lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-10628/9

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 22.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-10628/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1130
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-26-10628

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2026.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

X hagi Yi vastu abielu lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

15. juuni 2026

Menetlusosalised

Hageja:

X (ik XXX, elukoht xxx; e-post: xxx)

Kostja:

Y (ik XXX, elukoht: xxx; e-post xxx)

RESOLUTSIOON

Rahuldada X hagi.

2.Lahutada X ja Yi abielu, mis on sõlmitud XXX XXX XXX vaimuliku W poolt 25.07.2020.a ja mille kohta on tehtud kanne nr XXX.

Jätta Xle pärast abielu lahutamist perekonnanimi „X“.

4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5.Jõustunud kohtuotsus saata Jõhvi Vallavalitsusele tegemiseks.

perekonnaseisutoimingute

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 22.07.20262-26-7331/8Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20262-26-9748/30Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 19.07.20262-25-17026/20Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 16.07.20262-26-106869/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
1.X esitas 13.05.2026.a. Viru Maakohtule hagi Yi vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted märtsis 2025. Eraldi asuti elama augustis 2025.a. Hageja tundis end emotsionaalselt ja füüsiliselt ohustatuna. X sõnul ei ole abikaasa nõus lahutama, kuid tema ei näe enam mõtet ega võimalust abielu jätkata.
2.Kohtuistungil jäi X abielu lahutamise nõude juurde ja kinnitas, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning neid taastada ei soovi ega pea võimalikuks. Hageja sõnul alandas abikaasa tema tundeid, emotsioonidest rääkides neid lihtsalt ignoreeriti. Hagejal on igasugune usaldus kostja vastu kadunud. Abielus tundis hageja end emotsionaalselt ohustatuna, oli ka füüsiline moment. X sõnul oli poolte suhe konfliktne algusest peale, so 2020. aastast. Leppimisaega ega perenõustamist ei soovi.
3.19.06.2026 esitas X täiendava seisukoha. Hageja ei nõustu kostja väidetega, et hageja suhtes füüsilise jõu kasutamine oli vajalik enesekaitseks. Konflikti ajal ei kujutanud hageja endast ohtu kostja turvalisusele, vaid püüdis olukorrast eemalduda. Samuti ei nõustu hageja kostja väitega, et tema emotsionaalsed reaktsioonid tekkisid põhjuseta. Konfliktide ajal kasutas kostja hageja suhtes solvavaid ja alandavaid väljendeid ning provotseeris konflikti eskaleerumist. X ei nõustu ka väitega, et poolte suhted olid viimase aasta jooksul head. Suhtlus oli minimaalne ning hageja vältis sageli probleemide arutamist ja oma arvamuse väljendamist, et ennetada võimalikke konflikte. Pikaajaline konfliktne suhe on mõjutanud negatiivselt hageja emotsionaalset ja füüsilist tervist. Usaldus kostja vastu on lõplikult kadunud. Toimunud sündmusi arvestades ei näe X võimalust usalduse taastamiseks ega abielusuhete jätkamiseks ning peab lepitamist võimatuks. Hageja kinnitab, et soov abielu lahutada on lõplik ja läbimõeldud. Hageja ei näe võimalust perekondlike suhete taastamiseks ning pereteraapia ega lepitamismenetlus ei muudaks seda otsust.

KOSTJA VASTUVÄITED

4.Kostja Y ei nõustunud 15.06.2026 kohtuistungil abielu lahutamisega. Kostja leiab, et on võimalik abielusuhted taastada kui võimaldada pooltel psühholoogilist abi või nõustamist. Kostja kinnitas, et pooled elavad eraldi, kuid suhtlevad iga päev messengeri või smside kaudu. Mingisugust vaenu poolte vahel ei ole, kuigi kostja teab, et hageja on tema peale solvunud. Kostja leiab, et kõike on võimalik veel parandada. Kostja annab endale aru, et ei ole olnud ideaalne abikaasa, võibolla ei ütle alati nii nagu meeldiks abikaasale, või ei ole reaktsioonid tema tunnetele sellised, nagu meeldinuks abikaasale. Eraldi elamise perioodil ongi abikaasa poolne solvumine takistanud oma suhetest omavahel rääkimast. Kostja möönab, et see solvumine on tekkinud ja kogunenud pika aja jooksul. Kostja peab enda veaks seda, et on püüdnud ise asja lahendada ja mitte kõrvalist abi otsida, aga pole osanud lahendada. Leiab, et kui pooltega tegeleks psühholoog, oleks kõike võimalik parandada. Erinevad iseloomud ja erinev kasvatus takistavad kostja arvates konflikti lahendamist. Siiski näeb kostja võimalust suhete parandamiseks kuivõrd tunneb oma abikaasat. Kostja kinnitab, et poolte vahel on palju arusaamatusi, mida sooviks

isiklikult arutada, Kostja leiab, et rünnanud ja alandanud ta abikaasat ei ole, see oli pigem kaitsereaktsioon tema emotsioonidele. Siiski ühel korral füüsiliselt lõi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi 2. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

6.X kinnitas, et tema otsus on kindel, suhete taastamise soovi tal ei ole ning abielu säilitamise võimalust ei näe, lepitusmenetluses ja perenõustamisel mõtet ei ole. Hagejal on kostja vastu igasugune usaldus kadunud, pikaajaline konfliktne suhe on kahjustanud tema vaimset ja füüsilist tervist. Y soovis, et kohus annaks leppimisaja ja suunaks pooled perelepitusse. Kostja hinnangul oleks psühholoogi abiga võimalik suhted taastada. Kohtu hinnangul on abielu säilitamine mõeldav olukorras, kus mõlemad pooled peavad abielusuhete taastamist / säilitamist vähemalt võimalikuks. Olukorras, kus ühe abikaasa soov/otsus abielu lõpetada on kaalutletud ja kindel ning abielusuhete taastamise võimalust ei näe, on kohtu hinnangul leppimisaja andmine või perenõustamine edulootuseta. X kinnitusel on poolte abielu praktiliselt abiellumisest alates olnud konfliktne, abikaasa on ignoreerinud tema tundeid, emotsioone, alandanud ja solvanud teda. Kostja kinnitas ka seda, et on ühel korral abikaasat füüsiliselt väärkohelnud. Kohus on seisukohal, et ei saa kedagi sundida jätkama vägivaldset (sh vaimselt vägivaldset) suhet. X kinnitusel tähendas tema jaoks ühisest elukohast välja kolimine abielu lõppu ning ühe aasta ja kolme kuu vältel ei ole midagi muutunud. Hageja sõnul ei soovi ta kostjaga suhelda, ei soovi oma arvamust avaldada ega midagi arutada, et vältida võimalikke konflikte. Kui üks pooltest peab ennast pidevalt alla suruma selleks, et mitte ärritada teist, ei ole see toimiv suhe ning sellise vaimse terrori „venitamine“ on põhjendamatu. Kohus on seisukohal, et abikaasat (hagejat) ei saa sundida taluma suhet, mille paranemise ja jätkamise võimalust ta ei näe. Y leiab, et psühholoogi abiga oleks võimalik suhteid parandada. Samas üle aasta on pooled elanud eraldi ning suhete paranemist pole toimunud. Pooled vahetavad küll sõnumeid, kuid vahetut suhtlust ei ole. Kohtule jäi poolte ärakuulamisel mulje, et kostja ei taha endale tunnistada seda, et abielusuhted on lõppenud ega teadvusta ka abielusuhete purunemise põhjuseid. Selleks, et perenõustamisel oleks positiivne tulem, peavad seda mõlemad abikaasad pidama vähemalt võimalikuks. Kui üks abikaasadest ei pea mingisugust nõustamist / lepitamist

võimalikuks ega vajalikuks ning välistab suhete jätkamise võimaluse, on kohtu hinnangul abielu pöördumatult lõppenud. Kohus lahutab poolte abielu.

7.Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kohtuistungil märkis X, et pärast abielu lahutamist soovib ta endale jätta senise perekonnanime „X“.

Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

Menetluskulude jaotus

9.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 15.07.20262-26-9808/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja