Rahuldada hagi osaliselt. Mõista kostjalt I. L.-ilt hageja Y. P. kasuks välja lepingu tagasitäitmise võlasuhtest tulenevalt 858,37 eurot. Mõista kostjalt I. L.-ilt hageja Y. P. kasuks välja viivis seadusjärgses määras tagastamisele kuuluvalt 858,37 eurolt (otsuse resolutsiooni p 2) alates 29.09.2022 kuni otsuse tegemiseni 19.01.2024 (k.a) summas 119,87 eurot. Mõista kostjalt I. L.-ilt hageja Y. P. kasuks välja viivis tagastamisele kuuluvalt 858,37 eurolt (otsuse resolutsiooni p 2) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.01.2024 kuni otsuse kohase täitmiseni. Hagi jääb rahuldamata lepingu lõppemisest tuleneva 6 853,43 euro tagasinõude osas. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja
hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.Y. P. (hageja) esitas 06.10.2022 Harju Maakohtule hagi I. L.-i (kostja) vastu lepingu alusel üleantu tagastamiseks ja viivise saamiseks. Hageja täpsustas oma nõuet 23.11.2022.
2.23.11.2022 võttis kohus hagi menetlusse.
3.Kostja vastas hagile 09.12.2022.
4.03.05.2023 selgitas kohus pooltele kohaldatavat õigust, tõendamiskoormust ning tegi ettepaneku pooltele täiendavate tõendite ja selgituste esitamiseks.
5.19.05.2023 esitas hageja kohtule oma täiendavad selgitused. Hageja kompromissivõimalust ei näinud.
6.Kostja esitas oma täiendavad selgitused 31.05.2023. Kostja oli põhimõtteliselt nõus kompromissi arutama ja pakkus lahenduseks, et kõik jääb nii nagu on.
7.15.12.2023 selgitas kohus veelkord pooltele tõendite esitamise vajadust ning andis tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks ja teise poole menetluskuludele vastamiseks.
8.Hageja esitas menetluskulude nimekirja 18.12.2023. Kostja sellist nimekirja ei esitanud ning hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
9.22.11.2022 esitatud hagis nõuab hageja kostjalt: -
töövõtulepingu ülesütlemise tõttu tagastamisele kuuluvat 7 711,80 eurot; viivist põhivõlalt perioodi eest 29.09.2022-23.11.2022 (55 päeva) summas 92,96 eurot ja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.11.2022 kuni kohase täitmiseni; Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
10.Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud: - Hageja ja kostja sõlmisid 29.04.2022 töövõtulepingu nr xxxx (Lepingu), mille järgi kohustus kostja tegema Xxxx hoones tööd, mis olid loetletud hinnapakkumises nr 20220414. Tööde maksumuseks lepiti kokku 25 452,54 eurot, millest 12 056,47 eurot oli materjali maksumus ja 13 396,08 eurot töötasu.
-
Tööde alustamise ajaks 20.06.2022.
lepiti kokku 29.04.2022 ja tööde valmimise tähtajaks
-
Hageja tasus 2022 mais ja juunis viie pangaülekandega kostjale kokku (6 000 + 4 000 + 800 + 2 028 + 822,26) 13 650,26 eurot.
-
Lisaks leppisid pooled pärast ehitustööde algust kokku, et:
a) Hageja tasub Puumarket AS-ile kostja asemel ehitusmaterjalide eest 169,75 eurot arve nr MA565049 ja 1 738,63 eurot arve nr MA581562 alusel ning see tasaarvestatakse ehitustööde maksumusega; b) Hageja hangib kostja asemel ise korstna remondiks vajaliku ehitusmaterjali ja vastav summa tasaarvestatakse ehitustööde maksumusega. Hageja soetas korstna jaoks tellised ja müürisegu kokku summas (401,80 + 25,99) 427,79 eurot; c) Hageja tasub kostja kahele töölisele kummalegi 200 eurot, s.o kokku 400 eurot ja vastav summa tasaarvestatakse ehitustööde maksumusega; d) Hageja hangib kostja asemel ise kaks akent ja vastav summa tasaarvestatakse ehitustööde maksumusega. Hageja soetas kokku 6 akent, millest 2 akent hangiti Lepingu ehitustööde tarbeks, kokku 750,27 + KM ehk 900,32 eurot. Seega kokku on hageja Lepingu alusel kostjale tasunud (13 650,26 + 169,75 + 1 728,63 + 427,79 + 400 + 900,32) 17 286,75 eurot. -
02.07.2022 edastas kostja hagejale teostatud tööde akti nr 4 (Akt nr 4), milles soovis akteerida ehitustöid kogusummas 3 250 eurot + lisatööd. Hageja toob esile, et Aktiga nr 1 akteeriti varasemalt Lepingujärgne ehitusmaterjali maksumus 100%, s.t et hageja poolt on kogu materjali eest kostjale tasutud. Siiski ei tarninud kostja kogu ehitusmaterjali objektile, sest hageja pidi omade vahendite eest ostma katuse aluskatte, katte aluse sõrestiku materjali, korstna tellised ja aknad. Akti nr 4 lahtrites 3.6 ja 3.7 on tasaarvestatud aluskatte maksumus, töölistele tasutud summa ja lahtris 3.5 on 170 euro ulatuses tasaarvestatud korstna ehitusmaterjali. Kostja ütles hagejale suuliselt et ei kavatse tegelikku materjalile kulunud summat arvestada ja on nõus arvestama vaid 170 eurot.
-
Aktis nr 4 toodud tööd ei olnud tegelikult valmis ja lisaks hakkas kostja nõudma täiendavalt raha. Kui hageja sellest keeldus, siis katkestas kostja 03.07.2022 ehitustööde teostamise, korjas objektilt oma tööriistad kokku ja lahkus.
-
Pärast objektilt lahkumist edastas kostja hagejale kohandatud Akti nr 4 (Uus Akt) soovides akteerida ehitustöid kogusummas 4 654 eurot + lisatööd. Hageja polnud ka Uue Aktiga nõus, sest aluseta on muudetud Lepingus kokkulepitud maksumust - 25 452,54 euro asemel 27 610,47 eurot. Uue Akti lahtris 3.7 on 368,10 euro ulatuses tasaarvestatud kahe akna maksumus, kuid akende tegelik maksumus oli 900,32 eurot.
-
Hageja püüdis otsida kompromissi, pakkudes 03.07.2022 e-kirjas kostjale välja 2 erinevat lahendust – pooled jätkavad oma kohustuste täitmist vastavalt Lepingus kokkulepitule või pooled ütlevad Lepingu üles ja kostja tagastab hagejale juba makstud summa.
-
Kostja vastas 08.07.2022, et ei jätka ehitustööde tegemisega enne Uues Aktis märgitud tasu saamist. Seega ei olnud kostja nõus kummagi hageja poolt väljapakutud lahendusega ning alates 03.07.2022 pole enam objektil töid teinud.
-
OÜ Ehituskonsult Grupp spetsialistid teostasid objektil vaatlust 11.07.2022, s.o 8 päeva pärast kostja poolt tööde katkestamist ja nende aruande kohaselt saab
Lepingujärgsete tööde kogumahust lugeda teostatuks 30%. Seega tuleb objektil teostatud ehitustööde maksumuseks hinnata kokku (13 396,08 x 0,3) 4 018,82 eurot. -
Lepinguga ette nähtud ehitusmaterjali maksumuse 12 056,47 eurot on hageja kostjale 100% akti nr 1 alusel tasunud. Vaatamata sellele jättis kostja hagejale tarnimata järgneva hinnapakkumises märgitud ehitusmaterjali kogumaksumusega (5 909,40 + 10%) 6 500,34 eurot:
Kostja lepinguliste kohustuste olulise rikkumise tõttu ütles hageja Lepingu 20.09.2022 üles ning palus kostjal tagastada Lepingu alusel üleantu summas, mis ületas kostja poolt tarnitud ehitusmaterjalide ja teostatud töö väärtust. Kostja kinnitas 26.09.2022 selle kättesaamist e-kirjas. Kostja ei täitnud ülesütlemisavalduses esitatud nõuet 7 711,80 euro tagastamiseks.
2.Kostja tarnis hagejale ehitusmaterjali kogumaksumusega (12 056,47 - 6 500,34) 5 556,13 eurot ja teostas ehitustöid väärtusega 4 018,82 eurot, s.o hageja peab kostjale VÕS § 189 lg 2 alusel hüvitama 9 574,95 eurot. Hageja on aga kostjale Lepingu alusel tasunud ja tema Lepingulisi kohustus täitnud kokku 17 286,75 eurot (vt p 1.4). Poolte nõuded tasaarvestades on kostja kohustatud hagejale VÕS § 189 lg 1 alusel tagastama (17 286,75 - 9 574,95) 7 711,80 eurot.
3.Kostja oleks pidanud 7 711,80 eurot hagejale tagastama Lepingu ülesütlemise päeval, s.o 20.09.2022. Ülesütlemisavalduses andis hageja kostjale võlgnevuse tasumiseks aega kuni 28.09.2022, millisest lähtub hageja ka viivise arvestamisel.
4.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 113 lg 1 alusel on kostja raha tagastamisega viivituses kokku 55 päeva. Seega võlgneb kostja hagejale 23.11.2022 seisuga põhinõudelt arvestatava viivisena (7 711,80 x 55 x 8% / 365) 92,96 eurot.
5.Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 7 711,80 eurot. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt protsendina põhinõude tasumata osalt, kuni nõude täieliku tasumiseni seaduses sätestatud määras.
6.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
7.19.05.2023 täpsustas hageja, et Lepingu ülesütlemise asemel ta taganes sellest. Kostja vastuväited
11.Kostja vaidleb hagile vastu järgmistel motiividel:
-
Kostja peatas 03.07.2022 objektil tööd, sest hageja rikkus Lepingut.
-
Hageja ütles, et on olemas luba ja projekt maja juurdeehituse ehitamiseks (vintskapp), samuti katusekatte vahetuse luba (eterniidi-katusekivi), aga lube ei esitatud. Sellepärast paigaldati vintskapp osaliselt (akende suurusi polnud teada), ajutiselt pandi postid/prussid.
-
Töö käigus kaldus hageja pidevalt algsetest kokkulepetest kõrvale, katusekatte „kosmeetilise remondi”-vahetuse asemel, soovis ta teha katusele kapitaalremondi koos täieliku vahetusega. Seda arutades selgitas kostja hagejale, et hinnapakkumises ja lepingus on kirjeldatud teistsugused tööd, mistõttu materjali ja töö hind tõuseb – see on vaja fikseerida kirjalikult Lepingu lisana. Suuliselt hageja nõustus, kuid kirjalikult seda ei fikseeritud.
-
Kõik muudatused töös ja materjali väljavahetamine räägiti hagejaga eelnevalt läbi ja tehti ainult kokkuleppel kliendiga, kahjuks ainult suuliselt.
-
Hageja ostis iseseisvalt materjale, kuigi vajalikud materjalid ostis kostja ja need olid kohapeal objektil.
-
Tööd oli raske teha, kuna hageja sekkus protsessi, rääkis mida ta „googeldas“ või mida sõbrad olid rääkinud. Professionaali nõuandeid hageja ei kuulanud.
-
Kõik tööd tehti kvaliteetselt ja esialgu oli hageja rahul, kuni hetkeni, mil pidi lisatööde eest tasuma - hageja keeldus raha maksmast, viidates sellele, et maksis piisavalt ja ostis ise materjali (kuigi vajalik materjal oli tellitud või juba objektil olemas), samuti keeldus hageja tehtud tööde akti ja täienduste/muudatuste allkirjastamisest.
-
Objektil tehti palju lisatöid, mis olid hagejaga läbi räägitud, kuid mida ta ei tasunud:
a) Kogu katuse isolatsioon (soojendamine), töö+materjal 1 450 eurot +KM; b) Tuulekast, maht suurenenud 20 jooksva meetri võrra, 1 100 eurot +KM; c) Tellingud hinnapakkumises puudusid, kostja nõustus need tarnima lisatasu eest: puittellingute materjal, transport ja paigaldus, kokku 680 eurot +KM. Need tööd aktis ei kajastunud, kuna hageja keeldus nende eest tasumast. -
03.07.2022 koostas kostja Akti nr 4, kus kajastati tehtud tööd summas 4 240 eurot +KM. Need tööd olid hagejaga kokku lepitud, kuid 03.07.2022 objektil toimunud kohtumisel keeldus hageja tasumisest.
