F.G hagi K.G vastu müügihinna tagastamise, kahju hüvitamise intressi ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30.12.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
K.G määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja F.G (isikukood XXX), lepingulised esindajad Irina Popova ja Janika Drobot Kostja K.G (isikukood XXX), lepinguline esindaja Kunnar Korsten
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30.12.2025 määrus muutmata ja K.G määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse 1(5)
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Pärnu Maakohtu menetluses oli F.G hagi K.G vastu müügihinna tagastamise, kahju hüvitamise intressi ja viivise väljamõistmiseks.
2.Maakohus jättis 18.11.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31.10.2025 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hagiavalduse osaliselt ning jättis menetluskulud ma- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 02.12.2025.
3.08.11.2024 maakohtu menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 490 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1986 eurot. Lepingulisel esindajal on kulunud maakohtus esindamisele 16,55 tundi tunnitasu suurusega 120 eurot. Hageja esitas TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse.
4.18.09.2025 ringkonnakohtu menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 560 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1265 eurot. Lepingulisel esindajal on kulunud esindamisele 6 tundi 40 minutit tunnitasu suurusega 190 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja 17.10.2025 täiendava menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 850 eurot. Lepingulisel esindajal on kulunud täiendavalt 3 tundi 40 minutit tunnitasu suurusega 190 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja esitas TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse.
5.Kostja esitas 21.10.2025 seisukoha hageja menetluskulude nimekirjale ringkonnakohtus, milles ei nõustu hageja tunnitasu suurusega. Samuti on esitatud tunniarvestus arusaamatu ja ei ole matemaatiliselt õige. Kostja palub vajaduse ilmnemisel teha kohtul hageja menetluskulude osas ümberarvestused. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Maakohus rahuldas hageja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 4573,60 eurot. Maakohus rahuldas hageja TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse. Lisaks mõistis maakohus kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja hagiavalduselt vähem tasutud riigilõivu 70 eurot.
6.1.Hageja maakohtus hagiavalduselt tasutud riigilõiv 490 eurot on TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 ning § 139 lg 2 alusel põhjendatud menetluskulu. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot on kooskõlas esindaja kvalifikatsiooni ja turuhindadega ning seega põhjendatud. Kostja ei ole hageja esindaja tunnitasu suurusele vastuväiteid esitanud. Kostja ei ole maakohtus hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Hagejale osutatud õigusteenuse maht on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik. Hageja menetluskulude nimekirjas esile toodud toimingutes ei nähtu ülemäärast või põhjendamatut õigusabi ja menetluskulu. Seega on hageja põhjendatud lepingulise esindaja
2(5)
kuluks maakohtus kokku 1986 eurot (16,55 tundi x 120 eurot). Hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud maakohtumenetluses on 2476 eurot (490 + 1986).
6.2.Apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 560 eurot on TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 ning § 139 lg 2 alusel põhjendatud menetluskulu. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 190 eurot (millele lisandub käibemaks) on ülemäärane. Juristi puhul on põhjendatud tunnitasu suurus 120 eurot. Hageja esitatud taotlused ei ole küll matemaatiliselt õiged, kuid arvutused ei ole tehtud kostja kahjuks. Hagejale osutatud õigusteenuse maht on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik. Hageja menetluskulude nimekirjas esile toodud toiminguid nii eraldi kui ka kogumis hinnates ei nähtu ülemäärast või põhjendamatut õigusabi. Seega on hageja põhjendatud lepingulise esindaja kuluks ringkonnakohtus kokku 1240 eurot (10 tundi ja 20 minutit x 120 eurot), millele lisandub käibemaks 297,60 eurot, s.o kokku 1537,60 euro. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ja taotleb ringkonnakohtu õigusabikulude hüvitamist koos käibemaksuga. Hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud apellatsioonimenetluses on 2097,60 eurot (560+1537,60).
6.3.Hageja põhjendatud menetluskulude suurus on 4573,60 eurot (2476 + 2097,60), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Määruskaebus
7.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse menetluskulude suuruse määramise ja jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kõik maakohtus kantud menetluskulud hageja enda kanda ja vähendada hageja kasuks ringkonnakohtu menetluses kostjalt välja mõistetud menetluskulusid 1304 euroni.
7.1.21.10.2024 toimunud kohtuistungil andis kohus pooltele tähtaja esitada hiljemalt 01.11.2024 oma menetluskulude taotlused. Kostja esindajale ei nähtu e-toimikust, et hageja oleks vahemikus 21.10.–18.11.2024 menetluskulude nimekirja esitanud. Seetõttu ei saanud kostja taotlusele vastuväidet esitada. Isegi kui hageja esitas menetluskulude nimekirja 08.11.2024, nagu maakohus määruses märkis, on see esitatud hilinemisega ning sellega ei saanud arvestada.
7.2.Hagejale osutatud õigusteenuse maht ei ole vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik. 26.06.2024 kohtuistungil väljendas kostja, et oli valmis enne hageja poolt hagiavalduse esitamist müügihinna tagastama ja vaidlusaluse auto tagasi võtma. Samuti pakkus kostja kohtuistungil, et on valmis menetluse kompromissiga lõpetama ja raha hagejale tagastama, kui ta saaks autot enne näha. Hageja keeldus kostjale autot näitamast ja seetõttu ei jõudnud pooled kokkuleppele. Hageja esindaja oli istungiks ettevalmistamata. 21.10.2024 kohtuistung toimus hageja palvel. Hageja esitas kohtuistungil täiendavaid taotlusi, mida kohus ei rahuldanud, kuna taotluste esitamiseks antud tähtaeg 24.07.2024 oli möödunud. Kostja andis teada, et on jätkuvalt valmis hagejale raha tagastama, kui talle antakse võimalus autot näha. Hageja ei olnud jätkuvalt nõus kostjale autot näitama ning pooled ei jõudnud kompromissile. Hageja on menetlust venitanud ja maakohtu hinnang hageja esindaja õigusabikuludele on vastuolus tegelike asjaoludega. Maakohus ei arvestanud kostja valmidusega sõlmida kompromiss.
3(5)
Menetluskulude kindlaksmääramine ja kostjalt väljamõistmine maakohtumenetluses ei ole seetõttu põhjendatud ja on ebaõiglane.
7.3.Apellatsioonkaebus oli 4 lk, vastus kohtunõudele 3 lk ning nende sisu kattus maakohtus esitatud hagiavalduse tekstiga. Seega saab hageja esindaja ajakulu olla põhjendatud 5 tunni ulatuses (5x120+KM=744). Sellele lisandub riigilõiv 560 eurot. Menetluse edasine käik
8.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
10.Ringkonnakohus andis kostjale võimaluse esitada seisukoht hageja poolt 08.11.2024 maakohtumenetluses esitatud menetluskulude nimekirja osas. Kostja esitas 01.07.2026 seisukoha, milles palub jätta hageja menetluskulude nimekirjaga arvestamata, kuna see esitati maakohtule hilinenult. Alternatiivselt palub kostja vähendada hageja lepingulise esindaja ajakulu. Hageja menetluskulude nimekirjas esile toodud toimingud on ülemäärased ja põhjendamatud. Kostja jääb määruskaebuses toodud väidete juurde. Hageja ei olnud nõus kompromissi sõlmima ning venitas menetlust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
12.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-4310, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). Maakohus ei ole praegusel juhul diskretsioonipiire ületanud ning ringkonnakohtul puudub alus maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas maakohtu diskretsiooni sekkuda.
12.1.Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja maakohtule oma menetluskulude nimekirja 08.11.2024, kuid maakohus ei teinud seda kostjale nähtavaks. Kuigi hageja esitas menetluskulude nimekirja maakohtu poolt kohtuistungil määratud tähtajast hiljem, võttis maakohus selle vastu ja arvestas sellega kohtulahendi tegemisel. Menetluskulude nimekirja hilinenud esitamine ei toonud kaasa menetluse lahendamise viibimist ning maakohus võis seega hageja menetluskulude nimekirja vastu võtta (TsMS § 331 lg 1). Maakohus jättis põhjendamatult hageja menetluskulude nimekirja kostjale nähtavaks tegemata ning kostjalt selle osas TsMS § 176 lg 8 alusel seisukoha küsimata. Viidatud menetlusliku minetuse on ringkonnakohus kõrvaldanud, tehes taotluse kostjale nähtavaks ja võimaldades kostjal määruskaebemenetluses oma seisukohad esitada.
12.2.Menetluse venitamise ja kompromissiga mittenõustumisega seonduvad väited ei ole menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise vaidlustamisel asjakohased. TsMS § 162 lg 4 kohaldub menetluskulude jaotamisel, kuid käesolevas asjas on menetluskulude jaotuse osas tehtud ringkonnakohtu 31.10.2025 otsus jõustunud 02.12.2025. Lisaks ei anna poole 4(5)
kompromissist keeldumine üldjuhul alust TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Viidatud sätte kohaldamiseks on kehtestatud kõrgendatud standard, mille järgi peab poolelt menetluskulu väljamõistmine olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (RKTKo 27.10.2021, 2-19-6689, p 13). Pool ei ole kohustatud menetluses kompromissi vastu võtma ning ka TsMS § 163 lg 2 kohaldamine on kohtu diskretsioon, mitte kohustus.
12.3.Maakohus pidi TsMS § 175 lg 1 alusel hindama hageja lepingulise esindaja ajakulu tehtud toimingute sisu, mahtu ja keerukust arvestades. Selles osas ei ole maakohus eksinud. Hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingute ajakulu vastab nende sisule, mahule ja keerukusele ning on mõistlik ja põhjendatud. Kostja ei ole välja toonud, milliste menetlustoimingute ajakulu ta vaidlustab ja millises ulatuses.
12.4.Nõustuda ei saa kostja väitega, et apellatsioonkaebus sisaldab üksnes hagiavalduses toodud seisukohti. Hageja on apellatsioonkaebuses mh analüüsinud maakohtu seisukohti ja järeldusi ning andnud neile omapoolse hinnangu. Apellatsioonkaebuse mahtu (ca 4,5 lk) arvestades on selle koostamise ajakulu 3 tundi ja 10 minutit mõistlik ja põhjendatud. Ka 08.10.2025 seisukoha koostamise ajakulu 2 tundi ja 20 minutit ei saa põhjendamatuks pidada, kuna hageja on esitanud selles vastuse ringkonnakohtu poolt menetluse uuendamise määruses tõstatatud küsimustele. Nimetatud menetlusdokumendi koostamise ajakulu on kooskõlas selle sisu ja mahuga (ca 3 lk). Ülejäänud apellatsioonimenetluse toimingute ajakulu, mida kostja pole määruskaebuses eraldi esile toonud, on samuti mõistlik ja kooskõlas toimingute sisu, mahu ja keerukusega.
13.Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata.
14.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
15.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.