R.P hagi B.P vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende Hageja: R.P (isikukood: XXX; aadress: xxxxxxxxxxxxesindajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx; e-post: ); Kostja: B.P (isikukood: XXX); Seaduslik esindaja (eestkostja): D.P (isikukood: XXX; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx; e-post: ). Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista B.P-lt R.P kasuks igakuine elatis summas 150 eurot alates 05.02.2026 kuni keskhariduse omandamiseni, aga mitte kauem kui R.P 21aastaseks saamiseni, s.o kuni xxxxxxxx.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt alates 05.02.2026 tema kasuks välja igakuise elatise summas 230 eurot. Hageja õpib xxxxxxxxxxxxxxxxxx 11.klassis. Hageja igakuised kulud on 530 eurot. Kostja panustab hageja ülalpidamisse igakuiselt 72,83 eurot, mis ei ole aga piisav. Hagejal ei ole õppetöö kõrvalt võimalik tööle minna. Vara puudub. Hageja elab koos emaga ning on ema ülalpidamisel. Hagejale teadaolevalt viibib kostja xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja on vanaduspensionil ja vajab abi ülalpidamisel. Kostja eestkostjaks on tema täisealine tütar.
2.Kostja seaduslik esindaja avaldas, et kostja sissetulekuks on tema pension ning kulutused ületavad pensioni. Puuduoleva osa katab kohalik omavalitsus.
3.Kohus pidas 10.06.2026 kohtuistungi hageja ja kostja seadusliku esindaja osavõtul. Hageja jäi hagiavalduses esitatu juurde. Kostja seaduslik esindaja selgitas, et on kostja eestkostja alates 27.01.2025.Kostja viibib xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ööpäevaringsel hooldusteenusel. Kostja soovib, et kõikide osapoolte vajadused saaksid rahuldatud ning ta ei ole elatise määramise vastu. Seejuures tuleb aga arvestada kostja seisundit. Kostja eestkostja ning tema vend on hagejale enda rahalistest vahenditest maksnud igakuiselt 180,37 eurot. Raha on kantud hageja ema arvelduskontole. Kostja hooldekodu tasu summas 795,98 eurot tasub kohalik omavalitsus. Tasu tõusis ja summad on nüüd muutunud. Muid kohustusi kostjal ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning asjas esitatud tõenditega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Hageja on esitanud elatise nõude summas 230 eurot alates 05.02.2026. PKS § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Tsiviilasja materjalide pinnalt on tuvastatud, et B.P on R.P isa. R.P sai täisealiseks xxxxxxxx. Hageja õppis 2025/2026 õppeaastal xxxxxxxxxxxxx statsionaarse õppe 11.klassis. Seega jätkab hageja gümnaasiumiõpinguid ka 2026/2027. õppeaastal ning tal on gümnaasiumi lõpetamiseni jäänud veel üks õppeaasta. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on hageja elanud kostjast lahus ning hagiavalduse esitamise ajal elas hageja koos emaga. PKS § 97 p-s 2 sätestatu annab kuni 21-aastasele noorele võimaluse saada elatist õppimise ajaks, mis tähendab, et noorel on võimalik saada haridus, mis võimaldaks tal tulevikus ennast ise üleval pidada. Eelviidatust tulenevalt on hagejal õigus nõuda elatist õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui xxxxxxxx, s.o päev kui R.P saab 21-aastaseks. Eeltoodust lähtuvalt saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et hageja on perioodil alates 05.02.2026 kuni xxxxxxxx ülalpidamist saama õigustatud isik PKS § 97 p 2 tähenduses.
6.Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb täisealise õppiva lapse elatise asja lahendamisel lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning
iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (RKTKm 19.10.2015 nr 3-2-1119-15, p 11). Lapse igapäevast toimetulekut mõjutavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Hagejal R.P-l on kaks vanemat, kellelt tal on võimalik ülalpidamist nõuda. PKS § 105 lg 3 kohaselt vastutavad hageja mõlemad vanemad, s.o B.P ja Leegi Saarnik hageja ülalpidamise eest osavõlgnikena võrdeliselt vanemate sissetuleku ja varalise seisundiga. Kuna perekonnaseadusest ei tulene kuni 21-aastase lapse jaoks ette elatise miinimumsummat või elatise arvutamise korda, lähtub kohus täisealise lapse elatise puhul tema tegelikest ja põhjendatud kulutustest. Hagiavalduses on hageja välja toonud, et tema igakuisteks kuludeks oli 530 eurot, sh eluasemekulud 75 eurot, söök 300 eurot, kulutused transpordile 25 eurot, sidekulu 25 eurot, kulu hügieenitarvetele 25 eurot, kulu koolikohustuse täitmisele 30 eurot ning kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot.
7.Kuigi hageja ei ole oma kulutuste kohta dokumentaalseid tõendeid esitanud, ei välista see nende kulude arvestamist. Kohus hindab hageja vajaduste põhjendatust kõigi menetluses tuvastatud asjaolude kogumis. Hageja on gümnaasiumis statsionaarses õppes õppiv täisealine noor, kellel puudub võimalus õpingute kõrvalt end täielikult ülal pidada. Õppimise jätkamiseks ning igapäevaseks toimetulekuks on tal vältimatult vajalikud kulutused eluasemele, toidule, transpordile, sidele, hügieenitarvetele, riietele ja jalanõudele ning koolikohustuse täitmisega seotud väljaminekutele. Samuti tuleb arvestada, et hageja elab koos emaga ning osaleb seetõttu põhjendatud ulatuses ühise majapidamise kulude kandmises. Kohus leiab, et hageja poolt välja toodud kululiigid on põhjendatud ning ka nende suurus ei ole käesoleva asja asjaolusid arvestades ebamõistlik. Hageja märgitud igakuine kogukulu 530 eurot vastab tema vanusest, õpingutest ja elukorraldusest tulenevatele tavapärastele vajadustele ning võimaldab tagada PKS § 99 lg 1 tähenduses tema senisele elulaadile vastava ülalpidamise.
8.Kohus kinnitas 15.08.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-53693 R.P ja B.P vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt kohustus B.P maksma R.P ülalpidamiseks igakuist elatist summas 72,83 eurot. Kompromissi kohaselt tuli elatis kanda igakuiselt hageja ema pangakontole ning seda tuli maksta seni, kuni R.P-l on PKS §-de 96 ja 97 p-de 1 ja 2 alusel õigus saada ülalpidamist. Lisaks lepiti kompromissis kokku, et R.P-l on õigus saada dokumentaalselt tõendatud teavet B.P sissetuleku ning tema hooldekodu tasu suuruse kohta. Hageja on kinnitanud, et kostja on jätkanud kompromissiga kokkulepitud elatise maksmist ka pärast hageja täisealiseks saamist ning teinud seda kuni käesoleva hagi esitamiseni. Kostja seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil, et hageja ema arvelduskontole on igakuiselt tasutud kokku 180,37 eurot, milles sisaldus ka kompromissiga kokkulepitud elatis summas 72,83 eurot. Kostja seadusliku esindaja sõnul on nimetatud makseid tehtud tema ja eestkostja venna isiklikest rahalistest vahenditest ning nö hea tahte märgina.
9.Kohtu 27.01.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-9684 on B.P üle seatud eestkoste ning eestkostjaks määrati tema tütar D.P . B.P üle seatud eestkoste on igakülgne.
10.Eestkoste järelevalve menetluses esitatud aruandest perioodi 27.01.2025 kuni 31.12.2025 kohta nähtub, et B.P igakuine sissetulek koosneb vanaduspensionist summas 677 eurot ning sotsiaaltoetusest summas 27 eurot. Aruande kohaselt oli B.P pensionikonto väärtus aruande
esitamise seisuga 203,79 eurot ning tema Swedbank AS-is asuva arvelduskonto jääk 5,55 eurot. Aruandest nähtub ühtlasi, et B.P viibib hoolekandeasutuses, mille teenuse eest tuleb tasuda 700 eurot kuus. Lisaks on märgitud kulud tervishoiule, riietele ja jalanõudele ning muudeks isiklikeks vajadusteks kokku 600 eurot aastas. Aruande kohaselt kannavad nimetatud kulud eestkostetava täisealised lapsed. Samuti kajastub aruandes R.P kasuks makstav elatis summas 72,83 eurot kuus. Kohtule on esitatud eestkostetava arvelduskonto väljavõte, millest nähtuvad elatise maksed R.P-le . Lisaks on esitatud ka eestkostja arvelduskonto väljavõte, millest nähtuvad hageja emale tehtud igakuised maksed 180,37 eurot. Kohtule on esitatud B.P arvelduskonto väljavõte, millest nähtub R.P kasuks makstava elatise tasumine. Lisaks on kohtule esitatud eestkostja arvelduskonto väljavõte, millest nähtub, et hageja ema arvelduskontole on tehtud igakuiseid makseid summas 180,37 eurot. Nagu eespool märgitud, selgitas kostja seaduslik esindaja kohtuistungil, et nimetatud summas sisaldus ka R.P kasuks makstav elatis 72,83 eurot.
11.PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kuigi nimetatud säte on sõnastatud eelkõige alaealise lapse miinimumelatise arvestamise kontekstis, tuleb kohtu hinnangul sama põhimõtet kohaldada ka lapsetoetust saava täisealise lapse puhul, kuna lapsetoetuse eesmärk on toetada lapse ülalpidamist sõltumata tema täisealiseks saamisest. Hageja saab 19-aastaseks xxxxxxxx ning lõpetab üldhariduskooli 2027. aasta juunis. PHS § 17 lg 2 kohaselt on 19-aastaseks saanud gümnaasiumis õppival lapsel õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta lõpuni. Seega säilib hagejal õigus lapsetoetusele kuni 2027. aasta juuni lõpuni. Lapsetoetuse suurus on PHS § 17 lg 3 kohaselt 80 eurot kuus.
12.Kohus on tuvastanud, et hageja põhjendatud igakuine ülalpidamisvajadus on 530 eurot. Seejuures ei lasu hageja ülalpidamise kohustus üksnes kostjal. PKS § 105 lg 3 kohaselt vastutavad hageja ülalpidamise eest mõlemad vanemad võrdeliselt oma sissetuleku ja varalise seisundiga. Lisaks tuleb arvestada, et hagejale makstakse perehüvitiste seaduse alusel lapsetoetust, mille eesmärk on samuti katta lapse ülalpidamisega seotud kulusid. Kohus arvestab kostja varalist ja isiklikku olukorda tervikuna. Menetluses on tuvastatud, et kostja suhtes on alates 27.01.2025 seatud eestkoste ning ta viibib ööpäevaringsel üldhooldusteenusel xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja igakuiseks sissetulekuks on vanaduspension 677 eurot ja sotsiaaltoetus 27 eurot. Kostja pensionist tasutakse temale vajaliku hooldekoduteenuse eest ja hooldekoduteenuse puudujääva osa eest tasub kohalik omavalitsus, seega on kostja majanduslikud võimalused piiratud. Ühtlasi ei ole ta oma tervisliku seisundi tõttu võimeline ise oma varalisi huve korraldama.
13.Kohus peab oluliseks, et kostja ei ole hoidunud oma ülalpidamiskohustuse täitmisest. Hageja kinnitas, et kostja jätkas ka pärast hageja täisealiseks saamist kompromissiga kokkulepitud elatise summas 72,83 eurot maksmist. Kuigi 15.08.2014 kinnitatud kompromiss reguleeris alaealise lapse ülalpidamist, ei katkestanud kostja hageja toetamist ka pärast tema täisealiseks saamist. Menetluses on ühtlasi tuvastatud, et hageja alaealisuse ajal tasuti hageja ema arvelduskontole igakuiselt kokku 180,37 eurot, milles sisaldus ka kompromissiga kokkulepitud elatis summas 72,83 eurot. Kostja seaduslik esindaja selgitas, et ülejäänud osa nimetatud summast tasusid
tema ja eestkostja vend ehk kostja täisealine poeg oma isiklikest rahalistest vahenditest ning tegemist oli vabatahtliku toetusega hagejale. Samuti selgitas kostja seaduslik esindaja, et kostja ei vaidle elatise väljamõistmisele vastu ning soovib võimaluste piires jätkuvalt hageja ülalpidamises osaleda viisil, mis arvestaks tasakaalustatult kõigi asjaosaliste põhjendatud huve. Kohus ei näe menetluses tuvastatud asjaolusid kogumis hinnates põhjust kalduda olulisel määral kõrvale senisest hageja toetamise ulatusest. Arvestades hageja põhjendatud vajadusi, mõlema vanema ülalpidamiskohustust, hagejale makstavat lapsetoetust, kostja varalist ja tervislikku seisundit ning kostja seadusliku esindaja seisukohta, et hageja senise toetamise jätkamine on põhjendatud, peab kohus õiglaseks ja põhjendatuks määrata kostja poolt makstavaks elatiseks 150 eurot kuus. Selline elatise suurus tagab tasakaalustatult hageja põhjendatud vajaduste rahuldamise, arvestades seejuures ka kostja võimalusi oma ülalpidamiskohustust täita. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 150 eurot kuus alates 05.02.2026 kuni hageja keskhariduse omandamiseni.
15.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.