Hagi rahuldada. 3.2.Mõista Konsultatsioonibüroo G.M OÜ-lt N.T kasuks välja 350 eurot ja sellelt summalt viivis alates 08.02.2023 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 teises lauses sätestatud määras.
1(9)
3.3.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Konsultatsioonibüroo G.M OÜ kanda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt oli hagejale vaja aadressil Raidu, Vaivara küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond biopuhasti ja imbväljaku ehitusprojekti. Hageja otsis projekteerijat ja esitas tellimuse veebilehel www.hange.ee. 09.09.2022 sai hageja vastuse, et hanke võitjaks on Konsultatsioonibüroo G.M OÜ, kes pakkus töö tegemiseks madalama hinna (s.o 350 eurot). 09.09.2022 pöördus kostja hageja poole teatisega, et tema on hageja poolt korraldatud projekteerimishanke võitja ning on valmis töödega alustama. Kostja teatas hagejale, millised dokumendid/info tuleb talle esitada töö teostamiseks. Samuti lubas kostja tööd teha 1-2 päevaga. 10.09.2022 esitas hageja vastuse kostja pöördumisele, sh edastas kostjale projekti tegemiseks küsitud dokumentatsiooni. 11.09.2022 teatas kostja hagejale, et ehitusprojekt on valmis ja edastas selle hagejale allakirjutamiseks. Samal kuupäeval teatas kostja hagejale, et ehitusteatis on registrisse saadetud. 11.09.2022 edastas kostja hagejale tasumiseks arve tehtud töö eest kokkulepitud summas 350 eurot. 12.09.2022 maksis hageja kostja arve nr 110 suuruses 350 eurot, millest viivitamatult teatas kostjale. 23.09.2022 teatas kostja hagejale, et ehitusteatis oli läbivaadatud ja täiendamiseks tagasisaadetud. Põhjuseks oli sh see, et kostja ei arvestanud ehitusprojekti koostamisel põhjavee taset, sellepärast tekkis vajadus ehitusprojekti parandamiseks. 26.09.2022 leppisid pooled, et ehitusprojektis tuleb teha parandus seoses imbväljaku rajamisega, st et imbväljak tuleb rajada paekiviplaadist 1,2 m kõrgemale. Kostja lubas hagejale parandada ehitusprojekti mõistliku aja jooksul. Seisuga 12.10.2022 ei olnud veel ehitusprojekt kostja poolt parandatud ega parandatud ehitusteatis omavalitsusele esitatud. Kuna hageja ei saanud kuni 21.10.2022 teavet, et parandatud projekt on registrisse esitatud, siis ta tegi 26.10.2022 kostjale uue päringu projekti valmimisest. Kostja ei vastanud sellele päringule. Sellepärast 01.11.2022 esitas hageja kostjale sama päringu 2(9)
korduvalt. 02.11.2022 vastas kostja hagejale, et projekt ei ole veel valmis. Seejuures kostja ei seletanud, mis põhjusel projekt ei ole veel valmis ega millal kostja teeb töö lõpuni. 05.12.2022 esitas hageja kostjale e-kirja, milles andis kostjale täiendava tähtaja kuni 12.12.2022 kohustuse täitmiseks, s.o ehitusprojekti lõpetamiseks. 15.12.2022 kell 13:11 esitas hageja kostja eelnevale e-kirjale vastuse, et rohkem ei soovi hageja kostja teenuseid ning palub tagastada 350 eurot. Kostja vastas, et raha ei tagasta. Hageja palub kostjalt välja mõista 350 eurot ja VÕS § 113 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 367 alusel nõuab hageja kostjalt alates hagi esitamisest (s.o alates 08.02.2023) kuni kohustuse täitmiseni viivist arvestatuna lepingu alusel saadud rahasummalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastus
2.Pakkumust esitades ja lepingut sõlmides ei olnud kostja teadlik põhjavee sügavusest, kuna hageja ei olnud vastavat erisust hanget kuulutades välja toonud, sh vajadust projekteerida maapealne imbväljak ja reoveepumpla. Kostja arvestas kinnistu hüdrogeoloogilise seisukorraga tavaolukorras, mille puhul jääb põhjavee tase enam kui 1,2 m sügavusele projekteeritavast imbväljakust, mis ei eelda täiendavate ehituslike meetmete (maapealne imbväljak, reoveepumpla) rakendamist. Antud asjaolu oleks pidanud tellimust esitades välja tooma hageja. Hageja oli teadlik kinnistu geoloogilisest olukorrast, kuivõrd hageja oli enne biopuhasti ja imbväljaku hanke väljakuulutamist esitanud Ehitisregistrile 09.08.2022 ehitusloa taotluse nr 2211271/24553 üksikelamu püstitamiseks – vastavalt EhS § 14 lg 2 tuleb ehitusprojekti koostamiseks (nii üksikelamu püstitamiseks kui ka biopuhasti ja imbväljaku rajamiseks) oluliste ehitustehniliste andmete väljaselgitamiseks teha ehitusuuring. Eelpool mainitud uuringut ega selle tulemusi hageja kostjale edastanud ei ole, samuti ei kajastunud kinnistu geoloogilised omapärad hanke kirjelduses. Ehitusteatis, mis esitati koos hanke raames koostatud ehitusprojektiga, jäi kohaliku omavalitsuse poolt registreerimata hagejast tulenevatest põhjustest – hageja ei esitanud kostjale vajalikku lisamaterjali (EhS § 14 lg 2), millest tulenevalt puudub hagejal igasugune alus õiguskaitsevahendite rakendamiseks kostja vastu. Pooled pidasid kirjavahetust, kuid tööde edasise teostamise osas kokkuleppele ei jõudnud. 04.12.2022 e-kirjas selgitas kostja hagejale, et projekti muutmine on täiendav töö, mille tegemises ei ole pooled kokku leppinud, st tegemist on tööga, mis väljub sõlmitud töövõtulepingu raamest.
MAAKOHTU OTSUS
Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt kostja pakkumuse ja hageja pakkumuse kutse alusel tuvastas kohus, et pooled sõlmisid töövõtulepingu, millega hageja tellis kostjalt Narva-Jõesuu vallas 4-5 inimesele
3(9)
biopuhasti ja imbväljaku ehitusprojekti koostamise eelprojekti staadiumis, mis pidi koosnema seletuskirjast, asendiplaanist, biopuhasti ja imbväljaku joonisest ning ehitusteatise esitamisest KOV-ile. Nimetatud töö eest kohustus hageja tasuma kostjale 350 eurot. Muudes tingimustes kokkuleppimine tõenditest ei nähtu. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja „põhikohustuse täitmiseks on sellise ehitusprojekti koostamine, mille alusel saab tellija (hageja) loa ehitustööde alustamiseks“. Esitatud tõenditest ei nähtu, et pooled oleksid tööde valmimise, töö nõuetekohasuse või tasu sissenõutavaks muutumise seadnud sõltuvusse sellest, kas kohalik omavalitsus lubab projekti alusel ehitada. Ehkki võib aru saada hageja seisukohast, et „ehitusprojekti tellija jaoks on alati töövõtulepingu tulemus saavutatud siis, kui koostatud ehitusprojekti alusel saab ehitustööd teha“, siis sellist eeldust seadus ette ei näe ning sellise kokkuleppe olemasolu antud asjas tõendatud ei ole. Seoses tööde üleandmise protsessiga ei ole vaidluse all järgmised faktilised asjaolud: 1) Kostja koostas biopuhasti ja imbväljaku ehitusprojekti (dtl 115-124); 2) Hageja on selle 11.09.2022 allkirjastanud (dtl 115) 3) Kostja on selle esitanud ehitusteatisena ehitisregistrisse 4) Kostja on hagejale tööde eest esitanud arve ja hageja on selle tasunud.
Eelnimetatu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja on töö hagejale üle andnud ning hageja on töö vastu võtnud 11.09.2022. Kostja tasunõue on sellega muutunud sissenõutavaks. Töövõtuleping on sellega täitmisega lõppenud ning sellest taganemine ei ole enam võimalik.
Asjas puudub vaidlus ka selles, et kohalik omavalitsus tagastas kostja koostatud ehitusprojekti muutmiseks, kuna „geoloogilise baaskaardi pinnakatte paksuse järgi on eeldatavasti vajalik erikonstruktsioon, kuna kaitsmata põhjaveega piirkonnas on immutamine lubatud 1,2m kõrgusel aluskivimist või esimesest põhjavee kihist“ (dtl 89). Poolte vahel on vaidlus selles, kas tegemist on puudusega töös (kokkulepitud tingimusele mittevastava tööga, VÕS § 641 lg 1 p 1), mille parandamist oli hagejal õigus nõuda ning mille mittekõrvaldamisel oli hagejal õigus töövõtulepingust taganeda ja nõuda tagasitäitmist. Hageja viitab asjaolule, et kostja projekteerimise asjatundjana oleks pidanud ise küsima või saama andmed põhjavee taseme kohta hageja kinnistul ning seda arvestades koostama vastava projekti.
Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Hageja kutsus üles esitama hinnapakkumisi tööde kirjelduse põhjal, mis ei sisaldanud viiteid erilistele tingimustele ega seadnud tööle või selle tulemusele mingeid erilisi nõudmisi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja pidanuks eeldama, et projekteeritav ala asub geoloogiliselt erilistes tingimustes. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolu kohta kostja poolt mitteküsimine või sellega mittearvestamine ei ole puuduseks töös. Kostja ei pidanud lepingut sõlmides ega täites arvestama, et tuleb projekteerida erikonstruktsioon hüdrogeoloogiast tulenevate eriliste nõuete täitmiseks. Sellises tingimuses kokkulepe poolte vahel puudub ning vastav kohustus ei tulene kostjale ka seaduse alusel tulenevalt töövõtjale esitatavatest kõrgematest nõuetest töövõtulepingu täitmisel ja töö tegemisel.
4(9)
Kohtu hinnangul võisid pooled sõlmida kohaliku omavalitsuse märkuste tulemusel uue kokkuleppe (töövõtulepingu) olemasoleva projekti muutmiseks või täiendamiseks või vähemalt pidasid selleks läbirääkimisi. Selle uue kokkuleppe alusel aga ei ole hageja kostjale midagi tasunud ega saa seetõttu ka midagi tagasi nõuda. Hageja ei ole oma nõude alusena välja toonud muid asjaolusid, kui taganemisest tagasitäitmine. Seetõttu puudub kohtul vajadus siinkohal analüüsida, mis tingimustel täpselt see sõlmiti ja kas kostja võis rikkuda seda täiendavalt sõlmitud kokkulepet.
10.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõue raha saamiseks tehingu tagasitäitmisena põhjendatud ei ole ning esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
11.Hageja palub tühistada maakohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta teise poole kanda. Töövõtulepingu sisu, selle sõlmimise eesmärk ja lõplik tulemus tuleb tuvastada selle kaudu, mis on tellija tegelik tahe töövõtulepingu sõlmimisel. Ei saa mõistlikult väita, et apellandi tahe vastustajaga töövõtulepingu sõlmimisel oli ükskõik, millise kirjaliku dokumendi nimetusega „ehitusprojekt“ saamine. Põhikohustuse täitmiseks on tellija jaoks vajalik sellise ehitusprojekti koostamine, mille alusel saab tellija loa ehitustööde alustamiseks. Kuna vastustaja poolt ei olnud kokkulepitud tulemus saavutatud, ei olnud vastustaja põhikohustus täidetud. Apellant tellis vastustajalt biopuhasti ja imbväljaku ehitusprojekti. Ehitusprojekti töövõtulepingu tulemus on apellandi jaoks alati saavutatud siis, kui koostatud ehitusprojekti alusel saab ehitustööd teha. Maakohus märkis õigesti, et poolte vahel on vaidlus selles, kas tegemist on puudusega töös (kokkulepitud tingimusele mittevastava tööga, VÕS § 641 lg 1 p 1), mille parandamist oli hagejal õigus nõuda ning mille mittekõrvaldamisel oli hagejal õigus töövõtulepingust taganeda ja nõuda tagasitäitmist. Apellant viitas asjaolule, et vastustaja projekteerimise asjatundjana oleks pidanud ise küsima või saama andmed põhjavee taseme kohta apellandi kinnistul ning seda arvestades koostama vastava projekti. Maakohus ei pööranud tähelepanu, et tegemist on tarbijatöövõtulepinguga. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes (VÕS § 635 lg 4). Apellandil puuduvad vajalikud teadmised ja oskused projekteerimisalas. Apellant otsis asjatundja, kes pidi koostama apellandile vajaliku ehitusprojekti. Apellant on antud suhetes tarbija ning vastustaja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik. On mõistlik, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik peab seletama tarbijale, millist infot on vaja töövõtulepingu tulemuse saavutamiseks. Vastustaja oli kohustatud sh tellima/küsima kogu vajaliku teabe/dokumentatsiooni kokkulepitud töö tegemiseks. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda. 14. Asja materjalidest nähtub, et:
5(9)
1) Hageja avaldas hange.ee keskkonnas kuulutuse, milles kutsus üles tegema talle hinnapakkumisi kanalisatsiooni projekti koostamiseks biopuhasti rajamiseks 4-5 inimesele Narva-Jõesuu vallas, et see vallavalitsuse nõudel lisada elamu ehitusprojektile (dtl 33); 2) Kostja tegi selle raames pakkumise biopuhasti ja imbväljaku ehitusprojekti koostamiseks eelprojekti staadiumis hinnaga 350 eurot. Pakkumise kohaselt sisaldab see hind seletuskirja, asendiplaani, biopuhasti ja imbväljaku joonist, ehitusteatise esitamist KOV-ile (dtl 34). 3) Hange.ee pakkumismenetluse raames mingeid küsimusi ei küsitud ega selgitusi antud. Hageja valis hanke võitjaks kostja (dtl 32). 4) 09.09.2022 küsis kostja hagejalt tööga alustamiseks kinnistu geoalust ning infot biopuhasti ja imbväljaku asukoha kohta kinnistul ja infot lähimate veekaevude kohta. Kostja andis teada, et töö teostamise aeg on 1-2 päeva (dtl 36). Kostja saatis selle info hagejale 10.09.2022 (dtl 37-74). 5) Kostja saatis 11.09.2022 hagejale valminud biopuhasti ehitusprojekti allkirjastamiseks (dtl 75). Kostja esitas hageja poolt allkirjastatud biopuhasti ehitusprojekti ehitusregistrisse ehitusteatisena (dtl 77). 6) Kostja esitas 11.09.2022 e-kirjaga (dtl 78) hagejale tehtud töö eest arve nr 110 summas 350 eurot, selgitusega „Biopuhasti ja imbväljaku ehitusprojekti koostamine ja ehitusteatise esitamine - Raidu MÜ“ (dtl 79), mille hageja tasus 12.09.2022 (dtl 81). 7) Ehitusteatist menetlev Narva-Jõesuu linnavalitsus tagastas ehitusprojekti 23.09.2022 märkustega, millest käesolevas vaidluses on oluline järgmine: „Raidu asub, vastavalt geoloogilisele kaardile kaitsmata põhjaveega piirkonnas, millest tulenevalt immutamine on lubatud 1,2m kõrgusel aluskivimist või esimesest põhjavee kihist. Geoloogilise baaskaardi pinnakatte paksuse järgi on eeldatavasti vajalik erikonstruktsioon eelpool nimetatud nõude täitmiseks.“ 8) Kostja tegi hagejale ettepaneku põhjavee sügavuse määramiseks eraldi tööna kinnistu hüdrogeoloogilise hinnangu tellimiseks (hinnangulise maksumusega 800-1000 eurot), mille tulemusel selgub, kas saab imbväljaku projekteerida maa sisse või tuleb teha maapealne imbväljak, kuhu läbi projekteeritud reoveepumpla saab hakata puhastatud reovett juhtima (dtl 89). 9) Hageja vastas, et „minu maal on 30-50sm muld ja kiviplaat. N-J vallavalitsus ütles, et imbväljak võib ehitada 1,2 m kõrgusel kiviplaadist. Lisa hinnangud ei vaja“. 10) Pooled leppisid järgnevas kirjavahetuses 26.09.2022 kokku projekti muutmises selliselt, et imbväljak rajatakse kinnistul asuvast paekiviplaadist 1,2 m kõrgemale (dtl 91-94). 11) 14.10.2022 vastas kostja hageja järelepärimisele, et projekt on täiendamisel ning ehk jõuab järgmisel nädalal registrisse tagasi (dtl 96). 12) Vaatamata hageja korduvatele järelpärimistele ja täiendava tähtaja andmistele kostja projekti ehitisregistrisse uuesti ei esitanud. Kostja oli seisukohal, et töömaht on suurenenud, kuna ei sisalda endas vaid biopuhastit, vaid ka maapealset imbväljakut ning pumplat, seega kulub tööle täiendav aeg (dtl 104). Konkreetset töö tähtaega kostja ei andnud. 13) Hageja teatas kostjale 05.12.2022, et kuna projekti tagastamisest on möödas rohkem kui kaks kuud, siis ootab ta (muudetud projekti) veel kuni 12.12.2022 (dtl 105). 14) Hageja teatas kostjale 15.12.2022, et ei soovi rohkem kostja teenuseid ja küsis makstud 350 eurot tagasi (dtl 110).
6(9)
15.Maakohus leidis põhjendatult, et poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja tegi puudusega töö (kokkulepitud tingimusele mittevastava töö, VÕS § 641 lg 1 p 1), mille parandamist oli hagejal õigus nõuda ning mille mittekõrvaldamisel oli hagejal õigus töövõtulepingust taganeda ja nõuda tagasitäitmist. 16.Maakohus asus seisukohale, et kuna hageja kutsus üles esitama hinnapakkumisi tööde kirjelduse põhjal, mis ei sisaldanud viiteid erilistele tingimustele ega seadnud tööle või selle tulemusele mingeid erilisi nõudmisi ning kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja pidanuks eeldama, et projekteeritav ala asub geoloogiliselt erilistes tingimustes, siis tuleb tehtud töö lugeda vastavaks kokkulepitud tingimustele. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu.
17.VÕS § 641 lg 1 esimese lause kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (p 1) või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milles seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (p 2). Kostja vastutuse hindamiseks töö lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 641 lg-te 1 ja 2 ning § 642 lg-te 1 ja 3 järgi oli vajalik hinnata, milles pooled lepingus kokku leppisid ja kas kostja tehtud töö vastas kokkulepitule, kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta aga töö sobivust tellija avaldatud spetsiifiliseks otstarbeks või selle puudumisel otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Töövõtuleping on oma olemuselt tulemusele suunatud leping. Käesoleval juhul tegi kostja küll projekteerimistöö, kuid projekt osutus hageja jaoks kõlbmatuks, sest ta ei saanud seda kasutada otstarbel milleks ta seda vajas. Asjas puudub vaidlus, et kohalik omavalitsus jättis kostja poolt projekteeritu kinnitamata ning tagastas hagejale projekti muutmiseks.
18.Kuna projekti ei kooskõlastatud ning vastavalt kohaliku omavalitsuse nõudele ka ei muudetud, tuleb asuda seisukohale, et projekt on puudustega. Maakohus asus seisukohale, et kuna hageja ei teatanud enne lepingu sõlmimist, et maaüksus, kuhu objekt tuleb projekteerida, asub vastavalt geoloogilisele kaardile kaitsmata põhjaveega piirkonnas ning seetõttu on piirkonnas immutamine lubatud 1,2 m kõrgusel aluskivimist või esimesest põhjavee kihist, siis ei saa kostja tehtud tööd lugeda puudustega tööks. Seega leidis maakohus, et puudustega töö tegemise põhjustas asjaolu, et hageja ei avaldanud enne lepingu sõlmimist kostjale maaüksuse eritingimusi.
19.Lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist valeinfoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Selline kohustus järeldub esmalt VÕS § 14 lg-test 1 ja 2, mille järgi peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatavad andmed olema tõesed ning läbirääkimistel tuleb teisele poolele teatada kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Lisaks teavitamiskohustusele näeb VÕS § 14 lg 1 esimene lause lepingulisi läbirääkimisi pidavatele isikutele ette üldise kohustuse mõistlikult arvestada üksteise huvide ja õigustega (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710/105, p-d 25.1 ja 25.2; vt ka 4. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-14, p 12).
20.Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et hageja ei teatanud lepingueelselt kostjale asjaolust, et projekteeritava objekti puhul tuleb arvestada sellega, et aluskivimi või esimese põhjaveekihi kõrgus maapinnast on väiksem kui 1,2 m. Kostja arvates oli hageja kohustus
7(9)
talle sellest asjaolust teatada, hageja arvates pidi kostja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik välja selgitama töö tegemiseks vajalikud asjaolud, hageja spetsiifilise informatsiooni edastamise vajalikkusest ei teadnud. Asjas puudub vaidlus, et peale seda, kui kohalik omavalitsus kostja teostatud projekti muutmiseks tagastas, küsis kostja hagejalt pinnase kohta teavet ning hageja vastas, et kiviplaadil (aluskivimil) on mulda (kasvupinnast) 30-50 cm. 21.Ringkonnakohus osutab, et töövõtja võib vastutada VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi töö sobimatuse eest, kui ta jätab tellijalt küsimata teabe, millest sõltuvad nõuded, millele tehtav töö peab vastama, sest VÕS § 14 lg-test 1 ja 2 tuleb majandus- või kutsetegevuses tegutsevale töövõtjale kohustus küsida tellijalt soovitava töö nõuetele vastavuse kohta lisateavet. Kui töövõtja jätab töö tegemiseks vajalikud nõuded välja selgitamata olukorras, kus seda võis temalt mõistlikult oodata, saab lugeda, et ta pidi VÕS § 641 lg 2 p 2 tähenduses teadma, et tellija vajab tööd konkreetseks otstarbeks. Ringkonnakohtu arvates pidi kostja kui eriteadmistega isik välja selgitama objekti projekteerimiseks vajalikud asjaolud. Seda sõltumata sellest, kas sõlmitud lepingut saaks pidada tarbijaga sõlmitud lepinguks. Kostjal oli teada projekteeritava objekti paiknemine konkreetsel kinnistul. See, et hageja soov oli saada poolte vahel sõlmitud lepingu tulemusel projekt, mille kohalik omavalitsus kinnitaks ja mille alusel saaks hageja rajada projekteeritud objekti, teadis kostja samuti, sest kostja saatis ise projekti kooskõlastamiseks kohalikule omavalitsusele. Eelviidatu oli ka töövõtu hinnas. Puudustega projekti koostamise tingis ringkonnakohtu arvates asjaolu, et kostja kui majandusja kutsetegevuses tegutsev eriteadmistega isik jättis lepingutingimustele vastava projekti tegemiseks nõutavad andmed välja selgitamata. Ainuüksi viide projekti seletuskirjas, et imbväljaku immutamissügavus peab olema 1,2 m kõrgusel aluskivimist või esimesest põhjavee kihist ei ole piisav, sest konkreetsel kinnistul paiknev imbväljak oli projekteeritud selliselt, et nõutav immutamissügavus puudus. Maakohus on ekslikult hagejale ette heitnud ka seda, et hageja ei tellinud hüdroloogilisi uuringuid. Poolte kirjavahetusest ei nähtu, et kostja poolt töö parandamise eelduseks oli hüdroloogiliste uuringute läbiviimine. Vastupidi, peale seda kui hageja teatas kasvupinnase paksuse ning edastas teabe, et kohaliku omavalitsuse arvates võib imbväljaku projekteerida arvestusega, et see jääb paekiviplaadist 1,2 m kõrgemale, lubas kostja töö korduvalt parandada, lõppkokkuvõttes seda tegemata (dtl 105).
22.Maakohus asus seisukohale, et hageja poolt lepingust taganemine ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi, sest hageja oli töö vastu võtnud ning sellest tulenevalt ei olnud lepingust taganemine võimalik. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. VÕS § 642 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda.
23.Töövõtulepingu puhul kohaldub erisätete puudumisel taganemise alusena võlaõigusseaduse üldosa lepingust taganemise regulatsioon (VÕS §-d 116-118) koos §-s 647 sätestatud erisustega. Töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel lepingust taganemise õiguse tekkimine tellijale eeldab esiteks, et töö ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 641, § 77), ning teiseks, et töövõtja vastutab selle rikkumise eest (VÕS § 642) (vt ka Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Taganemise õiguse tekkimise peamine eeldus VÕS § 116 lg 1 kohaselt on, et töövõtja on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1), sisulise eeldusena peab aga taganemiseks olema seda õigustav põhjus (taganemise alus),
8(9)
eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 28; 30. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-13, p 28).
24.VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist juhul, kui rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Kui lepingupool taganeb VÕS § 116 alusel lepingust seetõttu, et asi on puudustega, on kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganemine lubatud üldjuhul üksnes siis, kui lepingupool on andnud teisele poolele täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata võib kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganeda üksnes erandjuhul (vt Riigikohtu 12. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-10, p 12). Seega tekib töövõtjal töö lepingutingimustele mittevastavuse korral, mida on võimalik parandada või uue töö tegemisega kõrvaldada, õigus tugineda lepingu olulisele rikkumisele üldjuhul vaid siis, kui ta on andnud töövõtjale võimaluse mittevastavus kõrvaldada kas parandamise või uue töö tegemisega, nõudes töövõtjalt lepingu täitmist VÕS § 646 lg 1 alusel või andes temale selleks täiendava tähtaja. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
25.Käesoleval juhul on tõendatud, et hageja andis kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid kostja puudusi töös ei kõrvaldanud. Asjast nähtuvalt küsis hageja korduvalt millal parandatud töö valmis saab, kostja lubas korduvalt töö teha, kuid ka pärast täiendava tähtaja määramist hageja poolt tööd ei parandanud, põhjust, miks ta projekti nõuetega vastavusse ei vii, hagejale ei esitanud. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja poolt lepingust taganemine tõi kaasa õiguslikud tagajärjed.
26.Hageja nõue on lepingust taganemisest tulenev (lepingu) tagasitäitmise nõue (VÕS § 189 lg 1), mille sisuks on lepingu alusel makstud tasu tagastamine. Lepingust kehtiva taganemise korral tekib lepingupoolte vahel tagastusvõlasuhe. Olukorras, kus hageja on tuginenud lepingust taganemisele kostja olulise rikkumise tõttu, sai hageja esitada ka kostja vastu VÕS § 189 lg 1 alusel nõude kostjale lepingu alusel tasutud summa tagastamiseks. Seega tuleb hagi rahuldada. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise alates hagi esitamisest seadusjärgses määras ning kooskõlas VÕS § 113 lg 1 teise lausega tuleb hageja nõue rahuldada. Menetluskulude jaotus
27.Kuna lõppkokkuvõttes hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 mõttest tulenevalt jäävad poolte menetluskulud kostja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p-st 2 järgi.
/allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.