Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamine
Harju Maakohus Reena Lember 18.06.2026, Tallinn 2-25-105427 Placet Group OÜ hagi X vastu põhivõlgnevuse 3000 euro, intressi 862,18 euro, sissenõudmiskulude 10 euro, viivise 178,20 euro ja edasiulatuva viivise nõudes 4384,88 eurot
nende Hageja: Placet Group OÜ (registrikood 11198910), asukoht
Fr. R. Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn Hageja volitatud esindaja: Darina Koivunen, e-post: [email protected] Kostja: X (isikukood XXX), elukoht xxx; e-post: xxx Kostja volitatud esindaja: Danil Lipatov (isikukood XXX) Progressor Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected] Kirjalik menetlus, otsuse täiendamine kirjeldava ja põhjendava osaga
RESOLUTSIOON
Täiendada käesolevas tsiviilasjas 30.04.2026 tehtud kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga.
Käesolev täiendav otsus on tsiviilasjas nr 2-25-105427 30.04.2026 tehtud otsuse osa.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Placet Group OÜ esitas 25.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3875,36 euro saamiseks. Kohus tegi 28.02.2025 võlgnikule makseettepaneku ning saatis selle e-posti aadressile xxx. Makseettepaneku kättesaamist ei ole võlgnik kohtule kinnitanud. Kohus luges makseettepaneku võlgnikule kättetoimetatuks vastuväite esitamisega 11.03.2025. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Harju Maakohtule hagimenetluses menetlemiseks.
2.Placet Group OÜ esitas 21.04.2025 Harju Maakohtule hagi X vastu põhivõlgnevuse 3000 euro, intressi 862,18 euro, sissenõudmiskulude 10 euro, viivise 178,20 euro ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmiseks.
3.Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista tarbijakrediidilepingust nr TL4097334 tulenev võlgnevus. Nimetatud lepingu sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ 31.05.2024. Lepingu sõlmimisel 31.05.2024 logis kostja sisse www.smsmoney.ee veebilehele SmartID kaudu, kasutades selleks PIN-koode. Kostja on Placet Group OÜ klient alates 25.05.2012, registreeritud veebilehe www.smsmoney.ee kaudu, registreerimise IP
88.196.185.209.Kostja on tuvastatud elamisloa alusel 24.07.2015 Eesti Post AS-i esinduses.
4.Lepingu alusel laenas hageja kostjale 3000 eurot ning kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.07.2024-10.06.2029. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu 150 eurot. Intressimäär oli 39,08% aastas, krediidi kulukuse määr 51,99% aastas ning viivisemäär 0.11% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Laenulepingu nr TL4097334 alusel teostas PLACET GROUP OÜ kostja AS Coop Pank XXXXX pangakontole 31.05.2024 väljamakse summas 2 850 eurot.
5.Kuna kostja ei ole laenuandjale ega ka hagejale tasunud ühtegi tagasimakset, saatis laenuandja 09.09.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg (23.09.2024) võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles laenuandja 25.02.2024 lepingu erakorraliselt üles.
6.Hageja on esitanud kohtule 31.05.2024 allkirjastamata kostja ja hageja vahel sõlmitud laenulepingu nr TL4097334 laenusummale 3000 eurot (dtl 59-62), laenu üldtingimused (dtl 67-70), lepingueelse täiendava teabe (dtl 63-65), 24.07.2025 isikutuvastamise (dtl 57-58), hinnakirja (dtl 55-56), lepingudokumentide saatmise e-kirja (dtl 71), Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 79-81), krediidikulukuse määra arvestuskäigu (dtl 82-85), vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tehtud päringud (dtl 8589), hageja enda loodud maksekorralduse laenu välja makse kohta (dtl 91), lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 92-94), ülesütlemise teate (dtl 95-96) ja meeldetuletuskirjad (dtl 102-114).
7.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et laenulepingu sõlmimisel 31.05.2024 veenduti võlgniku krediidivõimekuses, küsides võlgnikult teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Tehti päringud Creditinfo.ee ja Taust.ee andmebaasides, et kontrollida võlgniku varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemusena tuvastas Placet Group OÜ, et kostjal puuduvad
kehtivad ega varasemad maksehäired. Tehti päring ka Maksuametile, mille tulemusena tuvastas Placet Group OÜ, et isikul puuduvad maksuvõlgnevused. Lisaks tehti päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas Placet Group OÜ, et X kohta andmed puuduvad. Rahvastikuregistri päringu tulemusena tuvastati, et kostjal ei ole ülalpeetavaid. Maksu- ja Tolliameti päringu tulemusena tuvastati X sissetulek (perioodil maikuu 2023-maikuu 2024), mille järgi kostja keskmine töötasu 4 kuu vältel on 2 555,28 eurot (dtl 85-89).
8.Laenutaotluses märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 2 000 eurot, mida moodustab töötasu 1 650 euro ulatuses ja pension 350 euro ulatuses, finantskohustusi taotluses kostja ei ole märkinud, majapidamiskuludeks märkis 250 eurot. Hageja arvestas kostjale igakuiste majapidamiskuludeks summas 370 eurot, mis oli krediidikonto taotluse esitamisel kehtinud minimaalne igakuine majapidamiskulude üldkohaldatav määr vastavalt sise-eeskirjadele. Kostja krediidivõimekuse arvestamisel tema sissetulek oli 2 555,28 eurot – finantskohustused 0 eurot – majapidamisekulud 370 eurot – laenu osamakse 116,25 eurot = 2 069,03 eurot. Kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas tema krediidivõimelisust igakuise reserviga 2 069,03 eurot.
9.Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel on tema vastu toime pandud kelmus KarS § 209 lg 1 tähenduses, mistõttu oli 04.06.2024 algatatud kriminaalmenetlus nr 24231552238 (dtl 138). 03.09.2024 koostas PPA põhistatud määruse, millega lõpetas menetluse KrMS §-le 2001 lg 1 alusel, kuna PPA arvates ei ole praeguses kohtueelses menetluses kindlaks tehtud isikuid ega ka konkreetset riiki, kus uuritava kuriteo toime pannud isikud tegutsesid, ning edasiste lisatõendite kogumine ei ole otstarbekas (dtl 139-140). 18.09.2024 esitas kostja kaebuse Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise peale, mis oli aga paraku jäetud rahuldamata 18.10.2024, kuna prokuratuuri arvates on tegemist liiga aja- ning ressursimahuka menetlusega, mille läbiviimine ei ole otstarbekas (dtl 142-148).
10.Kostja on seisukohal, et kriminaalmenetluses nr 24231552238 on tuvastatud, et kostja langes levinud internetikelmuse skeemi ohvriks, mille raames saavutasid kelmid kostja usalduse läbi kostja hirmu kaotada terve oma rahatagavara. Kelmide mõju all loovutas kostja neile oma salajased andmed/PIN-koodid ning ka pangakaardid. Selle abil suutsid kelmid võtta kõik kostja rahatagavara pangast välja.
11.Täiendavalt võtsid aga kelmid ka mitu kiirlaenu kostja nimel, kogusummas 22 290 eurot. Kõik eesnimetatud summad olid kantud üle kostja arvelduskontole XXXXX (dtl 149155) Kõik laekunud summad oli väljavõetud erinevatest pangaautomaatidest Tallinnas. Osa rahast oli kantud üle teisele kostja arvelduskontole XXXXX, mis on seotud krediidikaardiga ning oli ka pangaautomaatidest väljavõetud (dtl 156-158). Kuigi raha väljavõtnud isikud olid jäänud valvekaameratele ei õnnestunud PPA-l neid kindlaks teha (dtl dtl 139-140). Täiendavalt juhib kostja tähelepanu sellele, et ta ei ole rikastunud hageja antud krediidi võrra. Kogu rahasumma, mis oli hageja poolt kantud kostja arvelduskontole üle oli samal päeval võetud sularahas pangaautomaatidest välja. Kusjuures seda oli teinud inimene/inimesed, kes ei ole kostjale tuttav.
12.Veel märgib kostja, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kuivõrd kokkulepitud intressimäär on praegusel juhul selgelt seadusjärgsest kõrgem, siis kohalduma peab seadusjärgne intressimäär VÕS § 94 tähenduses. Samas puudub hagejal õigus nõuda nii viivise kui ka sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS 4034 lg 7 ls 2 alusel.
13.Oma 07.07.2025 seisukohas selgitab hageja, et laenulepingu TL4097334 alusel tegi PLACET GROUP OÜ 31.05.2024 just Xle väljamakse Coop Pank pangakontole XXXXX summas 2 850 eurot (dtl 201).
14.Placet Group OÜ ei saanud ette näha ega ei saa eeldada identiteedi vargust. Asjaolu, et kostja esitas kuriteoteate uurimisasutusele, ei tähenda ilmtingimata, et kuritegu oleks kindlasti toime pandud. Isegi kui kriminaalmenetluses tuvastatakse, et kolmas isik on ilma kostja teadmiseta tema nimel lepingud sõlminud, tekib kostjal tagasinõudeõigus kolmanda isiku vastu. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei andnud tahteavaldust ega sõlminud lepingut. Seetõttu sõlmiti leping just kostjaga. Väljamakse teostati otse kostja pangakontole. Laenulepingu sõlmimiseks kasutati kostja autentimisvahendeid.
15.Juhul kui kohus leiab, et laenu väljastamisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, esitab hageja sissenõutavaks muutunud nõude tervikaruande, milles on arvestatud intressimäära ja muude kulude vähendamist vastavalt VÕS § 403 4 lg 7. Laenusumma oli 3 000 eurot, laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu summas 150 eurot. Ühtegi tagasimakset laenulepingu nr TL4097334 alusel ei teostatud. Kostja on jätnud tagastamata laenuandjale põhiosa 3 000 eurot. Samuti arvestab hageja tasumata intressi alates laenulepingu sõlmimisele järgnevast päevast, s.o 01.06.2024 põhiosalt 3 000 eurot kuni laenulepingu TL4097334 ülesütlemiseni, s.o 24.02.2025. Seisuga 24.02.2025 on sissenõutavaks muutunud intresside summa 89,40 eurot (dtl 202).
16.Seega palub hageja mõista kostjalt välja hageja laenulepingust nr TL4097334 tulenev võlgnevus põhiosas 3 000 eurot ning intressid 89,40 eurot, kokku 3 089,40 eurot edasiulatuv viivis alates 21.04.2025 põhinõude tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
17.Kohus selgitas 02.03.2026 määrusega pooltele asjas kohaldatavat õigust ning tõendamiskoormist ja määras kirjaliku menetluse ja tõendite vastuvõtmise.
18.Hageja selgitas 16.03.2026 kohtule, et kostja andis ajutise loa 31.05.2024 otseühenduseks oma pangaga hageja koostööpartnerile Accountscoringule. Andmete edastamiseks pidi ta sisenema oma internetipanka ja andma nõusoleku andmete jagamiseks, kasutades selleks PIN2-koodi. See nõusolek kinnitab, et kostja tegutses teadlikult ja vabatahtlikult, võimaldades juurdepääsu kontoinfostandardis esitatud andmetele.
19.Kostja on 27.03.2026 seiskohal, et leping on tühine. Kostja teatas hagejale krediidilepingu tühistamisest (dtl 247-249, 250). Hageja vastas kostja pöördumisele ja teatas, et tunnista krediidilepingu tühistamist (dtl 251-252). Kostja rõhutab, et ta edastas tühistamisavalduse kostjale seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Lisaks ei ole kostja rikastunud krediidi võrra. Kuigi on tõendatud, et krediidileping oli sõlmitud kostja poolt kasutades tema PIN1 ja PIN2, võeti hagejalt saadud rahavahendid koheselt pangaautomaatidest välja. Raha võtnud kurjategijaid ei õnnestunud Politsei- ja Piirivalveametil kinni pidada.
20.Hageja märgib 10.04.2026 lõplikus seisukohas, et enne laenulepingu nr TL4097334 sõlmimist oli Xl Placet Group OÜ-ga varasemalt sõlmitud ja tagasimakstud 27 laenulepingut. Nende laenulepingute alusel tehti väljamaksed kostja Coop Pank AS pangakontole nr XXXXX. Samuti tegi kostja laenulepingute alusel tagasimakseid oma Coop Pank AS pangakontolt nr XXXXX. Laenulepingute alusel teostatud väljamakseid ja tagasimakseid tõendab kostja esitatud Coop Pank AS konto väljavõte nr XXXXX perioodi 01.01.2020–04.09.2020 kohta (dtl 261-272). Samuti tegi Placet Group OÜ
väljamakse käesoleva vaidluse aluseks oleva laenulepingu nr TL4097334 alusel kostja Coop Pank AS pangakontole nr XXXXX (väljavõte perioodi 03.12.2023-31.05.2024 kohta (dtl 273-344).
21.Kohus tegi 30.04.2024 otsuse (dtl 349-351), millega rahuldas hagi osaliselt järgmise resolutsiooniga: 1) Rahuldada Placet Group OÜ hagi X vastu Placet Group OÜ ja X vahel 31.05.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr TL4097334 tulenevalt osaliselt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu; 2) Mõista Xlt Placet Group OÜ kasuks välja põhivõlg 2850 eurot ning viivis põhinõude tasumata osalt (2850 eurot) alates 21.05.2025 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; 3) Jätta hagi rahuldamata järgmiste nõuete osas: põhivõla nõue 150 euro ulatuses, intressinõue, sissenõudmiskulude nõue ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue; 4) Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 72,3% ulatuses X kanda ning 27,7% ulatuses Placet Group OÜ kanda; 5) Määrata kindlaks Placet Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks 490 eurot; 6) Mõista Xlt välja Placet Group OÜ kasuks menetluskulude katteks hüvitis 354,27 eurot; 7) Määrata kindlaks X põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks 480 eurot; 8) Mõista Placet Group OÜ-lt X kasuks välja kasuks menetluskulude katteks hüvitis 132,96 eurot; 9) Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused menetluskulud ning mõista välja kostjalt Xlt hageja Placet Group OÜ kasuks menetluskulud 221,31 eurot.
22.Kostja taotles 30.04.2026, et kohus teeks täiendava otsuse kirjeldava ja põhjendava osaga (dtl 352).
KOHTU PÕHJENDUSED
23.Vastavalt TsMS § 448 lg-le 41 TsMS § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Käesoleval juhul on hageja seda teinud, arvestades et otsus toimetati talle kätte 08.01.2026. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.
24.Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
25.Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused (TsMS § 442 lg 5).
26.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt. Kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt.
27.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidileping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte
vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud.
28.VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal.
29.TsÜS § 78 lg 1 järgi kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 80 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil, sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on elektrooniliseks allkirjaks ka digitaalallkiri. Hageja selgitusel on kostja isikutuvastamine toimunud elamisloa alusel 24.07.2015 Eesti Post AS-i esinduses. Lepingu sõlmimisel 31.05.2024 kostja logis sisse www.smsmoney.ee veebilehele Smart-ID kaudu, kasutades selleks PIN-koode. Kostja on Placet Group OÜ klient alates 25.05.2012, registreeritud veebilehe www.smsmoney.ee kaudu, registreerimise IP 88.196.185.209. Kohtule edastatud leping on allkirjastamata ning see ei vasta elektroonilise vormi nõuetele, sh ei ole sellel kostja identifitseerimist võimaldavat digiallkirja. Kostja isikutuvastamine 24.07.2015 on toimunud laenulepingu sõlmimisest 9 aastat varem. Seadusest tuleneva vormi järgimata jätmisel on tehing TsÜS § 83 kohaselt tühine.
30.TsÜS § 79 sätestab, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. VÕS § 404 lg 2 nimetab veel rea nõudeid, mida tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus sisaldama peab.
31.Seega, kuigi tarbijakrediidileping ei pea olema allkirjastatud, peab hageja tõendama, et tarbija on teinud krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 404 lg 1 ja 2 kohase sisu ja vormiga tahteavalduse.
32.Hageja on küll selgitanud, et lepingu sõlmimisel 31.05.2024 logis kostja sisse www.smsmoney.ee veebilehele Smart-ID kaudu, kasutades selleks PIN-koode, kuid kostja tuvastamise dokument elamisloa alusel on tehtud 24.07.2015 Eesti Post AS-i esinduses ehk 9 aastat enne lepingu sõlmimist.
33.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on langenud levinud internetikelmuse skeemi ohvriks, mille raames saavutasid kelmid kostja usalduse läbi kostja hirmu kaotada terve oma rahatagavara. Kelmide mõju all loovutas kostja neile oma salajased andmed/PIN-koodid ning ka pangakaardid. Selle abil suutsid kelmid võtta kõik kostja rahatagavara pangast välja. Nimetatu on tuvastatud kriminaalmenetluses nr 24231552238. Ka ei ole kostja rikastunud hageja antud krediidi võrra. Kogu rahasumma, mis oli hageja poolt kantud kostja arvelduskontole üle oli samal päeval võetud sularahas pangaautomaatidest välja. Seda oli teinud inimene/inimesed, kes ei ole kostjale tuttav.
34.Riigikohtu lahendi (RKTKo 16.12.2019 nr 2-16-124450 p 22-24) kohaselt juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt. IDkaardi ja selle PIN-koodide abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on samasugune õiguslik tähendus nagu omakäelisel allkirjal. Digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on seega kõrge hoolsuskohustus. Andes vabatahtlikult talle väljastatud digitaalallkirja andmise vahendid kolmandale isikule üle, peab isik möönma, et kolmas isik võib nende vahendite abil ID-kaardi omajana esinedes viimase asemel tahteavaldusi anda, mille puhul tehingu teisel poolel puudub mõistlik alus kahelda selles, et tahteavalduse tegi ID-kaardi omaja.
35.Kohtule nähtuvalt ei ole kriminaalmenetluse lõpetamise määruses (dtl 139-140) tuvastatud, et kostja on langenud pettuse ohvriks. Määruses on märgitud, et kostja väitel petsid kelmid interneti teel temalt välja salajased andmed/PIN-koodid ning ka pangakaardid. Kohtule jääb ebaselgeks, kuidas kostjalt pangakaardid on välja petetud ning kuidas sularaha väljavõtmiseks vajalikud pangakaardid on petiste kätte sattunud. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest ei järeldu, et pangaautomaatidest oleks sularaha välja võtnud kostjale võõrad isikud. Pangaautomaadist sularaha Smart-ID abil välja võtta ei saa.
36.VÕS § 408 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lõikes 1sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 405 sätestatud andmetest. Samas sätestavad järgnevad lõiked, et VÕS § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. VÕS §-s 405 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbijale antakse üle asi, talle osutatakse teenus või täidetakse muu kohustus. Hageja on esitanud esmalt enda loodud maksekorraldused laenusumma 2850 eurot tasumise kohta kostja pangakontole. Hageja esitatud Coop panga väljavõttest nähtub Placet Group OÜ 31.05.2024 kantud krediidisumma 2850 eurot kostja kontole nr XXXXX (dtl 343) kui nimetatud dokument on samuti kostja enda loodud ning ilma panga kinnituseta.
37.Seega juhul, kui hageja ja kostja vahel tarbijakrediidi (ega muud) lepingut ei tuvastata, siis saab hageja nõuda kostjalt talle üle antud kuid tagastamata põhivõlga alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028 lg 1).
38.Kostja märgib 27.03.2026 lõplikus seisukohas, et leping on tühine. Kostja teatas hagejale krediidilepingu tühistamisest (dtl 247-249, 250). Hageja vastas kostja pöördumisele ja teatas, et tunnista krediidilepingu tühistamist (dtl 251-252). Kostja rõhutab, et ta edastas tühistamisavalduse kostjale seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.
39.TsÜS § 92 lg 1 sätestab, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Sama sätte lõike 2 kohaselt tuleb tühistatud tehingu järgi saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
40.Samas märgib kostja, et krediidileping oli sõlmitud kasutades tema PIN1 ja PIN2 ning võeti hagejalt saadud rahavahendid koheselt pangaautomaatidest välja. Raha võtnud kurjategijaid ei õnnestunud Politsei- ja Piirivalveametil kinni pidada. Kohtule ei järeldu
kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest, et pangaautomaatidest oleks sularaha välja võtnud kostjale võõrad isikud. Teadaolevalt pangaautomaadist sularaha Smart-ID abil välja võtta ei saa.
41.Hinnates hagiavalduses ja seisukohtades esitatut kogumis, on kohus seisukohal, et kostja ja hageja vahel laenulepingu sõlmimine lepingus märgitud tingimustel 31.05.2024 ei ole tõendatud. Kuigi hageja ei ole tõendanud hageja ja kostja vahel laenulepingu sõlmimist, ja hageja ja kostja vaheline tehing on tehtud eksimuse mõju all, ei ole kostja tõendanud, et tema arvele laekunud hageja poolt tasutud raha oleks välja võtnud keegi teine kui kostja ise. Seega leiab kohus, et hagejal on õigus kostjale antud ja tagastamata raha tagastamisele vastavalt alusetu rikastumise sätetele.
42.Kostja viited rahapesule ning sellele, et hageja võis ise osaleda rahapesus seoses hagejaga sõlmitud krediidilepinguga on asjakohatud ning tõendamata.
43.Lisaks märgib kohus, et ka vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud – hageja ei ole kogunud andmeid piisavalt pika perioodi jooksul ning piisaval määral, et jõuda järelduseni laenutaotleja krediidivõimelisuse kohta.
44.Eestis kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
45.Kohus selgitas 02.03.2026 määruses hagejale tarbjakrediidilepingutele kohalduvat õigust ning tõendamiskoormist. Kohus selgitas, et hagejal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada. Ning et Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks
46.Hageja on selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et laenulepingu sõlmimisel 31.05.2024 veenduti võlgniku krediidivõimekuses, küsides võlgnikult teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Tehti päringud Creditinfo.ee ja Taust.ee andmebaasides, Maksuametile, Ametlike Teadaannete registrisse. Maksu- ja Tolliameti päringu tulemusena tuvastati kostja sissetulek (perioodil maikuu 2023-maikuu 2024), mille järgi kostja keskmine töötasu 4 kuu vältel on 2 555,28 eurot (dtl 85-89). Hageja ei ole hagiavalduses toonud välja, kuidas on hageja kontrollinud kostja teiste kohustuste sh majapidamiskulude, finantskohustuste olemasolu ja suurust. Samuti ei ole hageja esitanud sellekohaseid tõendeid.
47.Kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul leida, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sest enne krediidi väljastamist ei kontrollinud krediidiandja teavet kostja sissetulekute, kohustuste, tegelikke majapidamiskulusid oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Hageja on selgitanud, et lepingute sõlmimisele eelnevalt on kontrollitud kostja maksehäirete puudumist ning arvutatud krediidireitingu skoorid, kui kostja sissetulekute, kohustuste olemasolu ja suuruse kohta on krediidiandja tuginenud ainult taotluses esitatud andmetele.