-
Hageja väidab, et ostis materjali Puumarketist summas 1 908,38 eurot, aknad summas 900,32 eurot ja korstna materjali summas 427,79 eurot. Need kulud ei ole kostjaga seotud ja neid materjale hageja objektile ei toonud ja kostja nende töödeni ei jõudnudki
-
Kostja soovis hagejaga kokkuleppel töö lõpetada, kuid see ei õnnestunud - hageja ei olnud nõus kokku leppima, ähvardas vaid kohtuga.
12.31.05.2023 täiendas kostja oma vastust lisades, et Lepingu ütles üles kostja ise 03.07.2022, sest hageja keeldus tehtud tööde eest maksmast ja ei allkirjastanud kokkulepet lisatööde kohta. Ehitusmaterjalid ostis kostja või tõi need enda varudest. Lisatööd ja nende tasu lepiti kokku suuliselt, hageja keeldus kirjalikust kokkuleppest ja hiljem ka tasumisest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, poolte täiendavad selgitused ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.
14.Kohus selgitab esmalt seda, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
15.Poolte esile toodud asjaolude alusel on kostja nõustunud järgmiste faktiliste asjaoludega, mille kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -
30.04.2022 allkirjastasid pooled töövõtulepingu nr xxxx, mille p 2.1 järgi kohustus kostja tegema Xxxx hoone ehitustööd vastavalt hinnapakkumisele nr 20220414 (eelnevalt määratletud kui Leping, dtl 8-9 ja hinnapakkumine dtl 10);
-
Hageja kohustus maksma kostjale tööde ja materjali eest kokku 25 452,54 eurot. Mais ja juunis 2022 tasus hageja kostjale viie pangaülekandega kokku 13 650,26 eurot (dtl 11-15).
-
Lepingu tingimuste p 4 kohaselt pidi töö algama 29.04.2022 ning olema lõpetatud 20.06.2022. Tööde lõpetamise kuupäeval olid tööd lõpetamata.
-
03.07.2022 lahkus kostja objektilt ja keeldus tööde jätkamisest, sest hageja ei kinnitanud Akti nt 4 (dtl 26) ja keeldus maksmast lisatööde eest.
16.Pooled ei vaidle, et nende vaheline õigussuhe oli tööettevõtt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõistes.
17.Pooled ei vaidle selle üle, et ümberehituste jaoks projekti ei olnud, kuid hageja soovis siiski, et kostja töödega alustaks. Rekonstrueerimisprojekti puudumist kinnitab ka OÜ Ehituskonsult Grupi 21.07.2022 aruande (edaspidi Aruanne) p 2.4.1 (dtl 37).
18.Pooled vaidlevad selle üle, kes Lepingu lõpetas, kui palju on hagejal õigus materjali maksumust kostja töö tasuga tasaarvestada ning kas ja kui palju tuleb kostjal hagejale Lepingu alusel tasutud raha tagastada. Kostja leiab, et hageja muutis Lepingut, nõudis lisatöid, aga ei tasunud selle eest. Hageja leiab, et kostja lahkus töid lõpetamata alusetult ja nõudis ka täiendava raha maksmist alusetult.
19.08.07.2022 saatis kostja hagejale järgmise sisuga e-kirja: „enne meievahelist konflikti saatsin teile akti Xxxx, uue katusekatte vahetusel tehtud töödest. Summa on 4240,16 eurot. (akt lisati varem); - Te keeldusite tehtud tööde aktis märgitud tööde eest tasumast. Sel põhjusel on võimatu töö tegemisega jätkata, kuna te ei sest te ei täida meie kokkuleppeid; - oleme valmis tööd lõpetama, kui meie tasunõuded täidetakse; Kõigele eelnevale tahan lisada: enne ehitustöödega alustamist te muutsite meie kokkulepet mis puudutas vana aluskatte uue vastu vahetamist ja tegite ettepaneku katuse siseküljele laienduse paigaldamiseks, kinnitades mulle, et teil on selleks kõik vajalikud dokumendid korras ja kõik load olemas.“
20.Seega teatas kostja hagejale, et tööde jätkamine on võimatu, kuna hageja keeldus tehtud tööde eest tasumisest Akti nt 4 alusel. Kostja viitas, et hageja muutis algset kokkulepet (suuliselt), kuid nõustus tööd jätkama, kui hageja tasub tehtud töö eest.
21.Lepingu p-s 5.2 on pooled kokku leppinud, et juhul kui Lepingu täitmisel selgub hageja soovidest tulenev vajadus tööde täiendamiseks või muutmiseks viisil, mis erineb Lepingus algselt kokkulepitust ning millega kaasneb tööde mahu muutumine, lepitakse Lepingu hinna muutumine poolte vahel kokku Lepinguga samas vormis.
22.Aktist nr 4 (dtl 27) nähtub, et kostja tegi töid, mis ei sisaldunud algses kokkuleppes (katuse soojustamine, sarikate soojustuse kinnitus, rästapleki paigaldus) kokku 694,26 euro eest. Lisaks tegi kostja Lepingujärgseid töid kokku 4 654 euro eest. Kostja on töö tasust maha arvanud järgmised materjalid: tellis – 170 eurot; Puumarketi aluskatte – 170 eurot; kaks akent – 368,10 eurot ja – 400 eurot raha, mis vastab kostja kahele töölisele hageja poolt makstud tasule (dtl 22-23, kostja pole ka vastu vaielnud, et hageja maksis kostja töölistele kokku 400 eurot).
23.Oma vastuses hagile on kostja viidanud ka muudele kulutustele, mis ta ehitamise käigus tegi ja mida hageja pole talle hüvitanud, kuid tõendeid ega nõudeid selles osas kostja ei esitanud. Kostja on eelnevaga aga osundanud, et hageja keeldus suuliselt kokku lepitud lisatööde ja kulutuste eest tasumisest.
24.Kostja lahkus 03.07.2022 objektilt põhjusel, et hageja keeldus tööde eest tasumast ja täiendavate tööde kohta kirjalike kokkulepete sõlmimisest. Kostja teatas 08.07.2022 avaldusega, et kokkuleppe mittesaavutamisel pole töödega võimalik jätkata. 20.09.2022 teatas hageja, et keeldub tööde eest tasumast, täiendavaid kokkuleppeid ei sõlmi ja ütleb Lepingu üles. Kohtumenetluses on hageja täpsustanud, et taganes Lepingust.
25.Kohus leiab, et pooltel tekkis lisatööde tegemise ja nende tasustamise konflikti tõttu Lepingu edasise täitmise võimatus. Kumbki pool on pidanud seda oluliseks Lepingu tingimuseks, et lisatööde osas sõlmitakse täiendav kokkulepe samas vormis, milles sõlmiti Leping ja kumbki pool on pidanud kokkuleppe mittesaavutamist aluseks, et Leping lõpetada. Seega lõppes Leping vastastikuste ülesütlemisavalduste tõttu 20.09.2022, mil lisakokkulepete sõlmimine täiendavate tööde ja kostjale tasu maksmise osas lõplikult nurjus.
26.Enim sarnaneb poolte vahel konflikti tõttu tekkinud õigussuhe lepingu ülesütlemise õigussuhtega VÕS § 195 lg 1 tähenduses. VÕS § 195 lg 2 kohaselt vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. VÕS § 195 lg 5 kohaselt lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt VÕS §-des 189– 191 sätestatut. Lepingust taganemise/ülesütlemise tulemusel muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 kohaselt tagasitäitmise võlasuhteks (vt ka RKTKo 08.11.2027 tsiviilasjas nr 2-15-6034).
27.Aruande p 3.1 kohaselt on kostja teostanud 30% kogu teostatavast tööst. S.t Lepingus kokku lepitud töödest maksumusega 25 452,54 eurot, on kostja teinud 30%, seega 7 635,76 euro ulatuses. Lepingu ülesütlemise avalduses (dtl 26) väidab hageja, et kostja on talle tarninud ehitusmaterjale kokku 5 556,13 euro eest. Seega on hageja Lepingu alusel saanud kokku 13 191,89 euro väärtuses tööd ja materjali.
28.Akti nr 4 järgi on kostja töö tasust maha arvanud järgmised materjalid: tellis – 170 eurot; Puumarketi aluskatte – 170 eurot; kaks akent – 368,10 eurot ja – 400 eurot raha, mis vastab kostja kahele töölisele hageja poolt makstud tasule (dtl 22-23, kostja pole ka vastu vaielnud,
et hageja maksis kostja töölistele kokku 400 eurot). Seega on kostja nõustunud vähemalt osaliselt (1 118,10 euro ulatuses), et hageja tegi kulutusi materjali ostmiseks kostja eest.
29.Hageja väidab, et on ostnud materjali Puumaketist 169,75 euro (dtl 16) +1 738,63 euro eest (dtl 17, katuse sõrestik), katuse tellised 401,80 euro eest (dtl 18) ja müürisegu korstna jaoks 25,99 eurot (dtl 19) ning maksnud akende eest 900,32 eurot (dtl 24-25). (Lisaks kostja töölistele makstud 400 eurot). Kokku väidab hageja, et kulutas materjalile 3 236,49 eurot + töötajatele makstud 400 eurot, s.o 3 636,49 eurot.
30.Kostja pole tõendanud, et hageja pole neid materjale ostnud ja hoopis kostja ise ostis need ja tarnis objektile. Kostja ei ole vaidlustanud ka hageja poolt kohtule oma kulutuste tõendamiseks esitatud arveid.
31.Samas ei ole hageja väitnud, et tema ostetud materjal oleks jäänud kostjale või et kostja viis need objektilt kaasa (hageja on hagis /p 1.6/ väitnud, et kostja võttis objektilt oma tööriistad ja lahkus), seega ostis hageja materjali iseendale – vaatluse all oleva ehituse jaoks. Kostja teostatud tööde mahu ja soetatud materjali arvestuses (vastavalt Aruandele ja hageja kalkulatsioonidele) seda materjali ei sisaldu. Seega kostja pole seda materjali saanud.
32.Küll aga oli töötajatele maksmine kostja kohustus, mille hageja kostja eest täitis.
33.Eelneva alusel leiab kohus, et hageja on maksnud kostjale materjali ja töö eest ülekandega kokku 13 650,26 eurot ning lisaks maksnud kostja töötajatele 400 eurot. Kostja on teinud töid ja tarninud materjali 13 191,89 euro eest. Seega on hageja Lepingu alusel kostjale andnud 13 650,26 eurot + 400 eurot, s.o 14 050,26 eurot ja saanud vastu kostja teostatud töid ja soetatud materjali 13 191,89 euro väärtuses.
34.Vastastikuse tagasitäitmise võlasuhtest tulenevalt tuleb kostjal seega hagejale tagastada 858,37 eurot. Selle summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja. Ülejäänud põhinõude osas (6 853,43 eurot) jääb hagi rahuldamata. Viivis
35.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist summalt 7 711,8 eurot ajavahemiku 29.09.2022-23.11.2022 summas 92,96 eurot ja edasiulatuvat viivist seaduses sätestatud määras alates 24.11.2022 kuni kohase täitmiseni.
36.Kostja ei ole viivisenõude arvestust vaidlustanud.
37.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
38.Kohus tuvastas, et hagejal on Lepingu tagasitäitmise õigussuhtest tulenevalt õigus saada tagasi 858,37 eurot. Kuigi kohus tuvastas, et Leping lõppes 20.09.2022, on hageja nõudnud viivist alates 29.09.2022 ja kohus lähtub sellest.
39.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
40.Kohus leiab, et hageja taotlus viivise väljamõistmiseks on põhjendatud. Kostja on rahalise kohustus täitmisega viivituses. Seega on hagejal õigus nõuda viivist alates tema poolt
näidatud kuupäevast, mil võlgnevus oli sissenõutavaks muutunud, kuni kohustuse täitmiseni. Seadusjärgne viivis summast 858,37 eurot perioodi eest 29.09.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni 19.01.2024 on 119,87 eurot ja selle summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja.
41.Kohus mõistab kostjalt välja ka edasiulatuva viivise alates 20.01.2024 seadusjärgses määras tasumata summalt 858,37 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
43.TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
44.Kohus leiab, et vaidluse asjaolusid arvestades ja lähtudes sellest, et kostjal pole sellist menetluskulu tekkinud, mida ta oleks kohtule kirjeldanud, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulu sellise jaotuse korral puudub vajadus nende rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
45.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 19.01.2024 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.