2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud D.S kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Sergei D.R (hageja) esitas 09.01.2024 Harju Maakohtule D.S (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 1275,80 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt tuvastati väärteomenetluses, et kostja kriimustas 24.10.2022 ajavahemikul 08.12–08.13 aadressil Mahtra 50, Tallinn mootorsõidukit Jeep registreerimisnumbrimärgiga XXXXXX. Kostja tekitas hagejale kahju 1275,80 eurot, mis seisneb sõiduki remondikuludes. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ei tõendanud, et ta on sõiduki omanik ega kahju tegelikku suurust. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 602 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
3.1.Otsuse kohaselt on hageja nõue põhjendatud osaliselt, s.o 602 euro ulatuses. Arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et pooled ei nõustunud asjas tegema kompromissi, jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
4.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas. Kostja palub uue otsusega jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või alternatiivselt jätta menetluskulud hageja kanda.
4.1.Kaebuse kohaselt tulnuks kulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Maakohtu põhjendused ei ole piisavad ja on vastuolulised. Otsusest ei nähtu põhjendusi selle kohta, kuidas kaalutlusõigust sisustati ja missugustel kaalutlustel langetas maakohus enda valiku mitme TsMS § 163 lg 1 järgi võimaliku menetluskulude jaotusviisi vahel.
4.2.Alternatiivselt tuleb kulud jätta hageja kanda TsMS § 163 lg 2 alusel. Maakohus ei ole kostja sellekohast taotlust hinnanud. Kostja tegi 21.10.2025 hagejale kompromissettepanku, millega nõustus maksma hagejale 650 eurot. Hageja keeldus sellest. Hagi rahuldati osaliselt ja ulatuses, mis sisuliselt kattus kostja kompromissettepanekuga.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
6.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse üksnes menetluskulude jaotuse osas. Osas, millega maakohus
2-24-353 hagi osaliselt rahuldas, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud ja selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause alusel jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib seega apellatsioonkaebuse põhjendatust üksnes menetluskulude jaotuse kindlaksmääramist puudutavas osas.
7.Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.
8.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Viidatud sätte alusel võib kohus otsustada, et pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades, jaotada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta need täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Säte eeldab kohtult kaalutlusõiguse teostamist eesmärgiga tagada kõiki asjaolusid arvestades menetluskulude õiglane jaotamine. Seejuures on TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud kulude jaotamise viisid põhimõtteliselt võrdse kaaluga (seadus ei sätesta kohtule nende jaotusviiside vahel valiku tegemiseks siduvat ega ka soovituslikku järjekorda) (vt ka RKTKo 20.12.2022, 2-19-2709/212, p 12–13). TsMS § 163 lg 2 näeb ette, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Säte kohaldub ka olukorras, kus kompromissiettepaneku teeb kohus. Ka TsMS § 163 lg 2 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus. Ringkonnakohus saab maakohtu TsMS § 163 alusel tehtud kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohtu kulujaotus on asjaolusid arvestades õiglane ning apellatsioonkaebuse väited ei võimalda asuda teisele seisukohale. Vastuseks kostja väidetele märgib kolleegium järgmist.
9.1.Iseenesest on õige, et kostja tegi hagejale kompromissipakkumise, mis oli samas suurusjärgus kahjuhüvitisega, mille kohus otsusega kostjalt välja mõistis. Asja materjalist nähtub aga, et maakohus tegi enne seda, 20.10.2025 pooltele omapoolse ettepaneku kompromissi sõlmimiseks selliselt, et kostja tasub hagejale 800 eurot ja pool riigilõivust. Maakohus tugines ettepaneku tegemisel asja materjalidele, tuues välja asjaolud ja kohtule esitatud tõendid. Kohtu ettepanekuga hageja nõustus. Olukorras, kus hageja oli kohtu tehtud ettepanekuga nõus, oleks hagejale kostja ettepanekuga mittenõustumise etteheitmine ebaõiglane. Kuna maakohus rahuldas hagi 47% ulatuses, s.o ligikaudu pooles ulatuses, ei ole kohtule etteheidetav ka menetluskulude poolte endi kanda jätmine.
9.2.Kuna TsMS § 163 lg-te 1 ja 2 eesmärk on tagada õiglane menetluskulude jaotus, ei ole alust heita maakohtule ette TsMS § 163 lg 2 kohaldamata jätmist, kui maakohtu hinnangul võimaldas ka TsMS § 163 lg 1 jaotada menetluskulud õiglaselt (vt ka RKTKo 20.12.2022, 219-2709/212, p 12). Seejuures arvestas maakohus ka TsMS § 163 lg-s 2 sätestatut, kui märkis, et kompromissiga, s.o ühe või teisega kumbki pooltest ei nõustunud.
2-24-353
10.Eeltoodut arvestades ei anna apellatsioonkaebuse väited ringkonnakohtule alust maakohtu kaalutlusotsuse muutmiseks ja apellatsioonkaebus on seetõttu perspektiivitu, s.t seda ei oleks võimalik rahuldada. Kohus keeldub seetõttu kaebuse menetlusse võtmisest.
11.TsMS § 638 lg 4 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta kaebust vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel, koosmõjus § 639 lg-ga 1, kaebuse esitaja s.o kostja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda hagejale seisukoha esitamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud.
13.Ringkonnakohus selgitab, et kostjal on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arvelduskontole tuleb lõiv tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.