Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.11.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-9751
Kohtuasi
Jaspre Ehitus OÜ hagi Porto Franco OÜ vastu käenduslepingu alusel raha väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.06.2024 osaotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Porto Franco OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
108 507,19 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Jaspre Ehitus OÜ (registrikood 12885179), lepingulised esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat Kirti Jürimäe Kostja: Porto Franco OÜ (registrikood 12799764), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Karin Marosov ja Jana Tudelep
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 12.11.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Porto Franco OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 10.06.2024 otsus osas, milles Jaspre Ehitus OÜ hagiavaldus rahuldati kokku 211 790 eurot ületavas osas. Teha tühistatud osas uus otsus vastavalt tervikresolutsioonile.
3.Harju Maakohtu 10.06.2024 otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata Jaspre Ehitus OÜ motivatsioonitasu nõude 86 400 euro ulatuses ja sellega seotud viivisenõude (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3, tervikresolutsiooni p 4.3).
4.2.Mõista Porto Franco OÜ-lt Jaspre Ehitus OÜ kasuks välja 211 790 eurot (s.o 138 800 eurot põhitasu ja 66 012 eurot viivist põhitasult (138 800 eurot) ning 6978 eurot kohtueelsete õigusabikulude eest).
2-23-9751
4.3.Jätta Jaspre Ehitus OÜ motivatsioonitasu nõue 86 400 euro ulatuses ja sellega seotud viivisenõue rahuldamata (aegumise tõttu).
4.4.Jätta Jaspre Ehitus OÜ ülejäänud motivatsioonitasu nõue 144 000 eurot ja sellega seotud viivisenõue rahuldamata.
4.5.Mõista Porto Franco OÜ-lt Jaspre Ehitus OÜ kasuks välja põhivõlalt 138 800 eurot viivis määraga 0,05% päevas alates 08.07.2023 (kaasa arvatud) kuni põhivõla (138 800 eurot) tasumiseni.
4.6.Mõista Porto Franco OÜ-lt Jaspre Ehitus OÜ kasuks välja põhivõlalt 6978 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.07.2023 (kaasa arvatud) kuni põhivõla (6978 eurot) tasumiseni.
4.7.Käesolev otsus on osaotsus (TsMS § 450) ja on tehtud tasaarvestuse reservatsiooniga. Tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsus on edasikaebamise ja sundtäitmise seisukohalt lõppotsus. Otsus võidakse tühistada või muuta tasaarvestuse vastuväite lahendamisel. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.07.07.2023 esitas Jaspre Ehitus OÜ (hageja) hagiavalduse Porto Franco OÜ (kostja) vastu, milles nõudis käsunduslepingu alusel põhinõudena 376 178 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 116 844 eurot, viivist põhinõude osalt 369 200 eurot määraga 0,05% päevas alates 08.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni ning viivist põhinõude osalt 6978 eurot (kohtueelsed õigusabikulud) seadusjärgses määras alates 08.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt allkirjastasid kostja käsundiandjana ja hageja käsundisaajana 16.08.2017 ja 23.08.2017 käsunduslepingu, mille p 2 kohaselt kohustus hageja osutama käsundiandjale teenuseid. Teenuste hulka kuulus Porto Franco OÜ omandis olevatel Admiraliteedi kinnistutel aadressidega Kuunari tn 1, Kai tn 4, Laeva tn 1 ja Laeva tn T6, Tallinn teostatavate ehitustööde juhtimine tellija esindajana ja tellija nõustamine ning vajadusel esindamine suhtluses peatöövõtjaga. Näidisloetelu töödest on toodud lepingu p-s 2. Teenuste vahetu osutaja oli MS.
3.Käsunduslepingu p 5.1 järgi kohustus kostja tasuma hagejale igakuist tasu. P 6.5 kohaselt võis käsundiandja maksta käsundisaajale täiendavat tasu. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus MS ja kostja nimel tegutsenud HT sõlmitud kokkuleppe ja hilisema pooltevahelise
2-23-9751 praktika kohaselt oli igakuise põhitasu suurus 6000 eurot (millele lisandus käibemaks) ja motivatsioonitasu suurus 3000 eurot (millele lisandus käibemaks). Käsunduslepingu p-de 6.2 ning 6.3 kohaselt pidi käsundiandja maksma käsundisaajale tasu 7 päeva jooksul arve väljastamisest ning maksmisega viivitamisel tasuma viivist 0,05% päevas.
4.Hageja väitel pidas MS kirjaliku lepingu sõlmimise eelseid läbirääkimisi lepingu põhitingimuste üle HTga, keda pidas kostja volitatud esindajaks. Kuigi kokku lepitud põhitasu 6000 eurot sätestati kirjalikus lepingus RT soovil tunnihinnana 35 eurot tund, siis reaalselt tasuti talle 6000 eurot kuus. Seega jäi kehtima ka HTga kokku lepitud motivatsioonitasu kokkulepe 3000 eurot kuus, kuna mingeid eeltingimusi motivatsioonitasule ei seatud. Motivatsioonitasu on tavapärane maksta iga lepingu täitmise etapi lõpus või kogu lepingu täitmise lõpus. Hageja esitas esimese motivatsioonitasu arve (31.12.2021 arve nr 115) pärast Citybox hotellile ja maa-alusele parklale kasutusloa saamist. Ülejäänud osas esitas ta arve siis, kui poolte suhted olid halvenenud ja hakkasid lõppema (02.02.2023 arve nr 127).
5.Kostja on käsunduslepingu alusel tasunud hagejale põhitasu 6000 eurot september – detsember 2017, jaanuar – detsember 2018, jaanuar – detsember 2019, jaanuar – detsember 2020 ja jaanuar – juuni 2021 eest. Kostja on jätnud hagejale tasumata kokku 369 200 eurot (sellest põhitasu 138 800 eurot ja motivatsioonitasu 230 400 eurot) järgmiste arvete alusel: - jaanuar – detsember 2019 eest 30.12.2020 arve nr 102 alusel 6000x12x1,2-84 400 = 2000 eurot. Arve nr 102 tasuti osaliselt 84 400 euro ulatuses 03.12.2021) (maksetähtaeg 14.01.2021); - juuli – september 2021 eest 30.09.2021 arve nr 111 alusel 6000x3x1,2= 21 600 eurot (maksetähtaeg 13.10.2021); - oktoober - detsember 2021 eest 31.12.2021 arve nr 114 alusel 6000x3x1,2= 21 600 eurot (maksetähtaeg 14.01.2022); - jaanuar 2022 – jaanuar 2023 eest 02.02.2023 arve nr 126 alusel 6000x13x1,2 = 93 600 eurot (maksetähtaeg 09.02.2023); - september 2017 – august 2021 eest 31.12.2021 arve nr 115 (motivatsioonitasu arve) alusel 3000x12x4x1,2 = 172 800 eurot (maksetähtaeg 14.01.2022); - oktoober 2021 – jaanuar 2023 eest 02.02.2023 arve nr 127 (motivatsioonitasu arve) alusel 3000x16x1,2 = 57 600 eurot (maksetähtaeg 09.02.2023).
6.Hageja selgitas, et arveid esitati ebaregulaarselt, kuna kostja arendusprojekti rahastamine oli ebaühtlane. Vastutulekuna kostjale ajastas hageja arvete esitamise nii, et kostjal oleks võimalik arveid reaalselt tasuda. Kostja ei tasunud arveid tähtaegselt. Esmakordselt teatas kostja, et ei kavatse arveid maksta 24.01.2023 kohtumisel suuliselt.
7.Hageja nõudis tasumata põhitasu ja motivatsioonitasu võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel ning viivist lepingu alusel 0,05% maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest (lepingu p 6.3, tsiviilkohtumenetluse seadustik, TsMS § 367).
8.Hageja nõudis ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist 6978 eurot (km-ta summa) VÕS § 115 lg 1 ning § 128 lg 3 alusel ning nendelt seadusjärgset viivist (VÕS § 113 lg 1 teine lause, TsMS § 367).
9.Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja menetluslik tasaarvestusavaldus
10.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2-23-9751
11.Kostja ei vaidlustanud hageja põhitasunõuet (18.10.2023 vastuse p 9, dtl 1133), kuid märkis, et on keeldunud selle tasumisest VÕS § 110 lg 1 alusel, kuna tal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue. 01.11.2023 esitas kostja VÕS § 197 lg 1 alusel menetlusliku tasaarvestusavalduse (dtl 1247 jj). Kostja väitel rikkus hageja lepingut, rikkudes käsundi täitmisel hoolsuskohustust, ja põhjustas sellega kostjale kahju 547 348,95 eurot (millele lisandub käibemaks). Kostja tasaarvestas oma nõude hageja vastu 547 348,95 euro (millele lisandub käibemaks) ulatuses hageja nõudega kostja vastu 493 022 eurot (millele lisandub käibemaks). Tasaarvestuse tulemusel on hageja nõue kostja vastu täies ulatuses lõppenud.
12.Motivatsioonitasu kokkuleppe sõlmimist hageja väidetud tingimustel kostja eitas. Motivatsioonitasu kokkulepe sisaldub lepingu p-s 6.5, mingit muud suulist või kirjalikku kokkulepet, et motivatsioonitasu ei sõltu tingimustest ning on igakuiselt 3000 eurot, ei ole pooled kunagi sõlminud. Kuigi kostjale tasuti põhitasu 6000 eurot kuus, siis vastas see sisuliselt kirjaliku lepingu p-s 6.1 kokku lepitud tasule 35 eurot tunnis.
12.1.Ainus tõend hageja väidetud motivatsioonitasu tõendamiseks on lepingu kehtivuse ajal (07.08.2015–28.06.2023) hageja ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks olnud MS tunnistajana antud ütlused.
12.2.HT, kellega motivatsioonitasu kokkulepe väidetavalt sõlmiti, ei olnud kostja juhatuse liige ega ka volitatud hagejaga kokkuleppe sõlmimiseks.
12.3.Hageja ja kostja vahel ei ole kunagi hageja väidetud sisuga motivatsioonitasu arutatud, mida tõendab e-kirjavahetus kostja seadusliku esindaja RTga, kellega lepingu projekti arutati ja kellega leping sõlmiti. Hageja alustas tööd pärast kirjaliku lepingu sõlmimist.
12.4.Hageja väited lisatasu kokkuleppe kohta on vastuolulised (sh et lisatasu ei sõltunud ühestki tingimusest vs. lisatasu on tavapärane maksta mõne olulise tööetapi lõpus, nt kasutusloa saamisel; väide selle kohta, et tavapärane on kokkuleppe tingimused lepingus fikseerida, ei ole kooskõlas sõlmitud lepinguga). Samuti on vastuoluline hageja käitumine – esimene motivatsioonitasu arve esitati 1,5 aastat pärast hageja viidatud kasutusloa saamist (juuni 2020 kasutusluba vs. arve 31.12.2021).
12.5.Kindla ja tingimustest sõltumatu motivatsioonitasu kokkulepe ei ole kooskõlas majandusloogikaga. Sellisel juhul oleks saanud kokku leppida põhitasu 9000 eurot kuus.
12.6.Kirjaliku lepingu p 6.5 alusel puudub hagejal alus motivatsioonitasu nõuda.
13.Viivisenõude esitamise õiguse on hageja kostja arvates kaotanud, kuna viivitas nõude esitamisega ebamõistlikult kaua ning nõue on hea usu põhimõttega vastuolus.
14.Õigusabikulude hüvitamise nõue on alusetu, kuna hageja rikkumiste tõttu oli kostjal õigus oma kohustusi mitte täita. Õigusabikulu on ka põhjendamatult suur. Maakohtu otsus ja põhjendused
15.Harju Maakohtu otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 381 580,40 eurot, samuti viivis määraga 0,05% päevas alates 08.07.2023 kuni põhivõla 282 800 euro rahuldamiseni ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.07.2023 kuni põhivõla 6978 euro tasumiseni. Hagi jäi rahuldamata 86 400 euro ulatuses ja sellega seotud viivise osas. Tegemist oli osaotsusega, mis tehti tasaarvestuse reservatsiooniga. Otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuväite lahendamisel.
2-23-9751
16.Maakohus lähtus sellest, et vaidlus motivatsioonitasu kokkuleppe üle on õigussuhe, mis tugineb käsunduslepingule VÕS § 619 tähenduses.
17.Maakohus tugines tõendeid hinnates tunnistaja MS ütlustele, mille kohaselt toimus 2017. a juulis kaks nõupidamist, milles osalesid MS, HT ja JP. Lepingu tasutingimused arutati kõigi kolme osaleja vahel läbi teisel kohtumisel. Motivatsioonitasu „pool aasta põhitasust“ pakkus välja JP ning HT leppis motivatsioonitasu sellisena hagejaga kokku. MS väitel ei sõltunud lisatasu maksmine muudest tingimustest. RT tasuläbirääkimistes ei osalenud. Ainus tasukokkulepet puudutav küsimus, mida RTga arutati, oli tunnistaja S väitel põhitasu reguleeriva lepingupunkti (p 6.1) sõnastus.
18.Kõik põhitasu saamiseks hageja poolt kostjale esitatud arved lähtusid tasumäärast 6000 eurot kuus (lisandus käibemaks). Keegi ei ole menetluses väitnud, et põhitasu oleks makstud kirjalikult sõlmitud lepingu p 6.1 tunnitasumäära 35 eurot tunnis järgi. Järelikult ei lähtunud pooled RT ettepanekul lepingusse lisatud punktist, vaid fikseeritud suuruses igakuise põhitasu kokkuleppest. Maakohus leidis, et seega saab lugeda tõendatuks, et ka motivatsioonitasu kokkulepe kehtis sellisena, nagu see oli kokku lepitud HTga. Esimese motivatsioonitasu arve edastas hageja kostjale 06.01.2022 (dtl 51 ja 1158). Kostja on võtnud omaks hageja faktiväite, et esmakordselt esitas ta hagejale motivatsioonitasu osas vastuväite 24.01.2023.
19.Maakohus märkis, et võtab tunnistaja S ütluste hindamisel arvesse, et ta on hageja ainuosanikuna hagi rahuldamisest isiklikult huvitatud. Siiski pidas maakohus tunnistaja ütlusi usaldusväärseks, võttes arvesse ütluste sisu, kostja seadusliku esindaja RT juuresolekut ütluste andmise kohtuistungil ja tema käitumist nimetatud istungil, ning teisi oma otsuses käsitletud tõendeid. Maakohus võrdles RT käitumist istungil ning hiljem esitatud vastuväiteid selle kohta, et HTl ei olnud õigust midagi kokku leppida, ning pidas viimaseid eluliselt ebausutavamaks. Kohus märkis, et kui HTl vastavaid volitusi ei olnud, puudunuks põhjus temaga motivatsioonitasu küsimust üldse arutada. HT kirjalik seletus (dtl 1938) kohtu hinnangul hageja faktiväiteid tasukokkuleppe sõlmimise kohta usaldusväärselt ümber ei lükanud.
20.Maakohus ei pidanud oluliseks kostja väidet MS ütluste ebausaldusväärsuse kohta tulenevalt viimase majanduslikest huvidest. Kuna kostja tegelikuks kasusaajaks on äriregistri andmetel HT poeg RT, siis isegi juhul, kui HTl enesel ei ole kostja majandusliku käekäigu osas mingisugust isiklikku varalist huvi, võiks tal isana olla motiiv tegutseda poja huvides kallutatult. Nõukogu liikme JP ülekuulamist tunnistajana kostja ei taotlenud. Kui kostja oleks veendunud oma faktiväidetes selle kohta, et kohtumistel tasukokkuleppeid ei sõlmitud, oleks HT ja JP ülekuulamise taotlemine olnud loomulik käitumine.
21.Kostja võttis omaks hageja faktiväite, et on oma käibemaksuarvestustes arvestanud motivatsioonitasuarvete käibemaksu sisendkäibemaksuna. Sellest järeldub arves kajastatud nõude kehtivaks lugemine. Kostja väide raamatupidaja ilmse eksimuse kohta on paljasõnaline. Arve saatis hageja nii raamatupidajale kui ka RTle. Kostja põhjendus olnuks veenvam, kui väidetav viga käibemaksuarvestuses oleks järgnevalt kõrvaldatud, mida kostja aga väitnud ei ole. Isegi vea parandamise korral jääks õhku võimalus, et korrektsioon tehti üksnes käesolevas menetluses kostja huvide kaitsmisele suunatud taktikalistel kaalutlustel.
22.Maakohus tuvastas eelneva põhjal, et HTl oli volitus sõlmida hagejaga kostja nimel tasukokkuleppeid. Asjaoludest järelduvalt otsustas lepingu sõlmimise hagejaga HT, mitte RT. Ei ole eluliselt usutav, et HTl puudus volitus lepingu sõlmimiseks.
2-23-9751
23.Kirjalikus lepingus märgitud tasutingimus (p 6.1) ei vasta poolte tegelikule kokkuleppele. Tegelikult oli lepitud kokku fikseeritud kuutasu ja sellest pooled lepingu täitmisel ka juhindusid. Tuvastatud asjaoludest järeldub, et kirjaliku lepingu sõlmimisega ei soovinud pooled muuta varem suuliselt kokkulepitud tingimusi. Lepingus puudub välistav tingimus (VÕS § 31). Kirjaliku lepingu sõlmimine ei mõjutanud seega varem kokkulepitu kehtivust. Ka motivatsioonitasu puudutav kirjaliku lepingu p 6.5 ei kajasta tegeliku kokkuleppe sisu ja on seega vaidlusaluses õigussuhtes tähendusetu. Kõnealuse punkti tekst ei välista hageja nõude põhjendatust. Maakohus luges seejärel tõendatuks, et motivatsioonitasu kokkulepe sõlmiti hageja väidetud tingimustel – kostja oli kohustatud maksma hagejale pool fikseeritud põhitasust kogu lepingu kehtivuse perioodi eest (VÕS § 619).
24.Kuna kostja tugines motivatsioonitasunõude aegumisele, hindas maakohus aegumist. MS ütlustega on tõendatud, et motivatsioonitasu sissenõutavaks muutumist kokku ei lepitud. Tunnistaja väitis samas, et motivatsioonitasu arvestati aasta kohta (mitte igakuiselt). Lepingu esimene kehtivusaasta möödus 21.08.2018. Esimese arve motivatsioonitasu saamiseks esitas hageja kostjale 06.01.2022. Arve esitamise aeg oli hageja ühepoolne otsustus. Arve esitamise õigus tekkis tasu maksmiseks mõistlikult vajaliku aja möödudes lepingu kehtivuse esimese aasta lõpust (VÕS § 82 lg 3), kohtu hinnangul hiljemalt 2018. a lõpuks. Lepingu iga järgneva kehtivusaasta motivatsioonitasu arve esitamise õigus tekkis sarnaselt vastava aasta lõpuks (2018/2019 eest 2019. a lõpuks, 2019/2020 eest 2020. a lõpuks jne). Hagi aegumine algas selle kalendriaasta lõppedes, mil tekkis arve esitamise õigus (tsiviilseadustiku üldosa seaduse TsÜS § 147 lg 3). Aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1).
25.Hageja on esitanud motivatsioonitasu saamiseks arveid tasu eest perioodil algusega 01.09.2017 (arve nr 115 lisaks olev akt, dtl 52). Perioodi 01.09.2017–31.08.2018 motivatsioonitasu nõue aegus eelmises punktis selgitatu kohaselt 01.01.2022 (01.01.2019 + 3 aastat), perioodi 01.09.2018–31.08.2019 nõue aegus 01.01.2023. Motivatsioonitasunõue on aegunud seega 86 400 euro ([36 000 + 36 000] x 1,2) ulatuses.
26.Maakohus rahuldas hageja põhitasu nõude ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 138 800 eurot. Kohus rahuldas hageja motivatsioonitasunõude osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 144 000 eurot (230 400 – 86 400). 86 400 euro osas jäi kõnealune nõue rahuldamata.
27.Kohus leidis, et hageja ei ole viivisenõuete esitamisega ebamõistlikult viivitanud. Kostja ei ole esitanud midagi sellist, millest saaks järeldada hageja kavatsust viivisenõuete esitamisest loobuda. Kostja ei ole vaidlustanud hageja faktiväited korduvate meeldetuletuste tegemise kohta arvete tasumiseks. Meeldetuletuste tegemine on tõendatud ka tunnistaja MS ütlustega.
28.Viivisenõude lahendamisel märkis maakohus, et tal tuleb selgitada välja tasunõuete sissenõutavaks muutumise aeg. Igakuise põhitasunõude kohta esitatud arvete sissenõutavaks muutumise kuupäevade kohta esitatud faktiväiteid ei ole kostja vaidlustanud ja kohtul puudub põhjus kahelda nende väidete õigsuses. Motivatsioonitasu kohta esitatud arve nr 115 tasumise tähtpäevaks luges maakohus 07.02.2022 (esimene tööpäev pärast 30 päeva möödumist arve esitamisest). Arve nr 127 esitati kostjale arve koostamise kuupäeval 02.02.2023 ja selle nõude tasumise tähtpäev oli seega 06.03.2023 (esimene tööpäev pärast 30 päeva möödumist arve esitamisest).
29.Lepingu p 6.3 kohaselt oli kokkulepitud viivise määr 0,05% päevas. Juhindudes VÕS § 113 lg 1 kolmandast lausest rahuldas kohus põhitasult arvestatud viivisenõude. Hagi esitamise
2-23-9751 kuupäeva seisuga tehtud viivisearvestuse (hagiavalduse p 23) õigsust ei olnud kostja vaidlustanud, seega rahuldas kohus 07.07.2023 seisuga arvestatud viivisenõude kohus kokku 66 012 euro ulatuses (32 227,2 + 13 630,6 + 581 + 6825,6 + 5821,2 + 6926,4).
30.Motivatsioonitasult arvestatava viivisenõude rahuldas kohus arvestatuna rahuldatud põhivõlalt 144 000 eurot. Kokku mõistis maakohus motivatsioonitasult viivise 08.02.2022– 07.07.2023 eest 25 790,40 eurot. Motivatsioonitasult esitatud viivisenõue seisuga 07.07.2023 jäi rahuldamata summas 25 041,6 eurot (46 569,6 + 4 262,4 - 25 790,4).
31.Hagi esitamisele 07.07.2023 järgneva perioodi eest kuni põhivõla 282 800 euro (138 800 + 144 000) tasumiseni mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,05% päevas (TsMS § 367).
32.Maakohus märkis, et kohtumenetluse eelselt nõuete maksmapanekuks kasutatud õigusabikulu hüvitamise nõude aluseks olevaid faktiväiteid kostja ei vaidlustanud. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hageja esindajate tunnitasumäärad (250 eurot ja 280 eurot, millele lisandub käibemaks) oleksid õigusabi turutingimusi arvestades sellises vaidluses ebamõistlikult kõrged. Samuti ei oleks kohtueelselt kasutatud õigusabi töömaht ilmselt olnud väiksem juhul, kui hageja oleks jätnud esitamata nõuded, mille osas kohus hagi ei rahulda. Maakohus rahuldas hageja VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel esitatud nõude ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 6978 eurot. Samuti mõistis maakohus VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel kahjuhüvitiselt välja viivise kuni põhivõla 6978 euro tasumiseni.
33.Maakohus tegi 10.06.2024 otsuse tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusena TsMS § 450 alusel. Osaotsuse tegemise menetlusõiguslikud põhjendused on esitatud 19.04.2024 määruses (dtl 2115). Kohus jätkab menetlust kostja tasaarvestusliku vastuväite lahendamiseks.
34.Maakohus märkis, et menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise lahendab kohus asja lõplikul lahendamisel.
35.Maakohus jättis kehtima Harju Maakohtu 19.07.2023 määrusega käesolevas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõu. Apellatsioonkaebus
36.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 10.06.2024 otsus täies ulatuses ja saata tsiviilasi tagasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule, kohustades maakohut vaatama hageja hagiavaldus läbi koos kostja 01.11.2023 esitatud menetlusliku tasaarvestusvastuväitega. Alternatiivselt palub kostja tühistada Harju Maakohtu 10.06.2024 otsus täies ulatuses ning teha asjas uus osaotsus, millega jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
37.Kostja väitel rikkus maakohus menetlusõiguse norme (TsMS § 450 lg 2), kui tegi tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse. Osaotsuse tegemine ei olnud kostja huvides, kuid maakohus ei võtnud seda arvesse. Hagejal puudub vara ja majandustegevus, kuid osaotsusega suurenevad menetluskulud. Kui osaotsust hakatakse täitma, kuid kostja tasaarvestus on põhjendatud, siis tekitab see kostjale kahju, mida tal praktikas maksma panna võimalik ei ole. Osaotsuse tegemisega kaotas tasaarvestuse vastuväide igasuguse mõtte, selliseid nõudeid tuleb arutada koos. Osaotsuse tegemine ei olnud ka menetlusökonoomsem.
38.Maakohtu otsus on põhjendamata ega tugine ühelegi materiaalõiguse normile. Samuti hindas maakohus vaid üksikuid tõendeid ja jättis teised käsitlemata. Maakohus on rikkunud
2-23-9751 tõendite hindamise reegleid, andes põhjendamatult suure kaalu MS ütlustele, kuigi tegemist oli hageja esindajaga, kes astus hageja juhatusest tagasi vahetult enne hagi esitamist, et saaks kohtumenetluses tunnistajana ütlusi anda.
39.Kostja ei nõustu, et see, et hageja esindaja MS, HT ja JP kohtusid juulis, tõendab, et motivatsioonitasu kokkulepe sõlmiti enne kirjaliku lepingu sõlmimist. HT ei olnud kunagi kostja seaduslik esindaja ega osanik, ta ei olnud sel ajal ka nõukogu liige. Kostja ei ole ka kunagi andnud HTle volitust mis tahes kokkulepete sõlmimiseks hagejaga. Näivusvolitust ei saa olla, kuna hageja usaldus ei vaja kaitset – pärast MS kohtumisi JP ja HTga asus ta pidama läbirääkimisi RTga ja saatis lepinguprojekti viimasele. Seega teadis hageja, kellega ta lepingu sõlmima peab. Kui hageja oleks soovinud sellist motivatsioonitasu kokkulepet, nagu hagis väidetud, oleks ta pidanud selle sellisena lepingusse lisama, kui hageja aktsepteeris kostja pakutud lisatasu kokkuleppe versiooni. Igal juhul, isegi kui hageja saaks tugineda näivusvolitusele, ei saa kohtumisel arutatud motivatsioonitasu kokkulepet lugeda sõlmituks, kuna kokkuleppe sisuks olevates tingimustes puudub selgus. Maakohus on seega vääralt tuvastanud HTl volituse olemasolu, analüüsimata selleks TsÜS § 118 lg 1 ja lg 2 kohaldamise eeldusi.
40.HT volituse olemasolu ei tõenda see, et kostja on deklareerinud hageja esitatud motivatsioonitasu arved käibedeklaratsioonis, ega see, et kostja esitas vastuväite alles 24.01.2023. Kostja on kohtule esitanud oma algsed e-kirjade mustandid, mille ta koostas vahetult pärast esimese motivatsioonitasu arve nr 115 saamist. Neist nähtub kostja selge üllatus ja arusaamatus. Ka see, kuidas keegi käitus kohtuistungil, ei saa tõendada volituse olemasolu, kuid maakohus on sellisest asjaolust lähtunud.
41.Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole usutav, et HT tegutses kontaktide ja lepingu põhitingimuste (palgasoov 6000 eurot) vahendajana. HT viis kostja esindaja ja hageja esindaja kokku ning seejärel kohtusid 01.08.2017 RT ja MS. HT ja kostja sisesuhet saab võrrelda maaklerilepinguga (VÕS § 658 lg 1). Seega ei ole HT sõlminud hagejaga ka põhitasu kokkulepet, vaid on seda üksnes vahendanud, aidates lepingu sõlmimisele kaasa.
42.Pooled sõlmisid kirjaliku lepingu, mille sõlmis kostja poolt juhatuse liige RT. Seda tõendab hageja ja RT vahel 01.08.2017–23.08.2017 toimunud e-kirjavahetus, milles vahetati lepingu projekte, tehes neisse muudatusi. Esimese projekti (näidise) saatis MS RTle märkusega seda vastavalt kostja soovidele muuta. Kostja on toonud esile, milliseid lepingupunkte läbirääkimiste ajal muudeti, sh muudeti mitte üksnes tasutingimusi, vaid ka muid koostööd puudutavaid olulisi tingimusi. RT allkirjastas lepingu 17.08.2017 ja MS 23.08.2017.
43.Mis puudutab põhitasu, mis on lepingus kokku lepitud 35 eurot/tund (p 6.1), siis vastab see kuus 6000 eurole. Seega oli tulemus sama, mis poolte tahe ja eesmärk. Samuti on see tingimus räägitud läbi RT ja MS vahel.
44.Lisatasu kokkulepe on sätestatud selle lepingu p-s 6.5. Seega, isegi kui oleks olnud mingi varasem suuline kokkulepe, siis on pooled seda kirjaliku lepingu sõlmimisega muutnud. Pooled tegid ühiseid pingutusi kirjaliku lepingu ettevalmistamiseks, mis tähendab, et pooled tegid ettevalmistusi kõigi lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste kirjalikus vormis sätestamiseks (VÕS § 11). Maakohus ei ole õigesti hinnanud seda, mis tähtsust omas kirjaliku lepingu sõlmimine läbirääkimiste lõpuks ning et väidetav suuline motivatsioonitasu kokkulepe ei saanud lepingu osaks. Kostja on viidanud suhtluse kronoloogiale ning sellele, et
2-23-9751 hageja alustas teenuse osutamisega faktiliselt septembrist 2017, st pärast lepingu allkirjastamist.
45.Maakohus on jätnud põhjendamatult kohaldamata VÕS § 9 lg 1 ja § 14 lg 1. Isegi kui poolte tahe ei olnud kajastada kõiki tingimusi kirjalikus lepingus, siis ei ole tõendatud hageja väide, et 2017. a juulis toimunud kohtumisel hageja väidetud motivatsioonitasu kokkulepe sõlmiti. Sellist pakkumust ja nõustumust ei ole vahetatud. Asjas on esitatud MS ütlused ning HT kirjalik seletus, seega kaks vastandlikku tõendit. Sellisel juhul tuleb teha otsustus selle poole kahjuks, kellel on tõendamiskoormis. Motivatsioonitasu kokkuleppe tõendamise koormis on hagejal. Kuna motivatsioonitasu kokkuleppe tingimused ei ole selged, ei saa lugeda seda sõlmituks (VÕS § 9 lg 1). Seejuures tuleb võtta arvesse MS vastuolulisi väiteid kokkuleppe tingimuste kohta (igakuine tasu vs. motiveerimismoment; tasu nõudmise aja piiramatus vs. pärast mõne olulise etapi lõppu; üldsõnalisus kui turupraktika vs. hageja varasem leping osaühinguga PERTON EHITUS, kus kokkulepe oli detailne).
46.Maakohus on vääralt mõistnud kostjalt välja viivised (nii põhinõudelt kui ka motivatsioonitasult). Kuna hageja viivitas viivisenõude esitamisega ebamõistlikult, siis on viivisenõue põhinõudelt (arved nr 101, 102, 111 ja 114) hea usu põhimõttega vastuolus. Kuna motivatsioonitasu maksmiseks alust ei ole, siis ei saa sellelt ka viiviseid välja mõista. Vastustaja seisukoht ja edasine menetlus
47.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
47.1.Hageja leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja leppis HTga kokku motivatsioonitasus poole põhitasu ulatuses; HTl oli volitus hagejaga sellise kokkuleppe sõlmimiseks ja hilisem kirjaliku lepingu sõlmimine ei mõjutanud suuliste kokkulepete kehtivust. Maakohus arvestas järeldusteni jõudmisel põhjendatult MS ütlustega. Lisaks märkis hageja, et tema nõutav motivatsioonitasu kokkulepe on kooskõlas ka teistele Porto Franco objekti töötajatele ja töövõtjatele maksmisele kuulunud tasuga.
47.2.Maakohus rahuldas õigesti ka hageja viivisenõude. Riigikohus on korduvalt märkinud, et aegumistähtaja sees ei saa üldjuhul määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat mõistlikku tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada. Seda õigustaksid ainult erandlikud asjaolud (RKTKo 26.11.2008, 3-2-1-108-08, p 13; 21.12.2011, 3-2-1-131-11, p 11; 04.01.2012, 3-2-1-129-11, p 10). Riigikohtu praktikast nähtub üheselt, et ainuüksi viivisenõude hiline esitamine ei ole selliseks erandlikuks asjaoluks. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et hageja ei ole viivisenõude esitamisega ebamõistlikult viivitanud. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja saatis kostjale arvete tasumiseks korduvaid meeldetuletusi. Hageja ei pidanud viivist eraldi meelde tuletama. Hageja ei ole kordagi väljendanud, et ta loobuks viivisenõudest.
47.3.Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme, kui lahendas hagiavalduse osaotsusena (TsMS § 450 lg 1), kuna kostja oli esitanud tasaarvestuse vastuväite. Maakohus lähtus sellest, et kostja oli põhitasu nõude juba õigeks võtnud ja haginõuded olid lahendamiseks valmis. Kostja tasaarvestuse vastuväite lõpliku lahendamiseni oleks läinud aega. Kostja huve kaitseb maakohtu otsuses sisalduv reservatsioon.
2-23-9751
47.4.Hageja esitas kohtule 11 uut tõendit. Hageja põhjendas tõendite esitamist sellega, et maakohus keeldus neid 17.04.2024 esitatud tõendeid 25.04.2024 istungil vastu võtmast. Kui ringkonnakohus asub maakohtust erinevale seisukohale, tuleks arvestada ka nende tõenditega.
48.28.10.2024 määrusega võttis Tallinna Ringkonnakohus hageja esitatud tõendid 1–3 (osaühingu PETRON EHITUS lepinguga seotud dokumendid ja Porto Franco OÜ 14.08.2017 projekteerimislepingu protokoll) ja 10–11 (hotelli ja parkla kasutusload) vastu ning keeldus vastu võtmast tõendeid 4–9). Kohus andis kostjale tähtaja vastu võetud tõendite kohta seisukoha esitamiseks.
49.05.11.2024 esitas kostja tõendite kohta oma seisukoha.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
50.Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles hagi rahuldati kokku 211 790 eurot ületavas osas, s.o osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja motivatsioonitasu ning sellelt arvestatud viivis. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
51.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, milles maakohtu otsus on vaidlustatud (TsMS § 651 lg 1). Apellatsioonkaebuse on esitanud ainult kostja. Seega ei ole hageja vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles tema hagi jäi nõuete aegumise tõttu 86 400 euro ja sellega seotud viivise osas rahuldamata. Vastavas osas on maakohtu otsus jõustunud. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse hagi rahuldatud osas tervikuna, samuti on hageja vaidlustanud selle, et maakohus tegi osaotsuse.
52.Ringkonnakohus käsitleb järgnevalt esmalt kostja apellatsioonkaebuse väiteid selle kohta, et maakohus ei oleks tohtinud teha osaotsust ning et maakohtu otsus tuleb tühistada tervikuna, sh põhitasu väljamõistmise osas (I); teiseks analüüsib kohus motivatsioonitasu kokkulepet ning hindab, kas maakohus rahuldas hagi selles osas õigesti (II); kolmandaks käsitleb ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid viivise väljamõistmise kohta (III); neljandaks hindab kohus hageja kohtueelse õigusabikulu nõude rahuldamise põhjendatust (IV) ning viimasena selgitab menetluskuludega seonduvat (V). I
Maakohtul oli õigus teha osaotsus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhitasu
53.Ringkonnakohus märgib esiteks vastuseks kostja etteheitele osaotsuse tegemise kohta järgmist.
54.TsMS § 450 lg 1 kohaselt, kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Käesoleval juhul selgitas maakohus 19.04.2024 määruses (dtl 2115), et lahendab hageja nõue osaotsusega, kuna hageja nõue on osaliselt õigeks võetud (jättes kõrvale tasaarvestuse vastuväite), see ei ole õiguslikult keeruline ja on tunnistaja S ülekuulamise järgselt tõenäoliselt lahendamiseks valmis. Kostja vastunõue ei saa aga eesoleval [25.04.2024]
2-23-9751 istungil tõenäoliselt veel lahendamiseks valmis ja selle esitamise viivitus viitab ettekäänete otsimisele hageja nõude lahendamise takistamiseks.
55.Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et osaotsuse tegemisel rikkus maakohus käesoleval juhul menetlusõiguse norme, kuna täidetud ei olnud TsMS § 450 lg-s 2 toodud eeldused. Kostja leiab, et TsMS § 450 lg 2 eesmärk on mh vältida asja läbivaatamise venimist – nii võimaldab osaotsus saada hagejal kiiremini täitedokumendi, samas kui kostja huve kaitseb asjaolu, et reservatsiooniga otsus võidakse hiljem tühistada ja sel juhul hüvitatakse talle sundtäitmisest tekkiv kahju. Praegusel juhul ei ole kostja õigused kaitstud, kuna hagejal puudub vara ja majandustegevus, sh on maakohus ise 25.08.2023 määrusega rahuldanud kostja taotluse menetluskulude katteks tagatise saamiseks. Käesoleval juhul ei olnud ka hagejal õigustatud huvi tema nõude lahendamiseks osaotsusega ning see ei teeni menetlusökonoomia põhimõtet. Kostja väitel tekitas kohus ise kunstlikult olukorra, kus nõuded ei olnud samaaegseks lahendamises valmis.
56.Ringkonnakohus märgib, et kuna TsMS § 450 alusel osaotsuse tegemine on kohtu kaalutlusotsus, siis peaks rikkumise tuvastamiseks olema kaalutlusõigust selgelt ületatud. Käesoleval juhul ei saa ringkonnakohus nõustuda, et maakohus rikkus kaalutlusõigust. Formaalselt olid osaotsuse tegemise alused olemas – menetluses olid hageja hagi ning kostja vastuväide haginõude tasaarvestamiseks ning kui maakohus leidis, et hagi on lahendamiseks valmis ning tasaarvestamise vastuväide veel mitte, siis oli maakohtul sellise otsustuse tegemiseks õigus.
57.Seega ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse norme ning kostja osaotsust puudutav väide ei anna alust maakohtu otsust vaidlustatud osas tervikuna tühistada. Kuna kostja ei ole vaidlustanud põhitasu võlga (138 800 eurot), olles juba maakohtule 18.10.2023 esitatud hagivastuse p-s 9 (dtl 1133) kinnitanud, et ei vaidlusta hageja põhitasu nõuet, ei pea ringkonnakohus põhitasu nõude põhjendatust täiendavalt hindama. Samuti puudub ringkonnakohtul alus maakohtu otsuse põhitasu (138 800 eurot) nõude rahuldamise osas tühistamiseks. Põhitasult arvestatud viivist käsitleb ringkonnakohus otsuse III alajaotuses.
58.Siiski märgib ringkonnakohus, et kui hagejal puudub nii vara kui ka majandustegevus, siis osaotsuse jõustumisel võib tekkida olukord, kus hageja nõue saab rahuldatud ja täidetud, ent kui hiljem osutub kostja tasaarvestuse vastuväide põhjendatuks, võib kostjal olla võimatu tema TsMS § 450 lg 5 alusel edukalt kahju nõuda. Kuna kostja ei ole esitanud ringkonnakohtule taotlust otsuse täitmise korra määramiseks TsMS § 445 lg 1 alusel (vt nt RKTKo 01.12.2010, 3-2-1-96-10, p 14), siis ei saa ringkonnakohus sellist võimalust omal algatusel kaaluda. II
Motivatsioonitasu väljamõistmiseks ei olnud alust
59.Maakohus on tuvastanud ning pooled ei vaidle, et 23.08.2017 sõlmisid hageja käsundisaajana ja kostja käsundiandjana käsunduslepingu (dtl 12–16). Hagejat esindas lepingu sõlmimisel juhatuse ainus liige MS, kes on ka hageja ainuosanik. MS oli ka lepingujärgseks kontaktisikuks. Kostjat esindas kirjaliku lepingu sõlmimisel juhatuse liige RT. Hageja pakutavate teenuste hulka kuulus Porto Franco omandis olevatel Admiraliteedi kinnistutel teostatavate ehitustööde juhtimine kostja kui tellija esindajana.
60.Vaidlus puudub, et kirjaliku käsunduslepingu p 6.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et lähtuvad tasu maksmisel tunnihinnast 35 eurot. Lepingu p-s 6.5 lepiti kokku, et „käsundiandja võib maksta käsundisaajale täiendavat tasu arvestades järgmisi kriteeriume: projektigraafikust
2-23-9751 kinni pidamine; kooskõlastatud ehitusmaksumuses püsimine või ehitusmaksumuse vähenemine; ehitustegevuse komplikatsioonideta kulgemine; hoone funktsionaalsuse säilitamine; hoonele õigeaegselt kasutusloa saamine ning rentnikele sisse kolimise võimaldamine“.
61.Pooled vaidlevad selle üle, kas lisaks kirjalikule lepingule kehtib poolte vahel täiendav suuline kokkulepe motivatsioonitasu maksmise kohta, mis sõlmiti enne kirjaliku lepingu sõlmimist ühelt poolt hageja esindaja MS ja teiselt poolt HT vahel. Hageja väitel leppis ta 2017. a juulis HTga kokku motivatsioonitasus pool palgast ehk 3000 eurot kuus.
62.Maakohus nõustus hagejaga, et on tõendatud, et motivatsioonitasu kokkulepe sõlmiti hageja väidetud tingimustel. Maakohus tugines eelkõige MS vande all antud ütlustele. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus rikkus tõendeid hinnates menetlusnorme, kuna andis hinnangu vaid üksikutele tõenditele ja seejuures suurima kaalu tunnistaja MS ütlustele. MS oli aga varem hageja juhatuse liige ning on hageja tegelik kasusaaja (ainuosanik).
63.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on nii motivatsioonitasu kokkuleppe sõlmimise fakti kui ka selle tingimuste tuvastamisel hinnanud tõendeid ühekülgselt, jätnud kirjaliku lepingu sõlmimist puudutavad tõendid suuremas osas hindamata ning jõudnud nii ebaõige lõppjärelduseni, et hageja on tõendanud motivatsioonitasu kokkuleppe sõlmimise enda väidetud tingimustel.
64.Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohus lähtus vaidlust lahendades sellest, et poolte vahel on sõlmitud käsundusleping (VÕS § 619) ning käsitles hageja nõudeid (põhitasu ja motivatsioonitasu nõuded) lepingust tuleneva raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu esitatud nõuetena VÕS § 108 lg 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et nõuded on õigesti kvalifitseeritud ning lähtub samadest alustest.
65.Edasi märgib ringkonnakohus, et kuigi esmalt tuleks hinnata, kas hageja esindaja MS kohtumised HTga omavad üldse mingit õiguslikku tähendust, kuna HT ei olnud kõnealusel ajal juulis 2017 kostja seaduslik esindaja, siis käesolevas asjas on asjakohasem ja ökonoomsem käsitleda esmalt seda, kas hageja väidetud sisuga kokkulepe HTga üldse saavutati, ning kui saavutati, siis kas on tõendatud, et see sai kirjaliku lepingu osaks ja/või jäi kehtima sõltumatult kirjalikust lepingust. Kui vastused neile küsimustele on eitavad, siis puudub vajadus hinnata, mis rollis suhtes HT hageja esindajaga, kuna kokkuleppe konkreetsetel tingimustel sõlmimise fakt ja/või selle jätkuv kehtivus ei ole tõendatud. Seega lähtub kohus järgnevalt esmalt eeldusest, nagu oleks HTl olnud volitus MSga käsunduslepingu tingimuste arutamiseks ja kokku leppimiseks.
66.Kuna kostja heidab ette, et maakohus ei hinnanud kõiki tõendeid, toob ringkonnakohus järgnevalt esile kohtule käsunduslepingu läbirääkimiste kronoloogilise käigu kohta esitatud tõendid. Esmalt käsitleb ringkonnakohus 2017. a juunis toimunud MS, HT ja JP kohtumisi, mida pooled eitanud ei ole. Kohtumiste sisu tõendavad kaks tõendit: MS vande all antud ütlused ja HT kirjalik seletus.
66.1.Hageja varasem seaduslik esindaja MS andis tunnistajana ütlusi 25.04.2024 istungil (dtl 2121–2129).
66.1.1.MS väitis muu hulgas, et kohtumisel „P pakkus välja, et boonustasu võiks olla pool aastate palgast. H küsis, kas olen sellega nõus. Ma mõtlesin ja andsin nõusoleku... Kui olime diili peale kätt surunud, siis nõupidamise lõppedes tutvustas H kontoris mind RTga. ...Pärast
2-23-9751 saatsin mina Rle lepingu põhja, mis oli mul Perton Ehitusega sõlmitud. Tema tagastas lepingu uue objekti andmetega hiljem, kui olin juba poolteist nädalat töö olnud“ (dtl 2121–2129, ajamärge 00:20:29). MS väitel oli „kokkulepe ...pool palgast ilma muude tingimusteta. Eesmärk oli, et ma sealt ära ei läheks ja et keegi mind üle ei ostaks“ (00:26:27).
66.1.2.MS kinnitas, et tema saatis RTle Pertoniga sõlmitud lepingu variandi ja tegi kollaseks, mis tuleb täita ja muuta“ (ajamärge 01:39:49). 01.08.2017 e-kirja sisu kohta, milles MS märkis RTle, et „ülejäänud tingimused tuleb sisse kirjutada nii, nagu teie soovite“, vastas MS, et „meil oli sisu kokku lepitud, pidasin silmas sõnastamist teisele poolele sobival viisil“ (ajamärge 01:41:20–01:43:13). Vastuseks kohtu küsimusele, kas mingeid muid tingimusi ka RTga läbi räägiti, vastas MS, et „R küsis kas ta võib panna 6000 asemel lepingusse tunnihinna, palk jääb siiski 6000. Muud ei olnud“ (ajamärge 00:27:17).
66.1.3.Kirjalikus lepingus sisalduva motivatsioonitasu p 6.5 kohta märkis MS, et „see oli sõnastatud üldsõnalisemal kui kokku leppisime. Samas teadsin, et see tavaliselt lepingutes üldsõnaline ongi“. Vastuseks küsimusele, miks ei pannud hageja lepingu p 6.5 kirja koosolekul kokku lepitud viisil, vastas MS, et „andsin neile täita, sõnastus ei välistanud meie kokkulepet. Polnud teada kui kaua see ehitusprotsess kestab. Meeskond võis suureneda ja kogu tiimile tuli välja mõelda motivatsioon“ (ajamärge 01:30:34) ning et tema „pidas sõnastust selliseks, et selle alusel saab seda maksta“ (ajamärge 01:31:48). MS kinnitas, et pärast koosolekut p 6.5 osas enam mingeid arutelusid ei peetud (ajamärge 01:34:38).
66.1.4.Motivatsioonitasu maksmise aja kohta märkis ta, et lisatasu tuli välja maksta „objekti lõpus, kui kasutusluba oli saadud“ (ajamärge 00:44:28), aga vastuseks kohtu küsimusele, kas HTga arutati, millal täpselt lisatasu makstakse või ainult lisatasu suurust, et „ainult suuruse. Tasu sissenõutavaks muutumise aeg jäi lahtiseks“ (ajamärge 01:40:28).
66.2.HTt kohtus üle ei kuulatud, kuid kostja esitas tema kirjaliku seletuse (dtl 1938). HT möönis juulis 2017 toimunud kohtumisi. Tema väitel teadis ta, et kostja otsib ehitusdirektorit ning aitas otsad kokku viia kostja juhatusega. HT väitel lepiti täpsed tingimused kokku ettevõtete juhatajate vahel. HT märkis, et „...ei mäleta et oleks motivatsioonitasu teemat arutanud. Võibolla oli sellest juttu stiilis, et mis on turupraktika, kuid mingeid kokkuleppeid selles osas kindlasti sõlminud ei ole.“
67.Maakohus märkis, et võtab tunnistaja MS ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel arvesse seda, et tunnistaja on hageja ainuosanikuna hagi rahuldamisest huvitatud. Siiski pidas maakohus kaalukamaks seda, et samal 25.04.2024 istungil viibinud RT ei reageerinud MS ütlustele selliselt, nagu peaks reageerima isik, kes leiab, et teine valetab. Vastuolusid MS ütlustes endis ja võrdluses kirjalike tõenditega maakohus ei käsitlenud. Küll aga leidis maakohus, et HT seletus on väiksema kaaluga tõend kui vande all antud ütlused. Samuti leidis maakohus, et isegi kui HTl endal ei ole kostja majandusliku käekäigu osas isiklikku varalist huvi, võib tal isana olla motiiv tegutseda poja huvides kallutatult. Maakohus heitis kostjale ette, et kostja ei kutsunud tunnistajana ütlusi andma ei HTt ega JP. Ringkonnakohus leiab, et kahe vastandliku tõendi olemasolul saab küll lähtuda usaldusväärsemast tõendist, kuid ei nõustu, et käesoleval juhul oleks MS vande all antud ütlused usaldusväärsemad. Seda eelkõige põhjusel, et MS enda ütlused on vastuolulised ning need on vastuolus ka kirjalike tõenditega käsunduslepingu läbirääkimiste kohta RTga perioodil 01.07.–17.08.2017.
2-23-9751
68.Enne tõendite kogumis hindamist toob ringkonnakohus esile hageja tolleaegse seadusliku esindaja MS ja kostja seadusliku esindaja RT vahel peetud läbirääkimiste käigu. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub järgnev.
68.1.Millalgi kuni 01.08.2017 pidi toimuma MS ja RT omavaheline suhtlus, mida tõendab see, et MS saatis 01.08.2017 RTle kirjaliku lepingu näidise (dtl 1147). MS palus asjaomases e-kirjas kostja esindajal RTl lepingut täiendada vastavalt kostja soovidele. Seejuures oli MS teinud kollaseks punktid, mida tuleb muuta. Nendeks olid p-d 3.1 ja 3.2 (tähtaeg); 4.4 ja 4.5 (käsundisaaja kohustused); 4.10 kulutuste kooskõlastamine; 5.4 käsundiandja kohustused; 6.1 ja 6.5 (tasu ja lisatasu). MS saadetud lepingu p 6.5 oli esitatud järgmises sõnastuses: „6.5 Lisatasu arvutamine toimub põhimõttel: xxxxxx Projektimeeskonna lisatasu kuulub jagamisele projekti ehitustöödega seotud isikute vahel vastavalt projektijuhi MS ja ülejäänud meeskonna vahel vastavalt MS kirjalikule otsusele.“
68.2.09.08.2017 saatis RT MSle tagasi täiendatud lepinguprojekti, palus sellega tutvuda ning märkis, et helistame homme, saame kokku ja vaatame koos üle (dtl 1156). Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et selles projektis oli p 6.5 juba sellisena, nagu see jäi allkirjastatud lepingusse (vt sõnastuse kohta eespool p 60).
68.3.09.08.2017 küsis MS täpsustavaid küsimusi lepingutäienduste kohta (s.h puhkus, p 6.1 tunniarvestus ja käibemaksu küsimus) ning märkis, et muus osas on kõik ettepanekud „ok“ (dtl 1156).
68.4.Millalgi vahemikus 10.08.–17.08.2017 toimus MS ja RT kohtumine, kuna 17.08.2017 ekirjas on RT öelnud, et „täitsin lüngad mälu järgi vastavalt kohtumisel lepitud loogikale“ (dtl 1155). RT saatis sama e-kirjaga tema poolt digiallkirjastatud lepingu, mille MT digiallkirjastas 23.08.2017.
68.5.Kostja on täiendavalt esile toonud, et alates 01.08.2017 kuni lepingu allkirjastamiseni muudeti lepingus mitte üksnes tasuga seotud punkte, vaid täiendati teenuse sisu puudutavaid sätteid (p 2); lepingu tähtaega ja teenuse osutamise alustamist / lõpetamist (p-d 3.1 ja 3.2); täpsustati hageja kohustusi (p-d 4.3, 4.6, 4.9 ja 4.11) ja kostja kohustusi (p 5.2, 5.4 ja 5.5). Seega räägiti kirjalik leping läbi mitte üksnes tasutingimuste osas, vaid ka muudes poolte koostööd puudutavates tingimustes. Ringkonnakohus märgib siinkohale, et kuigi hageja väitel on kostja need punktid esile toonud alles apellatsioonkaebuses, siis tegelikkuses on kostja asjaolule, et poolte vahel toimusid sisulised läbirääkimised viidanud juba oma 18.10.2023 vastuses hagile (dtl 1134 jj). Samuti esitati maakohtule lisaks kehtivale käsunduslepingule ka hageja enda saadetud projekt, seega on lepinguversioonide erisus esile toodud ka maakohtus.
69.Ringkonnakohtu hinnangul tõendavad läbirääkimiste käigu kohta esitatud tõendid kogumis seda, et hageja pidas konkreetseid lepingu sõlmimise läbirääkimisi, sh erinevate oluliste tingimuste üle, RTga alates 01.08.2017. Asjaolu, et hageja võis HTga – ükskõik mis staatuses HT ka oli – rääkida lepingutasust ja motivatsioonitasust, ei muuda asjaolu, et hageja väidetud kujul motivatsioonitasu kokkulepe tõendatud ei ole. Ringkonnakohus ei saa tugineda MS vande all antud ütlustele, kuna vastuolud ütlustes endis ja nende vastuolu dokumentaalsete tõenditega kahandab nende ütluste väärtust. Ringkonnakohus toob esile, et MS ütlustega ja e-kirjaga on esiteks tõendatud, et kirjaliku lepingu projekti saatis kostja esindajale just MS ise, kes oli lepingus kollasega markeerinud ka muutmist vajavad punktid, sh p 6.5 lisatasu kohta. S ütluste järgi tuli kostjal need tingimused sisse kirjutada nii, nagu
2-23-9751 kostja soovib, mis tähendas, et „meil oli sisu kokku lepitud, pidasin silmas sõnastamist teisele poolele sobival viisil“ (ajamärked 01:41:20–01:43:13). Hageja on väitnud, et varasem kokkulepe hõlmas põhitasu 6000 eurot ja motivatsioonitasu 3000 eurot kuus. Samuti kinnitas ta ütlustes, et RTga räägiti läbi see, et 6000 euro suurune palk läheb lepingusse tunnihinnana ning et muid tingimusi läbi ei räägitud. Ringkonnakohus leiab, et MS ütlused selle kohta, et muudes tingimustes tal RTga läbirääkimisi ei olnud, ei vasta tõele, sest 09.08.2017 on MS ise küsinud nt puhkuse kohta. Samuti nähtub 17.08.2017 e-kirjast, et vahemikus 10.-17.08.2017 on toimunud kohtumine, kus on tingimusi arutatud (RT märkis oma 17.08.2017 e-kirjas, et „täitsin lüngad mälu järgi vastavalt kohtumisel lepitud loogikale“). Seega on tõendatud, et poolte – st hageja ja kostja seaduslike esindajate – vahel on toimunud sisulised läbirääkimised. Seega saab järeldada, et kui kirjalikus lepingu p-s 6.5 on motivatsioonitasu sätestatud tingimuslikuna, mitte kindla tasuna 3000 eurot kuus, siis just sellisele kokkuleppele 01.08–17.08.2017 toimunud läbirääkimistel jõuti.
70.Ringkonnakohus ei pea usutavaks MS selgitusi selle kohta, miks just see üks punkt jäi lepingus muutmata, kuigi see oli lepitud kokku põhimõtteliselt täiesti teistsugusena. Nagu ülal esile toodud, on MS vande all märkinud, et lepingus oli lisatasu sõnastatud üldsõnalisemalt kui kokku lepitud. S väitis, et „samas teadsin, et see tavaliselt lepingutes üldsõnaline ongi“; „andsin neile täita, sõnastus ei välistanud meie kokkulepet“ ning „pidas[in] sõnastust selliseks, et selle alusel saab seda maksta“ (vt eespool p 66.1.3). Need hageja väited lähevad selgesse vastuollu hageja enda esitatud dokumentaalse tõendiga. Hageja esitas ringkonnakohtule lepingu, mille ta oli varem sõlminud osaühinguga PERTON EHITUS (dtl 2878–2883). Hageja soovis sellega tõendada, et ta ei oleks sõlminud kostjaga lepingut halvematel tingimustel, kui ta oli 03.07.2017 sõlminud teise äriühinguga. Jättes kõrvale, et osaühinguga PERTON EHITUS sõlmitud lepingu p 6.1 kohaselt oli tasu ehitusperioodil 5645 eurot (millele lisandus käibemaks) ja projekteerimisperioodil vaid 2822 eurot (millele lisandus käibemaks), st väiksem kui kostjaga sõlmitud lepingu p 6.1 järgne keskmiselt 6000 eurot kuus (35 eurot/tunnis), siis ei kinnita asjaomane leping hageja väiteid selle kohta, et motivatsioonitasu ongi reeglina üldsõnaline. Osaühinguga PETRON EHITUS sõlmitud lepingu p-s 6.5 on kokku lepitud järgimises: „Lisatasu arvutamine toimub põhimõttel: Kinnitatud eelarve ja tegeliku projekti rahalise lõpptulemuse vahe (100%) kuulub jagamisele proportsioonis: • Perton Ehitus OÜ – 50 % • Käsundisaaja (Telliskivi 49 ehitusmeeskond) – 50% Projektimeeskonna lisatasu kuulub jagamisele projekti ehitustöödega seotud isikute vahel vastavalt projektijuhi MS ja ülejäänud meeskonna vahel vastavalt MS kirjalikule otsusele.“
Seega on kokku lepitud konkreetsed tingimused, mis annavad aluse lisatasu arvutamiseks. Seejuures on võimalik, et lisatasu üldse ei maksta, kui eeldused täidetud ei ole. Seega ei päde MS ütlus selle kohta, et lisatasu lepitaksegi kokku üldsõnalisena. Mis puudutab hageja väidet, et kirjaliku lepingu sõnastus ei välistanud „meie kokkulepet“, siis kirjaliku lepingu kohaselt oli täiendava tasu maksmine kostja diskretsiooniotsus, mille tegemisel arvesse võetavad kriteeriumid olid lepingus esile toodud. Isegi kui kirjaliku lepingu p 6.5 ei välista lisatasu maksmist 3000 eurot kuus, ei anna see hagejale alust nõuda 3000 eurot kuus, kuna selle tasu maksmine on sätestatud kostja õigusena seda maksta („käsundiandja võib maksta käsundisaajale täiendavat tasu...“).
71.Hageja esitas ringkonnakohtule ka 14.08.2017 kostja projekteerimiskoosoleku protokolli (dtl 2886 - 2888). Hageja väitel tõendab see, et ta tegutses kostja nimel juba enne kirjaliku lepingu sõlmimist suulise kokkuleppe alusel. Kostja väitel ei tõenda osalemine koosolekul seda, et hageja osutas juba kostjale teenust. Kostja tõi esile, et projekteerimiskoosoleku
2-23-9751 protokollist nähtub, et MS (initsiaalidega MS) ei võtnud koosolekul kordagi sõna, ei küsinud küsimusi ega teinud mistahes ettepanekuid. MS osalemine projekteerimiskoosolekul oli osa läbirääkimiste faasist ning selle eesmärk oli tutvustada potentsiaalsele koostööpartnerile, millised on Porto Franco tööprotsessid. Samuti toimusid sel ajal hageja ja RT läbirääkimised ning mõlemad pooled olid väljendanud põhimõtteliselt valmisolekut alustada koostööd (hageja 09.08.2017 e-kiri, milles MS kinnitas, et kirjaliku lepingu tingimused sobivad, v.a mõned täpsustused, dtl 1155–1156). Lisaks on hageja esitanud kostjale oma teenuse eest arveid alles alates septembrist 2017.
72.Ringkonnakohus leiab, et projekteerimiskoosoleku protokoll ei tõenda seda, et poolte vahel oli kokkulepe hageja väidetud tingimustel motivatsioonitasus ja/või et see muutus hiljem sõlmitava kirjaliku lepingu osaks. Puudub vaidlus, et juba alates 01.08.2017 rääkisid hageja ja kostja läbi sõlmitava käsunduslepingu tingimusi. Ei ole tavatu, et tulevane partner kaasatakse tööprotsessi sellega tutvumise võimaldamiseks. Kostja väited selles osas on usutavad ning neid toetab fakt, et hageja ise on esitanud põhitasu arveid alates septembrist 2017, mitte augustist 2017. Lisaks ei muuda 14.08.2017 töökoosolekul viibimise fakt seda, et hageja väidetud tingimustega motivatsioonitasu kokkuleppe sõlmimine on tõendamata. Ka vahemikus 01.08.–14.08.2017 ei olnud hageja esitanud kostjale läbirääkimiste käigus ettepanekut muuta kirjaliku lepingu p 6.5 vastavaks väidetavale suulisele kokkuleppele.
73.Lisaks sellele, et hageja väidetud sisuga motivatsioonitasu kokkulepe ei ole tasu suuruse osas tõendatud, on hageja esitanud vastukäivaid selgitusi ka tasu sissenõutavaks muutumise aja kohta, mis kogumis hageja muude vastuoluliste väidetega annab alust asuda seisukohale, et hageja nõue on põhjendamatu. Nimelt väitis hageja ühelt poolt, et HTga arutati vaid lisatasu suurust ning tasu sissenõutavaks muutumise aeg jäi lahtiseks (ülal p 66.1.4), teisalt on hageja väitnud, et lisatasu tuli välja maksta „objekti lõpus, kui kasutusluba oli saadud“ (samas). Hageja esitas ka kaks kasutusluba selle tõendamiseks, et tema 31.12.2021 kuupäevaga (kostjale esitatud 06.01.2022) motivatsioonitasu arve nr 115 ning 02.02.2023 arve nr 127 olid seotud just nende tööde lõppemisega. Esitatud tõendid ei kinnita aga hageja väiteid, kuna üks kasutuslubadest on kuupäevast 11.06.2020 (dtl 2900), st väljastatud 1,5 aastat enne 31.12.2021 kuupäevaga arve esitamist. Kohus leiab, et MS vastuolulised ütlused toetavad järeldust, et ainus poolte vahel kehtiv motivatsioonitasu kokkulepe on see, mis on kirjalikus käsunduslepingus.
74.Ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita tõendid kogumis hageja väidet, et kostjaga sõlmitud lepingu motivatsioonitasu p 6.5 ei kehti sõltumata pool kuud kestnud läbirääkimistest RTga, vaid selle asemel kehtib suuline kokkulepe HTga. Viimast tõendavad üksnes MS ütlused, mida HT eitab, ning mida ei toeta ükski kirjalik tõend kostjaga peetud läbirääkimiste kohta. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et tõendeid kogumis hinnates ei saa heita kostjale ette, et ta ei taotlenud HT ja JP vande all ülekuulamist. Kostja esitas kirjalikud tõendid läbirääkimiste käigu kohta, mis tõendavad, et kehtiva käsunduslepingu on sõlminud hageja ja kostja seaduslikud esindajad, seega ei olnud kostjal täiendava tõendamise kohustust osas, mis puudutas väidetavat suulist kokkulepet, kuna kostja oli kirjalike tõenditega tõendanud, et selline väidetav kokkulepe ei ole igal juhul saanud lepingu osaks, kuna kirjalik leping sisaldab poolte läbi räägitud motivatsioonitasu punkti p 6.5.
75.Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 9 lg 1 kohaselt on leping sõlmitud pakkumuse esitamise ja nõustumuse andmisega, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Isegi kui Margus Teder arutas käsunduslepingu sõlmimise eelselt HTga motivatsioonitasu kokkulepet ning isegi kui seda saaks käsitada lepingueelsete
2-23-9751 läbirääkimistena VÕS § 14 tähenduses (jättes siinkohal kõrvale küsimuse HT volituste kohta), ei ole tõendatud, et asjaomane lepingueelsete läbirääkimiste kokkulepe oleks kandunud kirjalikku lepingusse. Kuna pooled otsustasid sõlmida kirjaliku lepingu ning kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on selle allkirjastanud (VÕS § 11 lg 2, 4), siis käesoleval juhul lähtub ringkonnakohus sellest, et poolte tahe on väljendatud kirjalikus käsunduslepingus, sest seda kinnitavad lepingu sõlmimise asjaolud (VÕS § 29 lg 1, lg 5).
76.Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda ka poolte lepingu sõlmimisele järgnenud käitumine mis tahes muude kokkulepete olemasolu. Isegi kui kostja kajastas oma käibemaksuarvestuses motivatsioonitasu kohta esitatud arveid, ei tõenda see seda, et kostja pidas neid põhjendatuks. Ka asjaolu, et kostja ei esitanud 31.12.2021 arvele, mis edastati talle 06.01.2022, vastuväiteid, ei tõenda nõuete aktsepteerimist. Kostja ei ole ühtegi hageja motivatsioonitasu arvet tasunud ega üldse hagejale motivatsioonitasu maksnud. Kuna hageja nõudis hagiavalduses motivatsioonitasu 3000 eurot kuus tuginedes kostjale esitatud arvetele, siis ei puutu käesolevasse menetlusse see, kas hagejal oleks olnud mingit alust nõuda täiendavat tasu kirjaliku lepingu p 6.5 alusel. Selliseid nõudeid ei ole hageja käesolevas menetluses esitanud.
77.Kuna ringkonnakohus nõustub kostja apellatsioonkaebusega selles osas, et hageja väidetud motivatsioonitasu kokkulepe ei ole tõendatud, puudub menetlusökonoomia seisukohast vajadus hinnata, kas HTl oli näivusvolitus või mitte. Samal põhjusel ei käsitle ringkonnakohus kostja väidet, et HT käitumist võiks käsitada maaklerina tegutsemisena.
78.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja motivatsioonitasu kokku 144 000 eurot. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab motivatsioonitasu nõude 144 000 eurot rahuldamata. III
Põhitasult ja motivatsioonitasult arvestatud viivise küsimus
79.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse motivatsioonitasu väljamõistmise osas, siis kuulub maakohtu otsus tühistamisele ka osas, milles motivatsioonitasult mõisteti välja viivis 25 790,40 eurot ning tulevikku suunatud viivis lepingujärgses määras 0,05% välja mõistetud põhinõudelt. Selles osas rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja teeb uue otsuse, millega asjaomane viivisenõue jääb rahuldamata.
80.Mis puudutab apellatsioonkaebuse väiteid põhitasult viivise arvestamise kohta, siis selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hagi tuli rahuldada välja mõistetud põhitasult 138 800 eurot viivise väljamõistmise osas (VÕS § 113 lg 1 kolmas lause). Maakohus arvestas viivist lähtudes käsunduslepingu p-st 6.3, mille järgi oli kokkulepitud viivise määr 0,05% päevas. Kuna kostja ei olnud vaidlustanud hageja hagi esitamise seisuga tehtud viivisearvestuse (hagiavalduse p 23) õigsust, siis rahuldas maakohus viivisenõude 07.07.2023 seisuga kokku 66 012 euro ulatuses. Kostja ei ole ka ringkonnakohtus vaidlustanud viivisenõude arvutust, mistõttu puudub ringkonnakohtu vajadus seda hinnata.
81.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et põhitasult viivise nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt saab aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sisse nõudmata jätmisele tuginedes üksnes erandlikel asjaoludel (nt RKTKo 30.10.2024, 2-21-6200, p 43; RKTKo 13.04.2013, 32-1-43-13, p 15; RKTKo 15.01.2010, 3-2-1-132-09, p 12; RKTKo 17.06.2009, 3-2-1-70-09, p 15). Kostja ei ole toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mis annaksid alust asuda seisukohale,
2-23-9751 et käesoleval juhul on viivise nõudmine hea usu põhimõttega vastuolus. Kostja ei ole väitnud, et hageja jättis talle mulje, et viivisenõudest on loobutud, vaid tugines üksnes sellele, et hageja ei ole varem viivist nõudnud. Fakt on see, et kostja on jätnud põhitasu maksmata ning lepingus oli kokku lepitud tasu maksmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole toonud kohtu ette selliseid erakorralisi asjaolusid, mis muudaksid hageja viivisenõude hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.
82.Kuna viivise vähendamise nõuet (VÕS § 113 lg 8) kostja esitanud ei ole ja kohus ei või viivist alandada omal algatusel, vaid saab seda teha üksnes võlgniku taotlusel (vt nt RKTKo 10.10.2012, 3-2-1-82-12, p 18), siis puudub ringkonnakohtul käesolevas asjas alus viivise vähendamiseks. IV
Kohtueelse õigusabi kulu nõue on põhjendatud
83.Kuigi kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna, ei ole kostja esitanud eraldi vastuväiteid selle kohta, et maakohus rahuldas hageja kohtueelsete õigusabikulude nõude 6978 eurot ja mõistis sellelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 (teine lause) ja TsMS § 367 alusel.
84.Kuna kostja ei ole esitanud mis tahes konkreetseid etteheiteid selle nõude rahuldamise kohta ning ringkonnakohus lahendab asju apellatsioonkaebuse põhjal, siis piirdub ringkonnakohus hindamisega, kas hagejal oli põhimõtteliselt õigus sel alusel nõuet esitada ning kas nõue sai olla põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmise nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3. Kuna ka ringkonnakohus leiab, et hageja nõutud põhitasu ja sellega seonduva viivise osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud, siis tuleb lugeda põhjendatuks ka kohtueelsete õigusabikulude nõude rahuldamine. Ringkonnakohtul ei ole alust seda omal algatusel vähendada, kuna kostja ei ole apellatsioonkaebuses selle nõude rahuldamisele täpsemaid vastuväiteid esitanud. Seega jääb maakohtu otsus 6978 euro väljamõistmise ja sellega seonduva viivise väljamõistmise osas muutmata.
85.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistab maakohtu otsuse motivatsioonitasu 144 000 eurot ning sellega seonduva viivise 25 790,40 eurot ja tulevikku suunatud viivise väljamõistmise osas. Selles osas jääb hagi rahuldamata. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. See tähendab, et hagi on rahuldatud kokku 211 790 euro ulatuses (=138 800+66 012+6978). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
86.Kuna tegemist on tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud otsusele esitatud apellatsioonkaebusega, siis ringkonnakohus menetluskulude jaotust ei märgi. See nähakse ette lõppotsuses (TsMS § 173 lg 5, vt nt RKTKo 23.05.2012, 3-2-1-55-12, p 14). (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.