28.04.2026 ning vastavalt 14.05.2026.a määrusele kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Jätta rahuldamata tagasiulatuva elatise nõue perioodil 01.11.2024-04.12.2024.
3.Mõista V. E.D E.D kasuks välja elatis järgmiselt: 3.1 Tagasiulatuvalt perioodil 05.12.2024-04.12.2025 ühekordse summana 2261,94 eurot. 3.2 Alates 05.12.2025 kuni E.D täisealiseks saamiseni (31.12.2032) 240 eurot kuus. 3.3 Punktis 3.1 ja 3.2 märgitud elatised tuleb kanda E.D pangakontole iga kuu
15.kuupäevaks makseselgitusega elatise puhul „elatis“ ning tagasiulatuva elatise puhul „tagasiulatuv elatis“. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja hageja ülalpidamisse panustanud ning hagejaga seotud kulud on jäänud üksnes hageja seadusliku esindaja kanda. Hageja esindaja sissetulekuteks on töötasu 1300-1500 eurot ja peretoetus 80 eurot ning ta pole võimeline üksinda tagama lapsele stabiilset ja arengule suunatus keskkonda. Hageja esindajale kuulub tema ja hageja elukohaks olev kinnisvara. Igapäevase elukalliduse tõusust mõjutatud kulud on märkimisväärsed ning raskendavad hageja seadusliku esindaja suutlikust hageja ülalpidamiskulusid katta. Hageja ühe kuu kulud on 340 eurot, millest eluasemekulud on 50 eurot, toidukulud 120 eurot, transpordikulud 20 eurot, sidekulud 15 eurot, tervishoiukulud 15 eurot, hügieenitarvete kulud 15 eurot, koolikohustuse täitmise kulud 20 eurot, riiete ja jalanõude kulud 50 eurot ning muud vältimatud püsikulud 35 eurot. Hageja taotles elatise väljamõistmist miinimummääras alates 01.11.2024.
2.Hageja selgitas, et hagejal on kaks pangakontot ja kostja on teinud ülekandeid mõlemale kontole. Konto väljavõtetest perioodil november 2024.a -aprill 2026.a on näha, et kostja poolt tehtud maksed on olnud ebaregulaarsed ja ebapiisavad. Mitmel kuul (sh 2026.a alguses) puudus toetus täielikult. Osa laekumistest hageja kontole pärineb kolmandatelt isikutel (sugulased, sotsiaalosakond, muud allikad) ega ole seotud kostja panusega. Sotsiaaltoetused kanti hageja kontole, sest hageja seadusliku esindaja konto on arestitud. Samuti on osa laekumistest seotud vanametalli müügiga ega ole seotud kostja poolt antava toetusega. Kooselu ajal kandis hageja seaduslik esindaja peamised majapidamiskulud ja hageja kulud ning kostja panus oli piiratud. Hageja osales varasemalt kunstikoolis ja suvelaagris, mille kulud kandis täielikult hageja seaduslik esindaja. Hageja esindaja teatas, et kostja pakutud elatise summa ei kata lapse tegelikke vajadusi ega ole piisav.
3.Hageja täpsustas, et hagis märgitud igakuised kulud 340 eurot kajastavad hageja esindaja poolt tehtud kulutusi lapsele, mitte mõlema vanema ühist panust. Tegelikkuses on need kulud kandnud hageja seaduslik esindaja oma sissetulekust. Kostja ei ole perega püsivalt koos elanud alates 2025.a veebruarist ega osalenud piisavalt pere ülalpidamises. Septembris 2025.a elas kostja ajutiselt koos hageja perega, kuid ka siis ei panustanud kostja pereellu ja hageja ülalpidamisse. Hageja esindaja kordas varem esitatut seoses kostja ebaregulaarsete ka -piisavate maksetega. Hageja seadusliku esindaja sissetulek kulub peamiselt vältimatutele kuludele: eluasemekulud (elekter, sidekulud), laenumaksed ja intressid, kindlustusmaksed, kohtutäituri poolt kinnipeetavad summad ja igapäevased kulud (toit, transport, ravimid). Kontolt nähtuvad ostud nt Shein ja Kaisa Butiik on seotud lapsele vajalike riiete ostmisega. Hageja esindaja töötab stabiilselt ja teeb lisatööd, et katta pere kulud. Hoolimata tõsistest terviseprobleemidest ja arvukatest operatsioonidest on hageja esindaja jätkanud töö tegemist ja hageja kulude kandmist. Kostja on töövõimeline ning tal on võimalus osaleda hageja ülalpidamises võrdselt ja õiglaselt. Hageja täpsustas, et tema ülalpidamiskulud on talveperioodil suuremad. Hageja tegelikke huve ja vajadusi arvestades peaks elatise suurus olema vähemalt vahemikus 220-250 eurot kuus.
Kostja vastuväited
4.Kostja hagivastusest nähtuvalt otsib ta Töötukassa kaudu tööd. Kostjal on osaline töövõime, millest maksab üüri ja Elisa teenuseid. Kostja sõnul on ta perele alati vastu tulnud rahaliselt ja majapidamises. Ta on hagejale teinud ülekandeid vastavalt oma võimalustele. Viimase töökohaga läks kostja töövaidluskomisjoni ja kohus on juunis. Kostja elab sotsiaalkorteris, kus ta saab elada kuni 30.06.2026. Kostja oli nõus hagejale maksma 150 eurot kuus, sest ta pole praegu võimeline rohkem maksma.
5.Kostja täpsustas, et tema praegune sissetulek on ligikaudu 840 eurot kuus ja töötuskindlustushüvitise maksmine toimub kuni 16.08.2026. Seega on tegemist ajutise sissetulekuga. Kostja suudaks praegu maksta 150 eurot kuus ilma, et see seaks ohtu tema enda esmase toimetuleku ja eluasemega seotud kulude katmise. Lähiajal tekivad kostjal täiendavad kulud uue elukoha leidmise ja kolimisega, sest sotsiaalkorteri leping on lõppemas. 150 eurot kuus maksaks kostja kuni tööle asumiseni või kuni sissetuleku suurenemiseni. Kostja täpsustas hiljem, et mai kuu jooksul kolib kostja üürikorterisse ning ta peab ettemaksu maksma 400 eurot pluss kommunaalmaksed ja hooldustasu. Kohtuistung
6.Hageja seadusliku esindaja sõnul hageja kasvab ja tema kuludeks läheb rohkem, kui arvestatud. Praegu on hagejal juba rohkem hügieenitarbeid vaja. Hageja seaduslikul esindajal on samuti tervis kehva, kuid käib ikka tööl. Ta arvab, et kostja saab rohkem maksta kui kirjutab. Kostja peaks saama mingi 800 eurot. Kostja maksis hagejale sularahas ühel kuul 30 eurot, siis veel 10-15 eurot. Kostja elas hageja ja tema esindaja juures 07.02.2026 kuni märtsi lõpuni ning kui ostsid toitu, siis sõid koos. Mõned kuud ei maksnud kostja üldse raha ja poes ka koos ei käinud. Kui kostja nende juures elas, siis ta võib-olla natuke pidas hagejat ülal. Hageja soovib 220 eurot kuus elatist ja tagasiulatuvalt 3000 eurot. Kostja saab maksta ära selle 3000 eurot, võtku pensionisammas välja ja panustagu. Hageja esindaja sõnul maksis jalgratas 60 eurot. Kostja ostab hagejale kirbuturult riideid ja Jõgeval riiete ostmise eest maksis hageja esindaja.
7.Kostja selgitas, et tema töövõimetoetus on 380 eurot ja töötutoetus alla 400 eurot. Töötutoetust peaks ta saama kuni juunini. Kostja kandideerib hetkel kolme kohta. Kostjal on tugiisik ja ta elab sotsiaalkorteris. Kostja tahab oma last toetada ja ülalpidada, selle vastu ta ei vaidle. Kostja oli veebruarini tööl ja sai palka umbes 800 eurot ja lisaks töövõimehüvitist. Kostja on hagejale andnud ka sularaha. Ta on andnud ka 50 eurot millegagi ja pannud paagi täis. Iga kuu kui tal raha tuleb, siis käivad koos poest ja ostavad asju umbes 300 euro eest. Kostja polnud nõus tagasiulatuva elatisega 3000 eurot, sest ta on kogu aeg andnud sularaha ja käinud poes, mida ta ei saa tõendada. Hagejal on alati bensiin otsas kui 6. kuupäev tuleb ja samuti ostab kostja talle rohud ja toitu neile. Kostja peab ise maksma veel üüri, interneti eest jms. Kostja maksis selles kuus elatist hagejale 150 eurot ja hageja isikliku kaardi peale saatis ka. Eelmine kuu ostis hagejale jalgratta 70 euro eest. Nad käisid koos Jõgeval hagejale riideid ostmas. Kohtu põhjendused
8.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
9.Kohus tegi sünnitunnistuse (dtl 6) alusel kindlaks, et E.D (sünd. xxxxxxxxxx) on X.Y ja Z.I laps.
10.Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
11.PKS § 101 lg 1-2 sätestavad, et igakuine elatis ühele alaealisele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg-d 3-7 näevad ette seadusjärgse elatise arvutamise alused. Perioodil 01.04.2024-31.05.2025 oli hageja elatise miinimummääraks 287,72 eurot, perioodil 01.04.2025-31.03.2026 301,74 eurot ja alates 01.04.2026 318,62 eurot.
12.Hageja nõuab elatist alates 01.11.2024-31.10.2025 ja edaspidi alates 01.11.2025. Kohtule arusaadavalt on hageja esitanud nii tagasiulatuva elatise nõude kui edasiulatuva elatise nõude. Tulenevalt PKS § 108 on tagasiulatuvat elatist võimalik nõuda aasta eest kuni hagi esitamiseni ning edasiulatuvat alates hagi esitamisest. Hagi on esitatud 05.12.2025. Seega saavad elatise nõude perioodid olla järgmised: tagasiulatuv elatis 05.12.2024-04.12.2025 ning edasiulatuv elatis alates 05.12.2025. Kohus lähtub elatise väljamõistmisel nendest perioodidest. Tagasiulatuvat elatist perioodil 01.11.2024-04.12.2024 ei ole võimalik nõuda ning selles osas jääb tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata.
13.Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras muutuvas suuruses. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama. Pooltel puudub ka vaidlus hageja kulude üle, mistõttu ei hinda kohus hageja igakuiste võimalike kulude põhjendatust.
14.Kostja põhilised vastuväited hagile olid, et ta on osalise töövõimega ja hetkel töötu ega saa elatist maksta nõutud summas. Kostja oli nõus elatisega 150 eurot, kuna selline summa ei kahjustaks tema enda toimetulekut.
15.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv
põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
16.Käesolevalt tuleb elatise väljamõistmisel teha kindlaks, kas esineb mõjuv põhjus kostjalt hageja ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks allapoole seadusega ettenähtud alammäära. 16.1 Kostja on osalise töövõimega. Kostja ei ole esitanud kohtule nimetatud asjaolu tõendamiseks Töötukassa otsust. Kostja pangakontolt (dtl 120-122) nähtuvalt maksab Eesti Töötukassa kostjale töövõimetoetust 391,42-457,87 eurot kuus, sõltuvalt päevade arvust kuus. Eesti Töötukassa veebilehe kohaselt on alates 01.04.2026 töövõimetoetuse päevamääraks 22,89 eurot, millest makstakse osalise töövõime korral 57% (13,0473 eurot päevas, keskmiselt 391,42 eurot kuus). Kohtu hinnangul saab nimetatud asjaolude alusel lugeda tõendatuks, et hagejal on osaline töövõime, mille tõttu ei ole ta võimeline täiskoormusega töötama ja teenima sellele vastavat sissetulekut. Seega esineb alus elatise vähendamiseks alla seadusjärgset miinimummäära. 16.2 Elatise vähendamise ulatus sõltub aga hageja ja tema seadusliku esindaja varalisest seisundist, hageja tegelikest vajalikest kuludest, kostja varalisest seisundist ja tema kuludest. Hageja märkis hagis enda kuludeks 340 eurot ning täpsustas pärast, et tegemist on summaga, mis on hageja seadusliku esindaja osa hageja ülalpidamisest. Hageja kogukulud ühes kuus oleksid seega 680 eurot. Kostja ei esitanud hageja kuludele vastuväiteid. Pooltel puudub vaidlus hageja igakuiste kulude suuruse üle. Kulud 680 eurot kuus on realistlikud ja mõistlikud ning kohus lähtub sellest suurusest. Hageja seaduslikule esindajale makstakse lapsetoetust 80 eurot. Lapsetoetuse arvelt on võimalik hageja kulusid kanda. Lapsetoetus tuleb arvestada hageja kulude katteks, mis tähendab, et vanemad peaksid hageja kulusid kandma kokku 600 euro ulatuses kuus. 16.3 Hageja seadusliku esindaja keskmiseks sissetulekuks on 1259,34 eurot (palgalehed dtl 87-103, konto väljavõte dtl 104-116). Kostja keskmiseks sissetulekuks on 838,27 eurot kuus (töötuskindlustushüvitis ja töövõimetoetus, dtl 120-122). Hageja seaduslikule esindajale kuulub tema ja hageja elukohaks olev kinnistu. Kostjale muud vara ei kuulu. Kostja sõnul on töötuskindlustushüvitis ajutine ja palus sellega arvestada. Kohus selgitab, et ei saa arvestada elatise väljamõistmisel sellega, et kostjale laekuv töötuskindlustushüvitis on ajutine. Kohus mõistab elatise välja tulevikku suunatult. Hagejal on õigus saada ülalpidamist olenemata sellest, kas kostja on hetkel osaliselt töövõimetu ja töötu. See ei vabasta kostjat hageja ülalpidamiskohustusest ja seda vähemalt kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kuna kostja on vaid osaliselt töövõimetu, eeldatakse, et ta on võimeline töötama osalise koormusega ja saama töötasu vastavalt sellele. Seega tuleb kostjal tuleb leida enda võimetele vastav töö ning panustada hageja ülalpidamisse. Riigikohus on mitmes lahendis, sh 13.02.2018 lahendis tsiviilasjas 2-26-2343 (p 13) selgitanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Elatise suuruse arvutamisel lähtub kohus kostja praegusest sissetulekutest, milleks on töövõimetoetus ja töötuskindlustushüvitis. Töötuskindlustushüvitis tuleb kostjal asendada tulevikus töötasuga, st leida endale töö. Kohus eeldab, et kostja teenib tööle
asumisel vähemalt samaväärset sissetulekut. Kohus rõhutab, et tööle mitteasumine ei vabasta kostjat lapse ülalpidamise kohustusest. 16.4 PKS § 105 lg 3 sätestab, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on avaldanud seisukohta, et vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Oluline on hinnata seejuures mõlema vanema võimet teenida sissetulekut, alles siis on põhjendatud asuda seisukohale, kas vanemate varaline seis on võrdne või ei ole piisavalt erinev vanemate kohustuste võrdsusest kõrvale kaldumiseks. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab. Kumbki vanem osaleb lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (RKTKo 2-19-18082 p 11-12, 3-2-1-35-17 p 21.3-22). Kohus on tuvastanud, et hageja vanemate varaline seis ei ole võrdne ning kostjal puudub osaliselt võime teha tööd ja teenida täiskoormusega tööle vastavat töötasu. Kohus leiab, et käesolevalt on põhjendatud määrata elatis vastavalt vanemate sissetulekute proportsioonile. Hageja vanemate keskmine sissetulek on kokku 2097,61 eurot, millest hageja seadusliku esindaja sissetulek moodustab 60% ja kostja sissetulek 40%. Vastavalt nendele protsentidele peavad vanemad kandma hageja kulud. Seega kujuneb elatise suuruseks 240 eurot, mis on 40% hageja kuludest (600 eurot). Kohtu hinnangul on kostja võimeline eelmärgitud ulatuses elatist hagejale maksma. Kostja ei ole kohtule teatanud, kui suured on tema igakuised kulud kokku, samuti pole ta oma kulude kohta tõendeid esitanud. Kostjal jääks pärast elatise maksmist keskmiselt alles 598,27 eurot, millest tal on võimalik kanda enda vältimatult vajalikud kulud. Kohus märgib ka, et kostjale pärast elatise tasumist jääv summa on sama suur kui hageja vajalikud kulud: 598,27eurot ja 600eurot. Seega on hageja ja kostja võrdses positsioonis summa osas, mida nad saavad kasutada enda kulude katteks. Kohus leiab, et elatise 240 euro maksmine hagejale ei kahjustaks kostja enda ülalpidamist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 240 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.
17.Hageja on esitanud tagasiulatuva elatise nõude, mille perioodiks on 05.12.202404.12.2025. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejal on õigus tagasiulatuvat elatist nõuda. Tagasiulatuva elatise mõistab kohus välja ühekordse summana. Perioodil 05.12.202404.12.2024 on tagasiulatuva elatise summaks 2897,94 eurot [(240€/31p x 27p) + 11k x 240€ + (240€/31p x 4p)]. Kostja on nimetatud perioodil tasunud hagejale elatist kokku 618 eurot (dtl 64-68, 119, 123-125), mida tuleb tagasiulatuva elatise nõude väljamõistmisel arvestada, kuna selles ulatuses on kostja ülalpidamiskohustust täitnud. Kohus selgitab, et ei saa arvestada kostja poolt hagejale antud võimalikku sularaha,
kuna selline asjaolu ei ole tõendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis kokku 2261,94 eurot (2879,94-618).
18.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 445 lg-le 1 määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra. Kohus määrab, et kostjal tuleb hageja kasuks välja mõistetud elatis ja tagasiulatuv elatis maksta hageja pangakontole. Igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu
15.kuupäevaks makseselgitusega „elatis“. Tagasiulatuv elatis tuleb tasuda ühekordse maksena makseselgitusega „tagasiulatuv elatis“. Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.