48.Kuigi hageja on küll selgitanud, et krediidivõimelisuse hindamisel kontrolliti kostja sissetulekuid lepingu nr 2034130 sõlmimisel eeskätt kontoväljavõtte alusel, kuid hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, analüüsi ega selgitusi selle kohta, milliste konkreetsete pangakonto andmete ja näitajate põhjal hinnati kostja maksevõimet. Hoolimata sellest, et krediidiandja viitab maksehäirete puudumisele ja pangakonto väljavõtte kontrollimisele, ei piisa üksnes konto väljavõtte küsimisest ega üldsõnalisest viitest, et kontroll toimus. Puuduvad andmed selle kohta, millised konkreetsed kululiigid tuvastati pangakonto väljavõttest, kuidas neid kulusid hinnati ning kuidas järeldati, et kostja suudab mitme lepingu igakuiseid laenumakseid tasuda arvestades kõiki muid jooksvaid rahalisi kohustusi. Samuti ei ole kohtule esitatud teavet selle kohta, kas kostjal oli muid finantskohustusi ning kuidas krediidiandja nende olemasolu tuvastas ja hindas. Kohus selgitas eeltoodut 14.11.2024 määruses ning andis hagejale võimaluse tuua välja kõik asjaolud ja tõendid selle kohta, kuidas krediidiandja maksevõimelisust kontrollis. Hageja esitas küll Coop Panga kostja konto XXXXX väljavõtte 03.12.2023-31.05.2024 kohta, kuid väljavõte on hageja enda loodud, pooliku tekstiga ning sellest nähtuvad laenud erinevatelt krediidiandjatelt (kaks laenu Coop Pank AS, Placet Group OÜ, krediitkaart).
49.Hageja on selgitanud, et on kostja arveldusarvele kandud 2850 eurot ning kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Kostja on kinnitanud, et tema arvelduskontole on raha laekunud. Hageja on esitanud ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud (dtl 259). Hageja on palunud ümberarvestuses välja mõista põhivõlgnevus 3000 eurot, intress 89,40 eurot ning viivis 21.04.2025 põhinõude 3 000 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
50.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kuivõrd VÕS § 1028 lg 1 kohaselt võib teisele isikule (saajale) midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena üle andnud isik nõuda saajalt üleantu tagastamist, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära, rahuldab kohus hagi põhivõlgnevuse 2850 euro ulatuses s.o hageja summa ulatuses, mille hageja 31.05.2024 on kostjale tasunud. Kohus rahuldab ka viivise nõude alates 21.05.2025 kuni põhinõude 2850 eurot tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muud osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramine
51.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
52.Kohus rahuldas hageja nõude 4384,88 eurot 72,3% ehk 3167,78 euro ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 72,3% ulatuses kostja ja 27,7% ulatuses hageja kanda.
53.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
54.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 120), mille kohaselt on kulud olnud: 1) riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 490 eurot; 2) tõendite kogumine ja analüüs, hagi koostamine, X vastu, TL4097334 - 150 eurot (koos käibemaksuga).
55.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 490 eurot. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud.
56.Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et hagejat oleks esindanus kohtul lepinguline esindaja. Hageja volitatud esindaja on hageja töötaja. Seega ei ole põhjendatud lepingulise esindaja kulude väljamõistmine.
57.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 490 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 72,3% hageja menetluskuludest ehk 354,27 eurot.
58.Kostja esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 245-246), mille kohaselt on kulud olnud: 1) Vastuväite koostamine maksekäsu kiirmenetluses 1h, 150 eurot/h – 150 eurot; 2) Hagile vastuse koostamine 4,5h, 150 eurot/h – 675 eurot; 3) lõppseisukoha koostamine 4,5h, 180 eurot/h – 810 eurot. Kostja on saanud õigusabi Progressor Õigusbüroo OÜ juristilt ning tasunud koos käibemaksuga seadusjärgses ulatuses tasus kostja kokku 2 010,90 eurot.
59.Kohus märgib, et tegemist pole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid kostja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Maksekäsu kiirmenetluse vastuväite esitamiseks ei ole vajalik juristi abi kuivõrd vastuväidet ei tule põhjendada ning piisab ühest lausest. Sisuliselt 4-5 lk pikkusele hagile vastamiseks mõistlik ja põhjendatud aeg on kohtu hinnangul 2 h, samuti lõpliku seisukoha koostamisele. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu maakohtu menetluses 4 h. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 120 eurot (koos käibemaksuga). Kostja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on ei ole põhjendatud tunnihind 150 euro (lisandub käibemaks) ning 180 eurot (lisandub käibemaks).
60.Eelnevat arvestades on kostja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 480 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 27,7% hageja menetluskuludest ehk 132,96 eurot.
61.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused menetluskulud ning mõista välja kostjalt Xlt hageja Placet Group OÜ kasuks menetluskulud 221,31 eurot.
62.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Lember Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.