Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Merit Helm
Määruse tegemise aeg ja koht
9. juuni 2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-26-7428
Tsiviilasi
AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus Tallinn, Kalevipoja põik 2 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes Avalduse lahendamine (lõpplahend)
Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829) Avaldaja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder, e-post: XXX Puudutatud isik: Tallinn, Kalevipoja põik korteriühistu (registrikood 80143564), e-post: XXX Puudutatud isiku lepinguline Štšerbin, e-post: XXX
Menetluse liik
esindaja:
2
Dmitri
Kirjalik menetlus
Rahuldada avaldus.
Mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahju hüvitis 1011,04 eurot ning perioodil 24.02.2026 kuni 01.04.2026 sissenõutavaks muutunud viivis 10,40 eurot.
Mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivis alates 02.04.2026 kuni põhinõude (1011,04 eurot) täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
Mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 470 eurot.
Mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.
AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (avaldaja/kindlustusandja) esitas 01.04.2026 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Kalevipoja põik 2 korteriühistu (puudutatud isik/võlgnik) vastu, paludes välja mõista kahju hüvitise 1011,04 eurot, perioodi 24.02.2026-01.04.2026 eest sissenõutavaks muutunud viivise 10,40 eurot ning alates 02.04.2026 viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude tasumata jäägilt kuni selle tasumiseni. Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
Avalduse kohaselt toimus XXX korteris 13.11.2025 kahjujuhtum. Kahjujuhtumi tagajärjel tekkis korteris veekahju. Veekahju tekkepõhjuseks oli hoone ühisosale kuulava sooja tarbevee püstiku purunemine XXX korteris. Kahjustada sai XXX korteri köögi lagi ja sein. XXX korter oli kindlustatud. Seoses korteri kahjustamise ja remondiga esitati avaldajale hinnapakkumine (tööde ja materjalide maksumus) 1587,20 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri siseviimistluse taastamiseks tehtud hinnapakkumine mõistlik ning hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud kahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Kindlustusvõtja soovis antud juhul remondi ise teostada ja seega lepiti kokku rahalise hüvitise maksmises. Avaldaja hüvitas siseviimistluse taastamismaksumuse 1011,04 eurot kindlustusvõtjale. Omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Põhjusel, et kahju sai alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluvast sooja tarbevee püstikust, saatis avaldaja puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Puudutatud isik nõuet ei tasunud.
Puudutatud isik esitas menetluses vastuse avaldaja nõudele. Vastuse kohaselt puudutud isik avalduses esitatud nõudele vastu ei vaidle. Puudutatud isik vaidles vastu avaldaja menetluskulude täielikule väljamõistmisele ning leidis, et asjas esinevad alused menetluskulude jätmisteks poolte endi kanda.
Praegune vaidlus on hagita asi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13, § 613 lg 1 p 1) ja kohus lahendab vaidlust hagita menetluse reeglite järgi (TsMS § 477).
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus on tuvastanud TsMS § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: -
avaldaja kui kindlustusandja on sõlminud XXX korteri omanikuga kindlustuslepingu (dtl 12-15);
-
13.11.2025 purunes sooja tarbevee püstik ning kindlustatud korter sai purunemise tagajärjel kahjustada (dtl 16-21);
-
seoses kindlustusjuhtumiga esitati avaldajale hinnapakkumine 1587,20 eurot (dtl 22). Kindlustusvõtja soovis antud juhul remondi ise teostada ja seega lepiti kokku rahalise hüvitise maksmises. Avaldaja hüvitas siseviimistluse taastamismaksumuse 1011,04 eurot kindlustusvõtjale (dtl 31);
-
09.02.2026 saadeti puudutatud isikule kohtuväline nõudekiri, milles paluti kahju hüvitada hiljemalt 23.02.2026 (dtl 32-33). Puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Lisaks saadeti puudutatud isikule 20.03.2026 hagihoiatus (dtl 41), milles avaldaja tõi esile, et kui kahju jääb hiljemalt 31.03.2026 hüvitamata pöördub avaldaja oma õiguste kaitseks kohtusse.
Avaldaja kui kindlustusandja on hüvitanud kannatanud korteriomanikule tekkinud kahju (korteri remondikulud). Kahjustatud isiku kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu on läinud üle avaldajale võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel. Avaldaja on praegusel juhul esitanud kahjustatud korteriomaniku kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu.
Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 34 lg 2 sätestab, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 järgi käsitletakse tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh kanalisatsiooni- ja keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse ning korteriühistu kohustuseks on tagada keskküttetorustiku ja sooja vee püstiku korrashoid. Kui korteriomanikule tekib kaasomandi esemest tulenev kahju, saab ta kahju hüvitamist nõuda ühistult.
Avaldaja on tõendanud, et sooja tarbevee püstiku purunemise tagajärjel sai kindlustatud korter kahjustada. Korteriühistu kohustuseks on hoone sooja tarbevee püstiku seisundi jälgimine ja selle korrashoiu tagamine, mistõttu annab sooja tarbevee püstiku purunemine aluse eeldada, et korteriühistu ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Kindlustatud korteri omanikule tekkis seeläbi kahju. Avaldaja maksis kindlustusandjana kannatanud korteriomanikele kahjuhüvitist 1011,04 eurot. Avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult 1011,04 euro hüvitamist. Kohus on seisukohal, et avaldaja on piisavalt tõendanud kahju hüvitamise eelduste olemasolu, tekkinud kahju, selle suurust, põhjuslikku seost. Puudutatud isik vastutab avaldaja suhtes korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise eest KrtS § 34 lg 2 ja VÕS § 115 alusel. Puudutatud isiku kohustuse rikkumine ei ole VÕS § 103 lg-te 1 ja 2 mõttes vabandatav, sest rikkumist ei põhjustanud vääramatu jõud, vaid puudutatud isiku mõjusfääris olev asjaolu. Korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohus rahuldab avaldaja nõude ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 2 427 eurot.
09.02.2026 saadeti puudutatud isikule nõudekiri, paludes hüvitada 1011,04 eurot hiljemalt 23.02.2026. Puudutatud isik ei ole hüvitist tähtaegselt tasunud. Kohus mõistab avaldaja taotlusel puudutatud isikult välja sissenõutavaks muutunud viivise 10,40 eurot, s.o viivis põhinõudelt (1011,04 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras perioodi 24.02.2026 kuni 01.04.2026 eest.
Puudutatud isik taotleb TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulude poolte enda kanda jätmist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.