TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi K.H. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
748,91 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood: 14304235, asukoht: Vabaõhumuuseumi tee 1, Haabersti linnaosa, Tallinn, esindajad 13521, XXX; lepinguline esindaja Alar Liivamägi, OÜ GS Core, epost [email protected]). Kostja: K.H. (isikukood: XXX, elukoht: xxxxi, xxxxxxxx küla, xxxxxxvald, xxxxxxxxxxxx maakond). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi K.H. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista K.H.-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks võlgnevus 181,79 eurot.
3.Välja mõista K.H.-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlgnevuselt (176,82 eurolt) alates 04.12.2024. a kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
Jätta menetluskulud 27% ulatuses K.H. kanda ja 73% ulatuses TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda.
5.Välja mõista K.H.-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks menetluskulud 167,94 eurot.
6.Välja mõista K.H.-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 20-29, 72-73, 83-84)
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.04.2021. a järelmaksulepingu nr 8251106, mille alusel sai kostja kauba ostu eest tasumiseks laenu 462,94 eurot intressiga laenujäägilt 37,80% aastas, 0,105 % päevas, tagasimakseperioodiga 42 kuud, esimesed 6 kuud maksete vabad, kohustusega tasuda alates 10.11.2021 iga kuu 10.-ks kuupäevaks laenu põhiosast ja/või intressist koosnevaid makseid. Kostja sai kauba müüjalt kätte. Laenuandja on laenusumma müüjale kostja ostetud kauba eest tasunud.
2.Kostja oli laenulepingut sõlmides krediidivõimeline, võetud laen oli väike ja kostjale lepingust tekkinud igakuine kohustus – esimene makse 22,86 eurot, järgmised 25,78 eurot kuus - oli väike, mistõttu väga põhjalik krediidivõime hindamine ei olnud vajalik. Enne laenulepingu sõlmimist viis krediidiandja läbi ka täiendava andmete kontrolli. Kostja esitatud andmete põhjal oli tema regulaarne netosissetulek 850 eurot kuus, finantskohustused puudusid. Laenuandja kontrollis kostja sissetulekut päringuga Pensioniregistrisse, mis kinnitas püsiva ja piisava sissetuleku olemasolu. Kostja eest oli lepingu sõlmimisele eelnenud kuude jooksul tema palgalt tasutud kohustusliku pensionikindlustuse 2%-lisi makseid keskmises summas 27,63 eurot kuus, mille põhjal arvutatud keskmine tõendatud kuusissetulek palgana oli tegelikult 1381,50 eurot. Kostjal ei olnud maksehäireid, ka mitte minevikus eksisteerinud, kuid lõppenud maksehäireid. Seega oli kostja töötav, usaldusväärne ja maksejõuline laenutaotleja, kes ei olnud makseraskustes. Kostjale jäi igakuiselt pärast varasemate finantskohustuste ja lepinguga võetud kohustuste tulust mahaarvamist vaba raha vähemalt 824,22 eurot kuus. Kostjale laenulepingust tekkinud kohustus oli mõistliku kahtluseta kostjale jõukohane.
3.Kostja on lepingu täitmiseks teinud makseid kogusummas 286,12 eurot. Maksegraafiku järgi kuulusid 10.11.2021. a – 10.05.2022. a tasumisele intressimaksed, alates 10.06.2022. a lisandusid ka põhiosamaksed. Põhiosa maksete kohustus sai täidetud kuni 10.10.2022. a makseni (k.a) ja intressi kohustus täielikult kuni augustini 2022 ning osaliselt ka septembri 2022 eest 4,15 euro ulatuses. Septembri intressist jäi tasumata 9,65 eurot. Tasumata jäid osaliselt 10.09.2022. a intressimakse 9,65 euro ulatuses, oktoobri 2022 intressimakse täielikult ja täielikult jäid tasumata ka kõik järgnevad maksed alates 10.11.2022. a. Tasumata maksete viivituse tõttu saatis hageja kostjale enne igakordse tasulise meeldetuletuse saatmist korduvalt tasuta meeldetuletusi. Tasulised meeldetuletused saadeti kostjale 19.09.2022. a, 20.10.2022. a, 20.11.2022. a ja 09.12.2022. a. Lepingule kohalduva hinnakirja kohaselt oli kuni 23.10.2022. a meeldetuletuskirjade hind 4,85 eurot ja alates 24.10.2022. a eest 5 eurot. 09.12.2022. a saatis hageja kostjale viimase hoiatusena tasulise laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles tuletas täitmata jäänud kohustusi meelde, palus 14-päevase täiendava tähtaja jooksul võla tasuda ning hoiatas, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning edastatakse nõue sissenõudmiseks inkassofirmale. Kostja võlga ei tasunud.
4.24.12.2022. a ütles hageja laenulepingu üles ning nõudis võlgnetava summa tasumist. Ülesütlemise eelse seisuga oli sissenõutavaks muutunud maksetest osaliselt või täielikult tasumata maksegraafiku 4 makset. Hageja saatis ka pärast lepingu lõppemist kostjale tasulise meeldetuletuskirja hinnaga 5 eurot: 13.09.2023. a, 27.10.2023. a, 04.12.2023. a ja 16.01.2024. a.
5.Kostja on põhiosast tagasi maksnud 47,22 eurot, põhiosa võlg on 415,72 eurot. Kostjal on tasumata intressimaksed alates 10.09.2022. a maksest 9,65 eurot kuni ülesütlemiseni 24.12.2022. a, kokku 54,43 eurot.
6.Viivist arvestab hageja tasumata põhivõlalt ülesütlemisele järgnenud teisest päevast 26.12.2022. a kuni hagi koostamiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras 0,0671 % päevas ning viivis on 137,24 eurot. Hageja soovib ka edasiulatuvalt viiviseid.
7.Kostjal on tasumata lepingu kehtivuse ajal saadetud 4 meeldetuletuskirja ning pärast lepingu lõppemist saadetud 4 meeldetuletuskirja eest. Seega võlgneb kostja kokku kaheksa meeldetuletuskirja eest 39,70 eurot.
8.Hageja nõue ei ole aegunud. Kostjal jäi tasumata 10.09.2022. a makse. Selle aegumistähtaeg algas 01.01.2023. a ja lõppeb 31.12.2025. a. Hilisemate maksete aegumistähtaeg lõpeb veelgi hiljem. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 06.03.2024 ehk enne aegumistähtaja lõppu. Hagi aluseks olev leping öeldi üles 24.12.2022. a. Seega ei ole ükski kostja kohustus aegunud.
9.Hageja on piisavalt määral ja piisava hoolega kontrollinud kostja krediidivõimet. Juhul kui kohus leiab, et hageja siiski rikkus vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevat kohustust, siis hageja otstarbekuse kaalutlusel kostjalt seaduslikus määras intressi ei nõua. Kõik kostja maksed tuleb ümber arvestada põhiosa tagastuseks. Kostja võlgneb sel juhul põhiosana 176,82 eurot (462,94 - 286,12). Lepingu viimane maksetähtpäev 10.09.2024. a on möödunud ja kogu põhiosa tasumata jääk on sissenõutavaks muutunud.
10.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 415,72 eurot, intress 54,43 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 39,70 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 137,24 eurot ning edaspidi põhivõlalt arvestatud viivis 0,0671% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGILE (dtl 66)
11.Kostja nõustub täielikult põhinõudega ning osaliselt intressi-, viiviste ja kõrvalnõuetega. Kuna kostjal oli mitmeid järelmaksulepinguid, mis läksid pärast ülesütlemist aastateks inkassofirmale soovib kostja nõude ülevaatamist eelkõige intressi, viiviste ja kõrvalnõuete ning aegumise osas. Asi läks käest ära, summad kasvasid kordades ning ei olnud enam võimalik tekkinud võlgnevuse likvideerida.
KOHTU SEISUKOHT
12.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
13.Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lõike 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
14.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 17.04.2021. a sõlmitud järelmaksulepingust nr 8251106 ja maksegraafikust nähtuvalt tuli krediidisumma tagastada 42 kuu jooksul igakuiste osamaksetena hiljemalt 10.09.2024. a (dtl 31-37). Pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõistes.
15.Lepingule kohalduvate üldtingimuste p 5.6.2 näeb ette, et pangal on õigus leping ennetähtaegselt ilma etteteatamiseta üles öelda juhul kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja pank on andnud talle edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
16.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
17.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja 09.12.2022. a edastanud kostjale hoiatuse (dtl 46), millest nähtuvalt on kostjal tasumata 100,45 eurot (maksegraafiku järgi oli osamakse suurus 25,78 eurot (v.a esimene, mis oli 22,86 eurot ja viimane, mis ole 18,09 eurot) ehk siis rohkem kui kolme kuu osamaksed ning tulenevalt üldtingimuste p 5.6.2 ja VÕS § 416 lg 2 on krediidiandja andnud kostjale 14 päeva kirja saatmisest võlgnevuse tasumiseks ning hoiatanud, et kui kostja võlgnevust tähtaja jooksul ei tasu, siis ütleb krediidiandja lepingu üles. Krediidiandja on 24.12.2022. a edastanud kostjale lepingu ülesütlemise teate (dtl 47), seega on leping loetud ülesöelduks alates 25.12.2022. a.
18.Kuivõrd kohus on tuvastanud, et lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud (kostja oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamaksega ning krediidiandja andis tähtaja võla tasumiseks) ning hagejal oli õigus öelda leping üles, muutub lepingu ülesütlemisega kohustus VÕS § 82 lg 7 kohaselt sissenõutavaks ning krediidiandjal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
19.Seega algas kolmeaastane aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 järgi 25.12.2022. a, mil tagastamata krediidisumma ja kõrvalnõuded muutusid sissenõutavaks. Hageja esitas kostja vastu krediidilepingust tuleneva võla saamiseks Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 06.03.2024. a, mille menetlemine jätkub hagimenetluses. TsÜS § 160 lõike 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lõike 2 punkti 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Kuna maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega aegumine peatus ning hageja nõude menetlemine jätkub hagimenetluses, ei ole kolmeaastane aegumistähtaeg möödunud ning haginõue ei ole aegunud.
20.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
21.Kostja ei vaidlusta krediidi saamist. Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust. Kohus peab kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Samuti on kohtul kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).
22.VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
23.Lepingu kohaselt on esialgne krediidikulukuse määr 42,41% aastas. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,09% aastas. Seega ei ületanud lepingus märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei ole VÕS § 4062 lg 1 kohaselt tühine.
24.Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist
1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.
25.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega lasub ka kostjal kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed krediidivõimelisuse hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda. Samas ei tähenda see seda, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada.
26.Krediiditaotluse väljavõttest (dtl 38) nähtuvalt on kostja sissetulekuks 850 eurot. Taotlusest ei nähtu andmeid kohustuste kohta ning vormilt ei nähtu ka kohta, kuhu neid märkida saaks.
27.Hageja on seisukohal, et kuna osamakse suurus oli väike ja seetõttu ka kostjale jõukohane, ei olnud väga põhjalik krediidivõime hindamine vajalik. Kohus hagejaga ei nõustu ning leiab, et hoolimata summa suurusest lasub hagejal tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustus, sest krediidisumma mis hagejale tundub väike ei pruugi kostjale olla tema varasemaid kohustusi ja sissetulekuid arvestades jõukohane.
28.Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on krediidiandja analüüsinud üksnes kostjalt endalt saadud teavet ning teinud päringud pensioni- ja krediidiregistrisse (dtl 40-41). Muid andmeid sh pangakonto väljavõtet kostjalt küsitud ei ole. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Ka ei nähtu esitatud tõenditest, et kostjalt oleks küsitud infot kohustuste või ülalpeetavate kohta. Seega pole võimalik järeldada, et kostja varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud.
29.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
30.Alternatiivselt on hageja esitanud kohtule 21.10.2024. a menetlusdokumendis arvestuse (dtl 84) VÕS § 4034 lg 7 tähenduses, mille kostja on kätte saanud 26.06.2024. a. Hagi ja tagasimaksete arvestuse kohaselt on kostja teinud hagejale makseid kokku 286,12 eurot, mis tuleb arvestada põhiosa katteks. Hageja kostjalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras intressi ei nõua.
31.Arvestades, et kostja on hagejale teinud järelmaksulepingu nr 8251106 katteks tagasimakseid kokku 286,12 eurot, võlgneb kostja hagejale lepingu järgi tasumata krediidi põhiosa 176,82 eurot (462,94-286,12) ning muid tasusid sh sissenõudmiskulusid ei võlgne.
32.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
33.Hageja nõuab kostjalt seadusjärgses määras viivist alates hagi esitamisest s.o 30.04.2024. a. Kuna lepingu järgi oli viimane maksepäev 10.09.2024. a, siis muutus kogu põhivõla tasumata jääk VÕS § 82 lg 1 kohaselt sissenõutavaks alates 11.09.2024. a ning hagejal on alates nõude sissenõutavaks muutumisest õigus nõuda viivist. Seega on seadusjärgne viivis arvestatuna 176,82 eurolt alates 11.09.2024. a kuni 03.12.2024. a 4,97 eurot. Kohus leiab, et hageja täiendava viivise nõue TsMS § 367 alusel seadusjärgses määras on põhjendatud.
34.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 176,82 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 4,97 eurot, kokku 181,79 eurot ning täiendavalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.12.2024. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
MENETLUSKULUD
35.TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
36.Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel jätta 27% ulatuses kostja kanda ning 73% ulatuses hageja kanda.
37.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
38.Menetluskulude nimekirjast (dtl 86-87) nähtuvalt on hageja kantud menetluskuluks riigilõiv 175 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot + täiendavalt hagi esitamisel 110 eurot), maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 427 eurot koos käibemaksuga, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
39.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 748,91 eurot tasuda riigilõivu 175 eurot. Arvestades hagi osalist rahuldamist kuulub hageja tasutud riigilõiv vastavalt menetluskulude jaotusele kostja poolt hüvitamisele.
40.Lähtudes TsMS § 175 lg-st 1 ning arvestades hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoiminguid hagiavalduse, kostja vastusele seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamiseks peab kohus põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 350 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ega ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10), seega kuuluvad kulud hüvitamisele käibemaksuga. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on põhjendatud (TsMS § 4842).
41.Arvestades menetluskulude jaotust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku 167,94 (622 eurost 27%).
42.Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.