B2 Impact OÜ hagi X vastu põhivõla 3739,48 euro, intressi 534,29 euro, viivise 834,21 euro, võla sissenõudmiskulu 35 euro ja alates 20.11.2024 viivise saamiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 5601,06 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (11542046), esindaja Anu Volmer Kostja: X (XXX)
Kohtuistung ja seal osalenud isikud
12.03.2025, hageja esindaja Anu Volmer
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Xilt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlg 3035,36 eurot ja viivis 338,86 eurot.
3.Jätta menetluskulud X kanda 60% ulatuses ja B2 Impact OÜ kanda 40% ulatuses.
4.Välja mõista Xilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuluna 369 eurot. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
5.Xil tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda B2 Impact OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Avaldada vajadusel kohtuotsus Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.B2 Impact OÜ esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X vastu võla nõudes. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul talle kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 18.11.2024 esitas hageja hagi. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
2.Hagi kohaselt sõlmis kostja ESTO AS-iga 14.04.2023 tähtajatu krediidilepingu 86971429491, krediidilimiidiga 4000 eurot, intressimääraga 37,8% aastas (päevamääraga 0,11%), krediidi kulukuse määraga 45,09% aastas, krediidi kogukulu 5298,13 eurot.
3.Krediidikonto avamiseks pidi klient end registreerima ESTO veebilehel www.esto.ee kliendialas, identifitseerides end kas ID kaardi, mobiili ID või Smart -ID abil. Enne krediidi taotlemist, pidi kostja põhjalikult tutvuma lepingu tingimustega, sh. lepingu lahutamatuks osaks olevate teenustingimuste, hinnakirja ja kliendiandmete töötlemise põhimõtetega. Leping jõustub peale kliendi poolt allkirjastamist ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Laenulepingu teenusetingimuste peatüki VIII punktist 1 tulenevalt edastatakse kõik lepingujärgsed või sellega seonduvad avaldused ja teated, mis tuleb teha kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, vastavalt kostja poolt lepingus deklareeritud posti või e-posti aadressile.
4.Krediidi kulukuse esialgne määr 45,09% aastas on lepingu tingimuste teine leht ülapunktist 3 ja teabelehe punktist 3 (krediidiga seotud kulud/krediidikulukuse määr) tulenevalt arvutatud eeldusel, et intressimäär on 37,8% aastas (esialgne (maksimaalne) intressimäär) ja püsib muutumatuna kogu laenutähtaja jooksul, väljavõtu tasu ei ole ning kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ning täies ulatuses ja tagastatakse 12 kuu jooksul kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest, intressi ja muid tasusid arvestatakse tarbijakrediidilepingu kohaselt kasutusse võetud krediidilt ning intressi ja muid tasusid makstakse koos põhisumma tagasimaksetega ning viimase maksega tasub tarbija kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on. Hageja märgib, et antud leping ei ole tühine, kuivõrd krediidi kulukuse määra kohaldamisel tuleb lähtuda 30.11.2022 Eesti Panga poolt avaldatud määrast, mille kohaselt on kolmekordne määr 45,93% (15,31% x 3).
5.Lepingu tingimustes (II põhitingimused) ja tarbijakrediidi teabelehe punktis 2 (krediiditoote kirjeldus 5 tulp) tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. Minimaalne tagasimakse summa moodustub laenusummast. See tähendab, et kliendi arve on 0,11% päevaintressist (nt. saadud krediit 4000,00* 0,11% = 4,4 eurot päevas ning see korrutatakse kuu päevade arvuga) ja 1/60 laenusummast (st. 4000,00/60=66,66eurot).
6.Kostja on saanud perioodil 26.04.2023-05.11.2023 kokku krediiti summas 4090,00 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 1054,64 eurot, millest põhiosa katteks
arvestati 350,52 eurot, intressi katteks 584,72 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 119,40 eurot.
7.Kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse tasumise kohustust, olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega so. 05.01.2024 (184,31 eurot), 05.02.2024 (183,01 eurot), 05.03.2024 (169,13 eurot) maksed, mistõttu edastas krediidiandaja kostja e-postile 01.04.2024 teatise, milles hoiatas, et täiendava tähtaja so. hiljemalt 15.04.2024 võlgnetavate summade mittetasumisel, käsitletakse antud teadet lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles öelduks ning lepingu ülesütlemisel muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kuna kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei likvideerinud ning oli viivituses enamgi kui kolme tagasimakse tasumisega, luges krediidiandja lepingu ülesöelduks 16.04.2024. Kostjat teavitati 30.04.2024 teatega nõuete loovutamisest hagejale.
