lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/1-24-5461/23

Õigusemõistmisevastased süüteod › Õigusemõistmise takistamine

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 13.06.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-24-5461/23
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Õigusemõistmisevastased süüteod › Õigusemõistmise takistamine
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.06.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1425
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis

Tartu Ringkonnakohus 13. juuni 2025 1-24-5461 Mario Truu, Erkki Hirsnik ja Ingeri Tamm Tartu Maakohtu 6. mai 2025. a määrus Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Maarja-Liisa Kõiv, määruskaebus Süüdistatav Oskar Hints (isikukood 35609260358) Kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets Kirjalik menetlus

TARTU RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB

1.Jätta Tartu Maakohtu 6. mai 2025. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure praeguses määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 87 eurot 84 senti (sealhulgas käibemaks 15 eurot 84 senti). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdistatava kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1.Oskar Hintsi süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 3051 lg 1 järgi kohtu laimamises selles, et ta kirjutas ja saatis Tartu vanglas kinnipeetavana viibides 14. augustil 2022 Tartu Maakohtule määruskaebuse, vaidlustades Tartu Maakohtu kohtuniku X.X. 11. augustil 2022 koostatud määrust. O. Hints esitas kaebuses valesid faktiväiteid. Ta nimetas kohtumäärust soperdiseks ning kohtunik X.X. täielikuks idioodiks, sitakotiks ja pederastiks, kellel puuduvad elementaarsed juriidilised teadmised. Sellega riivas O. Hints kohtuniku au ja väärikust. Kuna määruskaebus registreeriti kohtute infosüsteemis, oli see kaebus alates 15. augustist 2022 kättesaadav määratlemata ringile inimestele. Maakohtu määrus

Sarnased lahendid

Õigusemõistmisevastased süüteod
  • 18.06.20261-26-4154/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.06.20261-26-4323/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.06.20261-26-3906/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20261-26-2891/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.06.20261-26-3873/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.06.20261-26-3911/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Maakohtu 6. mai 2025. a määrusega lõpetati menetlus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 1 alusel, kuna O. Hintsi käitumine vastab väärteo tunnustele. Kohus märkis lühidalt järgmist.
3.Vaidlust pole selles, et O. Hints kirjutas süüdistuses märgitud määruskaebuse teksti. Kannatanu sõnul luges ta kaebust mitu korda. See sisaldas solvavaid ja ebameeldivaid väljendeid. Kaebus tehti nähtavaks kõikidele kohtute infosüsteemi kasutavatele kohtuametnikele. O. Hintsi väitel kirjutati talle tekst ette ja tema kirjutas selle ümber ning allkirjastas. Tal pole kohtuniku vastu midagi. Süüdistataval polnud aga esitada originaaldokumenti, mille teksti ta väidetavalt ümber kirjutas. Samuti ei nimetanud ta ühtegi teist kinnipeetavat, kes algse teksti kirja pani. O. Hintsi ütlused on osaliselt ebausaldusväärsed. Kaebus on koostatud pigem kiirustades ja osutab sellele, et O. Hints mõtles ise teksti välja ja pani selle kirja.
4.Kohtuniku solvamine on väärtegu ja see on karistatav KarS § 305 järgi ning kohtuniku laimamine on karistatav kuriteona KarS § 3051 järgi. Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu sisemist au ehk väärikust. Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega, samuti teoga (nt näkku sülitamine). Laimamine kui välise au riivamine on sellise faktiväite (mitte väärtushinnangu) esitamine või levitamine, mis on vale ja võib halvendada kannatanu mainet avalikkuse silmis. Laimamisega ei ole tegu siis, kui levitatav faktiväide on küll häbistav, kuid tõene, või vale, kuid mitte häbistav. (Vt J. Sootak ja P. Pikamäe. Karistusseadustik. Komm. vlj. Tallinn: Juura 2021, § 247 komm 3.2 ja § 305 1 komm 4 ning § 247 komm 3.2.) O. Hintsi määruskaebus registreeriti kohtute infosüsteemis ja sai nähtavaks suurele ringile inimestele. Sõnad „idioot“, „sitakott“ ja „pederast“ on sõimusõnad ja solvavad väljendid. Sõna „sitakott“ pole faktiväide. Isegi kui leida, et „idioot“ ja „pederast“ puudutavad faktiväiteid homoseksuaalsuse või madala arengutaseme kohta, ei ole oluline, kas need vastavad tõele, kuna arengutaset või seksuaalset orientatsiooni ei saa käsitada halvustava või häbistavana. O. Hintsi kaebuses on osutus ka sellele, justkui töötas X.X. õiguskantslerina. See on faktiväide, mis aga ei vasta tegelikkusele, sest X.X. pole olnud õiguskantsler. Õiguskantslerina töötamist ei saa ka pidada häbistavaks. Sõna „soperdis“ on halvustav väärtushinnang, mis ei täida KarS §-s 3051 sätestatud laimamise koosseisu. Sama võib öelda ka O. Hintsi kaebuse väite kohta, et X.X. ei saa elementaarsetest juriidilistest asjadest aru. Seega ei esitanud O. Hints kohtuniku kohta valesid ja häbistavaid faktiväiteid. Küll aga võib tema tehtu vastata KarS § 305 järgi kohtuniku solvamise väärteokoosseisule. See võimalik väärtegu pole aegunud. Määruskaebus
5.Maakohtu määruse vaidlustas prokuratuur, kelle esindaja taotleb selle tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks teisele kohtukoosseisule. Prokurör leiab, et sõlmküsimus on selles, kas O. Hintsi määruskaebusesse kirjapandu oli solvav või laimav. Hariduse ja teadmiste puudulikkusele osutamine on laimav, samuti kohtuniku tehtu soperdiseks nimetamine. O. Hintsi kaebuses on peetud X.X. ka endiseks õiguskantsleriks, kes löödi sealt väidetavalt minema. O. Hints esitas faktiväite, et X.X. on kohtunik, kelle puhul pole täidetud kohtute seaduse § 47 lg-s 1 ette nähtud kohtuniku haridusnõuded ja kes ei vasta kutsekvalifikatsioonile. Kõnealune O. Hintsi määruskaebus lahendati Tartu Ringkonnakohtu 31. augusti 2022. a määrusega. Ringkonnakohus pidas maakohtu määrust seaduslikuks ja põhjendatuks. Seda sama leidis sisuliselt ka Riigikohus. Kohtunik ei pea taluma laimu tema pädevuse ega teadmiste suhtes, mis on seotud osalemisega õigusemõistmises. Rahulolematus kohtulahendiga ei anna õigust isiklikeks rünnakuteks. Praegu tähendaks menetluse lõpetamine kohtu laimamise kuriteokoosseisu liigset kitsendamist. Kaitsja seisukoht
6.Kaitsja peab vaidlustatud määrust seaduslikuks ja põhjendatuks ning on seisukohal, et prokuratuuri määruskaebusest ei selgu, mida tegi maakohus valesti.

2(4)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.KrMS § 390 lg 2 sätestab, et määruskaebus vaadatakse läbi kaebuse piires. Kolleegium märgib, et maakohtu tuvastatud faktiliste asjaolude üle pole määruskaebemenetluses vaidlust. Prokuratuuri kaebuses on maakohtu määrust vaidlustatud üksnes osas, mis puudutab seda, et O. Hints pidas enda määruskaebuses X.X. koostatud määrust soperdiseks ja väljendas seisukohta, et kohtunikul pole elementaarseid juriidilisi teadmisi. Seetõttu jääb praeguse määruskaebemenetluse piirest välja ka süüdistuses märgitud O. Hintsi kaebuses sõnade „idioot“, „sitakott“ ja „pederast“ kasutamine. Prokurör osutab kaebuses sellelegi, et O. Hintsi väitel töötas X.X. õiguskantslerina, mis ei vasta aga tõele. Samas ei selgu, kas ja milliste argumentidega vaidlustab prokurör kõnealuses osas maakohtu määrust. Prokuratuuri määruskaebuses pole sellest rohkem kõneletud. Lisaks ei nähtu O. Hintsi kaebusest üheselt, et ta pidas silmas seda, et just X.X. ise töötas õiguskantslerina. Kaebuses on kirjas muu hulgas järgmised laused: „Üks kp. ütles, et seltsimees X.X. on pederast (ja just sama sugune kes oli õiguskantsleerina Tallinnas tööl ning mitmeid aastaid isegi. Lõpuks löödi ta sealt minema. Poiste arvamus on selline, et see pederastist seltsimees on ka vaja vallandada töölt sest ta ei saa oma tööga hakkama“ (vt maakohtu määruse lk 3, p 7 ja O. Hintsi kaebuse lk 1). Toodu põhjal on võimalik, et O. Hints mõtles kedagi teist, keda ta võrdles X.X. ga. Vastuseks prokuratuuri kaebuses väidetule märgib kolleegium veel järgmist.
8.Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et KarS § 305 1 lg 1 mõistes saab laimamisena käsitada üksnes faktiväidete, aga mitte väärtushinnangute esitamist ja levitamist (vt ka J. Sootak ja P. Pikamäe. Karistusseadustik. Komm. vlj. Tallinn: Juura 2021, § 247 komm 3.2 ja § 305 1 komm 4). Vastasel korral muutuks KarS § 3051 lg-s 1 ette nähtud kuriteokoosseisu karistatavusala ülemäära laiaks ja seda oleks pea võimatu piiritleda KarS § 305 lg-s 1 toodud kohtu solvamise väärteokoosseisust. See võib viia vastuoluni karistusõiguse kui ultima ratio- ehk viimase abinõu põhimõtte ning põhiseaduse § 23 lg-s 1 ja KarS § 2 lg-s 1 sätestatud määratletusnõudega. Kohtu laimamine peab olema vähem subjektiivne ja oluliselt kahjulikuma mõjuga rünne õigusemõistmise vastu võrreldes kohtu solvamisega (vt J. Sootak ja P. Pikamäe. Karistusseadustik. Komm. vlj. Tallinn: Juura 2021, § 3051 komm 1 koos viitega, vrd ka RKKK 17.10.2002, 3-1-1-81-02, p 10.2).
9.Määruskaebuses vaidlustatava kohtumääruse nimetamine soperdiseks ja kaebuses sisalduv hinnang, et kohtunikul pole elementaarseid juriidilisi teadmisi, on mõlemad väärtushinnangud, mis ei täida kohtu laimamise kuriteokoosseisu KarS § 305 1 lg 1 järgi. Vajadust tõlgendada KarS § 3051 lg 1 karistatavusala kitsendavalt ei mõjuta prokuratuuri kaebuse õiguspoliitiline argument, et kohtunik ei pea taluma isiklikke rünnakuid enda pädevuse suhtes. See jätab tähelepanuta, et selle jaoks on seadusandja kohtu laimamise koosseisu kõrval ette näinud ka kohtu solvamise koosseisu. Seega on õigusemõistmise ja kohtute kaitse karistusõiguses piisaval määral tagatud ning kohtunikud ei peagi taluma ründeid enda pädevuse vastu, vaid sellised ründed võivad olla sõltuvalt asjaoludest karistatavad kas väärteo (KarS § 305) või kuriteona (KarS § 3051 lg 1). Maakohus leidis õigesti, et O. Hintsi kirjeldatud käitumine vastab väärteo tunnustele ning seepärast tuleb kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 1 alusel lõpetada.
10.Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 6. mai 2025. a määruse muutmata ja prokuratuuri määruskaebuse rahuldamata.
11.Kaitsja esitas taotluse määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 131,76 euro (sh käibemaksu 23,76 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal kohtuistungiks 3(4)

ettevalmistamiseks, maakohtu määrusega tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks kokku 90 minutit. Kolleegium peab taotlust põhjendatuks osaliselt. Määruskaebemenetluses ei toimunud kohtuistungit, mille ettevalmistamise eest taotleb kaitsja riigi õigusabi tasu hüvitamist. Lisaks on kaitsja seisukohad kirja pandud napilt poolel leheküljel. Kolleegium loeb vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 60 minutit vaidlustatud määruse ja prokuratuuri määrusekaebusega tutvumise ning seisukohtade kirjapanemise eest. See teeb kokku 87,84 eurot (sh käibemaks 15,84 eurot). Märgitud menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 ls 1 järgi riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20261-26-3873/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.06.20261-26-3658/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval