Hageja: Hekler Industrial HR OÜ (14009447), lepinguline esindaja A K Kostja: Rivest OÜ (12511987), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan Kers
Hekler Industrial HR OÜ hagi Rivest OÜ vastu 7270,87 saamiseks
RESOLUTSIOON:
1.Jätta hageja 31.10.2024 vastuväide rahuldamata.
2.Hagi rahuldada ja mõista Rivest OÜ-lt Hekler Industrial HR OÜ kasuks põhivõlg 7270,87 eurot.
3.Jätta kõik poolte menetluskulud kostja kanda ja mõista Rivest OÜ-lt Hekler Industrial HR OÜ kasuks välja menetluskulu 3845 eurot.
4.Rivest OÜ-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Hekler Industrial HR OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Kohus võttis hagi menetlusse 30.11.2023 määrusega, märkides tsiviilasja hinnaks 9297,96 eurot. Hageja võttis (29.01. ja 30.01.2024) osaliselt nõude tagasi, sest kostja rahuldas pärast hagi esitamist hageja nõude osaliselt (summas 2002,73 eurot). Kohus määras TsMS § 136 alusel 01.02.2024 määruses tsiviilasja hinnaks 7270,87 eurot ning märkis, et menetleb tsiviilasjas 2-23-8580 hageja nõuet mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 7270,87 eurot. Seetõttu ei hinda ja analüüsi kohus käesolevas
menetluses poolte viivisnõudega seotud väiteid ja esitatud arvestust ning tõendeid (dtl 7980).
2.Kohus jätab rahuldamata hageja 31.10.2024 vastuväite, kuna kostja poolt tõendite esitamine ei põhjustanud menetluse venimist ning hagejal oli võimalik esitada tõenditele seisukoht. Kohus võtab kostja 16.10.2024 esitatud tõendid asja materjalide juurde ja hindab neid otsuses. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
3.Pooled sõlmisid 05.11.2022 tööjõurendilepingu. Hageja andis töölepingulised töötajad kostja Rivest OÜ kasutusse tasu eest 14 eurot tund. Teenustasule lisandus vastavalt lepingu punktile 3.2. arve esitamisel käibemaks. Vastavalt lepingu p 3.4. kohustus kostja tasuma renditööjõu kasutamise eest arve hageja kontole igakuiselt, hiljemalt teenuse osutamise kuule järgneva kalendrikuu 15. kuupäevaks.
4.Kostja kasutas hageja töötajaid alates novembrist 2022 kuni aprillini 2023. Kostja tasus tööjõurendi teenuse ees kuni 2023 veebruarini (kaasa arvatud). Kostja ei ole vastu vaielnud hageja tööjõurendi tundidele ja arvetes kajastatud teenustasu suurusele, kuid on keeldunud arveid tasumast.
5.Kostjal on tasumata arved, mille hageja esitas kostjale märtsis 2023 osutatud teenuse eest kokku 362 tunni eest (arve nr 3521 koos käibemaksuga 6081,60 eurot) ja aprillis 2023 osutatud teenuse eest kokku 130 tunni eest (arve nr 3696 koos käibemaksuga 2184 eurot). Seega jättis kostja hagejale tasumata tööjõurenditeenuse eest 8265,60 eurot.
6.Kostja väidab, et tal on hageja vastu nõue, mis tuleneb hageja renditöötaja poolt kahju tekitamisest kostja ehitusobjektil ja kostja on oma nõude tasaarvestanud hageja nõudega. Hageja kostja tasaarvestust ei tunnista. Kostja ei saa tasaarvestada nõuet, millele hageja saab esitada vastuväiteid (VÕS § 200 lg 4).
7.Kostja väidab, et hageja maaler põhjustas tõstuki kasutamisel kahju isotermilistele ehituspaneelidele ja lao uksele. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kahju oleks tekkinud ja et kahju oleks põhjustatud hageja töötaja tegevuse tagajärjel või teo ja tagajärje vahel oleks põhjuslik seos. Samuti ei ole tõendatud kahju suurus. Kooskõlas lepingu punktiga 4.2.8. vahendas hageja kostjale maalreid paigaldusjärgsete värviparanduste teostamise eesmärgil. Seega ei saanud nende töö tagajärjel tekkida kostja väidetud (mootorsõidukiga sõitmisel tekitatud) kahjustusi. Hageja poolt kostja kasutusse antud renditöötajad olid maalrid, kelle pädevusse ja ülesannete hulka ei kuulunud tõstukite kasutamine ning nendel töötajatel puudus ka vastav väljaõpe. Seega vastutab poolte vahelise lepingu p 4.2. kohaselt renditöötajate kasutamise kahjuliku tagajärje eest kostja, kui kostja andis töötajatele tööülesandeid ja juhiseid, mis ei vastanud renditöötaja pädevusele ja väljaõppele. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidleb hagile kogu ulatuses vastu ega tunnista hageja nõudeid.
9.Kostja teavitas 15.11.2022 e-kirjaga kahjujuhtumist. Hageja töötaja sõitis tõstukiga värvimistööde ajal sandwich-paneelide pakile otsa. 01.12.2022 e-kirjaga teavitas kostja järjekordsetest kahjujuhtumitest – taaskord sõitis hageja töötaja otsa paneelide pakile ning hoone uksele. 02.12.2022 e-kirjaga avaldas hageja kahetsust, et tema töötaja on kahju põhjustanud ja palus teada anda, kui kahju ulatus on kindlaks tehtud ning kostja pakkus asendustöötajat, et vältida tulevikus kahju tekkimist. Seega ei olnud 2022 detsembris poolte vahel vaidlust kahju tekitamise asjaoludes ega vastutuses. 27.12.2022 e-kirjaga andis kostja teada, et maksab küll jooksva kuu arve, kuid tegeleb kahjude ulatuse kindlakstegemisega. Samuti teatas kostja, et kui kulud selguvad, tuleb need tasaarvestada tulevikus hageja esitatavate arvetega. 03.04.2023 saatis hageja arve tööjõurendi kasutamise eest märtsikuus summas 6081,60 eurot ja 26.04.2023 e-kirjaga andis kostja teada, et tegeleb kahjunõude ulatuse kindlakstegemisega. 02.05.2023 edastas xx OÜ
meeldetuletuse, justkui oleks kostjal hageja ees võlgnevus. 22.05.2023 edastas kostja nõudekirja koos tõenditega, selgitamaks kostja tasaarveldatava nõude nii faktilist kui õiguslikku poolt. 11.07.2023 esitas kostja lõpliku kahju hüvitamise nõude ja tasaarvestusavalduse, kuna selleks hetkeks oli kahju ulatus selgunud. Tasaarvestuse tulemusena oli kostja kohustuse suurus 2002,73 eurot, mille kostja tasus 09.10.2023.
10.Kostja leiab, et poolte vahel on tegemist kolmepoolse õigussuhtega, kus hageja kui tööandja ning kasutajaettevõtja (kostja) vahel on sõlmitud võlaõiguslik leping ning töötajatel omakorda hagejaga tööleping. Seega töötab renditöötaja sellises suhtes kolmanda isiku juures olemata temaga otseselt õiguslikult seotud. Sellest tulenevalt ei ole töötajal kostja ees töösuhtest tulenevaid kohustusi, sh tööandjale töökohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustust. Kooskõlas TLS § 76 lõikega 1 on töökohustuste rikkumisel kostjal õigus pöörduda kahju hüvitamise nõudega üksnes hageja kui tööandja poole ning hagejal on kohustus enda töötajate tekitatud kahju hüvitada. Seejuures ei kohaldu pooltevahelises suhtes töötaja varalise vastutuse regulatsioonist tulenevad piirangud. Hageja töötaja (xxx) põhjustas kolme juhtumiga (14.11.2022 ja kahel korral 01.12.2022) kostjale paneelide ning uste kahjustamisega kahju. 02.12.2022 e-kirjaga hageja ka tunnistas enda töötaja tekitatud kahju ning vahetas vastava töötaja välja. Järelikult ei vastanud antud renditöötaja oskused nõuetele, sest p 4.3.3 kohaselt poleks vastasel juhul olnud töötaja vahetamise eeldused täidetud. Kahjujuhtumid ja nendega seotud tõendid on hagejale esitatud. Kahju tekitamisega on töötaja rikkunud nii vara kahjustamisest hoidumise kui ka hoolsuskohustust. Seejuures on tegu toime pandud mitmel korral ühe ja sama töötaja poolt, mis viitab kahju tekitamise tahtlusele või vähemalt raskele hooletusele.