8.Hageja taotleb mõista kostjalt välja põhivõlg 3739,48 eurot, tasumata intress summas 534,29 eurot, viivis intressimääraga samas määras (37,8% aastas) summas 834,21 eurot perioodi 17.04.2024 kuni 18.11.2024 eest, alates 20.11.2024 viivis seadusjärgses viivisemääras ja sissenõudmiskulu 35 eurot, mis on tekkinud nõudekirjade saatmisest kostjale.
9.Krediidiandja kontrollis kostja sissetuleku ja kohustuste andmeid kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtete alusel. OÜ Krediidiregister teenusepakkuja Accountscoringu andmeanalüüs sisaldab kõigi kostja kolme pangakonto väljavõtte andmeid ja analüüsi. Accountscoringu analüüs ei töötle eeltoodud kannete sisu. Süsteem tuvastab ja võtab krediidiotsuse tegemisel arvesse, kui klient sooritab makseid finantsasutustele. Kanded märksõnadega "võlg" ja "laen" ei pea ilmtingimata tähendama, et tegemist on laenu või võlgnevusega. Konto väljavõttel olevate kannete puhul ei ole tegemist kannetega, mis viitaksid kostja regulaarsetele laenukohustustele. Kostja märkis laenutaotluses enda finantskohustuseks 0 eurot ja ka pangakonto väljavõttest ei nähtunud finantskohustusi, kuid krediidiandaja kohaldas siiski minimaalsete kohustuste määra võttes krediidiotsuse tegemisel arvesse kohustusi summas 100 eurot.
10.21.03.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse ja palub alternatiivselt, kui kohus leiab, et on rikutud vastutustundlikku laenamise põhimõtet, välja mõista kostjalt põhivõlgnevuse 3035,36 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot, viivis põhivõlalt 3035,36 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 17.04.2024 kuni täpsustuse esitamiseni so. 21.03.2025 kokku summas 338,86 eurot. Arvestades, et kostja on saanud krediiti kokku 4090 eurot ning et kostja on lepingu katteks tagasimakseid teinud kokku summas 1054,64 eurot, kujuneks hageja põhivõlaks 3035,36 eurot. Kostja vastuväited
11.Kostja hagile ei vastanud ja 12.03.2025 kohtuistungil ei osalenud. Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja tutvunud poolte seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt – hageja 21.03.2025 esitatud alternatiivse nõude osas (dtl 155).
13.Kohus tuvastas, et kostja sõlmis ESTO AS-iga 14.04.2023 tähtajatu krediidilepingu 86971429491, krediidilimiidiga 4000 eurot, intressimääraga 37,8% aastas (päevamääraga 0,11%), krediidi kulukuse määraga 45,09% aastas, krediidi kogukulu 5298,13 eurot (dtl 75-88). Hageja selgitas, et krediidikonto avamiseks pidi klient end registreerima ESTO veebilehel www.esto.ee kliendialas, identifitseerides end kas ID kaardi, mobiili ID või Smart-ID abil. Enne krediidi taotlemist, pidi kostja tutvuma lepingu tingimustega, sh.
lepingu lahutamatuks osaks olevate teenustingimuste, hinnakirja ja kliendiandmete töötlemise põhimõtetega. Leping jõustus peale kliendi poolt allkirjastamist ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Laenulepingu teenusetingimuste peatüki VIII punktist 1 tulenevalt edastatakse kõik lepingujärgsed või sellega seonduvad avaldused ja teated, mis tuleb teha kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, vastavalt kostja poolt lepingus deklareeritud posti või e-posti aadressile.
14.Hageja tõi välja, et kostja on saanud perioodil 26.04.2023-05.11.2023 kokku krediiti summas 4090 eurot. Kohtule on esitatud maksekorraldused väljamaksete kohta (dtl 90105).
15.VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
16.Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 14.04.2023 lepingu sõlmimise ajal 15,31% (uuendatud 22.12.2022 seisuga). Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 45,09% aastas VÕS § 4062 lg 1järgset piirmäära ei ületanud.
17.VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust.
18.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
19.Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
20.Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole
tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
21.Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).
22.Hageja selgituste kohaselt hinnati kostja maksevõimelisust kostja taotluse, kostja kontoväljavõtte ja maksehäireregistri andmete alusel. Kostja kontoväljavõtte analüüsimiseks kasutati AccountScoringu teenust, mille tulemusel hinnati kostja sissetulekuks 1065,97 eurot, millest arvati maha finantskohustused 100 eurot, majapidamiskulud 493,50 eurot ja uue laenu kuumakse ca 198,66 eurot. Kostjale jäi peale kõigi kohustuste tasumist vaba raha alles 273,81 eurot. Hageja selgitas, et kostja olemasolevaid finantskohustusi ei märkinud ja ka pangakonto väljavõttest ei nähtunud finantskohustusi, kuid krediidiandja kohaldas minimaalsete kohustuste määra 100 eurot. Analüüsi põhjal jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline ja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita.
23.Kohus leiab, et krediidiandja ei ole hinnanud 14.04.2023 lepingu sõlmimise eel nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust. AccountScoring väljavõttel on makseid küll kulugruppide kaupa eristatud, kuid esitatust ei nähtu, et andmeid oleks sisuliselt analüüsitud ja arvesse võetud. Nii näiteks nimetatud analüüsist nähtuvad erinevatele isikutele maksed selgitustega "võlg" ja "laen“. Krediidiandja ei ole kostjalt küsinud selgitusi, mida ja mille alusel kostja tagasi maksab või mida talle makstakse. Hageja on avaldanud üksnes arvamust, et kanded märksõnadega "võlg" ja "laen" ei pea ilmtingimata tähendama, et tegemist on laenu või võlgnevusega. Kohus leib, et kui laenuvõtja pangakonto väljavõttelt nähtub erineval hulgas vastavate selgitustega makseid, siis oleks kohane selgitada välja nende kohustuste tegelik sisu ja mitte eeldada, et kanded ei viita kostja regulaarsetele laenukohustustele. Lisaks on kostja ise ja talle on teostatud makseid läbi Revolut konto. Asjas ei nähtu, et kostjalt oleks selle konto väljavõtet küsitud.
24.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3).
25.Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 14.04.2023 lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
26.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
27.Kohtule on esitatud lepingu ülesütlemise teatis (dtl 111-112), mis on saadetud krediidiandaja poolt kostja e-postile 01.04.2024 ja milles hoiatatakse, et täiendava tähtaja so. hiljemalt 15.04.2024 võlgnetavate summade mittetasumisel, käsitletakse antud teadet lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles öelduks ning lepingu ülesütlemisel muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kuna kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei likvideerinud ning oli viivituses enamgi kui kolme tagasimakse tasumisega, luges krediidiandja lepingu ülesöelduks 16.04.2024. Kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega so. 05.01.2024 (184,31 eurot), 05.02.2024 (183,01 eurot), 05.03.2024 (169,13 eurot) maksetega ning kostja ei tasunud neid ka täiendavalt antud tähtaja jooksul, mistõttu kohus leiab, et leping on kehtivalt üles öeldud alates 16.04.2024.
29.VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
30.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kuna leping on üles öeldud, on kostja õigus krediidi kasutamiseks lõppenud. Kostja sai krediiti kokku 4090 eurot ning kostja on lepingu katteks tagasimakseid teinud kokku 1054,64 eurot (dtl 48 p 1.4 ja dtl 106-107, dtl 154), mis tuleb kõik arvestada tasutuks põhivõla katteks. Seega on kostja põhivõlg 3035,36 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
31.Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista seadusjärgses määras arvestatud viivis põhivõlalt 3035,36 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 17.04.2024 kuni 21.03.2025 kokku summas 338,86 eurot. Kohus rahuldab taotluse.
32.Hageja on esitanud nõude kostjalt sissenõudekulu välja mõistmiseks seoses nõudekirjade saatmisega kogusummas 35 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 403 4 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata.
33.Menetluskuludest
34.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 163 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (60% ulatuses), jäävad menetluskulud kostja kanda 60% ulatuses ja hageja kanda 40% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
35.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 595 eurot ja § 4842 sätestatud maksekäsu kiirmenetluse kulu, millest kostjal tuleb hüvitada 60% ehk summa 369 eurot.
36.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.