Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-20-19213

Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue ja seisukohad

2-20-19213

hageja ja kostja kokku, et tööde lõppemisel jääb osa tasust kostjale garantiireservina. Garantiireservi tagastamise tähtaja saabumisel keeldus kostja põhjendamatult garantiireservi tagastamisest. Hageja pöördus nõudega kohtusse (lisa 1), kohus algatas tsiviilasja nr 2-17119139. Kostja esitas tsiviilasjas nr 2-17-119139 hageja nõudele tasaarvestuse vastuväite (lisa 2, lk 1: „Kostja siiski kinnitab, et ta nõuab jätkuvalt tasaarveldust, sest just tasaarvelduse tegemise tõttu pole ta hagis nõutavat summat tunnistanud ega tasunud.“). Kostja nõudis läbivalt menetluse jooksul hageja nõude tasaarvestamist samadel asjaoludel põhineva väidetava nõudega nagu käesolevas menetluses. Kostja esitas asjaolud nii väidetava 2016. aasta juhtumi kohta kui ka väidatava 2017. aasta juhtumi kohta (lisa 3): (a) „Esimesed ehitustööde vead Xxx Xxx objektil ilmnesid 2016. aasta märtsis – küttetrassis oli toimunud leke ning soojussõlmes surve langus“ (lisa 3, p 2.1.3); (b) „Järgmised ehitustööde vead Xxx Xxx objektil 2017. aasta jaanuaris olid seotud siseküttetoru purunemise ning kuuma vee läbijooksuga ning selle tagajärjel tekkinud uputusega“ (lisa 3, p 2.1.4); (c) „Kostja on oma 08.01.2018 ning 21.10.2019 vastuste koosseisus esitanud mitmeid pilte, mis tõendavad 2016. aasta märtsi ning 2017. aasta märtsi kahjujuhtumite esinemist.“ (lisa 3 p 2.1.5). Tallinna Ringkonnakohus tegi 22.01.2021 otsuse, milles jättis jõusse Harju Maakohtu 12.02.2020 otsuse rahuldada hageja hagi (st kostja tasaarvestuse vastuväide ei olnud põhjendatud). Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 23.02.2021 (lisa 4). Nimetatud jõustunud kohtuotsus seob kostjat ka osas, milles tema vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustatud. Järelikult ei ole kostjal käesolevas menetluses võimalik uuesti esitada sama tasaarvestuse vastuväidet, mida kohus on tsiviilasjas nr 2-17-119139 juba menetlenud. TsMS § 457 lg 2 eesmärk on vältida samadel asjaoludel samade poolte vahel korduvalt vaidluse pidamist. Kostjal oli tsiviilasjas nr 2-17-119139 endal võimalik valida, kas ja millised nõuded kostja tasaarvestuse vastuväites esitab. Valides esitamiseks mõlema garantiijuhtumiga seotud nõuded, on kostja välistanud samade nõuete esitamise muus kohtumenetluses. Kostjal ei ole võimalik praeguses menetluses esitada uuesti sama tasaarvestuse vastuväidet. Kostjal ei ole tasaarvestatavat nõuet. Töövõtulepingu (kostja vastuse lisa 1) punkti 12.5 kohaselt pidid pooled esitama lepinguga seotud teated teisele poolele kirjalikult, välja arvatud informatiivse iseloomuga teated, mis ei too kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi. Kuivõrd garantiiga seotud teated toovad kaasa õiguslikke tagajärgi, siis oleks mistahes garantiiajal ilmnenud puudustega seotud teated ja nõuded olema esitatud OÜ-le Xxx kirjalikus vormis. Lihtsalt e-kiri ei ole kirjalikus vormis teavitus. Kostja ei ole Xxx OÜ-d lepingukohaselt juhtumist teavitanud ning seega ei saa kostja väidetavad garantiijuhtumitest tulenevad nõuded olla sissenõutavaks muutunud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja sai hiljemalt jaanuaris 2016 teada, et OÜ Xxx on vaidlusaluse nõude loovutanud hagejale. Pärast seda garantiijuhtumiste toimumisel oleks kostja pidanud viivitamatult juhtumist teavitama ka hagejat. Seeläbi oleks hagejal olnud võimalik vastavalt asjaoludele tegutseda, sh anda oma panus väidetava kahju vähendamiseks. Samuti oleks hagejal sel juhul olnud võimalik ise veenduda väidetava juhtumi toimumises. Kui kostja tahtis nõuet ka hageja vastu maksma panna (sh kasutada seda hageja vastu tasaarvestatava nõudena), oleks kostja pidanud garantiijuhtumist teavitama ka hagejat. Hageja hinnangul ei saa kostja väidetavat nõuet tasaarvestada tulenevalt VÕS § 171 lg 3 p-st 2. VÕS § 171 lg 3 p 2 sätestab, et võlgnik võib talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, välja arvatud juhul, kui võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi.

2-20-19213

Riigikohus on mõnevõrra sarnaste asjaoludega kaasuses asunud seisukohale, et kostjal ei ole õigust nõuet tasaarvestada, kui kostja tasaarvestatav nõue on tekkinud pärast nõude loovutamist. Viidatud kaasuses tuvastas maakohus, et kostjal oli nõue isiku vastu, kes nõude hagejale loovutas. Kostja nõudeks oli lepingurikkumisest tulenev kahju- ja leppetrahvinõue. Riigikohus asus seisukohale, et põhjendatud on hageja väide, et kohtud ei tuvastanud VÕS § 171 lg-st 3 tuleneva tasaarvestuse õiguse üldise eelduse täidetust, milleks on tasaarvestatava nõude olemasolu hagejale nõude loovutamise hetkel. Kuna kostja kahju- ja leppetrahvinõue tulenes kostja ja nõude loovutaja vahelisest töövõtulepingu rikkumisest, mitte aga otse lepingust, siis ei nõustunud Riigikohus, et kostjal oli lepingu näol olemas tasaarvestavate nõuete õiguslik alus juba alates lepingu sõlmimisest. Kostja kahju- ja leppetrahvinõue ei tekkinud töövõtulepingu sõlmimisest (Riigikohtu 26.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-17, p 13). Sarnaselt eelviidatud Riigikohtu praktikale on ka käesolevas asjas kostja väidetav nõue tekkinud igal juhul pärast nõude loovutamisest teada saamist. Seega ei ole kostjal õigust nõuet tasaarvestada. Hageja on seisukohal, et kostja nõue on alusetu. Samas isegi kui kostjal oleks tasaarvestatav nõue, siis on selle tasaarvestamine välistatud VÕS § 200 lg-st 4 tulenevalt. VÕS § 200 lg 4 sätestab, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Riigikohus on täpsustavalt selgitanud, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (Riigikohtu 16. juuni 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10, p 10 ja 2. novembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-11, p 17). Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, kuidas on väidetav nõue üldse OÜ-ga Xxx seotud. Kostja ei ole tõendanud, et tegemist oleks garantii korras kõrvaldatava puudusega. Samuti saab esitada vastuväiteid ja põhjendusi, et isegi kui väidetav kahju on tekkinud, siis OÜ Xxx ei vastuta tekkinud kahju eest. Vastuväiteid saab esitada ka väidetava nõude ulatusele, kahju ettenähtavusele, kostja väidetavate kulutuste mõistlikkusele jne. Järelikult oleks kostja tasaarvestus välistatud VÕS § 200 lg-s 4 tulenevalt isegi juhul kui nõue oleks esitatud ja tasaarvestus ei ole välistatud VÕS § 171 lg 1 ja lg 3 p 2 alusel. Hageja märgib, et tugineb kostja nõudele vastuväiteid esitades muuhulgas ka eeltoodule ehk sellele, et tegemist ei olnud garantiitöödega, OÜ Xxx ei vastuta tekkinud kahju eest, kahjunõude ulatus ei ole põhjendatud, tehtud kulutused on ebamõistlikud. OÜ Xxx on väidetava nõude ja selle tasaarvestuse vaidlustanud. Kostja enda esitatud tõenditest nähtub, et OÜ Xxx ei olnud nõus garantiitöid teostama, eelduslikult ei olnud OÜ Xxx nõus, et tegemist on garantiitöödega. Samuti ei ole OÜ Xxx kostjale tasunud tehtud kulutusi. Järelikult ei ole OÜ Xxx kunagi olnud nõus kostja väidetega kahjunõude kohta. Ainuüksi asjaolu, et kostja ekirja teel midagi nõuab ei viita sellele, et kostjal tegelikult õiguspärane nõue ka oleks. Vaidlus on nii garantiitööde vajalikkuse kui ka nende tegeliku teostamise osas. Hageja rõhutab täiendavalt, et OÜ Xxx ei saanud pärast 2016. aasta jaanuaris nõude loovutamist enam mitu kuud hiljem kostja väidetava tasaarvestusega nõustuda, sest OÜ Xxx oli nõude juba hagejale loovutanud – OÜ Xxx ei olnud enam selle võlasuhte pool. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja oli teadlik nõude loovutamisest juba 19. jaanuaril 2016. Kostjal ei ole hageja vastu leppetrahvi nõuet, sest kostja ei ole mõistliku aja jooksul esitanud leppetrahvi nõudmise avaldust. Kuigi hageja on seisukohal, et kostjal ei ole õigust nõuda leppetrahvi (st rikkumist ei ole toimunud), siis isegi juhul, kui rikkumine oleks toimunud, sai kostja sellest teada hiljemalt märtsis 2016 või jaanuaris 2017. Kostja ei ole mõistliku aja jooksul OÜ-le Xxx ega hagejale teatanud leppetrahvi nõudmisest. Kostja teatas esimest korda leppetrahvi nõudmisest 2021. aastal hagi vastuses ehk mitu aastat pärast väidetava rikkumise toimumist. Praeguseks ajaks on mõistlik aeg igal juhul möödunud. Kuivõrd kostja ei ole teatanud

2-20-19213

leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul, siis on kostja VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda. Hageja hinnangul ei ole tal hageja vastu kahju nõuet. Hageja rõhutab, et kui kostjal oleks olnud OÜ Xxx vastu nõudeid, oleks kostja pidanud need esitama OÜ Xxx vastu enne viimase registrist kustutamist. Seadusest tulenevalt pidi juriidilise isiku kustutamisele eelnema igal juhul Ametlikes Teadaannetes likvideerimisteate ilmumine (kas äriseadustiku § 212 või § 60 lõike 2 alusel). Nimetatud teatest pidi kostja saama teada võimalusest anda teada nõudest lõpetatava äriühingu vastu. Seega pidi kostjal olema võimalik panna 2016-2017 tehtud kulutuste hüvitamise nõue OÜ Xxx vastu maksma. Asjaolu, et kostja jaoks ei olnud tol ajal nõudega tegelemine prioriteetne, ei anna alust esitada nõudeid hageja vastu. Kostja peab oma väidetavat tasaarvestatavat nõuet tõendama võrdväärselt hagiavalduse esitamisega. Seega peab kostja esmalt tõendama, et väidetava garantiijuhtumi asjaolud on üldse seotud OÜ Xxx teostatud töödega. Isegi kui 2016 või 2017. aasta sündmused oleks seotud ehitise osadega, mille kallal töötas ka OÜ Xxx, ei tõenda see, et puudus tulenes OÜ Xxx tegevusest või tegevusetusest. Puudust ei olnud tööde üleandmise ajal. Torustike paigalduse järel teostati nende surveproovid. Kaetudtööde akti nr 7 22/2014 kohaselt oli tarbevee torustik paigaldatud vastavalt projektile. Torustik survestati õhuga kestusega 2 tundi. Selle aja jooksul rõhulangu ei täheldatud (lisa 5, lk 1). Kaetud tööde akti nr 6 22/2014 kohaselt oli ka kütte torustik paigaldatud vastavalt projektile. Torustik survestati õhuga kestusega 2 tundi ja selle aja jooksul lekkeid ei täheldatud (lisa 5, lk 2). Järelikult ei saanud tarbevee ega kütte torustikus olla selle üleandmise hetkel mistahes lekkeid. Küttetrassi paigalduse järel teostati survestamine rõhuga 16 bari. Vastava kaetudtööde akti nr 19 22/2014 kohaselt survestamise ajal kahe tunni jooksul lekkeid ega rõhukadu ei täheldatud (lisa 5, lk 3). Kaetudtööde aktidele on alla kirjutanud nii peatöövõtja esindaja kui ka tellija/järelevalve esindaja. Esitatud tõendid lükkavad ümber eelduse nagu oleks puudused olemas olnud tööde üleandmise ajal. Hageja märgib, et kütte- ja tarbevee torustike lekete vältimiseks on esmatähtis nende kohane hooldamine. Kui ehitise omanik ei ole torustikke kohaselt hooldanud ja sellest tulenevalt on tekkinud mitu aastat pärast töö üle andmist veeavarii, ei vastuta selle eest esialgne (all)töövõtja. Kuivõrd on tõendatud, et puudust ei olnud tööde üle andmise hetkel, peab kostja nõude esitamiseks ka tõendama, et torustikke hooldati nende kasutamise ajal kohaselt. Muuhulgas pidi kinnisasja omanik kohase hooldamise korral enne avarii toimumist täheldama näiteks survelangust. Survelanguse korral tuleb selle tekkepõhjusi uurida. Kui põhjuse uurimise asemel lisatakse torustikku vett surve taastamiseks, võibki selline hooletu toimimine tuua kaasa avarii. Kui kostja esitab tõendid tööde järel kütte- ja tarbevee torustike hooldamise kohta, tuleb nende põhjal hinnata ka kahju kannataja enda osalust võimaliku kahju tekkimisel. Kostja esitatud väidetavate kulude tõendite kohta märgib hageja, et need ei ole seostatavad väidetava garantiijuhtumiga. Näiteks 3STEP IT OÜ arve nr IT0006154 on esitatud 31.07.2013 maksetähtajaga 14.08.2013 ehk enne kummagi väidetava garantiijuhtumi toimumist. Hageja on seisukohal, et kostja on kokku kogunud erinevad arved, mis pealtnäha võiks kostja kirjeldatud sündmustega seotud olla, kuid millest vähemalt osadel puudub tehelikult mistahes seos kostja esile toodud asjaoludega. Kuivõrd kostja tegeles igapäevaselt ehitusvaldkonnas töövõtulepingute täitmisega, siis ei ole samast perioodist arvete leidmine ilmselt kuigi keeruline. Väidetava 2016. aasta garantiijuhtumi kahjunõude tõendamiseks on kostja esitanud 25.03.2016 dateeringuga tööde eelarve, mille on koostanud kostja ise. Selline eelarve ei tõenda, et garantiijuhtum tegelikult toimus (sh seost OÜ Xxx töödega), töid üldse tehti (sh millises mahus

2-20-19213

töid tehti) ega ka nende tööde maksumust. Samuti ei ole kostja tõendanud, et kostjal oleks üldse tekkinud seoses väidetava garantiijuhtumiga mistahes kulusid. Ainuüksi asjaolu, et keegi e-kirjas midagi nõuab, ei tõenda nõude alust ega põhjendatust. AS xxx arvel (kostja vastuse lisa 6 lk 1-5) märgitud ehitusobjektiks hoopis xxx, mitte lepingu objektiks olnud xxx Arve ei ole seostatav xxx objekti garantiitöödega. Samuti ei ole väidetava garantiijuhtumiga seostatav xxx OÜ arve (kostja vastuse lisa 6 lk 6-8) ega kaeveluba (kostja vastuse lisa 6 lk 9-10). Ka muude arvete puhul ei ole tõendatud, et need oleks seotud garantiijuhtumiga. Hageja palub jätta vastu võtmata või asja läbivaatamisel arvestamata ka kostja vastuse lisa 10, milles on väidetavalt esitatud 2016. aasta garantiijuhtumi pildid. Fotodelt ei ole võimalik aru saada, kus need on tehtud. Kostja väited fotodel nähtuva kohta on paljasõnalised. Kostja on esitanud väidetava 2017. aasta garantiijuhtumiga seotud kulude kohta arve- saatelehed nr BSG17031 (kostja vastuse lisa 9 lk 5) ja nr BSG17032 (kostja vastuse lisa 9 lk 7), milles on üldsõnaliselt märgitud arve sisuks „ehitusteenused“. Arvest ei nähtu, millisel objektil töid teostati, mis töid teostati või miks üldse neid töid teostati. Muud võimalikud seotud osad lisas on vene keeles ja tuleb jätta vastu võtmata. xxx OÜ arve nr 1701007 (kostja vastuse lisa 9, lk 8) ja xxx AS arve nr 15- 00909 (kostja vastuse lisa 9, lk 15) on esitatud xxx OÜ-le. Tegemist ei ole kostja kuludega. Samuti ei ole tõendatud, et arve oleks seotud väidetava garantiijuhtumiga. 2.9.7 Töövõtja Xxx OÜ tööde üleandmise aktis (kostja vastuse lisa 9, lk 9) ja arves (kostja vastuse lisa 9, lk 10) on viidatud ummistuse järgsele koristusele ja sellega seotud töödele. Kuivõrd kostja väidete kohaselt oli garantiijuhtum seotud torude lekkega, siis ei kuulu ummistusega seotud arved garantiijuhtumi juurde. Ei ole tõendatud, et akt või arve oleks seotud väidetava garantiijuhtumiga. Hageja palub jätta vastu võtmata või asja läbivaatamisel arvestamata ka kostja vastuse lisad 1112, milles on väidetavalt esitatud 2017. aasta garantiijuhtumi pildid ja video. Esitatud meediafailidest ei ole võimalik aru saada, kus need on tehtud. Kostja väited fotodel nähtuva kohta on paljasõnalised. Hageja 14.10.2021 seisukoht Hageja on seisukohal, et tasaarvestuse välistamine ei ole vastuolus seaduse mõttega. Käesoleval juhul omab asjas olulist tähtsust asjaolu, et hageja ei ole töövõtja. Hageja on kolmas isik, kes omandas nõude loovutamise teel. Hagejal ei ole mistahes kohustust parandada töövõtja asemel omal kulul puudusi, seda isegi mitte garantiiperioodi jooksul. Lisaks oli kostjal võimalik endal sellist olukorda vältida lisades lepingusse tingimuse, et ehitusgarantiist tulenevaid nõudeid ei või enne garantiiperioodi möödumist loovutada. Kostjal oli võimalik astuda samme selle riski maandamiseks, kuid kostja ei ole seda teinud. Hageja rõhutab, et nõude loovutamise teate järel ei esitanud kostja ühtegi vastuväidet nõude loovutamisele ega soovinud sätestada täiendavaid tagatisi. Samuti oli kostjal võimalik OÜ Xxx vastu nõudeid esitada enne ettevõtte registrist kustutamist. Kostja on ise esile toonud, et registrist kustutamine toimus 02.06.2017, st pool aastat pärast viimast väidetavat garantiijuhtumist. Seega oli kostjal võimalik panna 2016-2017 tehtud kulutuste hüvitamise nõue OÜ Xxx vastu maksma. Asjaolu, et kostja jaoks ei olnud tol ajal nõudega tegelemine prioriteetne, ei anna alust esitada nõudeid hageja vastu. Hageja ei nõustu kostja „hinnanguga“, et hageja pidi eluliselt olema teadlik nõude olemusest. Hageja ei pidanud olema teadlik muust, kui et OÜ Xxx loovutas hagejale rahalise nõude, mille sissenõutavaks muutumiseni oli veel aega. Hageja oli teadlik nõude summast ja sellega seotud arvest. Isegi kui töövõtja käitus nõuet loovutades pahatahtlikult, ei mõjuta see hageja õigusi. Hageja ei ole kostja suhtes käitunud pahatahtlikult ega olnud teadlik ka sellest, et OÜ Xxx oleks

