1.Tühistada Harju Maakohtu 19.01.2024. a otsus osas, millega maakohus mõistis F.L-ilt L.L-i kasuks välja vähem kui 4475 eurot 31 senti. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista F.L-ilt L.L-i kasuks välja 4475 eurot 31 senti, viivis 1110 eurot ja 8 senti ja edasiulatuva viivis kuni kohustuse täitmiseni.
Mõista F.L-ilt L.L-i kasuks välja 4475 eurot 13 senti.
2.3.Mõista F.L-ilt L.L-i kasuks välja viivis põhivõlalt 4475 eurot 31 senti alates 29.09.2022 kuni 05.12.2024 kokku 1110 eurot 8 senti.
2.4.Mõista F.L-ilt L.L-i kasuks välja edasiulatuv viivis põhivõlalt 4475 eurot 31 senti võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.12.2024 kuni kohustuse täitmiseni.
2.5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2-22-14979
3.Rahuldada L.L-i apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.L.L (hageja) esitas 06.10.2022 Harju Maakohtule hagi F.L-i (kostja) vastu lepingu alusel üleantu tagastamiseks ja viivise saamiseks.
1.1.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid pooled 29.04.2022 töövõtulepingu nr 22-2904 (leping), mille järgi kostja kohustus tegema Tallinnas Kose tee 69 hoones töid, mis olid loetletud hinnapakkumises nr 20220414. Tööde maksumus oli kokkuleppe kohaselt 25 452,54 eurot, millest 12 056,47 eurot oli materjali maksumus ja 13 396,08 eurot töötasu. Tööde alustamise ajaks määrati 29.04.2022 ja tööde valmimise tähtajaks 20.06.2022.
1.2.Hageja tasus 2022. a mais ja juunis viie pangaülekandega kostjale kokku (6 000 + 4 000 + 800 + 2 028 + 822,26) 13 650,26 eurot. Lisaks leppisid pooled pärast ehitustööde algust kokku, et hageja tasub Puumarket AS-ile kostja asemel ehitusmaterjalide eest 169,75 eurot ja 1738,63 eurot ning see tasaarvestatakse ehitustööde maksumusega. Pooled leppisid kokku, et hageja hangib kostja asemel ise korstna remondiks vajaliku ehitusmaterjali ja vastav summa tasaarvestatakse ehitustööde maksumusega. Hageja soetas korstna jaoks tellised ja müürisegu, mis maksid kokku (401,80 + 25,99) 427,79 eurot. Pooled leppisid kokku, et hageja tasub kostja kahele töölisele kummalegi 200 eurot, s.o kokku 400 eurot ja vastav summa tasaarvestatakse ehitustööde maksumusega. Pooled leppisid kokku, et hageja hangib kostja asemel ise kaks akent ja vastav summa tasaarvestatakse ehitustööde maksumusega. Hageja soetas kokku 6 akent, millest 2 akent hangiti lepinguga seotud ehitustööde tarbeks. Seega kokku on hageja tasunud lepingu alusel kostjale (13 650,26 + 169,75 + 1728,63 + 427,79 + 400 + 900,32) 17 286,75 eurot.
1.3.Kostja saatis hagejale 02.07.2022 teostatud tööde akti nr 4. Hageja ei nõustunud aktiga, mistõttu kostja katkestas 03.07.2022 tööd ja lahkus objektilt. 11.07.2022 vaatas tehtud tööd üle OÜ Ehituskonsult Grupp asjatundja ja leidis, et kostja on teinud valmis 30% töödest.
2-22-14979 Hageja on kostjale tasunud 12 056,47 eurot kõigi lepingus ette nähtud materjalide eest. Kostja jättis hagejale tarnimata ehitusmaterjali kogumaksumusega (5909,40 + 10%) 6500,34 eurot. Hageja on kostjale tasunud ehitustööde eest rohkem kui kostja töid tegi. Hageja ütles 20.09.2022 lepingu erakorraliselt üles ja nõudis kostjalt 7711,80 euro tagastamist. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooled leppisid ehitustööde käigus lisatööde tegemises suuliselt kokku. Kui leping nägi ette katuse väikesemahulise remondi, siis töö käigus soovis hageja katuse täielikult vahetada. Hagejal ei olnud põhjust ehitusmaterjale osta, sest kostja oli need ise ostnud või võtnud oma varudest ning need olid objektil olemas.
2.1.Suuliselt leppisid pooled kokku, et lisaks lepingus märgitule soojustab kostja katuse (1450 eurot ilma käibemaksuta), ehitab suurema tuulekasti (lisakulu 1100 eurot ilma käibemaksuta) ja tarnib tellingud (680 eurot ilma käibemaksuta). Hageja viidatud kulu Puumarketis 1908,38 eurot, aknad 900,32 eurot ja korstna materjal 427,79 eurot ei ole vaidlusaluse objektiga seotud ning jäid ehitusel kasutamata. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 19.01.2024. a otsusega hagi osaliselt.
3.1.Maakohus tuvastas, et 30.04.2022 allkirjastasid pooled töövõtulepingu nr 22-2904, mille p 2.1. järgi kohustus kostja tegema ehitustööd hoones asukohaga Kose tee 69, Tallinn vastavalt hinnapakkumisele nr 20220414. Hageja kohustus maksma kostjale tööde ja materjali eest kokku 25 452,54 eurot. 2022. a mais ja juunis tasus hageja kostjale viie pangaülekandega kokku 13 650,26 eurot. Lepingu tingimuste p 4 kohaselt pidi töö algama 29.04.2022 ning olema lõpetatud 20.06.2022. Tööde lõpetamise kuupäeval olid tööd lõpetamata. 03.07.2022 lahkus kostja objektilt ja keeldus tööde jätkamisest, sest hageja ei kinnitanud akti nt 4 ja keeldus lisatööde eest maksmast.
3.2.Pooled sõlmisid töövõtulepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi. 27. Lepingu ps 5.2 on pooled kokku leppinud, et juhul kui lepingu täitmisel selgub vajadus tööde täiendamiseks või muutmiseks viisil, mis erineb lepingus algselt kokkulepitust ning millega kaasneb tööde mahu muutumine, lepitakse lepingu hinna muutumine poolte vahel kokku lepinguga samas vormis
3.3.Aktist nr 4 nähtub, et kostja tegi töid, mis ei sisaldunud algses kokkuleppes (katuse soojustamine, sarikate soojustuse kinnitus, räästapleki paigaldus) kokku 694,26 euro eest. Lisaks tegi kostja lepingujärgseid töid kokku 4654 euro eest. Kostja on töötasust maha arvestanud järgmised materjalid: tellis – 170 eurot; Puumarketi aluskate – 170 eurot; kaks akent – 368,10 eurot ja – 400 eurot raha, mis vastab kostja kahele töölisele hageja poolt makstud tasule.
3.4.Maakohus tuvastas, et hageja ostis katusesõrestiku materjali Puumaketist 1908,38 euro eest, katuse tellised 401,80 euro eest ja müürisegu korstna jaoks 25,99 euro eest, maksis akende eest 900,32 eurot ja kostja töölistele 400 eurot. Kokku kulutas hageja kostja kohustuste täitmiseks 3636,49 eurot. Kostja ei ole nende kulutuste tegemist vaidlustanud ega tõendanud, et vastav materjal oli objektil enne olemas. Hageja ei ole esile toonud, et tema ostetud materjal oleks jäänud kostjale. Kostja arvestuses see materjal ei kajastu.
2-22-14979
3.5.Maakohus tuvastas, et hageja tasus kostjale 13 650,26 eurot ning maksis kostja töölistele 400 eurot, kokku 14 050,26 eurot. Kostja tehtud tööde ja hangitud materjali väärtus oli 13 191,89 eurot. Tagasitäitmise võlasuhte järgi mõistis kohus kostjalt välja väärtuste vahe 858,37 eurot. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi jäeti rahuldamata, ning teha uue otsuse, millega hagi täielikult rahuldada.
4.1.Maakohus tuvastas õigesti, et lepingu kogumaksumus oli 25 452,54 eurot, kuid on valesti arvestanud, et kostja tegi töid valmis 7635 euro eest. Tegelikkuses tegi kostja töid valmis 4018,82 euro eest ja materjali kulu oli 5556,13 eurot. Tööde ja materjali koguväärtus oli 4018,82 + 5556,13 = 9574,95 eurot, mitte 13 191,89 eurot. Selle eksimuse tõttu mõistis maakohus hagejalt 3616,94 eurot vähem välja kui oleks pidanud.
4.2.Maakohus jättis ekslikult tagasitäitmisel arvestamata, et hageja soetas 3236,49 euro eest ehitusmaterjale ise. Kostja oli lepingujärgse materjali täielikult akteerinud ning hageja oli selle eest tasunud. Hageja ostetud ehitusmaterjal oleks tulnud tagasitäitmisel arvesse võtta. Selle eksimuse tõttu mõistis maakohus kostjalt veel 3236,49 eurot vähem välja kui oleks pidanud. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi suuremas ulatuses kui maakohus hagi rahuldas. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda.
7.Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
8.Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, et töövõtuleping lõppes vastastikuste erakorraliste ülesütlemisavalduste tõttu 20.09.2022, mil lisakokkulepete sõlmimine täiendavate tööde ja kostjale tasu maksmise osas lõplikult nurjus. Maakohus leidis õigesti, et hageja esitas kostja vastu töövõtulepingu (VÕS § 635) erakorralise ülesütlemise järgse tagasitäitmise (VÕS § 189 lg 1) nõude.
9.VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda üleantu tagastamist või üleantu väärtuse hüvitamist (§ 189 lg-d 1 ja 2) ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu (tekib tagasitäitmise võlasuhe). Kohtupraktikas on leitud, et selle nõude eeldusena peab töövõtja tõendama, millises ulatuses ta töid tegi. Eelduslikult on tööde väärtus nende lepingujärgne maksumus (RKTKo 13.03.2024, 2-19-18463, p 14).
10.Praegusel juhul ei ole pooled vaidlustanud maakohtu tuvastatut, et hageja maksis kostjale lepingu alusel kokku 13 650,26 eurot. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled, millises
2-22-14979 väärtuses tegi kostja hagejale töid ja andis üle ehitusmaterjale ning millises ulatuses on hagejal kostja vastu tagasinõue VÕS § 189 lg 1 järgi.
11.Kolleegiumi hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et kostja tarnis hagejale ehitusmaterjale 5556,13 euro eest. Maakohus lähtus hageja enda avaldatust (lepingu ülesütlemise avaldus dtl 26). Hageja väitel jättis maakohus tagasitäitmisel ekslikult arvestamata, et hageja ise tarnis ehitusmaterjale 3236,49 euro eest. Kolleegium leiab, et hageja väited ehitusmaterjalide tarnimise kohta ei ole tõendatud. Kostja ei ole hageja väidetega nõustunud (TsMS § 231 lg 4).
11.1.Hageja esitas tõendina Puumarketi arved (dtl 16, 17), Ehituse ABC ja Optimera Estonia arved (dtl 18, 19) ja Plasto arved (dtl 25). Muid tõendeid ei ole hageja menetluses esitanud. Maakohus on pooltele tõendamiskoormist ja tõendite esitamise kohustust 03.05.2022 määruses selgitanud. Kolleegium leiab, et üksnes arvetest ei saa järeldada, et hageja tarnis nimetatud materjalid ehitusobjektile.
11.2.Kolleegium leiab, et kostja esitatud aktist nr 4 ei saa järeldada, et kostja on osaliselt nõustunud hageja väitega, et viimane ostis osa materjale. Kostja vaidles hageja väitele vastu ning selgitas, et aktis nr 4 kajastusid ka lisatööd. Akti nr 4 ei saa samastada kostja väidetega ja selle alusel ei teinud hageja kostjale makseid.
12.Kolleegium leiab, et maakohus on kostja tehtud tööde väärtuse määramisel osaliselt eksinud. OÜ Ehituskonsult Grupp aruandes (dtl 38) märkis asjatundja, et 11.07.2022 oli hinnapakkumises (dtl 10) märgitud tööde ja valmisoleku tulemuseks 30%. Maakohus jättis arvestamata, et hinnapakkumises kajastus nii töö (13 396,08 eurot) kui materjal. Et maakohus tuvastas tarnitud ehitusmaterjali väärtuse hageja enda avaldatu alusel, pidi ta järeldama, et kostja on hinnapakkumises märgitud töödest valmis teinud 30%. Kumbki pool ei ole tuginenud sellele, et tööde väärtus oleks hinnapakkumises märgitust erinev (vt eelnevalt viidatud kohtupraktika). Seega on õige apellatsioonkaebuse väide, et teostatud tööde väärtus oli 30% hinnapakkumises märgitud töödest ehk 4018,82 eurot.
12.1.Tõendamata on kostja väide, et tegelikkuses tegi ta valmis vähemalt 45% töödest. Kostja ei ole oma väite tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud. Maakohus leidis õigesti, et kostja väited, et pooled leppisid kokku lisatöödes ja sellega seoses oli kostja tehtud tööde väärtus suurem, on tõendamata.
12.2.Maakohus tuvastas õigesti, et hageja maksis kostja töömeestele 400 eurot, mis poolte kokkuleppel loeti lepingutasu hulka. Hageja tasus seega lepingu alusel kostjale 14 050,26 eurot. Kostja tehtud tööde väärtus oli 4018,82 eurot ja kostja tarnis hagejale ehitusmaterjale 5556,13 euro eest. Hagejal on õigus nõuda kostjalt väärtuste vahe (14 050,26 – (4018,82 + 5556,13)) 4475,31 euro hüvitamist.
13.Et ringkonnakohus rahuldab hagi suuremas ulatuses kui maakohus, tuleb vastavalt muuta ka kostjalt välja mõistetavat viivist. Hageja on VÕS § 113 lg 1 järgi palunud viivise välja mõista alates 29.09.2022. Kohus mõistab kostjalt välja viivise 1110,08 eurot alates 29.09.2022 kuni otsuse tegemiseni (viivisekalkulaator.ee) ja edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.
14.Kostja esitas apellatsioonkaebuse vastuse lisana hinnapakkumise, oma vastuse maakohtule, lepingu ja akti nr 4. Et kõik need dokumendid on juba menetluses esitatud ja toimikus olemas (hinnapakkumine dtl 10, vastus kohtunõudele dtl 69, leping dtl 8, akt nr 4 dtl 26), ei lisa ringkonnakohus neid uuesti toimikusse.
2-22-14979 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 171 lg 1 ja 163 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Sellega seoses ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.