Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-22-151671 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 30.12.2022 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse L.R-i (võlgnik, kostja) vastu võla saamiseks. Pärnu Maakohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning edastas asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 18.04.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: 1) mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 4699,36 eurot, intress 631,57 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1349,30 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuv viivis põhivõlalt kuni põhivõla kohase tasumiseni intressimääraga võrdses määras s.o 40% aastas; 3) Jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista need välja koos seadusjärgses määras viivisega.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 27.07.2018 laenulepingu nr KK3306937 ning 20.09.2018, 02.01.2019, 15.12.2019, 18.12.2019, 06.01.2020, 08.04.2020, 07.06.2020, 14.06.2020 ja 09.08.2020 lepingu põhitingimuste muutmise kokkulepped, mille alusel kostjale võimaldati 4 700 euro ulatuses krediiti. Kostja võttis krediidi kasutusele 4 699,36 euro ulatuses ega ole seda tagastanud. Lepingus leppisid pooled kokku intressimääras 40% aastas. Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 30.07.2022 oli kostjal tasumata intress 631,57 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 4 699,36 eurot ajavahemiku 31.07.2022–14.04.2023 eest määraga 40% aastas kokku summas 1349,30 eurot.
2.2.Placet Group OÜ loovutas 02.08.2022lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Kostja vastuväited
3.Kostja hagile ei vastanud. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte postkasti jätmisega 09.05.2023, kutse kohtuistungile sai kostja kätte kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis hagi 18.10.2024. a otsusega rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus tuvastas, et kostjaga sõlmitud lepingutel puuduvad lepingud sõlminud isikute allkirjad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 404 lg 1 esimese lause kohaselt peab tarbija
2-22-151671 avaldus kohustuste võtmiseks olema tarbijakrediidilepingu puhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Maakohus palus hagejal lepingute sõlmimise asjaolusid täpsustada ning esitada nende asjaolude kohta täiendavad tõendid, määrates täpsustuste esitamise tähtajaks 28.03.2024. Hageja kohtule ei vastanud. Maakohus määras täpsustuste esitamiseks uue tähtaja, kuid hageja ei vastanud ka selleks tähtajaks.
4.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on tarbijakrediidileping tühine mh, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vorminõue. Kuna praegusel juhul ei ole hageja tõendanud, et seaduses sätestatud vorminõue on täidetud, siis on kostjaga sõlmitud lepingud tühised (VÕS § 408 lg 1). Hageja ei ole tõendanud ka krediidi kostja kasutusse andmist. Maakohus selgitas tõendamiskoormist hagejale 16.02.2024 saadetud kirjas. Hageja ei esitanud määratud tähtajaks ühtegi väidet ega tõendit. Hageja pidi saama kohtu 16.02.2024 selgitustest, mis edastati hagejale e-toimiku kaudu, teada hiljemalt 19.07.2024, kui hageja sai e-toimiku kaudu kätte kohtukutse.
4.2.Eelnevaid asjaolusid arvestades jättis maakohus hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1). Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning saata tsiviilasja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta kostja kanda.
5.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei toimetanud maakohus 16.02.2024 määrust, millega maakohus andis hagejale tähtaja täiendava seisukoha ja tõendite esitamiseks, hagejale kätte, vaid see tehti e-toimikus nähtavaks. Samuti ei toimetanud maakohus pooltele kätte 04.09.2024 määrust, millega maakohus andis hagejale tähtaja täienduste esitamiseks hiljemalt 19.09.2024. Pärast nimetatud tähtaega luges maakohus eelmenetluse lõppenuks, mistõttu hageja ei saanud enam uusi asjaolusid ega tõendeid esitada. Hageja lepinguline esindaja avas määruse e-toimikus 04.10.2024. Maakohtu istungil, mis toimus 09.10.2024, taotles hageja tõendite esitamise tähtaja ennistamist, kuid maakohus jättis selle taotluse rahuldamata.
5.2.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt saadeti maakohtu määruste e-toimiku kaudu nähtavaks tegemise teavitused hageja lepingulise esindaja e-posti aadressile (XXX; XXX). Hageja hinnangul ei olnud see asjaolusid arvestades kohane teavitamise viis. Hageja hagiavalduses märgitud menetlusposti aadressiks oli YYY. Maakohus saatis kohtumääruse hageja esindaja e-posti aadressile, mida apellant ega tema esindaja ei olnud praeguses asjas kohtule avaldanud.
5.3.Hageja sai maakohtu määrused kätte alles 04.10.2024, st siis kui kohtu poolt määratud tähtajad oli möödunud. Kohus ei toimetanud hagejale määrusi kätte, mille tagajärjel hageja jättis kohtunõuetele vastamata, mistõttu hagi jäi rahuldamata.
5.4.Koos apellatsioonkaebusega esitas hageja hagi täiendused.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel menetlusse ja rahuldada, maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 646 ja § 656 lg 2 alusel tühistada ning saata tühistatud osas samale maakohtule eelmenetluse
2-22-151671 staadiumis uueks läbivaatamiseks. Menetlusökonoomia kaalutlustel lahendab ringkonnakohus asja TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
7.TsMS § 646 kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lõige 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. TsMS § 652 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. See tähendab, et ringkonnakohtul ei ole kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1), arutada asja kohtuistungil (TsMS § 648) ega kohustust analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (TsMS § 656 lg 1).
8.TsMS § 656 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusõiguse normide rikkumine, mis toob igal juhul kaasa otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise, eelkõige õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtte rikkumine. Ärakuulamise põhimõtet on rikutud, kui kohus ei võimalda menetlusosalisel esitada asja lahendamiseks olulisi faktiväiteid ja nendega seotud tõendeid. Kohtupraktikas on selgitatud, et ärakuulamise nõude täitmiseks peab maakohus oma menetluslikke korraldusi edastades veenduma, et tema valitud määruse edastamise viis on piisav selleks, et isik, kellele määratakse tähtaeg menetlustoimingu tegemiseks, saab sellest teada ning tal on võimalik vastav menetlustoiming teha (TlnRnKo 25.07.2024, 2-23-127357, p 9; TlnRnKm 13.10.2022, 2-22-5688, p 9).
9.Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei taganud maakohus hagejale kohast võimalust tutvuda maakohtu 16.02.2024 määrusega, millega maakohus selgitas tõendamiskoormist ning määras tähtajad asjaolude ja tõendite esitamiseks. Maakohus võis edastada määrused hagejale küll enda valitud viisil (TsMS § 310 lg 1 ja § 466 lg 1 teine lause), kuid pidi siiski veenduma, et tema valitud määruste edastamise viis on piisav selleks, et isik, kellele määrati menetlustoimingu tegemise tähtaeg, sai sellest teada ning tal oli võimalik vastav menetlustoiming tähtaegselt teha.
10.Maakohtu määruste kohane edastamise viis ei olnud teavituse saatmine sellisele e-posti aadressile, mida hageja ise menetluses avaldanud ei olnud (vt TlnRnKo 25.07.2024, 2-23127357, p 12). Maakohtu määruste e-toimiku kaudu nähtavaks tegemise teavitused saadeti hageja lepingulise esindaja e-posti aadressile (XXX; XXX). Hageja hagiavalduses märgitud menetlusposti aadressiks oli YYY.
11.Ülalkirjeldatud menetluslik rikkumine mõjutas asja lahendamise tulemust, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Seetõttu tuleb maakohtu hagi rahuldamata jätmise otsus tühistada ning saata asi tühistatud osas samale maakohtule uueks lahendamiseks.
12.Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.