2-20-19213

võinud kostja suhtes käituda pahatahtlikult. Kostja viited isikute omavahelisele võimalikule tutvusele on paljasõnalised ja otsitud Kostja väide, et tasunõude loovutamine on võimalik üksnes koos garantiitööde teostamise kohustuse ülevõtmisega, et põhine kehtival õigusel. Rahalisi nõudeid on võimalik loovutada eraldi seisvalt, osadena ning tingimuslikult. Hagejal ei olnud mistahes kohustust võtta üle OÜ Xxx kohustusi kostja ees. Hageja rõhutab, et see ei oleks ka õiguslikult võimalik, sest VÕS § 175 lg 2 kohaselt võib kolmas isik võtta üle võlgniku kohustuse võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub. Hageja ei ole kunagi küsinud kostjalt nõusolekut OÜ Xxx kohustuste ülevõtmiseks. Kostja ei ole sellist nõusolekut ka andnud. Järelikult ei olnud hagejal ja OÜ-l Xxx õiguslikult võimalik kehtivalt kokku leppida kohustuste üleandmises. Hageja ei ole üle võtnud OÜ Xxx ja kostja vahelist töövõtulepingut. Hageja märgib, et kostja on väidetava 2016. aasta garantiijuhtumi teate saatnud e-posti aadressidele xxx; xxx (vt kostja 14.05.2021 vastuse lisa nr 2). E-kiri aadressile xxx ei jõudnud kindlasti kohale ning e-posti aadress xxx ei ole OÜ Xxx e-posti aadress (vt nt kostja 14.05.2021 vastuse lisa nr 8, mille puhul on e-kirjad saadetud xxx domeeniga aadressile). Isegi kui küttetrassi lekke ja soojussõlme surve languse juhtumi lahendamine vajas äärmiselt kiiret lahendust, ei takistanud see kuidagi korrektsete teadete saatmist mõistliku aja jooksul. Kostjal oli võimalik vähemalt mõne tööpäeva jooksul saata OÜ-le Xxx kirjalikus vormis teavitus ja/või nõue. Kostja ei ole seda teinud. Hageja ei nõustu kostja väitega, et OÜ Xxx on alati teated kätte saanud – kostja ei ole seda väidet ka tõendanud. Kostja väidab, et kahju tekkimisest on teavitatud hagejat. Hageja sellega ei nõustu. Kostja 23.08.2021 menetlusdokumendi lisast nr 4 ei nähtu, et kostja oleks hagejat teavitanud või hageja oleks kirja kätte saanud. Teadet ei ole saadetud hagejale. Kostja 23.08.2021 e- kirjavahetuse lisa 4 puhul pole võimalik sisuliselt aru saada, millistest rahalistest nõuetest või arvetest poolte vahel juttu on. Samuti ei ole üheselt selge, kas tegemist on ühe e- kirjavahetusega või erinevate „kokku kleebitud“ e-kirjadega. Hageja rõhutab, et hagejal ei ole küll kohustust garantiitööde teostamiseks, kuid tegemist on olulise asjaoluga, millest teadasaamise vastu oli hagejal kahtlemata põhjendatud huvi. Hagejal oli kahtlemata nende asjaolude teada saamise vastu ka majanduslik huvi, sest hagejale loovutatud nõue summa väidetavalt vähenes. Kostja on hagejat teavitamata jättes ise kaasa toonud võimaliku kahju suurenemise. Hageja rõhutab, et kostja poolt on pahatahtlik viidata üldsõnaliselt mingitele garantiijuhtumitele, mille olemasolu kontrollimise võimalust hagejalt tagantjärele ei ole. Hageja esitatud kaetud tööde akt tõendab, et puudusi ei olnud tööde üleandmise ajal. Kaetud töö akt koostatakse ehitise selle osa kohta, mis kaetakse järgmisel ehituse etapil ning millega seoses puudub hilisem võimalus mõistliku pingutuse ja kuluga selle vahetuks ülevaatamiseks. Kaetud töö akt koostatakse iga haardeala või kaetava osa kohta enne selle katmist, kuid pärast seda, kui ehitustöö tegija pädev isik ja omanikujärelevalve tegija pädev isik on töö üle kontrollinud (Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded § 7 lg 1 ja 2). Seega ei oma tähtsust, et ehitustööd tervikuna anti üle hilisemal kuupäeval. Kaetud tööde akti mõte ongi selles, et neid töid ei ole hiljem lõpliku üleandmise hetkel enam võimalik hinnata. Kaetud tööd hinnatakse ja antakse üle enne nende kinni katmist. Seega, kui 06.05.2014 kaetud töid hinnati, siis seda tulebki lugeda nende tööde üleandmise ajaks. Kui sellel hetkel töödes puudusi ei esinenud, siis ei ole OÜ Xxx üle andnud puudustega tööd. Tööde üleandmise hetkel ei esinenud kütte- ja tarbevee torustike ehituses mistahes puudusi. Vastupidist peaks tõendama kostja.

2-20-19213

Hageja märgib, et väidetavalt avastas xxx soojussõlme survelanguse juba märtsis 2016 (vt xxx ekiri kostjale, kostja 14.05.2021 vastuse lisa 3). Soojussõlme surve languse iseloomulik võimalik tagajärg on soojussõlme avarii. Kui tellija jättis 2016. aasta märtsis torustiku hooldamata (vaatamata avastatud surve langusele), on tellija ise põhjustanud 2017. aastal kahju tekkimise. Samuti vastutab kahju tekkimise eest kostja, kellele 2016. aasta märtsis vastav teave esitati, kuid kostja probleemi ei kõrvaldanud. Hageja rõhutab, et kostja ei ole tõendanud, et 2016. aastal oleks surve languse kohta teave jõudnud OÜ-ni Xxx, sest kostja vastuse lisas 3 olev e-kiri on saadetud suvalistele e-posti aadressidele, mitte OÜ-le Xxx. Samuti ei ole probleemidest teavitatud hagejat, kuigi kostja oli jaanuaris 2016 toimunud nõude loovutamisest teadlik. Hageja rõhutab, et isegi kui kostja teavitas OÜ-d Xxx soojussõlme surve langusest, kuid jättis seejärel ise vajalikud meetmed probleemi kõrvaldamiseks kasutusele võtmata, vastutab 2017. aastal olukorra eskaleerumise eest ka kostja peatöövõtjana. Kostjal oli kohustus soojussõlme surve langusest tuleneva riski realiseerimine ennetada olenemata OÜ Xxx teostatavatest töödest. Surve languse probleemi kõrvaldamata jätmine viitab hooldustööde mittekohasele teostamisele ja seeläbi välistab mistahes garantiinõuete esitamise. Muuhulgas märgib hageja, et avariitööde puhul ei taotleta kaevaluba. Sarnased vastuolulised detailid ilmestavad kõiki kostja esitatud väidetavaid kuludokumente (vt ka hageja arvamuse p 2.9). Hageja on seisukohal, et väidetavalt kantud kulutusi ei ole tegelikult kantud või ei ole neid kantud seoses väidetud garantiitöödega. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja rõhutab jällegi, et kostja kinnitused (vt 23.08.2021 menetlusdokumendi p 2.3.4) ei ole menetluslikud tõendid. Samuti ei tõenda kulutuste seoseid garantiitöödega maksekorraldused. Isegi kui kostja mingeid kulusid kandis, võisid need olla seotud kostja enda töödega, teiste alltöövõtjate töödega või hoopis muude ehitusobjektidega. Täiendavalt rõhutab hageja, et hageja ei vastuta igal juhul tekkinud puhtmajandusliku kahju eest. OÜ Xxx ega hageja ei saa vastutada arvutitehnika soetuskulude eest. Puhtmajandusliku kahju hüvitamist on võimalik nõuda vaid siis, kui sellise kahju tekkimine oli võlgnikule ettenähtav. Arvutite kahjustumine ei olnud OÜ-le Xxx ega hagejale ettenähtav. Lisaks on arvutite omanik ise osaline kahju tekkimisel, sest arvutid (sh monitorid) on lihtsasti teisaldatavad. Väidetav garantiijuhtum toimus 09.01.2017 kell 15:30. Tegemist on tööajaga. Igal töötajal oli võimalik tõsta oma arvuti ja olulisemad seadmed tilkuva toru alt ära ja vältida seeläbi kahju tekkimist. II Kostja vastuväited

2-20-19213

Vastavalt töövõtulepingu punktile 7.2.1. garanteeris töövõtja ehitusgarantiiga, et ehitusgarantii kehtivuse ajal peab töö säilima seisundis, milles see vastab lepingu tingimustele ning tööl ei ilmne mistahes puudusi, mis vähendaksid töö väärtust või raskendaksid töö nõuete- ja otstarbekohast kasutamist. Sama töövõtulepingu punkti alusel kohustus töövõtja omal kulul parandama kõik defektid, tegematajätmised ning muud puudused, mis ilmnesid garantiiperioodi jooksul, nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates sellekohase kirjaliku või suulise teate saamisest kostjalt kui tellijalt. Eelnimetatud lepingu punkti 7.2.1. kohaselt kui töövõtja ei teosta garantiitöid vastavuses lepinguga või teostab need mittenõuetekohaselt, võib tellija teostada nimetatud tööd ise või tellida nende teostamise kolmandalt isikult. Töövõtulepingu punkti 7.2.1. kohaselt garantiiperioodi jooksul ilmnenud puuduste ja mittevastavuste osas (s.o kõigi puuduste osas, mis tekkisid töös kuni 20.11.2017) eeldatakse, et need olid olemas töö üleandmise ajal. 2016. aasta märtsis, s.o garantiiperioodi jooksul, toimus Tallinna xxx 19 objektil küttetrassi leke ning soojussõlme surve langus. Kostja edastas 24.03.2016 töövõtja esindajale e-kirja (lisa 2), milles teavitas töövõtjat garantiijuhtumi esinemisest ning palus töövõtjal tekkinud vead kiiremas korras likvideerida. Kostja andis töövõtjale märku, et kui nad ei paranda töid töövõtulepingu punktis 7.2.1. ette nähtud 3 tööpäeva jooksul, siis kasutab kostja oma õigust teostada parandustööd ise, nõudes vastavad kulutused sisse töövõtjalt, kuivõrd objekti kasutav ettevõte xxx AS oli kostjalt juba nõudnud puuduste kõrvaldamist. Töövõtja garantiitöödega ei alustanud, mistõttu teostas kostja vajalikud garantiitööd ise, tööde eelarveks oli 2701.42 eurot (lisa 4). Oma 28.03.2016 e-kirjas andis kostja töövõtjale teada, et töövõtja tellib tööd kolmandalt isikult kuna töövõtja töödega ei alustanud, 08.04.2016 e-kirjas andis kostja töövõtjale teada, et garantiitöödele kuluv eeldusliku summa (2701.41 eurot) võrra vähendatakse kostja poolt töövõtjale maksmisele kuuluvat summat (lisa 5). Reaalsuses tekkisid kostjale garantiitööde teostamisega töövõtja asemel kulutused suuruses 2612.42 eurot (sh kulutused gaasitrassi asukoha tuvastamisele 47.88 eurot, kulutused kaeveloa väljastamiseks 120 eurot, kulutused küttetrassi parandustööde teostamiseks 1547.42 eurot, kulutused ekskavaatori rendiks 158,40 eurot, kulutused asfalti taastamistööde teostamiseks 738.72 eurot). Kostja on kõik 2016. aasta märtsi garantiijuhtumiga seotud kulutused tasunud töövõtja asemel kostjale esitatud arvete alusel (lisa 6). Eelnimetatud summa võrra vähendas kostja töövõtjale tagasi makstavat garantiisummat, mistõttu jäi 2016. aasta märtsi garantiijuhtumi järgselt alles garantiisumma suuruses 6008.98 eurot. 2017. aasta jaanuaris (s.o samuti garantiiperioodi jooksul) toimus xxx objektil järjekordne garantiijuhtum. Objektil purunes siseküttetoru, mis tingis kuuma vee läbijooksu objektil asuvates kontoriruumides (vesi sadas kontori laest alla ligi tunni jooksul, vt käesoleva vastuse lisa 12), mis omakorda põhjustas objektil uputuse ning kontoris asuva vara hävimise. Garantiijuhtum esines taaskord töövõtja poolt teostatud tehnovõrkude ehitustöödes garantiiperioodi jooksul. Avarii osas koostas objektil tegutseva ettevõtte Xxx töötaja xxx 09.01.2017 ka akti, mis kinnitab avarii juhtumist ning selgitab, et laes lõhkenud veetoru uputas üle toa, misjärel kahjustus ka toas asunud arvutitehnika. 10.01.2017 e-kirjas andis kostja töövõtjale teada, et objektil on tekkinud töövõtja poolt kasutatud defektse materjali tõttu kahjujuhtum ning edastas töövõtjale ka kahjujuhtumit tõendava fotomaterjali (lisa 8). Olenemata kostjalt kirjaliku teate saamisest ei asunud töövõtja ka seekordselt garantiiperioodi jooksul esinenud puuduseid kõrvaldama, mistõttu pidi kostja parandustööde teostamise korraldama ise. Samuti oli 2017.a garantiijuhtumi puhul tegemist äärmiselt kiireloomulist lahendust vajava probleemiga, mistõttu pidi kostja garantiijuhtumi tagajärgi asuma likvideerima viivitamatult ega saanud olukorras, kus objekti laest sadas alla vett,

2-20-19213

oodata 3 tööpäeva töövõtja seisukohta parandustööde osas, kuna igasugune väiksemgi viivitus parandustööde alustamisel oleks tinginud objektil kahju suurenemise. Kostjale tekkisid garantiitööde teostamisega töövõtja asemel kulutused suuruses 9238.7 eurot (avarii likvideerimine 495.6 eurot, avarii järgne remont 1572.00 eurot, lae parandustööd 480 eurot, taastamistööd 1680 eurot, seadmete vahetus 296.14 eurot, koristustööd 834 eurot, tööde organiseerimine 363.10 eurot, arvutite asendamine 915.6 eurot, mööbli asendamine 3082.26 eurot). Kostja on kõik 2017. aasta jaanuari garantiijuhtumiga seotud kulutused tasunud töövõtja asemel kostjale esitatud arvete alusel (lisa 9). Kuivõrd kostjal oli ka eelnimetatud summa võrra õigus vähendada töövõtjale tagasi makstavat garantiisummat, siis on garantiijuhtumite tõttu täies osas ära kasutatud töövõtja poolt kostjale jäetud ehitusgarantii summa, mille jääk pärast 2016. aasta märtsi juhtumit oli üksnes 6008.98 eurot. Lisaks eelmainitule selgitab kostja, et töövõtulepingu p. 7.2.1.(b) kohaselt, kui töövõtja ei teosta garantiitöid kokkulepitud aja jooksul, võib tellija teostada nimetatud tööd ise või tellida nende teostamise kolmandalt isikult. Sellisel juhul on tellijal õigus töövõtjalt nõuda lisaks tööde teostamise kuludele ka leppetrahvi kuni 10% vastavate garantiitööde maksumusest. Eeltoodust tulenevalt on kostjal täiendav nõue töövõtja vastu 2016. aasta kahjujuhtumist tulenevalt suuruses 261.24 eurot ning 2017. aasta kahjujuhtumist tulenevalt 923.83 eurot ehk kokku 1185.07 eurot. Võttes arvesse, et töövõtjal oli kostja vastu nõue suuruses 8621.40 ning kostjal seevastu oli töövõtja vastu nõue suuruses 13 035.76 eurot (2612.42+9238.27+1185.07) on selge, et arves nr 150021 kajastatud garantiisumma ei kuulu tagastamisele. Kostja rõhutab, et reaalsuses on kostja kandnud 3229.72 euro võrra suuremaid otseseid kulutusi, kui töövõtja poolt kostjale jäetud ehitusgarantii summa ning et kostjal on õigus vastavad summad tasaarvestada sõltumata nõude loovutamisest hagejale siis puudub hagejal mistahes nõue kostja vastu. Kostja on seisukohal, et 2016. aasta märtsi garantiijuhtumi puhul põhjustas peamise kahju kostjale xxx objektil toimunud küttetrassi leke. Küttetrassi lekke tuvastamiseks oli vajalik esmajoones kindlaks teha lekke asukoht. Kuivõrd leke asus asfalteeritud tee all, siis tuli lekke parandamiseks lõhkuda olemasolev tee. Kostja esitab siinkohal fototõendid tekkinud lekkest (lisa 10) ning juhib seejuures tähelepanu asjaolule, et toru inspekteerimisel ilmnes selgelt, et toru on vigane ja lekib. Kostja rõhutab eraldi lisa 10 koosseisus leheküljel 6 esitatud pilti, millest on näha, et torust väljub surve all olev veejuga, samuti on lisa 10 leheküljel 7 nähtav, et lekke asukoht torul on kostja töö tulemusena parandatud. 2017. aasta garantiijuhtumi puhul põhjustas kahju kostjale xxx objektil toimunud laes asunud siseküttetoru purunemine. Objektil tehtud fototõenditest (lisa 11) nähtub selgelt, et üks laes asunud küttetorudest on defektne (lisa 11 koosseisus leheküljel 2 esitatud pilt), mis on põhjustanud lekke. Kostja on seisukohal, et töövõtja teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele, kuivõrd lekkivate torude ehitamist töövõtulepingu raames ei saa pidada lepingutingimustele vastavaks tööks VÕS § 641 lg 2 p 1 ning 2 mõistes. Samuti leiab kostja, et lekkivaid torusid ei saa pidada ka selliseks tööks, mis oleks VÕS § 77 lg 1 kohaselt vähemalt keskmise kvaliteediga. Seejuures rõhutab kostja, et torud, millistes tekkisid 2016. ning 2017. aastal olulised lekked oli töövõtja paigaldanud pooltevahelise töövõtulepingu alusel. Töövõtulepingu punkti 4.1.4. kohaselt kohustus töövõtja teostama kõik ehitustööd kokkulepitud kvaliteediga, vastavalt õigusaktidele ja heale ehitustavale ning seejuures kohustus töövõtja tagama tema poolt kasutatavate materjalide ja toodete kvaliteedi ja vastavusele õigusaktidele. Kostja hinnangul on eluliselt usutav, et töövõtja kohustus vee- ning küttetrassid paigaldama

2-20-19213

selliselt, et need ei tekitaks objektil lekkeid. Eeltoodust tulenevalt on kostja hinnangul selge, et töövõtja tehtud töö ei ole vastav lepingutingimustele ega vasta ka vähemalt taoliste tööde tavapärasele keskmisele kvaliteedile. Töövõtulepingu punkti 8.2. kohaselt lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingu poolele tekitatud kahju eest kannavad pooled täielikku ja tingimusteta vastutust selle kahju ulatuses. Juhul kui töövõtja ei oleks ehitanud vigadega vee- ning küttetrasse ning keeldunud vastavaid garantiijuhtumeid ise kõrvaldamast, ei oleks kostjale tekkinud kahju, kuivõrd kostja ei oleks pidanud ise asuma töövõtja tegemata jäänud tööd parandama ning selleks kulutusi tegema. Kostja hinnangul pidi töövõtja VÕS § 127 lg 3 kohaselt nägema ette, et nii tundlike ehitustööde puhul, nagu seda on vee- ning küttetrassid võib ebakvaliteetsete materjalide ning ebakvaliteetsete tööde puhul esineda lekkeid, mis võivad muuhulgas kahjustada või hävitada objektil asuvat vara. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et kostjal on töövõtja vastu kahjunõue suuruses 11 850.69 eurot, millest 2612.42 euro suurune kahju tekkis seoses 2016. aasta märtsi kahjujuhtumiga ning 9238.27 euro suurune kahju tekkis seoses 2017. aasta kahjujuhtumiga. Kostja on kahju suurust tõendanud käesoleva vastuse lisadega 6 ning 9. Täiendavalt nagu eelnevalt mainitud, on kostjal töövõtja vastu ka leppetrahvi nõue, mistõttu on kostja kogunõude suuruseks 13 035.76 eurot. Hagiavalduse kohaselt loovutas töövõtja arvest nr 150021 tuleneva nõude 20.01.2016 hagejale. VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. VÕS § 171 lg 3 kohaselt võib võlgnik talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, välja arvatud juhul kui võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi. Käesoleval juhul on loovutatud nõue sissenõutavaks muutunud 20.11.2017. Nii 2016. aasta märtsi kui ka 2017. aasta jaanuari garantiijuhtumite tõttu kostjale tekkinud kahjunõue töövõtja vastu on seega sissenõutavaks muutunud enne loovutatud nõude sissenõutavaks muutumist, mistõttu on kostjal VÕS § 171 lg 3 kohaselt õigus nõue tasaarvestada. Kostja märgib, et kuigi seadusest ega pooltevahelisest töövõtulepingust ei tulene otseselt, millal võib nõuda lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist, siis VÕS § 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kostja hinnangul ei ole käesoleval juhul vajalik konkreetse päeva täpsusega määratleda, millal konkreetselt kostja kahjunõuded sissenõutavaks muutusid, kuna on ilmselge, et mõlemad nõuded muutusid sissenõutavaks enne kui hageja nõue arve nr 150021 alusel. Kostja hinnangul on 2016. aasta märtsi garantiijuhtumi järgselt tekkinud kahjunõue sissenõutavaks muutunud hilisemalt 2016. aasta juunis, kui kostja kandis juhtumiga seotud reaalsed kulutused ning 2017. aasta jaanuaris tekkinud kahjunõue hilisemalt 2017. aasta veebruaris, mil kostja kandis juhtumiga seotud reaalsed kulutused. Kostja hinnangul muutusid leppetrahvi nõuded sissenõutavaks samal ajal kahjunõuete sissenõutavaks muutumisega.

2-20-19213

Lisaks rõhutab kostja, et juba töövõtulepingus, mille alusel arve 150021 väljastati, oli punktis

2-20-19213

VÕS § 171 lg 3 p 2 kohaselt tuleb ehitusgarantii uuele võlausaldajale täies osas välja maksta, olenemata sellest, kas ehitusobjektil on esinenud garantiiperioodi jooksul puuduseid või mitte. Töövõtja on nõuet loovutades käitunud kostja osas pahausklikult ning kostja hinnangul oli hageja sellisest pahausklikkusest teadlik. On tähelepanuväärne, et nõude loovutamise hetkel oli OÜ Xxx majanduslik seis kehv ning äriühingu vastu oli algatatud või lõpetatud mitmed kohtu- ja täitemenetlused (xxx). Et tegu oli avalike andmetega, siis ei ole kostjal kahtlust selles, et hageja oli töövõtja võlgadest teadlik ning nõude loovutamise eesmärgiks oligi OÜ Xxx võlgadest vabanemine. Äriregistri andmetel oli nõude loovutamise hetkel töövõtja juhatuse liige ning osanik xxx (lisa 1) ning hageja juhatuse liige ning osanik Antti Loovili (lisa 2) - vastavad osapooled on varasemalt mõlemad koos osalenud Xxx OÜ omamisel ja juhtimisel (lisa 3), mistõttu on usutav, et varasemad äripartnerid üksteise eest nõude loovutamise tagamaid ei varjanud (tähelepanu väärib kostja hinnangul ka asjaolu, et nii töövõtja kui Xxx OÜ kustutati äriregistrist majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu ÄS § 60 lg 3 alusel). VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Seega on kostja seisukohal, et käesoleval juhul ei ole õiglane ega mõistlik välistada tasaarvestust VÕS § 171 lg 3 p 2 kohaselt, kuivõrd see oleks kostja suhtes hea usu vastane, vastuolus seaduse ja lepingu mõttega ning piiraks oluliselt kostja võimalusi oma lepingulisi ning seaduslikke õigusi teostada. Kostja märgib, et tsiviilasjas nr 2-17-119139 ei olnud vaidluse all hageja nõue arve nr 150021 kohaselt. Ka apellatsioonkohus on oma otsuse (hageja 16.06.2021 seisukoha lisa 4, dtl 188) punktis 42 märkinud, et „Xxx objekti tagatisraha tasaarvestamine väljub käesoleva vaidluse piiridest, mistõttu kohus seda ei käsitle.“ See tähendab, et tsiviilasjas 2-17-119139 ei lahendanud kohus küsimust, kas kostjal on õigus teostada tasaarvestus xxx objekti ehitusgarantii arvelt. Eeltoodust tulenevalt ei ole tsiviilasjas nr 2-17-119139 esitatud vastuväited käesoleva tsiviilasja seisukohalt olulised. Kostja toob välja, et kohus ei võtnud tsiviilasjas nr 2-17-119139 seisukohta 2017. aasta jaanuaris toimunud kahjunõude osas, mistõttu ei saa asuda seisukohale justkui ei oleks kohus tunnustanud kostja tasaarvestuse õigust. Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-17-119139 leidnud üksnes, et tasaarvestust ei saanud teostada konkreetselt vastavas tsiviilasjas vaidluse all olnud arve osas, kuid ei ole oma otsuses välja toonud, et kostja nõue oleks alusetu. Nagu kostja on juba oma 14.05.2021 vastuse punktis 2.1.8. selgitanud, siis oli üksnes 2017. aasta jaanuarikuu kahjujuhtumi tagajärjel tekkinud kahju (9238.7 eurot) suurem, kui hageja nõue arve nr 150021 alusel. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et käesoleval juhul ei ole alust kostja tasaarvestuse vastuväite tähelepanuta jätmiseks, kuivõrd kohus ei käsitlenud tsiviilasjas nr 2-17-119139 praeguse vaidluse aluseks olevaid asjaolusid. Kostja leiab, et alusetu on ka hageja väide, et kostja ei saa oma nõuet tasaarvestada tulenevalt VÕS § 200 lg-st 4, kuna hageja saab sellele esitada vastuväiteid. Käesolevas asjas tuleb hageja poolt esitatud vastuväited tasaarvestusele lahendada kohtumenetluses sisuliselt ning vastuväite esitamise võimalus iseenesest ei takista tasaarvestuse avalduse tegemist – vastaval juhul tuleks justkui asuda seisukohale, et tasaarvestus kohtumenetluses on võimalik üksnes juhul, kui vastaspool tasaarvestusele ühtegi vastuväidet ei esita ning sellega tingimusteta nõustub. Kostja hinnangul on hea usu vastane väita, et töövõtjat ei ole teavitatud üksnes seetõttu, et teavitused on esitatud e-maili teel, mitte omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatuna.

2-20-19213

Lepingu loovutamise käigus ei antud kostjale teadaolevalt üle garantiitööde teostamise kohustusi (kuigi kostja hinnangul oleks ta pidanud seda tegema). Samuti ei olnud poolte vahel kokkulepet, et kostja peaks hagejat kui kolmandat isikut teavitama sellest, kui neil tekib töövõtja vastu ebakvaliteetselt teostatud tööde tõttu nõue. Seepärast pöördus kostja garantiinõuetega otse töövõtja poole ja hiljem teavitati tekkinud kahjust nii kirjalikult (lisa 4) kui suuliselt ka hagejat, kui tööd olid tehtud ja kahju kokku arvutatud, seejuures on hageja selgelt avaldanud, et on kostja kirja kätte saanud. Samas toonitab kostja, et selline hageja käitumine kinnitab veelgi kostja varem avaldatud seisukohta, et hageja ja töövõtja vahel oli sõlmitud lepingu ülevõtmise kokkulepe – vastasel juhul ei oleks hagejal ühtegi alust heita kostjale ette kahjujuhtumist teavitamata jätmist. Eeltoodust tulenevalt on kostja nii töövõtjat kui hagejat kahjujuhtumitest teavitanud võttes arvesse kahjujuhtumi ajakriitilisust ning mõistlikkuse põhimõtet. Kostja kinnitab, et kütte- ja soojustrasside töid teostas Xxx objektil üksnes töövõtja ning on meelevaldne väita, et küttetrassis võinuks lekkeid või survelangusi (ning seda pärast töö valmimist ning objekti üleandmist!) põhjustada mistahes muu tööandja, kes töövõtja tööga seotud polnud. Kostja rõhutab siinjuures, et vastavalt kostja ja töövõtja vahel sõlmitud töövõtulepingu punktile 7.2.1. kohaselt garantiiperioodi jooksul ilmnenud puuduste ja mittevastavuste osas (s.o kõigi puuduste osas, mis tekkisid töös kuni 20.11.2017) eeldatakse, et need olid olemas töö üleandmise ajal. Vastava eelduse ümberlükkamine on töövõtja (ehk pärast lepingu ülevõtmist hageja) kohustus, mida hageja pole samuti täitnud. Hagejal puudub igasugune tõsiseltvõetav info selle kohta, justkui ei oleks kostja torustikke nõuetekohaselt hooldanud või et tekkinud leke võiks osaliselt olla kostja süü – vastavad hageja väited on alusetud ja tõendamata ning kostja palub need jätta tähelepanuta. Kostja märgib, et meelevaldne on väita, et kostjale esitatud arved ei ole seotud garantiijuhtumiga üksnes seetõttu, et mõned arved on koostanud kostja – teatud tööde osas, mida kostjal oli võimalik kulude kokku hoidmiseks teostada oma tööjõudu kasutades on kostja teostanud ise. Selline teguviis on kostja hinnangul mõistlik ning aitas lõppastmes kokku hoida nii tekkivat kahju kui ka töövõtja vastu tekkivat nõuet. Tööde osas, millised kostja teostas ise, koostas kostja akti teostatud tööde kohta ning väljastas selle alusel töövõtjale arve, mis tõendaks tehtud kulutuste suurust (mõlemad dokumendid on kohtule 14.05.2021 vastuse lisa 9 koosseisus esitatud, dtl 125-127). Kostja hinnangul ei ole alust arvata, et tegemist oleks kostja poolt koostatud „suvalise“ arvega – kostja on koos arvega selgelt esitanud ka teostatud tööde akti, mis kinnitab nii seda, et tööd teostati Xxx objektil seoses avariiga kui ka tööde teostamise mahtu. Mis puudutab xxx OÜ esitatud arvet nr IT0006154 (kostja 14.05.2021 vastuse lisa 9, dtl 128) märgib kostja, et tegemist on objektil kasutatud arvutitehnika soetamisdokumendiga – kostja on seisukohal, et kuivõrd vastaval arvel käsitletud arvutitehnika objekti laes tekkinud lekke käigus kasutuskõlbmatuks muutus, siis on kostjale kohane tekkinud kahju tõendada hävinud arvutitehnika soetamisdokumendiga. Hageja seisukohast jääb arusaamatuks, mis põhjusel peab hageja vastavat tõendit sobimatuks. Hageja väite osas, et kuna AS xxx arvel (kostja 14.05.2021 vastuse lisa 6, dtl 95-102) on märgitud tööde teostamise objektiks xxx, mitte xxx, märgib kostja, et arusaadavalt võib kaevetööde korral teatud juhtudel olenevalt trasside olemusest olla vajalik tööde teostamine ka kõrvalkinnistul (s.o soojustrassi olemusest tulenevalt läbib see tavapäraselt mitut kinnistut ega ole seotud ainult ühe ainsa kinnistuga alaga) – käesoleval juhul on garantiijuhtumi tõttu teostatud töid xxx alal, kuivõrd ehitatud trass läbib ka seda kinnistut (lisa 5), mis leiab kinnitust ka AS xxx kinnitusest (arvega koos on esitatud dokument, milles selgub, et tööde objektiks oli xxx, Xxx, dtl 97). Asjaolu, et gaasitrass oli pikk ning läbis ka muid kinnistuid, ei tähenda, et tööd ei oleks teostatud seoses Xxx objektil toimunud garantiitöödega.

2-20-19213

Kuivõrd osa garantiijuhtumist puudutas maa-alust trassi, siis oli vaja teostada ka kaevetööd, mis tingisid vajaduse teostada trassile ligipääsuks kaevetöid ning kaevetöödest tuleneva vajaduse hilisemalt taastada kaevetööde tõttu kahjustunud asfalt- ja murukate. Vastava töö tellis kostja xxx OÜ-lt, kelle töö sisu on kostja poolt esitatud xxx OÜ arvetest tulenevalt selgelt arusaadav (kostja 14.05.2021 vastuse lisa 6, dtl 101-102). Kuna vajalik oli teostada kaevetöid Xxx linna sees, on kostja hinnangul arusaadav, et vajalik oli ka kaeveloa taotlemine kohalikult omavalitsuselt. Kostja on vastu vaielnud ka xxx OÜ arvetele nr BSG17031 ning BSG17032 (14.05.2021 vastuse lisa 9, dtl 118-121), kuivõrd arvetest selgub üksnes, et teenuse sisu oli ehitusteenused – kostja märgib, et vastavad arved on esitatud vahetult pärast 2017. aasta kahjujuhtumit, mil objekti laes tekkinud veeavarii kahjustas oluliselt objektil asunud Xxx Eesti AS kontoriruume. Kontoriruumide taastamiseks ning kahjustuste likvideerimiseks oli vaja läbi viia ehitustöid, millised teostas xxx OÜ, kuivõrd teostatud ehitustöid oli erinevaid ning nende teostamine oli kiireloomuline probleem ei saa kostjale ette heita, et arved esitati üldsõnaliselt. Kostja hinnangul tõendab üksnes arve esitamise aeg (vahetult pärast kahjujuhtumit) ning asjaolu, et tööde teostamiseks on palgatud Xxx asuv ettevõte, et tööde teostamine on olnud seotud Xxx objekti kahjujuhtumiga. Nagu kostja on juba oma 14.05.2021 vastuses selgitanud, siis kasutas Xxx objekti ruume nende valmimise järgselt xxx AS – võttes arvesse veeavarii äärmist kiireloomulisust ning asjaolu, et töövõtja ise koheselt puudusi likvideerima ei asunud, siis tellis objektil ruume kasutanud xxx AS teatavad kiireloomulised tööd ise, vältimaks aina suurema kahju tekkimist. Eeltoodust tulenevalt on xxx OÜ ja xxx AS (14.05.2021 vastuse lisa 9, dtl 122 ja 129) esitanud oma arved kostja asemel xxx AS-ile. xxx OÜ arve osas esitas xxx AS kostjale arve nr xxx. Samuti selgitab kostja, et Xxx OÜ esitatud arvete näol (14.05.2021 vastuse lisa 9, dtl 123-124) on tegemist avariijärgsete koristus- ning kuivatamistööde eest esitatud arvetega. Viide ummistusele on lisatud arvele ekslikult ning on sinna sattunud peamiselt seetõttu, et pooled suhtlesid tavapäraselt vene keeles, kuid väljastasid arveid eesti keeles. Arve koostamisel on silmas peetud Xxx Xxx veeavarii järgselt lae alla kukkumise tõttu teostatud töid (vene k sõna „завал“ tähendab mh ka läbi kukkumist – arvel esitatud tööd olid teostatud seoses lae alla kukkumisega ning sõna „ummistus“ kasutamine on üksnes tõlkeprobleem). Kostja leiab, et Xxx OÜ poolt esitatud arved on vaieldamatult seotud 2017. aasta kahjujuhtumiga – mitte üksnes ei ole arved esitatud vahetult pärast tekkinud garantiijuhtumit, kuid arvetel on ka selgelt märgitud, et töid teostati Xxx Xxx objektil. TsÜS § 103 kohaselt kui tehinguga on kindlaks määratud mitu omavahel seotud tingimust, on tehinguga seotud õiguslike tagajärgede tekkimiseks või lõppemiseks vajalik kõigi tingimuste saabumine. Antud juhul tekib töövõtjal (ja seejärel loovutuse saajal) õigus garantiisumma kättesaamisele kahe tingimuse koosesinemisel: tähtaja saabumine ja ehitustööde puuduste puudumine garantiiperioodi jooksul. Kostja hinnangul ei ole teine kohustuslik tingimus saabunud, mistõttu ei ole töövõtjal ega hagejal kostja vastu nõudeõigust tekkinud. Samas tekkis kostjal nõue esialgse võlausaldaja Xxx OÜ vastu, mida Xxx OÜ ei täitnud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-177-11 (punkt 12) selgitanud, et garantii sisuks on ehitusettevõtja kohustus kõrvaldada oma kulul ehitise garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead. Seega tekib garantiilepingu alusel võlasuhe, mille sisuks on kohustus tagada kokkulepitud omadustega ja puudusteta töö. Sellise garantiikohustuse andmine ja kehtivus ei sõltu töövõtulepingust, vaid tegemist on lepingujärgse täitmise nõudega. Otsuses asjas nr 3-2-173-10 (p 34) selgitas Riigikohus, et ehtsa VÕS § 155 lg-le 1 ja § 650 lg-le 1 vastava

2-20-19213

ehitusettevõtja lepinguga võetud kohustuse puhul on tegu vastastikuse kohustusega. Seega tekkis kostjal õigus keelduda Xxx OÜ nõuete täitmisest VÕS § 110 lg 1 alusel. Ei saa olla vaidlust selle üle, kostja ja Xxx OÜ nõuded tulenevad samast õigussuhtest ja on omavahel seotud. VÕS § 110 lg 1 kohase vastuväite esitamine uuele võlausaldajale on võimalik VÕS § 171 lg 1 alusel olenemata sellest, kas tasaarvestus on VÕS § 173 lg 3 p 2 alusel lubatud. Seonduvalt tasaarvestuse väidetava lubamatuse ja hageja viitega VÕS § 171 lg 3 p-le 2 (hageja 14.10.2021 seisukoha p 2.4.3), rõhutab kostja, et viidatud sätte alusel ei saa võlgnik talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada vaid juhul, kui esinevad korraga mõlemad tingimused: (i) võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja (ii) võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai. Antud juhul muutus võlgniku nõue sissenõutavaks pärast loovutamisest teadasaamist, kuid enne hageja nõude sissenõutavaks muutumist. Seega üks kahest kohustuslikust tingimusest on täitmata ja tasaarvestus on lubatud. Et antud juhul toimusid mõlemad juhtumid garantiiperioodi jooksul, siis leiab kostja, et tõendamiskoormis töövõtja kohustuste rikkumiste ja kostja kahjunõude osas on ümberpööratud, kuna VÕS § 230 lg 4 järgi eeldatakse, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused. Lepingu punktist 7.2.1 kohaselt eeldatakse garantiiperioodi jooksul ilmnenud puuduste ja mittevastavuste osas, et need olid olemas töö üleandmise ajal. Seega, kui kahjujuhtum on toimunud töövõtja poolt ehitatud objektiga, siis on töövõtja (ja seejärel hageja) kohustus tõendada, et selle põhjuseks ei olnud ehitustööde puudused. On iseenesest mõistetav, et lekkiv küttetorustik ja ebapiisava survega soojussõlm (esimene juhtum 2016.a) ei vasta elementaarsele kvaliteedinõuetele VÕS § 77 lõige 1 mõistes ning selle mittevastavus lepingutingimustele on ilmne. Ka see, et ruumide laes lõhkeb toru ja vesi ujutab ruumi (teine juhtum 2017.a), on kostja hinnangul ilmne lepingutingimustele mittevastavus VÕS § 641 lg 2 p 2 mõistes, mille eest töövõtja garantii korras vastutab. Garantiilepingu puhul peab kostja tõendama vaid lepingulise suhte olemasolu, kahju tekkimist seoses lepingu esemega ulatuses, mis on kaetud garantiikohustusega, ja põhjuslikku seost kahju ja garantiikohustuse täitmata jätmise vahel. Kostja ei ole kohustatud tõendama töövõtjapoolset töövõtulepingu rikkumist, sest garantiikohustuse puhul rikkumist eeldatakse (lepingu p 7.2.1. (a), VÕS § 650 lg 1). Esimese juhtumiga seotud fotod on tehtud remonditöid teostanud ettevõtja xxx OÜ. Teise kahjujuhtumi fotod ja video olid tehtud ja edastatud kostjale XXX poe direktori poolt koos ettekandega (kostja 14.05.2021 vastuse lisa 7). Et hageja on seadnud kahtluse alla kostja esitatud tõendid töövõtja teavitamise kohta kahjujuhtumitest, esitab kostja käesolevaga kirjavahetuse töövõtja esindaja xxx elektroonilisel kujul Outlook item formaadis (lisa 2). xxx vastusest nähtub selgelt, et: (i) ta on teate esimese juhtumi kohta kätte saanud; (ii) probleemi lahendamiseks on alustatud tegevusi sealhulgas algatatud avariikaeveloa taotlemise konsultatsioonidega Xxx linnavalitsusega. Kostja hinnangul ei tingi lepingus sätestatud teate vorminõude järgimata jätmine kostja õiguste välistamist, kuivõrd VÕS § 230 lg-st 4 tulenevalt ei tohi müügigarantiist tulenevate õiguste teostamiseks ettenähtud kord olla ostjale ebamõistlikult koormav (kostja märgib siinkohal, et tegu on ainukese imperatiivse lõiguga müügigarantiid reguleerivas paragrahvis). Samuti teavitas kostja töövõtjat tekkinud kulude tasaarvestusest (lisa 3), millisele teatele pole Xxx OÜ reageerinud. Kostja pöörab samas tähelepanu asjaolule, et lepingu p 7.2.1. (a) alusel võib tellija teavitada töövõtjat puudustest nii kirjalikult kui ka suuliselt – mõlemal juhul on töövõtja kohustatud

