Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

kannatanu ning menetlusosaline ei tohi kriminaalasja arutamisel kuuluda kohtukoosseisu. Selle kriminaalasja arutamisest taandasid ennast ka teised Võru Maakohtu kohtunikud ja kriminaalasi saadeti arutamiseks Valga Maakohtule.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioonkaebuses toodud argumendid ei saa olla P.K. õigeksmõistmise aluseks. P.K. poolt kohtunikule öeldut on kohtud õigesti käsitlenud dualistlikust aumõistest lähtuvalt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. märtsi 2002. a otsust nr 3 -1-1-46-02; RT III 2002, 13, 148) ning teinud sellest õiguslikult veatu järelduse, et ka väidetavalt madalkeelne rahvalik ütlus saab olla isiku sisemist au ja väärikust riivav. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub seejuures kohtutega ka selles, et P.K. kasutas ilmselgelt solvava olemusega sõnastust. Senise teooria ja praktikaga oli kooskõlas ka kohtuniku kui ametialaseid kohustusi täitva isiku solvamise kvalifitseerimine KrK § 183 järgi ning seega puudub alus tegemaks õiguslikke etteheiteid kohtutele P.K. käitumisele kriminaalõigusliku hinnangu andmisel. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud ka muid materiaal-või menetlusõiguslikke minetusi, mis viiksid vaidlustatud kohtulahendite sel põhjusel tühistamiseni.

10.2 Vaatamata eeltoodule on Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohal, et kriminaalmenetlus P.K. suhtes tuleb lõpetada, sest Karistusseadustikus(KarS; RT I 2001, 61, 364) on KrK §-s 183 ettenähtud tegu dekriminaliseeritud. Kui KrK § 183 käsitles kohtuniku solvamist eriosa 10. peatükist tulenevalt valitsemiskorra vastase süüteona, siis õigushüve mõttes vastab sellele sisuliselt KarS-i § 275: võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku laimamine või solvamine, mis paikneb seadustiku 16. peatüki (avaliku rahu vastased süüteod) 3. jao (avaliku võimu teostamise vastased süüteod) 1. jaotises (võimuesindaja suhtes toimepandud süüteod). Samas on seadusandja aga KarS-i kehtestamisel loonud kohtu ning kohtunike au ja väärikuse kaitsel uue sätte, paigutades selle 18. peatüki (õigusemõistmise vastased süüteod) 1. jakku (õigusemõistmise takistamine). Seejuures kriminaliseerib seadusandja KarS §-s 305 ainult kohtu ja kohtuniku laimamise " jättes seega au ja väärikuse dualistlikku liigendust arvestades kriminaalõigusliku hukkamõistuta solvamise, st kaitstava õigushüve subjektiivse riivamise. Seega on KarS võrreldes KrK-ga kitsendanud kaitstava õigushüve ulatust kohtu ja kohtunike suhtes, piirdudes ainult laimamise, st välise au riivamisega. 10.3 Siinkohal leiab kriminaalkolleegium, et tegemist on seadusandja poolt teadlikult kehtestatud piiranguga ning puudub võimalus käsitleda kohtu või kohtuniku solvamist kriminaliseeritud teona KarS § 275 tähenduses, mida kinnitab esmajoones süüteokoosseisude paigutus KarS-i 16. ja 18. peatükis. Nimelt sisalduvad mõlemas peatükis paralleelselt süüteokoosseisud, mis käsitlevad vägivalda võimuesindaja suhtes (§ 274 ja § 303), samuti võimuesindaja seadusliku korralduse eiramist (§ 276 ja § 309 alt 1) ja ka laimu (§ 275 alt 1 ja § 305). Sanktsioneerides aga võimuesindaja solvamise ainult KarS-i 16. peatüki § 275 alt 2 näol, on seadusandja tahe olnud otseselt suunatud kohtu ja kohtuniku solvamise dekriminaliseerimisele õigusemõistmisel. Kuna käesoleva kriminaalasja teokirjeldusest tuleneb aga otseselt, et tegemist oli kohtuniku au riivamisega seoses tema osalemisega just õigusemõistmisel, saab P.K. käitumist subsumeerida ainult KarS § 305, mitte aga § 275 alla. Tulenevalt aga koosseisuliste asjaolude kontrolli negatiivsest tulemusest (KarS § 305 ei kaitse sisemist au ja väärikust), puudub P.K. käitumises seega kuriteokoosseis. 10.4 Karistusseadustiku rakendamise seaduse (KarSRS; RT I 2002, 56, 350) § 3 lg 1 sätestab, et enne KarS-i jõustumist toime pandud kuriteo kohta alustatud kriminaalmenetlus lõpetatakse, lähtudes käesoleva seaduse § 1 lg-tes 1-3 sätestatud alustest. KarSRS § 1 lg 1 omakorda sätestab, et karistuse kandmisest vabastatakse isik, kes on süüdi mõistetud KrK järgi kuriteo eest, mis KarS-i järgi ei ole enam kuriteona karistatav. Eeltoodu alusel tuleb seega käesolevas kriminaalasjas kriminaalmenetlus P.K. süüdistuses KrK § 183 järgi lõpetada. 10.5 Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks käesoleva kriminaalasja lahendamisel rõhutada aga veel järgmist. Kuigi eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu solvamine hukkamõistetav kriminaalõiguslikus mõttes, ei tähenda see seda, nagu puuduksid võimalused reageerida kohtu kui institutsiooni suhtes tehtavatele solvavatele avaldustele. KrMK § 225 lg 5 sätestab, et kohtul on õigus trahvida iga isikut, kes suuliselt või kohtule adresseeritud kirjas, kaebuses või dokumendis väljendab lugupidamatust kohtu vastu, mis seisneb sündsusetute või solvavate väljenduste kasutamises. Rahatrahvi võib määrata kuni saja miinimumpäevamäära ulatuses. Seega on kohtuistungi korra rikkujate suhtes alati võimalik rakendada karistust menetlusliku trahvi näol " ning suuliselt avaldatud lugupidamatus võib endast täielikult kujutada kohtu (ja kohtuniku) sisemise au ning väärikuse riivamist solvamise tähenduses. Jüri Ilvest, Peeter Vaher, Eerik Kergandberg

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.