11.Xxx AS edastas 03.05.2023 töötaja rikutud paneelide kalkulatsiooni. Kokku rikuti kahe paki jagu paneele (14.11.2022 ja 01.12.2022). Nendest osad paneelid sai Xxx OÜ paika, kuid sellega kaasnes lisakulu tehnikale ja ajaliselt töömeestele. Teine osa paneele tuli asendada uutega. Seega on töötaja tekitatud kahju summas 4862,87 eurot. Lisaks sellele on klient kandnud seoses hageja esindaja alusetute ähvarduste, maksehäire avaldamisega, nõudekirjade, pankrotihoiatuste jne kohtueelseid õigusabikulusid kokku 1400 eurot. Eelnevast tulenevalt on kostja nõue hageja töötaja tekitatud kahju ning õigusabikuludega seonduvalt kokku summas 6262,87 eurot. Hageja nõuab kostjalt kokku 8265,60 euro tasumist (st märts 6 081,60 eurot ja aprill 2184 eurot). Vastavate arvete osas vaidlus puudub. Kostja on aga oma nõudega hageja nõude 6262,87 euro ulatuses tasaarvestanud ning saatnud mitmel korral ka vastava tasaarvestusavalduse. Seega on hageja nõue täies ulatuses lõppenud: 8265,60 (hageja nõue) – 6262,87 (kostja nõue) – 2002,73 (kostja poolt tasutu) = 0. Maakohtu otsuse põhjendused
12.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
13.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:
13.1.Hekler Industrial HR OÜ (hageja) ja Rivest OÜ (kostja) sõlmisid 05.11.2023 tööjõurendilepingu 11-22-L-17200, mille kohaselt võimaldas hageja kostjal kasutada tasu eest (14 eurot tunnis) hageja töölepingulisi töötajaid (renditöötajaid) (dtl 53-72);
13.2.hageja esitas kostjale märtsis 2023 osutatud teenuse eest kokku 362 tunni eest arve nr 3521 koos käibemaksuga 6081,60 eurot (dtl 73) ja aprillis 2023 osutatud teenuse eest kokku 130 tunni eest arve nr 3696 koos käibemaksuga 2184 eurot (dtl 74);
13.3.arvete eest tasus kostja kokku 2002,73 eurot;
13.4.kostja esitas hagejale 11.07.2023 tasaarvestusavalduse (dtl 122-124).
14.Pooled vaidlevad selle üle:
14.1.kas hageja töötajaid pidi juhendama hageja või kostja;
14.2.kui suures ulatuses põhjustasid hageja töötajad kostjale kahju;
14.3.kas kostja tasaarvestusavaldus on põhjendatud.
15.Hageja nõudest
15.1.Pooltel puudub vaidlus selle üle, et hageja andis tööjõurendilepinguga kostja kasutusse 3 töötajat – xxx (dtl 60), xxx (dtl 61) ja xxx (dtl 62). Poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping (VÕS § 619). Hagejal oli õigus kostja poolt töötajate kasutamise eest nõuda tasu kokku 8265,60 eurot. Kostja tasus hagejale 11.07.2023 2002,73 eurot. Hageja luges kostja poolt 1017 euro ulatuses tasutuks 13.06.2023 sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise ja 985,73 euro ulatuses põhivõlgnevuse. Kohus otsustas 01.02.2024 määrusega jätta Hekler Industrial HR OÜ hagi Rivest OÜ vastu 2002,73 euro väljamõistmiseks läbi vaatamata ja jätkas menetlust 7270,87 euro nõudes. Kostja pole hagejale võlgnevust tasunud, seega võlgneb kostja hagejale käsunduslepingu alusel osutatud teenuse eest 7270,87 eurot.
15.2.Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kes pidi juhendama kostja kasutusse antud töötajaid, kas ja kui suures ulatuses hageja töötaja põhjustas kostjale kahju. Samuti see, kas kostja sai tasaarvestada 11.07.2023 enda kahjunõude hageja arvetest nr 3521 ja 3696 tuleneva võlgnevuse.
16.Kostjal kahju tekkimisest
16.1.Kostja leiab, et hageja töötaja xxx põhjustas kolme juhtumiga (14.11.2022 ja kahel korral 01.12.2022) kostjale kahju 4862,87 eurot ja kooskõlas TLS § 76 lg 1 on kostjal õigus nõuda hageja töötaja poolt tekitatud kahju sisse hagejalt. Lisaks on kostja kandnud kohtueelseid õigusabikulusid kokku 1400 eurot. Kostja leiab, et tal on õigus tasaarvestada hageja arvetest tulenev nõue hageja töötaja poolt kostjale põhjustatud kahju hüvitamise ja õigusabikuluna tekkinud kahjunõudega kokku 6262,87 euro ulatuses.
16.2.Hageja ei tunnista kostja kahjunõuet ja vaidleb sellele vastu. Hageja leiab, et ei andnud kostja kasutusse tõstukijuhte, vaid renditöötajad, kelle ülesandeks oli teha värviparandusi. Kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist või selle tekkimist töötajate poolt. Samuti ei ole tõendatud kahju suurus.
16.3.Kostja 15.11.2022 e-kirja (dtl 104, 125) järgi sõitis xxx 14.11.2022 tõstukiga värvimistööde ajal sandwich-paneelide pakile otsa. 01.12.2022 e-kirjaga (dtl 106108, 125-127, 135-138) teavitas kostja järjekordsetest kahjujuhtumitest. Hageja avaldas kahetsust, et töötaja kahju tekitas ja palus anda teada, kui täpsem info olemas (dtl 110). Hageja tuletas kostjale arve tasumist meelde 27.12.2022 (dtl 115) ja kostja selgitas samal päeval, et pidas 2000 eurot kinni kolme kahjujuhtumiga seoses ja märkis, et reaalsed kulud ei ole veel selgunud (dtl 114). Samuti tuletas hageja kahjujuhtumi ulatuse kindlakstegemise vajadust kostjale meelde 26.04.2023. xxx OÜ edastas kostjale 02.05.2023 teate hagejale tähtajaks tasumata võlgnevusest (dtl 78), mille vastuseks selgitas kostja 05.05.2023 hageja esindajat tasaarvestusavaldusest (dtl 75). Kostja esitas 22.05.2023 hagejale kahjunõude (dtl 118-121) ja 11.07.2023 tasaarvestusavalduse (dtl 122-124) kokku summas 6262,87 eurot.
16.4.Kohus leiab, et kostja asjas esitatud tõendid on vastuolulised. Esitatud kahju tekkimist tõendavad tõendid ei ole kooskõlas poolte vahel sõlmitud kokkuleppe lisaga 1. Seetõttu ei tõenda need hageja töötaja poolt kostjale kahju tekitamist (VÕS § 115 lg 1). Lepingu lisa 1 järgi asusid kostja juures tööle xxx (dtl 60), xxx (dtl 61) ja xxx (dtl 62), kuid Xxx OÜ, kellele juures kostja töid teostas, on teatanud, et kahju põhjustas xxx (dtl 125), kes ei olnud poolte vahel sõlmitud lepingus vahendatud töötajaks. Kostja teavitas töötajate poolt kahju tekitamisest ja palus nad välja
vahetada, kuid ei selgitanud kahju tekkimise hetkel, kes hageja töötajatest kahju põhjustas (dtl 111). Kostja töödejuhataja selgitab 15.10.2024 antud seletuskirjas (dtl 282), et sai Xxx AS-i töödejuhatajalt xxx teada, et kahju põhjustas xxx. Kohus jätab viidatud tõendiga asja lahendamisel kui ebausaldusväärsega arvestamata, kuna seletuskirja andnud xxx ei ole tõendi järgi vahetult ise näinud kahjujuhtumi toimumist, vaid sai nendest teada Xxx AS-ilt ja väidetavalt xxx telefonikõnest. Seetõttu ei ole tõend usaldusväärne kahju ja selle põhjustaja tuvastamisel (TsMS 238 lg 5). Hageja kirjutas, et tal on kahju, et tema töötaja tekitas kahju ja selgitas, et saab töötaja xxx välja vahetada xxx vastu (dtl 110). Viidatust tulenevalt ei ole võimalik kindlaks teha, kas kostjal võis kahju põhjustada hageja töötaja xxx või põhjustas kahju xxx, kes ei olnud lepingu järgi kostjale saadetud hageja töötaja. Kohus leiab, et kahju põhjustamist ei tõenda kostja poolt 09.09.2024 esitatud kõnesalvestis ja selle transkriptsioon (KIS-is 30s lisa 1, dtl 274-280), kuna viidatust ei ole võimalik aru saada, millal kõne toimub. Kõne toimub väidetavalt kostja töödejuhataja ja hageja töötaja vahel, kus töödejuhataja usutleb/veenab töötajat enda poolt väidetu kordamises. Tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga ja kohus jätab sellega arvestamata (TsMS § 238 lg 5). Hageja töötaja poolt kahju tekkimist ei saa kohtu hinnangul tõendada ka kostja ja Xxx AS-i vahel vahetatud e-kirjadega (dtl 284-339). Kahju fikseerimiseks pidanuks kostja koostama peale juhtumeid poolte (või juhtumit näinud tunnistajate) poolt allkirjastatud akti. Juhul, kui eeldada, et hageja võttis täpset teavet kostjalt saamata siiski omaks enda töötaja kahju tekkimise, siis analüüsib kohus allpool, kas hageja töötaja poolt põhjustatud kahju hüvitamise eest vastutas hageja ja kas kahju oli hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga.
16.5.Poolte vahel 04.11.2022 sõlmitud lepingu punkti 1.2. kohaselt kohustuvad renditöötajad töötama kostja juures lepingus sätestatud tingimustel, alluma kostja juhtimisele ja kontrollile ning täitma töölepingu seaduses ja teistes seadustes töötajale kehtestatud kohustusi. Kooskõlas punktiga 4.1.1. kohustus kostja andma hagejale korrektsed ja piisavad andmed kostja tööks vajalike renditöötajate omaduste kohta, sh töötajate koolituse, oskuste ja kogemuste ning tervishoiunõuete kohta. Vastavalt punkti 4.2.2. esimesele lausele kohustus kostja juhendama renditöötajaid ohutusnõuete ja ohtude osas. Punktis 4.2.8 sätestatu kohaselt kohustus kostja määrama esindaja, kes on kohustatud andma töötajatele tööülesandeid ja juhiseid nende ülesannete täitmiseks, samuti juhiseid konkreetse töö spetsiifiliste nõuete kohta. Esindaja on kohustatud juhendama renditöötajate tööd ja kontrollima igapäevaste ülesannete täitmist. Kostja märgib mh 31.10.2022 e-kirjas (dtl 208, 220221), et hetkel on vaja töötajaid, kes teostaksid teraskonstruktsioonide värviparandused. Töö teostamine on tõstukilt, hea oleks eelnev tõstukiga sõitmise kogemus. Lepingu lisa 1 punkti 2 (dtl 67) järgi on renditöötaja ülesanded paigaldusjärgsete värviparanduste teostamine. Täiendavad kokkulepped sõlmitakse viidatud punkti järgi e-kirjade vahetamise teel.
16.6.Eeltoodust tulenevalt leppisid pooled lepingus kokku, et kostja saab töötajad, kes teevad paigaldusjärgseid värviparandusi. Tõstuki juhtimise kogemus ei olnud vajalik, kuid kostja selgitas, et see oleks hea lisaoskus. Kostja ei ole tõendanud, et soovis hagejalt töötajaid, kes oskaksid juhtida tõstukit. Juhul, kui kostja soovis hagejalt tõstuki juhtimisoskusega maalreid, siis oleks selliselt tulnud pooltel sõlmida ka kokkulepe. Seega oli ka põhjendamatu kostja nõue tõstukitel töötavate ebapädevate töötajate väljavahetamiseks (dtl 111). Lisaks oli kostja lepingujärgseks kohustuseks anda töötajatele esindaja ja neid juhendada. Kui kostja sai hagejalt tööde teostamiseks maalrid, kellele oli vaja õpetada ka tõstuki juhtimist, siis oli see lepingu järgi kostja kohustuseks. Seega ei vastuta hageja oma töötaja poolt
põhjustatud kahju eest (VÕS § 115 lg 1). Kahju ei ole hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2).
16.7.Lisaks leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud tal tekkinud kahju ulatust. Konkreetsetel juhtudel kahju ulatust ei tõenda fotod (dtl 125-127, 135-138) ja tabelites ning e-kirjades märgitud numbrid (dtl 134, 139, 284-339).
16.8.Kuivõrd põhjendatud ei ole kahjunõue, siis ei saanud kostja hagejalt nõuda ka tasaarvestusavalduses esitatud õigusabikulude hüvitamist (dtl 140-145).
16.9.Osundatud põhjustel puudus kostjal kahjunõue, mida hageja arvetest tulenevate nõuetega rahuldada. Seega tuleb kostjalt hageja arvetest nr 3521 ja 3696 tulenev võlgnevus 7270,87 eurot välja mõista.
17.Menetluskulude jaotus
17.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud kostja kanda.
17.2.12.04.2024 määrusega jättis kohus läbi vaatamata Hekler Industrial HR OÜ hagi Rivest OÜ vastu 2002,73 euro väljamõistmiseks ja märkis, et kohus määrab menetluskulude jaotuse kindlaks lõpplahendis. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus jätab hagi tagasivõtmisega seotud menetluskulud samuti kostja kanda, kuna hageja võttis hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude osaliselt rahuldanud. Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
17.3.04.11.2024 taotluse järgi on hageja menetluskulud riigilõiv 770 eurot ja hageja õigusabikulu 3075 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi 26,55 tundi. Hageja esindaja tunnihind oli 2023. aastal 100 eurot + käibemaks; aastal 2024 on tunnitasu 120 eurot + käibemaks. Põhjusel, et hageja on käibemaksukohuslane, kuuluvad hageja menetluskulud hüvitamisele käibemaksuta summas.
17.4.Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 770 eurot, mis on põhjendatud menetluskuluks TsMS § 138 lg 2 kohaselt ja mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigikohus on lahendis 2-19-10324 asunud seisukohale, et menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust.
17.5.Maakohus, hinnates hageja esindaja maakohtu menetluses teostatud toiminguid ja nende mahtu, ei tuvastanud põhjendamatuid või ülemäärase ajakuluga tegevusi lepingulise esindaja toimingutes. Hageja nimekirjas märgitud tegevused ja neile kulunud aeg on olnud vajalik ja kooskõlas menetluses esitatuga. Lepingulise esindaja tunnitasu suurus vastab esindaja kvalifikatsioonile. Seega tuleb kostjal hüvitada hageja õigusabikuluna 3075 eurot.
17.6.Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 3845 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
17.7.Hageja on taotlenud menetluskulude kindlaksmääramisel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määramist (TsMS § 177 lg 2). Kohus rahuldab taotluse.
17.8.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.