6.Mõista Hüti köögiviljad OÜ-lt FIE E. O. kasuks välja menetluskulud 427 eurot 50 senti.
7.Tagastada FIE-le E. O. riigilõiv 177 eurot 50 senti.
8.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.FIE E. O. (hageja) esitas 27. veebruaril 2026 Tartu Maakohtule Hüti köögiviljad OÜ (kostja) vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 3794 eurot 90 senti ja viivise 132 eurot 94 senti. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja teatas vastusena hagile, et ta on arve tasunud.
3.Hageja loobus 10. juuni 2026 menetlusdokumendis põhinõudest.
4.Kohus palus 10. juuni 2026 kohtunõudes kostjal esitada oma seisukoht viivisenõude ning menetluskulude jaotuse osas, samuti hageja menetluskulude nimekirja osas.
5.Kostja ei ole kohtunõudele vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
6.Esmalt võtab kohus seisukoha hagist loobumise osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse hageja põhinõude (3794 euro 90 sendi) osas.
7.Kuivõrd kohus lõpetab menetluse hageja põhinõude osas, on hageja ainsaks nõudeks viivisenõue (132 eurot 94 senti). Seda nõuet menetleb kohus TsMS § 405 lg 1 järgi lihtmenetluses. Kohus selgitab, et eelneva tõttu ei määranud kohus otsuse avalikult teatavakstegemise aega. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
Hageja tugineb sellele, et kostja tellis temalt seemnevilja, mille kohta hageja vormistas arve. Kostja ei ole arvet tasunud, mistõttu on hagejal õigus nõuda ka viivist. Kuigi kostja teatas kohtule, et on arve ära tasunud, on ta seda teinud pärast hagi esitamist. Kuigi kohus küsis kostjalt seisukohta viivisenõude osas, ei ole kostja viivise osas vastuväiteid esitanud. Hagejal on õigus nõuda viivist perioodi 21. oktoober 2025 kuni 23. veebruar 2026 eest VÕS § 113 lg1 sätestatud määras kokku summas 132 eurot 94 senti (dtl 11). Kohus märgib, et kuigi viiviseraporti kohaselt on viiviseks 132 eurot 95 senti, saab kohus lähtuda hageja esitatud taotlusest (132 eurost 94 sendist). Seega rahuldab kohus hagi viivisenõude osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 132 eurot 94 senti.
9.Järgmisena käsitleb kohus menetluskulude jaotust. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulude pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd praegusel juhul loobus hageja põhinõudest seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist põhinõude tasunud, tuleb põhinõudega seotud kulud jätta TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. Viivisenõudega seotud kulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Selle tulemusena jäävad menetluskulud kostja kanda.
10.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud 855 eurot (s.o riigilõiv 455 eurot ja lepingulise esindaja kulud 400 eurot).
11.Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2 tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Praeguses asjas oli hagihinnaks 3927 eurot 34 senti (s.o põhinõue 3794 eurot 90 senti ja viivis 132 eurot 94 senti) ning hageja on tasunud riigilõivu 455 eurot. Kuivõrd hageja loobus põhinõudest ning hageja nõudeks jäi viivisenõue 132 eurot 94 senti, tuli sellelt nõudelt tasuda riigilõivu 100 eurot. Hagejal on õigus saada tagasi 177 eurot 50 senti ((455 – 100):2) ning seda riigilõivu ei saa jätta kostja kanda. Seega tagastab kohus hagejale riigilõivu 177 eurot 50 senti. Kostja kanda jääb riigilõiv 277 eurot 50 senti (100 + 177,50).
12.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu (100 eurot) on kohtu hinnangul kooskõlas kohtupraktikaga ja mõistliku suurusega. Samas ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses põhjendatud. Hageja ei saa menetluskuluna nõuda kostja nõudekirja koostamise kulusid. Sellise nõude alus võiks olla VÕS § 128 lg 3, kuid hageja ei ole sellist nõuet kohtule esitanud. Hagi koostamiseks ja esitamiseks on hageja lepingulisel esindajal kulunud 3,5 tundi. Arvestades seda, et tegemist oli lihtsa õigusliku hagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei ole tasunud arvet) on põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi.
13.Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 427 eurot 50 senti (277,50 + 150) ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuivõrd TsMS § 177 lg 4 järgi saab kohus mõista vastaspoolelt viivist menetluskuludelt üksnes poole taotlusel ning hageja ei ole sellist taotlust esitanud, ei mõista kohus kostjalt hageja kasuks viivist menetluskuludelt. /allkirjastatud digitaalselt/
Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.