2-20-19213

parandama omal kulul kõik defektid hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates teate saamisest tellijalt. S.o defektidest ja garantiitööde tegemise vajadusest teavitamise protseduur erineb lepingu p-s 12.5 sätestatust ning hagejapoolne tuginemine teadete kohustusliku kirjaliku vormi järgimata jätmisele on ainetu. Teisest juhtumist teavitas kostja hageja esindajat xxx. Kostja pöördumisele vastas hageja esindaja, et ta on küll teate kätte saanud, kuid mingisugust edasist reaktsiooni sellele ei järgnenud. Seega ei jäänud kostjale muud üle kui asuda avariid omal kulul likvideerima. Kaetud tööde aktide koostamise eesmärk on välistada ilmsed ehituslikud puudused olukorras, kus väljaehitatavad kommunikatsioonid veel ei funktsioneeri – s.o veenduda, et torud on nõuetekohaselt ühendatud, isolatsioon paigaldatud jne. On iseenesest mõistetav, et ehitusvead soojus- ja veetrassides, lekked ja surveprobleemid ilmnevad alles pärast trassiga liitumist ja ehitise kasutusele võtmist, ehk siis, kui torustik on püsivalt kasutusel. VÕS § 232 lg 2 kohaselt algab garantiitähtaeg asja ostjale üleandmisest, kui lepingus või garantiikirjas ei ole ette nähtud garantiitähtaja hilisemat (mitte aga varasemat!) algust. Kostja märgib samas, et ka juhul, kui tsiviilasja nr 2-17-119139 tehtud lahend oleks antud asjas relevantne, käsitleti selles vaid esimest kahjujuhtumit, s.o teisest juhtumist tulenevaid kostja pretensioone ei ole kohus varasemalt lahendanud. Tasaarvestuse avaldus jäeti samas rahuldamata sell põhjusel, et kostja pole seda nõuet kohtu hinnangul piisavalt tõendanud, mitte põhjusel, et nõue on alusetu. Pealegi TsMS-i kohaselt välistab menetluse lõppemine vaid hageja õigust uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kostja vastuväidete esitamist nõude varasem käsitlemine teises kohtumenetluses ei takista. 21.02.2024 toimunud kohtuistungil selgitas kostja: „Mis puudutab hooldust, siis hooldustööd ei ole kuidagi seotud torustiku kvaliteedi tagamisega. Hooldustööd on seotud torude mehaanilise koormuse kontrolliga, pumpade seisundi kontrollimisega, veemõõtjate taatlemistega ja taoliste asjaoludega. Ehk hooldustööde käigus ei kontrollita seda, kuidas on ehitatud. Ehk mittemingisugune hooldus 2016.a kui see oleks teostatud kostja poolt, ei oleks kõrvaldanud seda, et ehitatud on ebakvaliteetselt ja pealgi p. 2.4.3 ajab hageja segi surve probleemi esimese juhtumi puhul ja ehituskvaliteedi probleemi teise juhtumi puhul. Ehk mitte mingil juhul ei saanud ebapiisav surve tingida seda, et toru on rooste läinud või kuidagi liitekoht on saanud kahjustada. Ehk mingil juhul ei saanud kostja vastutada probleemi eskaleerumise eest. Kolmandaks, ehitustööde puhul, kui tegemist on uue ehitisega, kehtibki ehitusjärgne garantii, mille puhul eeldatakse, et kõik puudused, mis on tekkinud esimese 2.a jooksul on koheselt kõrvaldatav. Ehk siis kõik pretensioonid, mis on seotud mistahes kommunikatsioonidega, esitatakse kohe ehitajale mitte hooldajale. Hooldaja tuleb kohale selleks, et panna torustik kinni või katkestada vee-või elektrivarustus vms, aga hooldaja ei ole esmane isik, kes peab tagama ehituskvaliteedi. Ehituskvaliteedi tagamine on töövõtja kohustus“. Tõendamaks, et hageja ja kostja vaheline leping hõlmas trassi väljaehitamist xxx kinnistuga külgneval kinnistul, esitas kostja 25.03.2024 kohtule xxx OÜ-le ehk kinnistu omanikule väljastatud tehnilised tingimused. Kostja hinnangul on iseenesest mõistetav, et mis tahes kommunikatsioonid kinnistul ehitatakse välja kuni liitumispunktini. Kui liitumispunkt asub külgneval kinnistul, on ehitusettevõtja kohustus ehitada trass punktini, kus toimub ehitatava trassi lõigu ühendus olemasoleva trassi/kommunikatsiooniga. Ei ole mõeldav, et ehitusettevõtja ehitab trassi vaid kinnistu piirini ja jätab jupi liitumiskohani järgmisel kinnistul välja ehitamata, sest ehitustööde vastuvõtmine eeldab väljaehitatud trasside funktsioneerimise kontrollimist. Et vaidlust ei ole selle üle, et tegemist oli uue ehitisega ja et tööd olid vastu võetud, ei saa olla mõistlikult vaidlust ka selle üle, et OÜ Xxx teostas ka enda poolt väljaehitatud trassi ühenduse olemasoleva trassi lõiguga.

2-20-19213

III Varasem menetlus

2-20-19213

  

Xxx OÜ teostas kostjaga sõlmitud ehitustööde töövõtulepingu nr T284/02 alusel tehnovõrkude ehitustöid objektil XXX XX, xxx, Xxx. Lepingujärgsed tööd hõlmasid kütteja soojustrasside väljaehitamist ja on kostjale üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle antud; Xxx OÜ 20.10.2015 esitatud arvest nr 150021 tasumata jäänud 8621.40 eurot jäi kostjale ehitusgarantiina lepingu punktide 7.2 ja 7.3.2 alusel; garantiiperiood lõppes 20.11.2017; arvest tulenevad nõuded loovutas Xxx OÜ 2016.a jaanuaris hagejale, kostja kinnitas nõude loovutamise teate kättesaamist.

2-20-19213

Pooled vaidlevad selle üle, (i) kas kostja on TsMS § 457 lg 2 ja tsiviilasjas nr 2-17-119139 tehtud kohtuotsuse tõttu kaotanud õiguse esitada tasaarvestuse avaldus, (ii) kas kostja saab pärast nõude loovutust hagejale oma nõudeid hageja nõudega tasaarvestada või mitte ning (i) kas kostjal on üldse nõue, mida tasaarvestada.

2-20-19213

2-20-19213

muutus võlgniku nõue sissenõutavaks pärast loovutamisest teadasaamist, kuid enne hageja nõude sissenõutavaks muutumist. Seega üks kahest kohustuslikust tingimusest on täitmata ja tasaarvestus on lubatud. Käesoleval juhul on loovutatud nõue muutunud sissenõutavaks 20.11.2017. Nii 2016. aasta märtsi kui ka 2017. aasta jaanuari garantiijuhtumite tõttu kostjale tekkinud kahjunõue töövõtja vastu on seega sissenõutavaks muutunud enne loovutatud nõude sissenõutavaks muutumist, mistõttu on kostjal VÕS § 171 lg 3 kohaselt õigus nõue tasaarvestada. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole õiglane ega mõistlik välistada tasaarvestust VÕS § 171 lg 3 p 2 kohaselt, kuivõrd see oleks kostja suhtes hea usu vastane, vastuolus seaduse ja lepingu mõttega ning piiraks oluliselt kostja võimalusi oma lepingulisi ning seaduslikke õigusi teostada.

II

2-20-19213

2-20-19213

nende kohane hooldamine. Kui ehitise omanik ei ole torustikke kohaselt hooldanud ja sellest tulenevalt on tekkinud mitu aastat pärast töö üle andmist veeavarii, ei vastuta selle eest esialgne (all)töövõtja. Puudust ei olnud tööde üleandmise ajal. Torustike paigalduse järel teostati nende surveproovid. Kaetudtööde akti nr 7 22/2014 kohaselt oli tarbevee torustik paigaldatud vastavalt projektile. Torustik survestati õhuga kestusega 2 tundi. Selle aja jooksul rõhulangu ei täheldatud. Kostja esitatud väidetavate kulude tõendite kohta märgib hageja, et need ei ole seostatavad väidetava garantiijuhtumiga.

2-20-19213

VÕS § 77 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohtule esitatud fotodelt nähtub toru materjali kahjustus (sh roostetus). Kohtu hinnangul ei tohiks nii lühikest aega kasutusel olev toru puruneda. Kohtu hinnangul vastutab toru lekkimise eest töövõtja Xxx OÜ, kuna xxx, Xxx Xxx puhul oli tegemist uusehitisega, toru asus vahelae taga, mistõttu oli mehaaniline vigastus välistatud, fotodelt nähtub toru materjali kahjustus (sh roostetus) ning töövõtulepingu punkti 7.2.1. kohaselt garantiiperioodi jooksul ilmnenud puuduste ja mittevastavuste osas (s.o kõigi puuduste osas, mis tekkisid töös kuni 20.11.2017) eeldatakse, et need olid olemas töö üleandmise ajal. Kohtule esitatust ei nähtu, et hooldustööd oleksid toru purunemise ära hoidnud.

2-20-19213

10.04.2024 toimunud kohtuistungil vastas xxx (OÜ xxx, direktor) küsimusele „Kas te mäletate, milliseid töid teostas teie juhitav OÜ xxx jaanuaris 2017 Xxx kaupluses aadressiga xxx, Xxx?“: „Jah mäletan. Need olid maalri- ja viimistlustööd.“ (10.04.2024 kohtuistungi protokoll 00:37:10). Tunnistaja selgitas: „Seal olid rikutud lagi ja seinad. Lagi varises kokku veelekke tõttu. See oli Akusto süsteemi ripplagi ja seal olid paberpaneelid. Me vahetasime need paneelid. Paneelid on valmispaneelid, neid ei pea värvima. Seintelt võtsime värvi maha, pahteldasime ja värvisime uuesti“ (10.04.2024 kohtuistungi protokoll 00:38:49).

2-20-19213

Hageja toob küll välja, et igal töötajal oli võimalik tõsta oma arvuti ja olulisemad seadmed tilkuva toru alt ära ja vältida seeläbi kahju tekkimist, kuid asjaoludest nähtub, et lõhkes kuuma vee toru ning veekogus oli küllaltki suur, mistõttu ei saa käesolevas asjas töötajatele ette heita, et asju ära ei võetud. Kostja toob välja, et arvutite asendamine maksis 915.60 eurot ning tõendab seda arvutite ostu arvega. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kahjustada sai vaid üks monitor, kuid arve on esitatud 7 monitori eest. Seega on põhjendatud hüvitis ühe monitori eest summas (109 eurot + 20% km) 130.80 eurot. Kostja selgitab, et mööbli asendamise maksumus oli 3082.26 eurot, kostja tõendab seda xxx AS arvega. Nimetatud arve ei ole esitatud mööbli eest. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole tõendanud, et mööbli asendamise maksumus oli 3082.26 eurot, seega ei ole kostja nõue mööbli asendamise eest selle tõendamatuse tõttu põhjendatud.

2-20-19213

kulud koristamisele. Kohtu hinnangul on usutav, et sõna „ummistuse“ kasutamine oli üksnes tõlkeprobleem.

2-20-19213

IV Menetluskulude jaotus

2-20-19213

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.