ENEKO Teenused OÜ hagi Metsakratt OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
1x,03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: ENEKO Teenused OÜ (registrikood 16526x, asukoht XXX-i, 48105 XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Birje Kalmus ( ); Kostja: Metsakratt OÜ (registrikood 144x, asukoht XXX-i, 48105 XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Sven Lass ( )
Kohtuistungi toimumise aeg
02.06.2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada ENEKO Teenused OÜ hagi osaliselt.
2.Välja mõista Metsakratt OÜ-lt ENEKO Teenused OÜ kasuks 32,50 eurot, millest 32,30 eurot on põhinõue ja 0x.0x.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 0,20 eurot.
3.Välja mõista Metsakratt OÜ-lt ENEKO Teenused OÜ kasuks viivis põhinõudelt 32,30 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates 10.0x.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
2.Välja mõista ENEKO Teenused OÜ-lt Matsakratt OÜ kasuks menetluskulud 1810.17 eurot.
3.Välja mõista ENEKO Teenused OÜ-lt Matsakratt OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle
täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu, mille alusel rentis hageja kostjale roomik-ekskavaatorit ning teostas kaeve- ja planeerimistöid. Tööd teostati xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vallas. Kostja ei vaidlustanud maksekäsu kiirmenetluses tööde teostamist hageja poolt ega nende vastuvõtmist.
2.Hageja on kostjale esitanud kaks arvet: - 31.05.2025 arve nr 25018 maksetähtajaga 15.06.2025 summas 1830 eurot. - 30.06.2025 arve nr 25026 maksetähtajaga 14.07.2025 summas 2x,x eurot. 2.1 Puudub vaidlus, et kostja on osaliselt arved tasunud. Hageja konto väljavõttelt on näha, et kostja tasus arvet nr 25018 kokku 1630 eurot (17.06.2025 1030 eurot, 23.06.2025 300 eurot ning 03.07.2025 300 eurot). Kostja võlgnevus arve nr 25018 eest on 204,08 eurot. Hageja arvestas võlgnevuselt viivist seadusjärgses määras. Maksest summas 1030 eurot arvestas hageja viivise katteks 1,12 eurot ja põhivõlgnevuse katteks 1028,88 eurot (viivitus 2 päeva, päev 0,56 eurot). Maksest summas 300 eurot arvestati viivise katteks 1,47 eurot ja põhikohustuse katteks 2x,53 eurot (viivitus 6 päeva, päev 0,24 eurot). Maksest 300 eurot arvestati viivise katteks 1,4x eurot ja põhikohustuse katteks 2x,51 eurot (viivitus 10 päeva, päev kuni 30.06.2025 0,15 eurot ja edasi 0,14 eurot). 2.2 Kostja tasus 18.08.2025 hagejale 244x,67 eurot. Hageja arvestas sellest 206,6x eurot arve nr 25018 põhivõlgnevuse 204,08 euro katteks ja viivise 2,61 euro katteks (viivis 0,0568 eurot päevas 04.07.2025-18.08.2025). Hageja luges, et arve nr 25018 on tasutud.
3.Kostja ei ole hageja hinnangul enne kohtusse pöördumist arvet nr 25026 tasunud. Kostja väitis, et tegi maksed sularahas 21.07.2025 ja 24.07.2025 erinevatele isikutele. Hageja sõnul ei ole xx kinnistul arve nr 25026 osas sularahas mingeid tasumisi toimunud. Hageja möönas, et hageja juhatuse liige V.B on saanud 25.07.2025 sularaha 1200 eurot, kuid see on saadud kolmandalt isikult tööde eest, mis ei puutu kostjasse ega xx kinnistu objekti. Hageja juhatuse liige sai eraisikuna 1200 eurot tööde tegemise eest perioodil 08.07.-16.07.2025 objektil xxxxxxxx- XXX isikult K. K. , kes tasus sularahas tööde eest xxxxx- objektil.
4.Hageja luges kostja 18.08.2025 maksest tasutuks arve nr 25026 katteks järgmiselt: viivis 38,53 eurot (periood 15.07.2025-18.08.2025, päev 1,1 eurot) ja põhivõlgnevus 2204,45 eurot. Põhikohustuse jääk on 1754,45 eurot. Viivis on hagi esitamise seisuga 10,73 eurot (periood 1x.08.2025-0x.0x.2025, päev 0,4x eurot). Hageja palus lisaks põhinõude jäägile ja viivise kostjalt välja mõista täiendava seadusjärgses määras viivise hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.
5.Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et töid tehti kahel eraldi kinnistul. Arved on esitatud vaid xx kinnistul teostatud tööde eest. Hageja möönas, et tema juhatuse liige V.B on teinud K. K. ettepanekul haltuura korras töid objektil xxxxx-, mille eest on tasumine toimunud sularahas vastavalt kokkuleppele. Need tööd ei ole seotud arvetega xx kinnistu objekti eest ega käesolevas tsiviilasjas sissenõutava võlgnevusega. xx kinnistu objekti eest ei ole hageja seaduslik esindaja saanud sularahas laekumisi. Kui arvete eest oleks makstud sularahas, oleks see nii deklareeritud nagu on varasemate pooltevaheliste sularahas tasutud arvetega (nt 25021 või 25025).
6.Hageja täpsustas, et xxxxx- osas on tasu muutunud sissenõutavaks. Tasu muutus sissenõutavaks töö valmimisega. Vaidlus puudub selles, et tööd objektil xxxxx- on valmis ning nende tööde eest on hageja juhatuse liikme kinnitusel tasutud. Kostja on asunud kohut eksitama, sidudes oma vastutusse ja väidetesse kaks eraldi objekti, millest üks oli seotud hageja juhatuse liikmega ja teine hagejaga. Täitmise kviitungi osas märkis hageja, et kostja pole sellist kviitungit üldse küsinudki ja eluliselt ebausutavad on väited, et K. K. või kostja ei teadnud, millise kohustuse täitmiseks nad sularaha hageja seaduslikule esindajale andsid, kuivõrd just xxxxxxxx- objekti eest tasumine oli kokku lepitud sularahas vahetult pärast tööde teostamist ning üleantud summa vastas objekti tasule. Kostja ega K. K. ei ole vastu vaielnud ega teavitanud, et sularaha on üle antud hoopiski kostja kohustuse täitmiseks hageja ees seoses xx kinnistu töödega ning selle eest esitatud arvetega. Väited V.B poolt kasutatud ähvarduste osas on pahatahtlikud ja asjassepuutumatud.
7.Hageja selgitas, et V.B ja K. K. leppisid kokku xxxxx- objektil tööde teostamise ning et koheselt pärast tööde tegemist tasub K. K. sularahas V.B-le „peo peale“. Tööd toimusid juuli keskpaigas, pärast seda kui tööd olid xx kinnistul lõpetatud. Tööde hinnaks oli 1800 eurot, mis pärast tööde lõppu sularahas ära maksti. K. K. ei öelnud kordagi, et ta maksaks summa hoopis mõne muu objekti eest või muu kohustuse katteks. Pooled teadsid täpselt, et üleantud summa vastas haltuura korras kokkulepitud objekti tasule. Hea usu põhimõttega on vastuolus väita, et 1800 eurot tasu teise objekti eest. Lisaks ütles kostja juhatuse liige, et K. K. pole kostja üle finantsotsustusõigust ning kostja on augustis võimeline mistahes arve maksma. See kiri viitab, et võlgnevuses olevaid arveid plaaniti tasuda, mitte pole viidatud haltuurale ja sellele rahale, mis mõned päevad varem tasutud oli. Eluliselt pole usutav, et sularahas maksti summa, mis ei vasta arvete võlgnevusele, vaid vastab täpselt teise objekti tööde tasule. Samuti pole eluliselt usutav, et sularahas makstud tasu oli mõeldud arvete tasumiseks, kui kostja on varasemalt tasunud hagejale arveid ülekannetena. Juhul kui see oleks nii, siis K. K. oleks pidanud sellest teavitama ja küsima kviitungit. Kui kostja vastuväited vastaksid tõele, siis oleks siiani xxxxx- objekti eest tasumata. Puudub vaidlus, et kõigi ametlikult kokkulepitud objektide ja tööde eest on hageja esitanud kostjale arved, mida on tasutud kas ülekandega või täitmise kviitungi vastu. Haltuura korras kokku lepitud töö ja selle tasu on antud üle sularahas ning selle kohta puudub arve. Juhul kui kostja väide (sularahas tasuti hoopiski arveid, mis olid hageja poolt esitatud xx kinnistu objekti eest) vastaks tõele, siis miks ei ole tänaseni tasutud xxxxxxxx- objekti tasu 1800 eurot. Seega puudub hageja hinnangul vaidlus, et kostjal on siiski hageja ees võlgnevus. Kostja vastuväited
8.Kostja selgitas, et tunnistas maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudeid osaliselt, s.o summas 2358,x eurot ning on vastava summa, millele lisandusid põhjendatud
menetluskulud ja riigilõiv, ka hagejale tasunud. Muus osas kostja hagis esitatud nõuet ei tunnista. Kostja on hagejale kogu sissenõutavaks muutunud nõude tasunud ja hagejal puuduvad arvetest nr 25018 ja 25026 tulenevad nõuded.
9.Kostja sõnul puudub vaidlus, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu. Kostja täpsustas, et töid tehti nii xx kinnistul kui ka xxxxx- aadressil. Kostja rõhutas, et ta on mõlema töövõtu puhul peatöövõtjaks ja hageja on kostja alltöövõtja. Hagejal ei ole kummagi objekti tellijaga iseseisvat lepingulist suhet.
10.Arved nr 25018 ja 25026 on esitatud eranditult seoses xx kinnistul tehtud töödega. xxxxx- tehtud tööde eest ei ole hageja esitanud kostjale ühtegi arvet ning vastav kohustus ei ole sissenõutavaks muutunud. Kostja ei vaidle sellele vastu, et hageja nõude aluseks on arved 25018 ja 25026, kuid väide, et need on tasumata, ei vasta tõele. 10.1 Kostja on pangaülekandega tasunud hagejale 1630 eurot (hagi p 1.6) ja arvest 25018 jäi üles veel 200 eurot, mida kostja ei vaidlustanud. Arvest nr 25026 (3x,x eurot) on kostja tasunud 600 eurot sularahas 21.07.2025 A. V.B-le. 350 eurot sularahas 24.07.2025 V.B-le ning 850 eurot sularahas 24.07.2025 V.B-le. Hageja on hagiavalduses võtnud õigeks, et V.B on 24.07.2025 saanud 1200 eurot sularahas. 10.2 Kostja tasus arvest nr 25026 kokku 1800 eurot (600+350+850) ning maksekäsu vastuväite esitamise hetkeks (12.08.2025) oli tasumata 2158,x eurot. Arvete põhinõuete jäägiks oli 2358,x eurot (200+2158,x). Maksekäsu kiirmenetluses oli riigilõiv 70,77 eurot ja menetluskulud 20 eurot. Kõik kokku 244x,67 eurot (2358,x+70,77+20). Kostja tasus 244x,67 eurot kostjale pangaülekandega.
11.Kostja selgitas, et K. K. ei ole keegi suvaline kolmas isik. Ta on kostja töötaja. Kõik tema poolt üle antud summad on üle antud kostja poolt ja nimel. K. K. ei ole xxxxxosas sõlminud iseseisvalt ühtegi lepingut V.B ja/või A. V.B-ga ega ja hagejaga kui juriidilise isikuga.
12.xxxxx- aadressil V.B poolt teostatud tööde eest oli pooltel suuline kokkulepe tööde hinnas 1600 eurot. Kuna tööde maht suurenes, kujunes lõplikuks hinnaks 1800 eurot. Vestluse käigus objektil ütles V.B K. K. , et on arvestanud käibemaksu sellesse sisse. Sellest tulenevalt oli K. K. ilmne põhjus eeldada, et kostjale esitatakse tasumiseks korrektne käibemaksuarve, mida kostja pole siiani saanud. Pooltel oli veel kokkulepe, et tööde eest tasumine toimub pärast xxxxx- objekti valmimist, st kui tänavakivi paigaldus ja muud tööd on tehtud. Kostja rõhutas, et hageja ja xxxxx- objekti omaniku kui tellija vahel iseseisvat võlasuhet polnud.
13.Kostja selgitas veel, et K. K. andis 21.07.2025 A. V.B-le tema nõudmisel üle 600 eurot sularahas ja 24.07.2025 V.B-le 350 eurot ja õhtul veel 850 eurot, kuna V.B kasutas raha saamiseks ähvardusi stiilis „kui täna raha ei saa, siis võtab ta kasutusele teised meetmed“ ning andis märku, et muidu võib vastaspoolel minna kehvasti. Mistahes täitmise kviitungit A. ega V.B ei andnud. Kuna arved selleks hetkeks olid ainult xx kinnistul tehtud tööde eest, siis eeldas kostja, et vastav raha läheb nende arvete tasumiseks. Kostjale tuli üllatuseks, et hageja arvestas omavoliliselt saadud raha xxxxx- objektil tehtud tööde katteks. Kostja sai sellest teada alles maksekäsu ettepaneku saamisel. Kostja sõnul polnud xxxxx- tööde eest esitatud ühtegi arvet ja nõue pole muutunud sissenõutavaks. Poolte vahel oli tavapärane praktika, et töö valmimisel väljastas hageja kostjale arve, millel oli reeglina 14 päevane maksetähtaeg.
Kostjale pole tänaseni esitatud ühtegi arvet ega dokumenti, mis nõuaks kostja poolt raha tasumist. Pooled on mõlemad majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad isikud, kelle ettevõtluse puhul on tavapärane, et majandustehingu fikseerimine toimub ja on tõendatud raamatupidamise tarbeks algdokumendiga. Kuna hagejal puuduvad mistahes põhinõuded, ei võlgne kostjale ka mistahes viiviseid.
14.Kostja selgitas, et kui hageja esitab kostjale xxxxx- objektil tehtud korrektse käibemaksuarve, siis kostja selle ka tasub. Kostja pole nõus raha üle andma enne, kui on vastu saanud maksuõiguslikult korrektse algdokumendi. Kostja pole olnud nõus ega ole nõus ka tulevikus mistahes eraisikutele sularaha andmise „skeemiga“. Kostja kordas, et pole hageja seaduslike esindajatega eraviisiliselt lepingut sõlminud ega teinud mistahes kokkuleppeid nendele haltuura korras „mustalt“ sularahas maksmiseks. Kostjal on kõik sissenõutavaks muutunud kohustuse hageja ees tasunud. Hageja seisukohad on vastuolulised ja tõendamata. Hageja püüab kõrvale hiilida maksukohustustest ja tõmmata kostjat kelmuselaadsesse skeemi.
15.Puudub vaidlus, et hageja seaduslikud esindajad on sularaha saanud. Vaidlus puudutab vaid seda, millise kohustuse täitmiseks raha anti. Mitme kohustuste olemasolul on kostjal õigus määrata, millise kohustuse täitmiseks ta täitmise teeb. Kui Hageja väidab, et täitmine tuli lugeda teise kohustuse katteks, lasub tal selle väite tõendamise kohustus. Hageja ei ole esitanud selliseid tõendeid. Kostja juhatuse liige on expressis verbis väljendanud enda soovi A. V.B-le, et makstud sularaha arvestataks xx kinnistuga seotud arve tasumiseks xx tn teostatud tööde tasumise asemel juba enne maksekäsu edastamist V.B poolt. G.I vaidles saadud sularaha kasutusele vastu A. V.B-ga 26.07.2025 toimunud telefonikõne käigus kohe pärast K. K. poolt sularahas tasumisest teada saamist. Kui hageja soovib väita, et xxxxxobjektiga seoses tegutsesid juhatuse liikmed eraisikutena või et töid teostas muu ettevõtja, peab hageja esitama selle kohta tõendid. Kostja esitas tõendid selle kohta, et kostja oli peatöövõtja ja hageja alltöövõtja. Tellijaks oli K. K. , kes pöördus kostja poole hinnapakkumise saamiseks. Hinnapakkumises oli ekslikult kirjas xx 10, kuid edasisest kirjavahetuses on näha, et räägitakse selgelt tööde teostamisest xxxxx-. Kohtuistung
16.Hageja sõnul ei ole ta siiani kostjale arvet esitanud. Hageja ei selgitanud, miks ta pole siiani arvet esitanud. Kui nad lepivad kokku siis hageja esitab arve. Hageja ütles, et ta saab päeva jooksul arve esitada. Hageja selgitas, et lepiti kokku, et töö xx tänaval tehakse ettevõtte väliselt ja sularahas. K. K. lepiti kokku. Kaspar pöördus M. poole, et tule tee ära ja V.B ütles tulen teen mustalt. Haltuura ongi töö, mille eest arvet korrektselt ei esitata. Juuli keskpaigus muutus xx tn tööde nõue sissenõutavaks. Täpset kuupäeva hageja ei osanud öelda. Kostja ei öelnud otseselt, et esitage arve. Hageja hinnangul on ebaselge, mille eest kostja maksis. Teine äriühingu liige ei teinud seda tööd firma alt, vaid eraisikuna. V.B läks sinna kohale teiste masinatega, mis ei olnud ettevõtte omad. Pärast hagi vastuse saamist hageja arvet ei esitanud, sest arve ei olnud veel sissenõutavaks muutunud.
17.Kostja hagi õigeks ei võtnud. Kostja teatas, et pole nõus enne sentigi maksma, kui saab arve. Arvel peab olema kirjas, mis tööd tehti ja objekti nimed xxxx ja xxxx. Kostja sõnul ei saanud ta aru, et tegu ei olnud firma masinatega. Kostja arvestas juba MKM menetluses välja tollel hetkel õige riigilõivu ja viivise summa ja tasus selles ulatuses nõude ära, milles tunnistas oma võlgnevust xx kinnistu tööde eest.
18.Hageja teatas istungil, et tema nõudeks on 1754,45 eurot põhivõlgnevus ja viivis 10,73 eurot hagi esitamise seisuga, lisaks edasiulatuv viivis. Nõudeks oli arve 25026 tasumine. Menetluse käigus on selgunud, et kuna kostja väitis, et maksis sularahas maksed varasemate arvete katteks, siis järelikult on see võlgnevus hageja sõnul xxxx ja x eest. Hageja soovis asja sisulisel arutamisel nõude alust muuta, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata.
19.Kohus kuulas tunnistajatena ära K. K. ja K. K. .
20.Hageja oli seisukohal, et sularaha maksti xx tn tööde eest, sest xx tn tööde eest lepiti kokku teiste isikute vahel, mitte juhatuse liikmega. Ei arutatud, kas tegu oli füüsilise isikuga või ettevõttega. Hind oli 1800 eurot ja isegi rohkem, kuna käibemaks pidi juurde tulema. Ei arutatud ka seda, kas töid teostatakse firma alt või mitte. Hageja rõhutas, et seoses xx kinnistuga käisid arved ametlikult e-kirja teel. xx tn osas kirjalikku suhtlust polnud kellegi vahel. Samuti ei teatatud, et 1800 eurot oleks antud üle varasemate arvete katteks. Hageja ega tema juhatuse liikmed ei pidanud eeldama, et raha anti üle millegi muu eest, kui V.B ja K. K. vahel kokkulepitud töö eest.
21.Kostja jäi enda seisukoha juurde, et sularaha anti hageja juhatuse liikmetele ja see tuli arvata xx kinnistu arvete võlgnevuse katteks. K. K. ei pidanud kordagi võimalikuks käsitlust, et tema eraisikuna tegi pakkumise ja et ta ei maksa hagejale raha vaid V.Ble. Isegi kui V.B-d võisid seda arvata, siis pärast selgelt kõnelust G.I S. , ei saanud neil olla kahtlust, et raha anti üle kostja poolt. G.I helistas V.B-le ja nende kõne pikkus oli umbes pool tundi. G.I selgitas, mille eest raha oli ning hageja pidi hiljemalt maksekäsu kiirmenetluses aru saama, mille tarbeks see raha oli antud ja millist võlgnevust likvideeriti. Mõlemad pooled teadsid, et K. K. on kostja töötaja ja V.B polnud suvaline töötaja vaid hageja seaduslik esindaja. Hageja juhatuse liikmete tegevus on olnud äriühingu tegevusalas ja nad on varasemalt osutanud teenuseid. Varem pole probleemiks olnud, kuidas teenust osutatakse, kas eraisikuna või firmana ning nüüd äkki xx tn objektil tuli kostjal seda küsida. Hageja ei ole tõendanud, et xx tn tööd toimusid eraisikute vahel sõlmitud lepingu alusel. Kohtu põhjendused
22.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
23.Pooltel pole vaidlust järgmiste asjaolude üle: Hageja teostas suulise töövõtulepingu alusel kostjale teenuseid (roomikekskavaatori rent, kaeve-ja planeerimistööd) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vallas. Tööde teostamise ja kvaliteedi osas puuduvad vastuväited. Tööd on üle antud. xx kinnistul teostatud tööde eest esitas hageja kostjale 31.05.2025 arve nr 25018 (dtl 32) summas 1830 eurot ja 30.06.2025 arve nr 25026 (dtl 33) summas 3x,x eurot. Arvete sisu ja summade üle puuduvad vastuväited. Kostja on teinud hagejale järgmised maksed: ülekannetega 17.06.2025 1030 eurot, 23.06.2025 300 eurot, 03.07.2025 300 eurot ja 18.08.2025 244x,67 eurot, millest 20 eurot oli mõeldud hageja maksekäsu kiirmenetluse kuludele ja 70,77 eurot hageja maksekäsu kiirmenetluse riigilõivule (dtl 34-44).
Sularahas andis kostja töötaja K. K. hageja seaduslikele esindajatele A. V.Ble 600 eurot (21.07.2025) ja V.B-le 1200 eurot (24.07.2025 350 eurot ja 850 eurot) ehk kokku 1800 eurot. Aadressil xxxx ja xxxx, XXX tellisid kostjalt tööd kinnistute omanikud. Seoses töödega teostati kaevetöid. Tööde teostamise ja kvaliteedi osas puuduvad vastuväited ja tööd on tellijale üle antud.
24.Poolte vahel ei ole vaidlust tehingute õigusliku kvalifikatsiooni üle- tööd xx kinnistul, mille eest on kostjale esitatud arved, ja tööd xxxx ja xxxxxxxxxxxxx on tehtud töövõtuna. VÕS § 635 lg 1 sätestab: töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
25.Poolte vahel on vaidlus selles, kas xxxx ja x kinnistutel toimunud tööde osas leping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel (alltöövõtt) või oli leping sõlmitud V.B ja kostja töötaja K. K. kui eraisikute vahel. Pooltel on vaidlus ka selle üle, kas K. K. poolt hageja seaduslikele esindajatele A. ja V.B-le üleantud sularaha oli mõeldud xx kinnistul tehtud tööde eest tasumiseks või xxxx ja x kinnistutel tehtud tööde eest tasumiseks.
26.Hageja on esitanud oma nõude arvete nr 25018 ja 25026 alusel. Hageja sõnul on pärast kostja poolt tehtud ülekandeid arvetest tuleneva põhinõude jäägiks 1754,45 eurot. Kostja on seisukohal, et ta on arved nr 25018 ja 25026 hagejale tasunud ning hagejal puudub nendest arvetest tulenevalt nõue kostja vastu. Selleks, et oleks võimalik hinnata, kas nimetatud arvetest tulenevad nõuded on kostja poolt täidetud või mitte, tuleb tuvastada, kelle vahel oli sõlmitud xxxx ja x kinnistuga seotud töövõtuleping ning milliste hageja nõuete katteks oli K. K. poolt tasutud sularaha mõeldud.
27.1.Kohus leiab, et asja materjalide ja tunnistajate ütlustega on tõendatud asjaolu, et xxxx ja x kinnistuga seotud töövõtuleping, täpsemalt alltöövõtuleping, oli sõlmitud hageja ja kostja kui juriidiliste isikute vahel. Puudub vaidlus, et tööd xxxx kinnistul tellis kinnistu omaniku esindaja just kostjaltseda tõendavad istungil Keti Killi antud ütlused ja meilivahetus (dt lk 8x-x), mis sisaldas ka tööde hinnapakkumist, mis oli koostatud Matsakratt OÜ nimel. Tunnistaja ütluste kohaselt tellis ka naaber- xxxx omanik- tööd samalt firmalt kui nemad tööd juba tellinud olid. Tunnistaja sõnul tegutsesid mõlemal kinnistul samad mehed. Samuti puudub vaidlus, et xxxx ja xxxxxxxxxxxxx tegi hageja vaid osa hinnapakkumises märgitud töid: väljakaeve ja sellega seotud tööd. Tänavakivide ja hiljem ka väravate paigalduse jms teostasid Metsakratt OÜ töötajad. Seega oli tegemist alltöövõtuga.
27.2.Hageja väitel telliti ja teostati alltöövõtu tööd aga eraisikute vahelisel kokkuleppe alusel: hageja seadusliku esindaja A. V.B selgitas istungil, et tööd leppisid kokku V.B ja K. K. . Hageja väitel tuli K. K. jutuga, et V.B teeks tööd eraisikuna. Kostja selle väitega ei nõustunud. Kohus leiab, et hageja väide ei ole tõendamist leidnud. Esmalt märgib kohus, et kuna kinnistute omanikud tellisid tööd kostjalt kui juriidiliselt isikult, siis ei ole eluliselt usutav, et K. K. , kes oli küll kostja töötaja (dt lk 62), oleks tööd tellinud kui eraisik.
K. K.
ise seda tunnistajana antud ütlustes ka eitas: tema tegi tellijatele
hinnapakkumised, tema koos töölise Ivariga tegid ka kivide paigalduse. Tunnistaja kinnitas, et kokkuleppe V.B-ga väljakaeve ja selle hinna osas tegi ta firma alt. Kostja juhatuse liige pole vastu vaielnud sellele, et K. K. tellis kostja nimel tööd xx tn objektile ning aktsepteeris K. K. sellist tegevust. 27.3.Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et alltöövõtu kokkulepet tehes esines V.B kui eraisik, mitte kui hageja juhatuse liige so esindaja. Tunnistaja K. K. ütluste kohaselt teadis ta A. ja V.B kui Eneko Teenused OÜ esindajaid – firmad olid ka varem koostööd teinud. Tunnistaja kinnitas, et konkreetselt ta rääkis töödest V.B-ga ja seda, kas ta teeb töid eraisikuna või firmana, ei arutatud. Samas ei olnud ka juttu, et töid tehtaks n.ö mustalt. Tunnistaja kinnitas, et tema arusaama kohaselt oli tellijaks K. K. , peatöövõtjaks Metsakratt OÜ ja alltöövõtjaks Eneko Teenused OÜ. Kohus on seisukohal, et kui üks isik on suhelnud teise isikuga ärialaselt kui äriühingu juhatuse liige, siis võib teine isik ka edaspidi kokkuleppeid tehes eeldada, et see isik tegutseb jätkuvalt äriühingu esindajana, välja arvatud siis, kui see isik selgelt teatab, et ta esineb nüüd eraisikuna. Sellist teavitust V.B poolt ei ole kohtul õnnestunud tõendina näha ega ole see selgunud ka muudest kaudsetest tõenditest, mistõttu leiab kohus, et nii tunnistaja K. K. kui kostja seaduslik esindaja – juhatuse liige- võisid eeldada, et V.B teeb kokkuleppe ka sellel objektil tööde teostamiseks Eneko Teenused OÜ -na. Ebakohane on hageja märkus, et antud asjaolu pidanuks vastapoole esindaja ja tunnistaja järeldama masinatest, millega V.B tööd tegi. Kohus märgib ka, et hageja seisukohad on vastuolulised: hageja kinnitab, et K. K. tasus A. V.B-le nende tööde eest sularahas 600€ (kostja väitel anti raha üle 21.07.2025). Kui lähtuda hageja väitest, et lepingu tegi V.B kui eraisik ja tasumine oli just xx tn objekti tööde eest, siis tekib küsimus, miks võttis selle eest tasu vastu A. V.B. Kohtu hinnangul on hagejal siinkohal loogikaviga. Samamoodi on vastuoluline hageja väide, et kokkuleppe tegi K. K. kui eraisik. Kohus märgib, et kui kokkuleppe tööde teostamiseks V.B-ga teinud K. K. kui eraisik, on hageja esitanud oma nõude üldse vale isiku vastu.
27.4.Kohus leiab seega, et alltöövõtuleping tööde teostamiseks xxxx ja xxxxxxxxxxxxx sõlmiti hageja ja kostja vahel. Hagejal tekkis sellest tööde teostamise kohustus ja kostjal kohustus tööde eest tasuda. Kohus eelpool märkis, et tööde teostamise osas pooltel vaidlus puudub. Kostja on ka kinnitanud, et täidab tasumise kohustuse kohe, kui on saanud tööd eest arve.
28.1.Poolte vahel on peamine vaidlus aga selle üle, kas K. K. poolt sularahas 1800 euro üleandmine hageja seaduslikele esindajatele oli mõeldud arvetest nr 25018 ja 25026 tulenevate nõuete katteks või oli see mõeldud tasuks xx tn objektil tehtud tööde eest. Kuna raha üle andmise fakti osas pooltel vaidlus puudub, siis taandub vaidlus tegelikult küsimusele, kellel ja millal oli õigus määrata, millise kohustuse täimiseks on sularahas üle antud summad läinud.
28.2.VÕS § 88 lg 1 sätestab: kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha
või esemed üle antud või teenus osutatud. Sama paragrahvi lg 4 viitab, et võlgnikul on õigus täitmise järjekorda määrata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist.
28.3.Kohtus ei ole tõendamist leidnud, et raha üle andmise ajal (oli kolm üleandamise korda) oleks emb-kumb pool määranud, millise kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Tunnistaja K. K. ütluste kohaselt nõudis V.B telefonikõnes temalt raha tööde eest. Ei tunnistaja, V.B ega keegi teine leppinud enne raha üle andmist ega selle üle andmisel kokku ega arutanud, mille katteks sularaha 1800 eurot üle antakse. Tunnistaja ütluste kohaselt küsiti temalt vaid raha tasumist- kohtu hinnangul ei täpsustanud ka hageja esindajad ise, mille eest nad raha nõuavad. Fakt on see, et kostjal oli hagejale osaliselt täitmata ka varasem kohustus, mis tulenes arvetest 25018 ja 25026- tasumise tähtajad vastavalt 15.06 ja 14.07.2025.a. Istungil antud selgituste kohaselt said xxxx ja x tööd valmis juuli teises pooles – tunnistaja K. K. sõnul 21. juuliks, misjärel muutus tasumise kohustus sissenõutavaks vastavalt VÕS § 637 lg 3. Kostja väitel anti sularaha üle järgmiselt: 21.07 600€, 24.07 350€ ja 850€. Hageja ei ole raha üle andmise kuupäevi vaidlustanud. Seega andis K. K. tegelikult juba esimese osa üle päev enne xx tn tööde nõude sissenõutavaks muutumist. See oleks aga vastuolus VÕS § 88 lg 3.
28.4.Kohtu hinnangul ei läinud hagejale üle õigus ise määrata, millise kohustuse katteks ta saadud raha arvestab. Selline õigus olnuks tal VÕS § 88 lg 4 kohaselt. Kohus märgib, et hageja ei saanud seda õigus realiseerida, sest kostja seaduslik esindaja teatas mõistliku aja jooksul pärast tasumist hageja esindajale, et tema määrab tasutud summad varasema kohustuse, so xx kinnistu tööde eest esitatud arvete katteks. Nimelt selgitas kostja esindaja istungil, et tema ja hageja juhatuse liikme A. V.B vahel toimus 26.07.2025 sel teemal telefonikõne. Kõne toimumist kinnitab kõneeristus (dt lk 88). Kostja esindaja selgitas, et see toimus pärast seda kui ta sai teada sularaha tasumisest Kaspari poolt. Kostja esindaja on hageja esindajale saatnud muuhulgas 26.07.2025 ka sõnumi (dt lk 80), kus tauninud seda, et hageja seaduslik esindaja nõuab kostja võlga isikult, kellel pole võlgu oleva ettevõtte (ehk kostja) üle mingit finantsotsustusõigust, st isikult, kes pole kostja juhatuse liige. Seega on kostja esindaja selgelt hageja esindajale teada andud, et K. K. puudub õigus otsustada, millise kohustuse katteks raha üle antakse. Kohus leiab, et kostja esindaja tegi vastava teavituse- millise kohustuse katteks on summad arvestatud- § 88 lg 4 sätestatud mõistliku aja jooksul -2 päeva pärast tasumist. Seega ei tekkindu hagejal õigust ise täitmise järjekorda määrata. Samuti juhib kohus tähelepanu, et § 88 lg 4 õiguse kasutamisel pidanuks hageja ise tegema kostjale vastava teavituse (nimetaud lõike p 1), millele kostjal oli omakorda vastuväite esitamise õigus lähtudes lg 5. Selle kohta, et kostja oleks hagejat teavitanud, puuduvad tõendid. Kostja võis seda järeldada vaid maksekäsu avaldusest, mille hageja esitas juba 27.07.2025- so päev pärast kostja esindaja avaldust . Kostja vastuväidet nõudele maksekäsu menetluses saab ka käsitleda VÕS 88 lg 5 vastuväitena. Sellise vastuväite esitamisel loetakse, et just võlgnikul on õigus otsustada, millise kohustuse ta täidetuks loeb. Kohus selgitab siinkohal, kogu VÕS § 88 tuleneb põhimõte, et täitmise järjekorra üle otsustab eelkõige just võlgnik, mitte võlausaldaja. Kuigi käesolevalt ei ole kostja esindaja 26.07.2025 tahteavaldus tõendatud muude tõenditega kui vaid kõnede väljavõte, jääb n.ö viimane sõna siinkohal ikkagi võlgnikule. Kohus märgib, et
olukorras, kus ka kumbki kohustuse pool ei ole määranud, millise kohustuse katteks tuleb tasumine lugeda, loetaks see VÕS § 88 lg 6 p 1 alusel esmalt ikkagi esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmiseks. Arved 25018 ja 25026 olid muutnud sissenõutavaks enne kui xxxx ja x tehtud tööde tasumise kohustus, mistõttu saab ka siis kui kumbki pool ei ole täitmise järjekorda määranud, lugeda, et tasutud summad läksid just nende, s o varem sissenõutavaks muutunud arvete täitmiseks.
28.5.Kohus märgib, et xx tn tööde tasu suuruse osas tekkis pooltel istungil vaidlus ning summa suurus pole selge. Pooled on öelnud, et tasu suuruseks oli 1800 eurot, kuid ei osanud öelda, kas see summa on käibemaksuga või käibemaksuta. Samas on tunnistaja K. K. öelnud, et summale lisandub koparent koos käibemaksuga. Ka hageja sellele vastu ei vaielnud ning ütles, et hind oli 1800 eurot ja isegi rohkem. Seega võib väita, et xx tn tehtud tööde tasu võib olla isegi suurem kui 1800 eurot ning üleantud sularaha summa 1800 eurot ei tõenda kindlalt hageja väidet, et see raha oli antud xx tn tööde tasuks, kuna kokkulepitud tasu suurus kattus kokkulepitud hinnaga. Siinkohal on hageja seisukohtades jällegi vastuolu.
28.6.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et et K. K. poolt üle antud sularaha 1800 eurot ei saa lugeda xx tn tehtud tööde tasu katteks ja see tuleb lugeda varasem kohustuse: arvete 25018 ja 25026 katteks.
28.7.Kohus peab vajalikuks selgitada, et tasumise eesmärki ega kohustuste täitmise järjekorda ei muuda tasutud sularaha päritolu. Oluline ei ole, kas raha pärines kostja kontolt, kassast, K. K. enda säästudest või võttis ta selle laenuks nagu ta tunnistajana väitis. Nimetatud küsimus on kostja ja K. K. omavahelise õigussuhte küsimus ja ei puutu hageja ja kostja vahelisse suhtesse. Antud vaidluses on oluline vaid see, et K. K. tegi maksed hageja juhahtuse liikmetele sularahas.
29.Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda, et hageja nõue kostja vastu tuleneb seoses xx kinnistul tehtud töödega ning tööde eest esitatud arvetest nr 25018 ja 25026. Kuna kostja on teinud hagejale mitmeid makseid, hindab kohus, milline on põhinõude jääk ning sissenõutavaks muutunud viivis. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et kostja tehtud maksed polnud siiski piisavad kogu nõude täitmiseks. Poolte vahel pole kokkulepet ning kumbki pole tegelikult ka määranud, millise kohustuse osa (põhinõue või kõrvalnõuded) täitmiseks kostja ebapiisavad maksed tuleb arvestada. Seega lähtub kohus VÕS § 88 lg-st 6, mille kohaselt tuleb seega kostja makstud summadest tasuda esimesena kõige varem sissenõutavaks muutunud kohustust ehk arvet nr 25018 ning seejärel alles arvet nr 25026. VÕS § 88 lg 8 alusel tuleb makstud summadest esmalt katta sissenõutavaks muutunud viivis ja seejärel põhinõue. Viivist tuleb arvestada seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 lause 2), kuna poolte vahel puudus kokkulepe viivisemäära osas. 2x.1 Arve nr 25018 oli summas 1830 eurot ning arve maksetähtaeg oli 15.06.2025. 2x.1.1 Kostja maksis 17.06.2025 1030 eurot. Viivis nõudelt 1030 eurot perioodil 16.06.2025-17.06.2025 oli 1,12 eurot. Kostja makstud 1030 eurost tuleb esmalt katta viivis 1,12 eurot ning seejärel põhinõue 1028,88 eurot. Põhinõude jääk oli 801,12 eurot. 2x.1.2 Kostja maksis 23.06.2025 300 eurot. Viivist nõudelt 801,12 eurot perioodil 18.06.2025-23.06.2025 oli 1,47 eurot. Kostja makstud 300 eurost tuleb esmalt katta viivis 1,47 eurot ja seejärel põhinõue 2x,53 eurot. Põhinõude jääk oli 502,5x eurot.
2x.1.3 Kostja maksis 03.07.2025 300 eurot. Viivis nõudelt 502,5x eurot perioodil 24.06.2025-03.07.2025 oli 1,4x eurot. Kostja makstud 300 eurost tuleb esmalt katta viivis 1,4x eurot ning seejärel põhinõue 2x,51 eurot. Põhinõude jääk oli 204,08 eurot. 2x.1.4. Kostja maksis 21.07.2025 600 eurot. Viivis arve nr 25018 põhinõude jäägilt 204,08 eurot perioodil 04.07.2025-21.07.2025 oli 1,02 eurot. Kostja makstud 600 eurost tuli esmalt katta arve nr 25018 sissenõutavaks muutunud viivis 1,02 eurot ja põhinõude jääk 204,08 eurot. Sellega sai nimetatud arve tasutud. 2x.2 Arve nr 25026 oli summas 3x,x eurot ning arve maksetähtaeg oli 14.07.2025. 2x.2.1 Kostja maksis 21.07.2025 600 eurot, millest 205.10 arvestati arve nr 25018 lõplikuks täitmiseks. Arve 25026 põhinõudelt 3x,x eurot viivis oli perioodil 15.07.2025-21.07.2025 7,71 eurot. Kostja makstud summmast sai katta arve nr 25026 sissenõutavaks muutunud viivis 7,71 eurot ning seejärel põhinõue 387,1x eurot. Arve nr 25026 põhinõude jääk oli 3571,71 eurot. 2x.2.2 Kostja maksis 24.07.2025 1200 eurot. Viivis nõudelt 3571,71 eurolt perioodil 22.07.2025-24.07.2025 oli 2,x eurot. Kostja makstud 1200 eurost tuleb esmalt katta viivis 2,x eurot ja seejärel põhinõue 11x,02 eurot. Põhinõude jääk oli 2374,6x eurot. 2x.2.3 Kostja maksis 18.08.2025 244x,67 eurot, mille osas märkis, et 20 eurot on mõeldud hageja maksekäsu kiirmenetluse kulude ja 70,77 eurot riigilõivu katteks. Hageja nõude tasumiseks oli seega mõeldud 2358,x eurot. Viivis nõudelt 2374,6x eurot perioodil 25.07.2025-18.08.2025 oli 16,51 eurot. Kostja makstud 2358,x eurost tuleb esmalt katta viivis 16,51 eurot ja seejärel põhinõue 2342,3x eurot. Seega on kostjal tasumata arve 25026 alusel põhinõue 32,30 eurot, mis saab olla ka hageja nõudeks.
28.Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras põhinõudelt kuni hagi esitamiseni 0x.0x.2025. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist kuna kostja on põhinõude maksetega viivitanud. Hageja põhinõude jääk on 32,30 eurot. Viivis sellelt on alates 1x.08.2025-0x.0x.2025 0,20 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
29.Hageja nõuab ka täiendavat viivist hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Täiendava viivise nõue on põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et täiendava viivise nõue tuleb rahuldada.
30.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 32,30 eurot, hagi esitamise seisuga 0x.0x.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 0,20 eurot ning põhinõudelt 32,30 eurot viivise seadusjärgses määras alates 10.0x.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
31.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
32.Hagi rahuldamise määr on 1,8%. Kohus on seisukohal, et sellises määras hagi rahuldamine on sisuliselt võrdne hagi rahuldamata jätmisega- hagi rahuldamise summa koguneb peamiselt viivise arvestamata jätmisest ja ebaõigest arvestamisest. Kohus leiab, et seetõttu tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus leiab, et menetluskulude hageja kanda jätmine on põhjendatud muuhulgas ka asjaoluga, et kostja on juba esimeses vastuses hagile viidanud, et hageja pole esitanud arvet teise lepingu (xxxx ja x tööd) alusel. Kohtule arusaamatul põhjusel on aga hageja kuni kohtuistungini arve esitamist ignoreerinud. Kohu on arvamusel, et arve esitamisel oleks kogu vaidlus lahenenud oluliselt kiiremini ja seega ka väiksemate kuludega. Kohtu hinnangul on hageja enda ebamõistlik käitumine äritegevuses toonud kaasa suuremad kohtukulud kui need olnud tegelikult vajalikud.
33.Pooled esitasid menetluskulude nimekirjad kohtule.
34.Hageja nimekirja kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 2388 eurot. Nimetatud kulud koosnevad riigilõivust 315€ ja õigusabikulust 2073€, millele lisandub käibemaks: esindaja on ostutanud hagejale õigusabi 11.31 tundi tunnihinnaga 180€. Istungil osalemine on hagejal esindaja lisanud tasu taotlusesse
35.Kostja esitatud nimekirja kohaselt on kostjal seoses menetlusega kulusid kokku 1554 eurot. Summa on ilma käibemaksuta. Menetluskulu koosneb õigusabikulust ajaga 11,1 tundi, tunnihinnaga 140€. Istungil palus lisada kirjalikult esitatud taotlusele ka istungil tasu istungil osalemise eest. Kohtuistung kestis 1 tund 46 minutit. Seega on tasu istungil osalemise eest 256.17€.
36.Hageja esitas kostja kulude taotluse osas seisukoha, milles leidis, et kostja esindaja tegevused on osaliselt olnud ebavajalikud: büroosisesed nõupidamised, kohtupraktika otsimine ja telefonivestlused esindatavaga- sellise ajakulu arvestamine eraldi menetluskuluna ei ole põhjendatud. Üldjuhul peaks menetlustoimingute väljundiks olema kohtule esitatav menetlusdokument.
37.Pooled on esitanud taotlused õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p 1 ja p 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud.
38.TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
39.Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Kuna kohus jätab hageja kulud tema enda kanda, siis ei hinda kohus hageja menetluskulusid sisuliselt.
40.Kohus leiab, et kostja esindaja kulud on põhjendatud- tasu taotluses märgitud aeg on vastavuses asja mahu ja keerukuse ning esindaja poolt kohtule esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Kohus leiab, et kohtupraktika analüüs ja suhtlemine kliendiga on kohtule esitatava menetlusdokumendi koostamiseks vajalikud tegevused. Oluline on aga selle ajaline proportsioon kogutegevusest- suhtlus kliendiga või büroosisene nõupidamine saab siiski moodustada vaid teatud väikese osas õigusabile kulunud ajast. Käesolevalt on esindajal sellised tegevusi kogumahust siiski marginaalses ulatuses (kahes positsioonis), Õiguspraktikaga tutvumine on aga märgitud said esmase vastuse koostamise juurde- see on ilmselgelt vajalik, et end viia kurssi antud valdkonnas viimasel ajal tehtud lahenditega. Kohus ei leia, et kostja esindaja kulutatud aeg oleks ebamõistlik või – vajalik.
41.Kohtu hinnangul vastab kostja esindaja tunnitasu määr kohalikule keskmisel turuhinnale antud valdkonnas. Kohus märgib siinkohal, et seda tõendab asjaolu, et hageja esindaja tunnitasu määr on isegi kõrgem.
42.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt välja mõista kostja kulud õigusbaile kokku summas 1810.17 eurot.
43.Kostja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.