lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-9722/10

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval · 26.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Kohtuasja number
2-26-9722/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
860
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-26-9722

Tsiviilasi

L. P. hagi O. P. vastu abielu lahutamiseks

Menetlustoiming

Asja lahendamine, istungimenetlus

Hagi hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: L. P., isikukood XXX Kostja: O. P., isikukood XXX

Kohtuistungi aeg

XXX

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada L. P. hagi O. P. vastu abielu lahutamiseks.
2.Lahutada L. P. (isikukood: XXX) ja O. P. (isikukood XXX) abielu, mis sõlmiti XXX Pärnu Linnavalitsuses.
3.Jätta abielu lahutamisel L. P. perekonnanimeks O. P..
4.Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.
5.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
6.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 22.07.20262-26-7331/8Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20262-26-9748/30Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 19.07.20262-25-17026/20Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 16.07.20262-26-106869/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.

2-26-9722

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.L. P. esitas 30.04.2026 kohtule hagiavalduse O. P. vastu abielu lahutamiseks. Hageja sõnul on poolte abielulised suhted lõppenud ning kostjal on lähenemiskeeld hageja suhtes.
2.Kostja O. P. esitas esialgu kohtule vastuse, et on nõus abielu lahutama perekonnaseisuametis, kuid võttis oma nõusoleku 20.05.2026 seisukohas tagasi.
3.XXX toimunud kohtuistungil jäi hageja enda hagiavalduse juurde ja soovib abielu lahutada. L. P. selgitas, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja ta ei näe võimalust abielu jätkata. Hetkel soovis hageja jätta enda perekonnanimi samaks ning hiljem lubas tegeleda nime vahetusega. Menetluskulu palus hageja jätta kostja kanda. Kostja O. P. vaidles hagile vastu. Kostja märkis, et hageja on esitanud hagis tõele mittevastavaid väiteid. Tema ei ole hageja teadmata teda jälitanud, selgusetu on ühisvara jagamine ning lisaks on hageja tema tagant varastanud. Kohus selgitas kostjale, et soovi korral on võimalus kostjal esitada eraldi hagiavaldus ühisvara jagamiseks, väidetava vargusega tegeleb politsei. O. P. ei olnud nõus lahutusega, soovis abielulisi suhteid jätkata, kuid samas ei osanud kohtu küsimusele vastata, kuidas kostja näeks selleks võimalust. O. P. selgitas, et kui kohus peaks abielu lahutama, ei nõustu ta sellega, et L. P.-le jääks tema perekonnanimi, samuti peaksid kõik kulud jääma hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama.
5.PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
6.Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7.Rahavastikuregistri päringust nähtub, et poolte abielu on registreeritud XXX Pärnu Linnavalitsuses. Kohus jõudis hageja ja kostja esitatu ning ärakuulamise põhjal veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, sest nende abielulist kooselu ei ole enam ning on alust arvata, et nad kooselu ei taasta. Kostjale on hageja suhtes kohaldatud ka kriminaalasja raames lähenemiskeeld. Kohus ei näe antud asjas ilmseid asjaolusid, millest tulenevalt võiks kohus järeldada, et abielu oleks võimalik taastada. Kostja on küll istungil väitnud, et armastab oma naist, kuid ei ole kohtule suutnud veenvalt selgitada, kuidas ta näeb üldse ette abieluliste suhete taastamist. Istungil kostja poolt väljendatud suhtumine hagejasse ja kostja poolt toodud vastuväited hagile ilmestasid kohtu hinnangul asjaolu, et suhtumine ei ole kohane abikaasale, kes südamest sooviks abieluliste suhete jätkumist. Põhjendused abielu lahutusega mittenõustumise kohta, s.o et enne tuleb lahendada ühisvara jagamine ning politseis olevad kriminaalmenetlused, ei ole asjakohased. Kohus selgitas istungil kostjale, et antud menetluses lahendab kohus abielu lahutamise nõuet ning

2-26-9722 kohus peab tuvastama, kas abielulised suhted on lõppenud ja kas nende taastamine on võimalik või mitte, ühisvara jagamiseks saab kostja esitada eraldi hagi ning politseis pooleli olevad menetlused ei puutu käesolevasse vaidlusesse. Kohus lisab, et antud juhul ei saa kohtu otsustuse aluseks abielu lahutada asjaolu, kas lähenemiskeeld kostja suhtes on kohaldatud alusetult või mitte ning kohus ei tuvasta asjaolusid, mis kuuluvad tuvastamisele kriminaalasjade raames, vaid kohus on kõiki asjaolusid ja istungil vahetult saadud kogemust isikute ärakuulamisel koostoimes hindamisel tuvastanud, et abielulised suhted on lõppenud ja abieluliste suhete taastamine ei ole antud asjas poolte vahel ilmselt võimalik.

8.Lähtudes eelnevast, tuleb kohtuotsusega lahutada poolte vahel sõlmitud abielu. Hageja taotlusel jätab kohus lahutamisjärgselt tema perekonnanimeks O. P.. Kohus selgitab kostjale, et ei saa kohustada hagejat muutma oma perekonnanime. Pealegi on hageja märkinud kohtuistungil, et tegeleb nime vahetamise küsimusega eraldi hilisemalt.

Menetluskulud

9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 10.TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja on esitanud taotluse mõista menetluskulud välja kostjalt, kuid kohus ei näe aluseid kalduda seaduses sätetatud menetluskulude jaotusest kõrvale. Sellest lähtuvalt, jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud) Brigitta Mõttus kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 15.07.20262-26-9808/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja