuskorra määramiseks peab kohus teadma, millised keldripinnad on tänase seisuga ühistu liikmete kasutuses (sh ebaseaduslikult 2022. aastal puudutatud isiku II poolt hõivatud keldripind). Puudutatud isik II on kinnitanud, et tal on olemas keldripinna mõõtetulemused ja plaanid. Avaldaja palub kohtult, et puudutatud isik II esitab kohtule reaalselt kasutatavate keldripindade plaani ja pindade suurused.
1.2.Ühistu pinnad on jätkuvalt hõivatud puudutatud isiku II asjadega. Keldriboks ja sinna viiv tee suletud tema tabalukuga. Kaasomanikul on õigus esitada teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, kasutuseeliste hüvitamise nõue. Avaldaja palub kohtul määrata puudutatud isikult II ühistule kasutuseeliste hüvitise. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Maakohus keeldus avaldaja avaldust kasutuseeliste korteriühistu kasuks määramiseks ja kasutuskorra kindlaksmääramiseks menetlusse võtmast. Menetluskulud jäid avaldaja kanda. Kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. Maakohus põhjendas määrust järgmiselt.
2.1.Majas asuv kelder on korteriomanike kaasomandis. Avaldaja soovib määrata keldripinnale kasutuskorda (nõue nr I).
2.1.1.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) järgi ei ole võimalik määrata kasutuskorda selliselt, nagu avaldaja kohtule esitatud avalduses soovis. Erikasutusõiguse kokkuleppe sisuks on kaasomandi esemest osa konkreetse korteriomaniku ainukasutusse andmine. Korteriomanik võib KrtS § 13 lg 2 ja § 9 järgi nõuda kohtult kokkuleppe sõlmimiseks ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks teiste korteriomanike vajalikke tahteavaldusi, kui kõik korteriomanikud ei ole kokkuleppe tekkimise ja erikasutusõigus(t)e kinnistusraamatusse kandmise eelduseks olevate tahteavalduste andmisega nõus. KrtS § 9 lg 2 p-de 1-2 järgi on tahteavalduse asendamise eeldusteks, et olemasoleva olukorra säilitamine oleks kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega ning muudatustega ei

2-23-11818 kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Kohtulahend asendab teiste korteriomanike tahteavaldusi.

2.1.2.Kohtule esitatavas nõudes tuleb nõuda kokkuleppega mittenõustunud korteriomanikelt neid tahteavaldusi, mida korteriomanikud annaksid vabatahtlikult, kui nad oleksid nõus erikasutusõiguse tekkimise eelduseks olevat kokkulepet sõlmima. Selleks tuleb kohtule esitada kokkuleppe tekst, millega nõustumist soovitakse. Kohtu võimalused kokkuleppe tingimustesse sekkuda on piiratud. Erikasutusõiguse kokkulepet ei määra erinevalt kaasomandi kasutuskorra kokkuleppest kindlaks kohus, vaid avaldajal tuleb esitada kokkuleppe tingimused (projekt), mille osas avaldaja saab nõuda puudutatud isikute kohustamist lepingu sõlmimiseks vajalike tahteavalduste andmiseks. Kaasomandi osa erikasutusse saamist sooviv korteriomanik saab esitada avalduse üksnes endale huvipakkuva kaasomandi osa erikasutusse saamiseks, mitte kogu kaasomandisse kuuluva kinnisasja kasutamise ära jagamiseks. Kui korteriomanikud, kelle vastu on avaldus esitatud, soovivad teatud kinnisasja osi enda erikasutusse, peavad nad esitama vastava (vastu)avalduse ja tasuma sellelt riigilõivu.
2.1.3.Nõue nr I ei vasta kirjeldatud tingimustele ja see pole kehtiva õigusega kooskõlas. Avaldaja ei saa kasutuskorra kindlaksmääramist nõuda. Nõudega nr I ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus keeldus nõude menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 III alternatiivi alusel.
2.2.Avaldaja palus ka määrata puudutatud isikult II puudutatud isikule I kasutuseeliste hüvitise (nõue nr II).
2.2.1.Kaasomanike, sh korteriomandi omanike ühisvalduse ja ühiskasutusõiguse rikkumise korral on võimalik rahaline nõue kolmel alternatiivsel õiguslikul alusel: kahju hüvitamise nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 alusel, kus kahjuks on kaotatud kasutuseelised; kasu hüvitamise nõue asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 2 alusel ja alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS §-de 1037–1039 alusel, mille esemeks võib mh olla alusetult saadud kasutueelised. Korteriühistu ei saa väljaspool oma eesmärgipäraseid ülesandeid nimetatud kolme liiki rahalisi nõudeid ühisvaldust ja ühiskasutusõigust rikkunud korteriomaniku vastu maksma panna. Kui üks korteriomanik rikub teiste korteriomanike ühisvaldust ja ühiskasutusõigust, on eelnimetatud nõudeid esitama õigustatud korteriomanikud VÕS § 71 järgi osavõlausaldajad.
2.2.2.Avaldaja ei saa TsMS § 3 lg-st 1 tulenevalt kasutuseeliste määramist või väljamõistmist korteriühistu kasuks nõuda. Korteriühistul võiks kaasomanike ühisvalduse ja ühiskasutusõiguse rikkuja vastu olla nõue juhul, kui korteriomanikud loovutaksid oma nõude korteriühistule. Sellisel juhul peaks korteriühistu esitama TsMS § 3 lg 1 kohaselt nõude kasutuseeliste hüvitamiseks kaasomandit rikkunud korteriomaniku vastu. Samuti ei ole viidatud nõue selgelt arusaadav ja täidetav, kuivõrd see ei vasta sooritusnõude tingimustele.
2.2.3.Nõudega nr II ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus keeldus nõude menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 III alternatiivi alusel.
2.3.Maakohus ei pidanud TsMS §-st 2 juhindudes võimalikuks avaldajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määrata, kuna menetlust takistavad puudused on sedavõrd ulatuslikud.
2.4.Maakohus jättis TsMS § 168 lg-st 1 tulenevalt menetluskulud avaldaja kanda ja puudutatud isikute menetluskulud kindlaks määramata.

2-23-11818 Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud menetlusse võtmisest keeldumise määruse tühistada ja saata asja menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Ühtlasi palub avaldaja menetleda avalduse kõiki taotlusi ühes menetluses ja menetluskulud välja mõista koos viivisega ning jätta puudutatud isikute kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
3.1.Kohus rikkus materiaalõigust ja menetlusõigust. Eraldamise määruse põhjendustest tulenevalt pidas kohus mõistlikuks lahendada kasutuskorra kindlaksmääramine ja kasutuseelise määramine eraldiseisvalt üldkoosoleku otsuste tühisuse või kehtetuse tuvastamisest. Kohus tegi kaks vastu käivat määrust olukorras, kus leidis, et taotlusi ei ole võimalik menetleda. Samas kui hiljem leidis, et kiiremaks asja lahendamiseks tuleks menetlused eraldada. Asjade eraldamine on loogiline, kui kohus peab kõiki nõudeid perspektiivikaks. Asjade eraldi lahendamine oleks vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Menetlev kohtukoosseis ei soovi asja menetleda.
3.2.Korteriomanike kasutuskorra kindlaksmääramise taotluse menetlusse võtmata jätmine ei ole põhjendatud. Korteriomanikud võivad sõlmida kokkulepe, millega antakse korteriomanike ainuvaldusse mingid ruumid või kinnisasja muu osa (pind). Avaldaja viitas ebaõiglasele olukorrale avalduses. Avaldaja soovis, et kohus määraks kindlaks, kuidas korteriomanikud peaksid edaspidi valdama ja kasutama kaasomandis olevat elamu pinda. Avaldaja palus kohustada korteriomanikke andma tahteavaldust sõlmida kokkulepe, millega sisuliselt saaksid kõik korteriomanikud erikasutusõigused.
3.3.Erikasutusõiguse määramise avalduse lahendab kohus hagita menetluses, kus kehtib uurimispõhimõte, mille kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ning nende hinnanguga asjaoludele. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Samuti nõudma vajaduse korral avaldajalt tõendite esitamist või koguma neid omal algatusel. Olukorras, kus avaldaja väidab, et olemasoleva olukorra säilitamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega ja puudutatud isikud väidavad vastupidist, peab kohus vajaduse korral rakendama lisameetmeid, et selgitada välja tegelik objektiivne olukord ning millised on sellest tulenevad võimalused erikasutusõiguse määramiseks. Üldjuhul nõuab see kohtult tõendite kogumist omal algatusel. Erikasutusõiguse määramise menetluse olemusest tulenevalt on kohtul mõistlik sellises olukorras korraldada vaatlus ja selgitada välja, kes ja kuidas seda pinda tegelikult kasutab. Samuti võib kohus teha avaldajale ettepaneku esitada korteriomandi kaasomandi hulka kuuluva pinna mõõtkavaline plaan või tellida see omal algatusel asjatundja arvamusena.
3.4.Maakohus peab menetlema ka avaldust kasutuseeliste korteriühistu kasuks määramiseks.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada osas, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast taotlust kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Tühistatud

2-23-11818 osas tuleb tsiviilasi saata kasutuskorra kindlaksmääramise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule.

5.1.Määruskaebuse väited ei anna alust tühistada vaidlustatud määrust osas, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast taotlust kasutuseeliste korteriühistu kasuks määramiseks. Selles osas jääb maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koostoimes TsMS §-ga 659 muutmata. Ringkonnakohus ei saa kaebust rahuldada ka osas, milles taotletakse menetleda avalduse kõiki nõudeid ühes menetluses, mis maakohtu poolt eraldati. Nõuete eraldamine on menetluse korralduslik küsimus, mille maakohus otsustab kaalutlusõiguse alusel. Menetlusosalistel puudub õigus nõuete eraldamise määrust vaidlustada (vt ka RKTKm 15.06.2023, 2-22-7773 p 13 ja TsMS II komm, § 375 p 3.3. b). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
6.Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus ennatlikult avalduse tervikuna menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Jättes avalduse TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 13.09.2017, 2-16-17452, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa avalduses esitatud asjaoludel järeldada, et esitatud nõue kasutuskorra kindlaksmääramiseks on perspektiivitu ja kohus saaks selle menetlusse võtmisest keelduda.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga osas, et avaldajal ei ole võimalik avaldusega saavutada puudutatud isikult II puudutatud isiku I kasuks kasutuseeliste hüvitise määramist. Kohtusse pöördumise õigus on TsMS § 3 lg 1 järgi piiratud avaldaja enda õiguste ja huvide kaitsega. Teise isiku õiguste kaitseks saab pöörduda kohtusse seaduses sätestatud juhtudel (vt ka RKTKm 22.11.2023, 2-21-18998 ka p 15; RKTKm 29.04.2020, 2-18-19295 p 14). Seadusest ei tulene, et avaldaja saab nõuda puudutatud isikult II puudutatud isiku I kasuks kasutuseeliseid.
8.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ennatlikult jätnud avaldaja nõude keldri kasutuskorra kindlaksmääramiseks menetlusse võtmata. Korteriomanikul on õigus pöörduda probleemi lahendamiseks kohtusse, kui korteriomanikud ei jõua omavahel kaasomandiosade kasutuses kokkuleppele (vt ka RKTKm 07.04.2021, 2-18-15391 p 10). Riigikohus on selgitanud, et juhul kui hageja pöördub kohtusse probleemiga, mis väärib kohtulikku kaitset, ja kui hagis esinevad menetlemist või hagi rahuldamist takistavad puudused, mis on kõrvaldatavad, tuleb kohtul enda ette toodud probleemi analüüsimise järel selgitada, mida on nende puuduste kõrvaldamiseks vaja teha. Riigikohus on selgitanud, et kui hageja esitatud kujul ei ole nõuet võimalik rahuldada, on maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus nõuet täpsustada (TsMS § 392 lg 1 p 1 ja § 340 1 lg 1) (RKTKm 07.10.2020, 2-19-16249/17, p 16). Juhul, kui hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõue ei ole piisavad selleks, et pidada hagi õiguslikult perspektiivikaks, kuid hagi oleks võimalik täpsustada, tuleb määrata hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaeg hagi täpsustamiseks. Alles siis, kui hageja ei ole määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks, võib kohus keelduda hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmisest (RKTKm 25.02.2015, 3-2-1-162-14, p 2). Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub eeltoodu ka siinses hagita asjas esitatava avalduse menetlemisel. Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). Hagita asja lahendamisel on kohtul ka asjaolude väljaselgitamiseks kõrgendatud selgitamiskohustus ning õigus nõuda omal algatusel

2-23-11818 isikutelt teabe esitamist ja tõendite kättesaadavaks tegemist (RKTKm 26.04.2023, 2-20-18894 p 11.2).

9.Avaldaja esitas avalduse keldri osas kasutuskorra kindlaksmääramiseks kõigile korteriomanikele. Sisuliselt soovib avaldaja erikasutusõiguse määramist (KrtS § 9 lg 2). Maakohus leidis õigesti, et erikasutusõiguse määramine kõigile korteriomanikele ei ole avaldaja taotlusest lähtudes õiguslikult võimalik. Tulenevalt TsMS § 3 lg-st 1 saab kohtusse pöörduda üksnes enda õiguste kaitseks. Seega saab avaldaja nõuda tahteavalduste asendamist KrtS § 13 lg 2 kohaselt KrtS § 9 lg 2 alusel üksnes endale keldri erikasutusõiguse saamiseks korteriomanikelt, kes ei ole nõus kokkuleppe sõlmimise eelduseks olevat tahteavaldust andma (vt RKTKm 20.06.2022, 2-19-43, p 14; RKTKm 07.12.2021, 2-19-5506, p 14; TlnRnKm 05.09.2022, 2-20-8160, p 15.4; TlnRnKm 22.11.2022, 2-20-5609, p 10). Maakohus ei jätnud avaldust käiguta ega selgitanud avaldajale, et avaldaja saab üksnes enda õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Seejuures ei andnud maakohus avaldajale võimalust nõuet muuta, vaid keeldus koheselt avalduse menetlusse võtmisest. Maakohtul on võimalik seda teha ja anda avaldajale võimalus avalduse täpsustamiseks keldri erikasutusõiguse määramise nõude osas ning otsustada seejärel avalduse menetlusse võtmise küsimust selle nõude osas uuesti.
10.Eeltoodust tulenevalt ei kuulu määruskaebus rahuldamisele kasutuseeliste korteriühistu kasuks määramise taotluse menetlusse võtmisest keeldumise osas. Osas, millega maakohus keeldus kasutuskorra kindlaksmääramise taotluse menetlusse võtmisest tuleb kaebus aga rahuldada ning saata kasutuskorra kindlaksmääramise uueks otsustamiseks samale maakohtule.
11.Ringkonnakohus ei otsusta praegu menetluskulude jaotust, vaid seda teeb TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus asja lahendamisel.
12.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse üksnes ulatuses, millega ringkonnakohus jättis vaidlustatud määruse muutmata. Ülejäänud osas ei ole määrus vaidlustatav. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler

(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg

(allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium