lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-14628/3

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 04.12.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-14628/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.12.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1140
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-14628

Kohtuasi

Holm Bank AS-i hagi F.K O. väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Holm Bank AS (registrikood lepinguline esindaja Jaana Jostmann

vastu võlgnevuse

14080830),

Kostja F.K (isikukood XXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Holm Bank AS-i hagi F.K O. vastu menetlusse võtmata.
2.Jätta menetluskulud Holm Bank AS-i kanda ning jätta kindlaks määramata menetluskulude rahaline suurus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.Holm Bank AS (hageja) esitas 27. septembril 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse F.K O. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

1 (4)

2.Kohus määras 22. oktoobril 2024 hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks – hagi aluseks olevate asjaolude välja toomiseks. Hageja esitas hagi täpsustuse 12. novembril 2024.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus.

4.TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Juhul kui hagi on õiguslikult põhjendamatu, kuid on võimalik seda puudust kõrvaldada hagi täpsustamisega, võib kohus anda hagejale TsMS § 340 1 lg 1 järgi tähtaja hagi täpsustamiseks. Kui hageja ei ole talle selliselt määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks, võib kohus keelduda hagi TsMS § 340 1 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmisest (vt nt RKTKm 24.11.2021, 2-20-15376/34, p 15 ja 09.10.2013, 3-2-1-9513, p 12).
5.Hagiavalduses ja selle täpsustuses on välja toodud järgmised asjaolud. Hageja ja kostja sõlmisid 21.03.2024 laenulepingu nr 52403210106, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu 19 000 eurot. Kostja oli täielikult viivituses 10.05.2024, 10.06.2024 ja 10.07.2024 maksegraafikujärgse tagasimaksega. 02.08.2024 teavitas hageja kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 15.08.2024. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu üles 16.08.2024. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on 18 867,34 eurot, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista intressi 1373,95 eurot, viivised 292,15 eurot ja meeldetuletuskirjade saatmise kulu 15 eurot. Kohus määras 22.10.2024 hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Ühtlasi selgitas kohus hagejale, et VÕS § 416 lg 1 esimene lause sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Selleks, et kohtule oleks arusaadav, kas leping on kehtivalt üles öeldud, tuli hagejal mh välja tuua: 1) asjaolud, millest nähtub, et kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega; 2) millal andis krediidiandja kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist; 2 (4)

3) mis kuupäevast on lepingu ülesütlemise avaldus kostja poolt kätte saadud. Hagi täpsustusest nähtub, et hageja edastas 19.07.2024 kostjale kirja, milles selgitas, et lepinguliste kohustuste hiljemalt 29.07.2024 mittetäitmisel on hageja sunnitud kostjale edastama lepingu ülesütlemise avalduse täiendava tähtajaga ja kokkuleppe mittesaavutamise korral pöörduma kohtusse. Hageja teavitas kostjat 02.08.2024 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 15.08.2024. Hageja informeeris kostjat, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 16.08.2024 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Hageja saatis kostjale 16.08.2024 ka ülesütlemisavalduse. Kohus märgib, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (TsÜS § 135 lg 1). Hagist ja selle täpsustusest nähtuvalt andis hageja kostjale täiendava tähtaja 13 päeva puudujääva summa tasumiseks. Kui kostjale anti 02.08.2024 tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, siis tuli kostjale anda vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg, mis oleks saabunud 16.08.2024. Seega sai hageja kõige varasemalt lepingu üles öelda alates 17.08.2024, mitte 16.08.2024. Kohus märgib, et nendel asjaoludel on hagi muutunud perspektiivituks, sest kostjale ei ole antud vähemalt kahenädalast täiendavat tähtaega puudujääva summa tasumiseks. Kuna hageja väljatoodud asjaoludel ei antud kostjale vähemalt kahenädalast täiendavat tähtaega võla tasumiseks, siis ei ole leping kehtivalt üles öeldud. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Kohus selgitas hagejale 22.10.2024 kohtumääruses, et hagis toodud asjaoludel ei ole leping erakorraliselt üles öeldud. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisega seonduv on üheks hagi rahuldamise eelduseks. Hageja hagi ei täiendanud ja uut nõuet ei esitanud. Hagi muutmine pärast selle menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist on võimalik üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kui hagejal puudub soov haginõuet enne selle menetlusse võtmist muuta, ei saa kohus eeldada, et selline valmisolek tekiks eelmenetluses. Arvestades, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud ja hageja ei ole uut nõuet kohtule esitanud, siis on hagis toodud asjaoludel hagi õiguslikult perspektiivitu. Kohus ei saaks hagis toodud asjaoludel hagi rahuldada. Hagis toodud asjaoludel ei saa eeltoodu tõttu asuda ka seisukohale, et põhinõue oleks muutunud tervikuna sissenõutavaks, nagu hageja oma nõude on esitanud, mistõttu on hageja nõue selles osas perspektiivitu. Kuivõrd leping ei ole ülesütlemisega lõppenud, siis on hagis toodud asjaoludel muutunud ebaselgeks ka hageja ülejäänud nõuded. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks võtta perspektiivitut hagi menetlusse. Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagi. Hagejal on võimalik taotleda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist.

6.Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
7.TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada.

3 (4)

(allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja