Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.06.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-4556
Kohtuasi
Flagito OÜ hagi Ryanair Designated Activity Company vastu hüvitise, viivise, sissenõudmiskulude ja kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.07.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Ryanair Designated apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3009,49 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tuul
Activity
Company
Kostja: Ryanair Designated Activity Company (Iirimaa registrikood 104547), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristi Sild Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 01.07.2025 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
2.Jätta Ryanair Designated Activity Company apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Ryanair Designated Activity Company kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-23-4556 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Flagito OÜ (hageja) esitas 23.03.2023 Harju Maakohtule Euroopa maksekäsu avalduse Ryanair Designated Activity Company (kostja) vastu 2725,70 euro saamiseks. Nõudele vastuväite esitamise tõttu lõpetas kohus Euroopa maksekäsumenetluse, et jätkata selle menetlemist hagimenetluses.
2.Hageja esitas 27.06.2023 (täpsustatud 03.07.2023) Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 alusel välja hüvitis summas 2400 eurot; kahjuhüvitis summas 85,70 eurot; põhivõlgnevuselt 2451,09 eurot viivis 108,49 eurot; edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt 2485,70 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.03.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni; sissenõudmiskulud summas 240 eurot. Hagiavalduse kohaselt olid reisijatel ME, MV, MV, IL, SL ja SS kinnitatud broneeringud 17.09.2022 kostja opereeritavale lennule FR8941 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Prantsusmaa (Pariis) (lennu vahemaa 1829 km). Nimetatud lend maandus Paris Beauvais lennujaama asemel Lille lennujaamas. Kostja teavitas reisijaid lennu ümbersuunamisest 18.09.2022 ning ei võimaldanud jõuda sihtpunkti hiljemalt kaks tundi pärast kavandatavat saabumisaega. Reisijad pidid ise korraldama transpordi sihtkohta jõudmiseks, millega seoses tekkisid neil täiendavad kulutused. Reisijad jõudsid Pariisi planeeritust enam kui kolm tundi hiljem. Reisijatel on õigus nõuda hüvitist ja reisijad loovutasid oma nõuded hagejale. Kostja vastuväited
3.Kostja nõustus hagejale hüvitama takso ja bussikulud 85,70 eurot, kuid ülejäänud osas vaidles kostja hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vaidlusaluse lennu FR8941 ümbersuunamise ja viivituse põhjustas erakorraliste sündmuste ahel, milleks olid erakorralised ilmaolud ning maandumispiirangud Paris Beauvais lennujaamas, kuigi lennuettevõtja võttis kasutusele kõik mõistlikud meetmed hilinemise või tühistamise vältimiseks. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 01.07.2025 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 alusel hüvitise 2400 eurot, kahjuhüvitise 85,70 eurot, viivise 108,49 eurot, viivise põhivõlgnevuselt 2485,70 eurot VÕS § 113 lg 1
2-23-4556 teises lauses sätestatud määras alates 24.03.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni, sissenõudmiskulud 240 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
4.1.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaielnud, et reisijatel oli broneering kostja opereeritavale lennule (lend FR8941), mis pidi väljuma Tallinnast 17.09.2022 kell 20:45 ja saabuma Pariisi kell 22:30. Reisijad on loovutanud oma nõuded kostja vastu hagejale. Lend FR8941 väljumine hilines ligikaudu kolm tundi, väljudes Tallinna Lennujaamast planeeritust hiljem, kell 23:25 EEST (Ida-Euroopa suveaeg). Väljalennu hilinemise tõttu oli kostjale ettenähtav lennu FR8941 hilinemine ning asjaolu, et sihtkohas Paris Beauvais lennujaamas (BVA) ei ole võimalik maanduda. Lend FR8941 maandus Lille lennujaamas 00:37, mis on ligi neli tundi hiljem broneeringus märgitule (20:45). Reisijad jõudsid enda transpordiga (buss või takso) broneeringus märgitud sihtkohta (BVA) rohkem kui 4 tundi esialgu planeeritust hiljem.
4.2.Reisijatel on õigus saada hüvitist, kui lend hilineb 1500–3500 kilomeetrise lennu puhul enam kui kolm tundi Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) määruse nr 261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004) art 6 (1) (b) alusel. Hüvitise suurus kuni 3500-kilomeetrise lennu puhul on 400 eurot (määruse nr 261/2004 art 7 (1) (b)).
4.3.Maakohus analüüsis, kas on alust lugeda lendu FR8941 tühistatuks. Lendu ei saa lugeda sooritatuks, kui see on suunatud algselt kavandatud sihtlennujaamast eraldi olevasse lennujaama, nii et seda lendu tuleb pidada tühistatud lennuks (viidatud otsus C- 253/21, p 22; otsuses viidatud kohtupraktika, 22.04.2021 kohtuotsus, Austrian Airlines, C-826/19, p 36). Käesoleval juhul suunati algselt Paris-Beauvais lennujaamas maanduma pidanud lend Lille (LIL) lennujaama, milliste lennujaamade vahemaa on 142 kilomeetrit. Lille lennujaam ei asu samas linnas ega piirkonnas Paris-Beauvais lennujaamaga. Lennu tühistamise korral peab lennuettevõtja pakkuma teekonna muutmise võimalust, mis võimaldab reisijal välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Käesoleval juhul maandus lend FR8941 Lille lennujaamas 00:37, seega ligi 4 tundi hiljem broneeringus märgitule (20:45). Reisijad jõudsid transpordiga (buss või takso) broneeringus märgitud sihtkohta (BVA) rohkem kui 4 tundi esialgu planeeritust hiljem. Seega tuleb lugeda lend FR8941 tühistatuks.
4.4.Euroopa Kohtu praktikas on asutud seisukohale, et erakorraliseks asjaoluks määruse nr 261/2004 art 5 (3) tähenduses saavad olla sellised sündmused, mis oma olemuselt või põhjuselt ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (Euroopa Kohus, C-315/15, p 22). Lennuettevõtja peab kasutusele võtma sobivad meetmed arvestades tema käsutuses olevat personali, seadmeid ja rahalisi vahendeid, vältimaks seda, et asjaolud viiksid asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni. Euroopa Kohus on tõlgendanud määruse nr 261/2004 artikli 5 lõiget 3 selliselt, et vabanemaks oma kohustusest maksta reisijatele lennu saabumise pikaajalise hilinemise eest hüvitist, võib tegutsev lennuettevõtja tugineda erakorralisele asjaolule, mis ei mõjutanud mitte hilinenud lendu, vaid eelnevat lendu selle lennuettevõtja enda poolt sama lennukiga teostatud üle-üleeelmise edasi-tagasilennu raames, seda tingimusel, et nimetatud asjaolu ja järgnenud lennu saabumise pikaajalise hilinemise vahel esineb otsene põhjuslik seos, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus, võttes eelkõige arvesse seda, kuidas asjaomane tegutsev lennuettevõtja kõnealust õhusõidukit käita (Euroopa Kohtu 22.04.2021.a otsus kohtuasjas C826/19, p-d 50-57).
4.5.Kostja väitel oli 17.09.2022 Boeing 737-8200 seeria lennuk 9H-VUZ, mis baseerus ParisBeauvais lennujaamas, plaanitud läbima neli lendu: FR1515 BVA-FSC (Figari South Corsica
2-23-4556 Airport) ja FR1516 FSC-BVA; ning FR8940 BVA-TLL ja FR8941 TLL-BVA. Kostja oma väidet tõendanud ei ole. IT süsteemi väljavõte kostja väidet ei tõenda, kuna sealt on näha, et algselt lennule FR8940 planeeritud lennuk 9HVUZ on 17.09.2022 kell 11.55 UTC asendatud lennukiga 9HQDE-ga. Seega on kostja tõendanud, et Boeing 737-8200 seeria lennuk 9H-VUZ pidi teenindama liini BVA-TLL (FR8940). Nimetatu ei tõenda automaatselt seda, et Boeing 737-8200 seeria lennuk 9H-VUZ pidi mh teenindama liini TLL-BVA (FR8941).
4.6.Lend FR1515 BVA-FSC väljus kostja väitel plaanipäraselt, kuid lähenemisel FSC-le ei olnud lennuk suure tuule tõttu võimeline turvaliselt maanduma. Hageja on aga tõendanud, et väljumine hilines 34 minutit. Kostja esitatud tõendist nähtub, et kell 13:00 (1.00 PM) on tuule kiirus (Wind Speed) 28 mph ja tuulepuhang (Wind Gust) 46 mph, ilm on selge/tuuline (Condition – Fair /Windy). Kell 13:30 (1.30 PM) on tuule kiirus (Wind Speed) 18 mph ja tuulepuhang (Wind Gust) 31 mph, ilm on selge (Condition – Fair). Kell 14:00 (2.00 PM) on tuule kiirus (Wind Speed) 14 mph ja tuulepuhang (Wind Gust) 0 mph, ilm on selge (Condition – Fair). Ryanairi operatsioonikeskus oli sunnitud tühistama lendu FR1516 FSC – BVA ning lennuk 9H-VUZ suundus FCO-st BVA-sse lennuna FR789P, mis lahkus FCO-st kell 14:00 UTC ja saabus BVA-sse kell 16.10 UTC.
4.7.Kostjale oli enne lennu FR1515 toimumist teada eelteave võimaliku tuule osas 16.09.2022, s.o päev enne lendu. Seega oli kostjal eelteave ilmastikutingimuste osas enne lendu olemas ning kostjal oli võimalik võtta tarvitusele ennetavaid meetmeid ning ilmastikuolud ei saanud kostja jaoks olla ootamatud. Eeltoodut arvesse võttes ei ole tegemist määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 alusel erakorralise asjaoluga, mis vabastaks kostja hüvitise maksmise kohustusest. Lennuettevõtjal on määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 kohaselt kohustus rakendada kõiki erakorraliste asjaolude ületamiseks vajalikke meetmeid, seega pidi ta lennu planeerimise etapis võtma mõistlikult arvesse võimalike erakorraliste asjaolude ilmnemisest tulenevat lennu hilinemise riski.
4.8.Kohtu ette toodud asjaoludel on alates 2007. aastast Paris-Beauvais lennujaamas jõustatud öine lendamise keeld kohalike elanike huvides. Hageja on esile toonud, et lennujaama kodulehelt nähtub, et lennujaama terminal 1 on laupäeviti (17.09.2022 oli laupäev) avatud kuni kell 22:30 ja terminal 2 kuni kell 23:00. Avalikest andmetest nähtuvalt pidi 17.09.2022 lend FR8941 maanduma lennujaam Paris-Beauvais terminalis 1. Kostja müüdud lennupiletite kohaselt pidi lend FR8941 saabuma sihtkohta kell 22:30 CEST (Pariisi kohalik aeg), mis teeb broneeringu järgi lennuajaks 2 tundi ja 45 minutit. Maakohus ei nõustunud kostja selgitusega, et lennupiirangud ja terminalide sulgemisajad ei ole samased. Kui kostja selgituste kohaselt algasid lennupiirangud 17.09.2022 BVA-s kell 22:00 UTC ehk kell 00:00 CET, siis jääb selgusetuks kuidas oleks võimalik terminalihoone sulgemisel lennukil korraliselt maanduda.
4.9.Kõnealuse väljalennu hilinemise tõttu oli kostjale ettenähtav lennu FR8941 hilinemine ning asjaolu, et sihtkohas (BVA) ei ole võimalik maanduda. Käesoleval juhul tuleb hinnata, kas kostjal oli eeskätt tehnilises, majanduslikus ja halduslikus plaanis võimalik võtta otseselt või kaudselt ennetavaid meetmeid hilinemise ohu vähendamiseks ja isegi ennetamiseks. Õigel ajal selliselt planeerima, et talle jääks teatud ajavaru, et nimetatud lend saaks võimaluse korral, kui erakorralised asjaolud on ära langenud, toimuda. Kui aga lennuettevõtjal ei ole sellises olukorras ajavaru, siis tuleb sellest järeldada, et ta ei ole võtnud kõiki määruse nr 261/2004 art 5 lg-s 3 sätestatud vajalikke meetmeid.
4.10.Kostja võttis endale teadlikult riski, kuna pidas võimalikuks, et lend FR8941 ei maandu hilinemise korral BVA lennujaamas. Nimetatu on otsene risk, et väiksemagi lennugraafikust
2-23-4556 kõrvalekalde tõttu ei jõuta plaanipäraselt sihtkohta, kuivõrd lennujaam on suletud. Sellise hilinemiste vältimine on kostjale ennetatav ning ei ole kostja tegeliku kontrolli alt väljas. Kostja ülesanne on tagada mõistlik ajavaru. Kostja (otsuses ekslikult märgitud hageja) nimetatut ei teinud ja seega ei võtnud kostja kasutusele kõiki määruse nr 261/2004 art 5 lg-s 3 nimetatud vajalikke meetmeid.
4.11.Kokkuvõtvalt ei ole kostja tõendanud, et Boeing 737-8200 seeria lennuk 9H-VUZ pidi mh teenindama liini BVA-TLL (FR8941). Eeltoodut arvesse võttes ei ole lennuliinil BVAFSV ja FSV-BVA toimunut võimalik üle kanda lennule FR8941 (TLL-BVA) ega sedastada erakorralise asjaolu esinemist. Seega ei ole kostja tõendanud, et väidetava erakorralise asjaolu ja järgnenud lennu (FR8941) saabumise pikaajalise hilinemise vahel esineb otsene põhjuslik seos.
4.12.Vastavalt tuleb rahuldada hageja põhinõue kostja vastu summas 2400 eurot. Samuti kuulub hagi rahuldamisele kahjuhüvitise 85,70 euro osas. Kostja ei vaielnud, et bussid reisijate veoks Lille lennujaamast Beauvais lennujaama ei jõudnud BVA lennujaama kostja poolt määratud ajal ning hilinesid, mistõttu nõustus kostja hüvitama hagejale reisijate poolt kantud takso- ja bussikulud kokku 85,70 euro ulatuses. Hageja sissenõutavaks muutunud viivis hüvitise summalt 400 eurot, kogusummas kõigi reisijate osas 108,49 eurot, on põhjendatud. Ka edasiulatuva viivise nõue põhinõudelt 2485,70 eurolt alates 24.03.2023 kuni põhinõude tasumiseni on põhjendatud.
4.13.Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Põhjendatud on kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmine igale reisijale 40 eurot, kokku 240 eurot, kuna kõigil reisijatel on õigus nõuda kostjalt viivist ning kostja ei ole kohtueelselt hageja nõuet täitnud. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 01.07.2025 otsus osaliselt, st kogu osas välja arvatud kohtuotsuse resolutsiooni p 3, millega mõisteti kostjalt välja kahjuhüvitis summas 85,70 eurot ja teha vaidlustatud osas uus otsus, millega jätta hagiavaldus täielikult rahuldamata ja mõista kostja menetluskulud 100% ulatuses välja hagejalt.
5.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt on otsus vastuoluline, kohus on otsuses tuginenud valedele faktilistele asjaoludele. Kohtuotsuse p-s 27 on maakohus märkinud, et käesoleval juhul ei ole vaidlust, et lend FR8941 maandus Lille lennujaamas 00:37, milline on ligi 4 tundi hiljem broneeringus märgitule (20:45), kuid sama punkti esimeses lauses märkis kohus, et lend pidi saabuma BVA-ss kell 22:30 (kohaliku aja järgi), mitte 20:45 nagu kohus hiljem ekslikult märkis. Ebaõige on ka kohtu väide, et maandumine LIL lennujaama toimus üle 4 tunni hiljem, see oli veidi üle 2 tunni hiljem võrreldes algselt planeeritud ajaga (22:30 asemel 00:38). Lend FR8940 BVA-TLL väljus BVA-st kell 17:05 UTC (19:05 Pariisi aeg) ja saabus TLL-sse kell 19:42 UTC (22:42 Eesti aeg). Lend FR8941 TLL-BVA väljus TLL-ist kell 20:14 UTC (23:14 Eesti aeg) ja saabus LIL-i kell 22:38 UTC (00:38 Pariisi aeg).
5.2.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et lennu ümbersuundumine ja hilinemine ei olnud tingitud erakorralistest asjaoludest määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 mõttes. Maakohus on ebaõigesti leidnud, kostja ei tõendanud, et Boeing 737-8200 seeria lennuk 9H-VUZ pidi mh teenindama liini BVA-TLL (FR8941) ja seetõttu teinud ebaõige järelduse, et lennuliinil BVA-
2-23-4556 FSV ja FSV-BVA toimunut ei ole võimalik üle kanda lennule FR8941 (TLL-BVA) ega sedastada erakorralise asjaolu esinemist.
5.3.Kostja esitas kohtule tõendid, et 17.09.2022 oli Boeing 737-8200 seeria lennuk 9H-VUZ, mis baseerus BVA lennujaamas, plaanitud läbima neli lendu: FR1515 BVA-FSC (Figari South Corsica Airport) ja FR1516 FSC-BVA; ning FR8940 BVA-TLL ja FR8941 TLL-BVA (vaidlusalune lend). Tõendamaks, et Boeing 737-8200 seeria lennuk 9H-VUZ pidi teenindama liini TLL-BVA (FR8941), esitas kostja väljavõtte oma IT süsteemist, kus on näha, et algselt lennule FR8940/FR8941 planeeritud lennuk 9HVUZ on 17.09.2022 kell 11:55 UTC asendatud lennukiga 9HQDE-ga. Lisaks eeltoodule on kohtuasjas esitatud hageja tõendid, et lendu TLL-BVA teostas lennuk 9HQDE. Otsuse p-s 33 on kohus lugenud tõendatuks, et Boeing 737-8200 seeria lennuk 9H-VUZ pidi teenindama liini BVA-TLL (FR8940). Samas on kohus leidnud, et: „Nimetatu ei tõenda automaatselt seda, et Boeing 737-8200 seeria lennuk 9H-VUZ pidi mh teenindama liini TLL-BVA (FR8941).“ Arvestades, et maakohus luges on tõendatuks, et lennuk 9HQDE asendas algselt planeeritud lennukit 9H-VUZ ning et lennuk 9HQDE lendas 17.09.2022 marsruuti BVA-TLL ja tagasi, saab viidatust kahtlusteta järeldada, et asjaolud, mis mõjutasid BVA-TLL marsruudi lennukit 9HQDE, mõjutasid ka TLL-BVA marsruudil sõitnud sama lennukit 9HQDE. Seega on põhjuslik seos selgelt tuvastatav. On üldteada, et kostja ei ole Eestis baseeruv lennufirma ning lennud toimuvad nii, et sama lennuk, mis saabub Eestisse, lendab siit ka tagasi. Antud juhul oli seos lendude FR8940 BVA-TLL ja FR8941 TLL-BVA vahel ilmselge ning seose tuvastamata jätmine otsitud ja kuntslik.
5.4.Kostja on tõendanud, et lend FR1515 BVA-FSC, toimus lennukiga 9H-VUZ, ei saanud tugeva tuule tõttu turvaliselt maanduda ja suundus FCO-sse (Rooma-Fiumicino lennujaam). Kuna lennu FR1515 BVA-FSC ümbersuundumine oli seotud ilmastikuoludega ja lennuohutusega, tegi lennuki kapten selle kohta ka nõuetekohase ohutusaruande. Ohuraportiga on ka tõendatud, et juhtum toimus lennukiga 9H-VUZ ning seal kirjeldas lennuki kapten põhjuseid, miks ei olnud võimalik FSC-s maanduda. Kuna ilmastikutingimused FSC-s ei paranenud, oli Ryanairi operatsioonikeskus koostöös kapteniga sunnitud tühistama lennu FR1516 FSC-BVA. Lendude FR8940/8941 BVA-TLL ja TLL-BVA viivituse minimeerimiseks asendas Ryanair algselt sellele marsruudile planeeritud lennuki 9H-VUZ ning kasutas BVA-s varasemalt maandunud lennukit 9H-QDE.
5.5.Maakohus leidis ebaõigesti, et lennul FR1515 toimunud lennu ümbersuundumist lennuohutust mõjutava tugeva tuule tõttu ei saa lugeda erakorraliseks asjaoluks. Kostja ei nõustu maakohtuga, et kui kostjal oli päev enne lendu 16.09.2022 eelteave võimalike eesolevate ilmastikuolude sh tuule kohta, siis tähendab see, et tegelik ilmastikuolukord oleks olnud kostja jaoks täpselt prognoositav. Ilmastikuolud võivad kiiresti muutuda ning prognoosid ei pruugi täpselt kajastada olukorra tõsidust lennu toimumise hetkel. Otsusest nähtuv kohtu seisukoht nagu peaks lennufirma võtma tarvitusele ennetavaid meetmeid varajaste ilmaprognooside põhjal, ei ole eluliselt adekvaatne. Lendude tühistamise, muutmise või ümbersuunamise otsused tehakse ikkagi planeeritud lennu toimumise ajal või vahetult enne.
5.6.Kostja võttis lennuliini BVA-TLL-BVA tõrgete vähendamiseks meetmed, mis olid tema võimuses – asendas liinile algselt planeeritud lennuki teise varasema lennukiga, kuid kahjuks ei aidanud see kõiki kumuleeruvaid tõrkeid täielikult vältida. Erakorraliste asjaolude tõttu ei saanud kostja vältida seda, et lend TLL-BVA väljus hilinemisega. Planeeritud lennugraafikus oli jäetud TLL-BVA lennu jaoks piisav aeg enne öörahu jõustumist. Lennupiirangud algasid 17.09.2022 BVA-s kell 22:00 UTC ehk kell 00:00 CET. Lennuki plaanipärase maandumisaja
2-23-4556 kella 22:30 ja piirangu jõustumise aja 00:00 vahel oli 1,5 tundi, mis on piisav ja igati mõistlik ajavaru tavapäraste väiksemate häirete jaoks. Vastustaja seisukoht
6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
8.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osaliselt, s.o osas, milles maakohus hagi rahuldas suuremas ulatuses kui kostjalt välja mõistetud kahjuhüvitis 85,70 eurot. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 85,70 eurot. Osas, milles maakohtu otsust ei ole vaidlustatud, on see TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
9.Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale välja arvatud osas, milles ringkonnakohus muudab ja täiendab neid. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks.
10.Hageja nõuab määruse nr 261/2004 alusel hüvitist 17.09.2022 lennu FR8941 lähtepunktiga Tallinn (TLL) sihtpunktiga Pariis (BVA) suundumise eest BVA lennujaama asemel Lille lennujaama (LIL), millega seoses saabuti sihtkohta hilinemisega. Hageja hinnangul annab ümbersuunatud lend, mis maandus algul ettenähtud lennujaama asemel teises lennujaamas, mis ei asunud samas linnas, samas kohas ega samas piirkonnas, reisijale õiguse saada hüvitist lennu tühistamise eest. Kostja arvates ei ole alust lugeda lendu FR8941 tühistatuks ning isegi, kui see tuleks lugeda tühistatuks, ei annaks see õigust hüvitisele, kuivõrd hilinemine toimus erakorraliste asjaolude tõttu. Kostja hinnangul põhjustasid reisijate hilinemise sihtkohta erakorralised asjaolud, mis ei ole omased lennuettevõtja tavalisele tegevusele ning mille üle puudus lennuettevõtjal tegelik kontroll.
11.Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle, et kõigil hagis märgitud reisijatel (ME, MV, MV, IL, SL ja SS) olid broneeringud kostja opereeritavale lennule (lend FR8941), mis pidi väljuma Tallinnast 17.09.2022 kell 20:45 ja saabuma Pariisi kell 22:30. Samuti puudub vaidlus selles, et kõik reisijad on loovutanud oma nõuded kostja vastu hagejale. Maakohus tuvastas ja vaidlust ei ole, et vaidlusalune lend maandus Paris Beauvais lennujaama asemel Lille lennujaamas ning reisijad jõudsid enda transpordiga (buss või takso) broneeringus märgitud sihtkohta (BVA) esialgu planeeritust hiljem.
12.Määrus nr 261/2004 art 5 lg 1 punkti c alapunkti iii kohaselt on lennu tühistamise korral asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt art-le 7, kui
2-23-4556 neid on teavitatud tühistamisest hiljem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Määruse nr 261/2004 art 2 (h) seletab lahti lõppsihtkoha mõiste määruse mõistes, mille kohaselt lõppsihtkoht on registreerimislauas esitatavale piletile märgitud sihtkoht või vahetute ümberistumistega lendude korral viimase lennu sihtkoht; arvesse ei võeta olemasolevaid ümberistumisega asenduslende, kui peetakse kinni esialgsest kavandatud saabumisajast.
13.Asjas on tuvastatud ja pooled ei vaidle, et kostja teavitas reisijaid lennu ümbersuunamisest 18.09.2022. Maakohus on õigesti tuvastanud, et lendu ei saa lugeda sooritatuks, kui see on suunatud algselt kavandatud sihtlennujaamast eraldi olevasse lennujaama ning sellist lendu tuleb pidada tühistatud lennuks (viidatud otsus C-253/21, p 22; otsuses viidatud kohtupraktika, 22.04.2021 kohtuotsus, Austrian Airlines, C-826/19, p 36). Käesoleval juhul suunati algselt Paris-Beauvais lennujaamas maanduma pidanud lend Lille lennujaama, milliste lennujaamade vahemaa on 142 kilomeetrit (dtl 364). Lille lennujaam ei asu samas linnas ega piirkonnas Paris-Beauvais lennujaamaga. Lennu tühistamise korral peab lennuettevõtja pakkuma teekonna muutmise võimalust, mis võimaldab reisijal välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega.
14.Maakohus leidis otsuses, et käesoleval juhul maandus lend FR8941 Lille lennujaamas 00:37, seega ligi 4 tundi hiljem broneeringus märgitule (20:45). Reisijad jõudsid transpordiga (buss või takso) broneeringus märgitud sihtkohta (BVA) rohkem kui 4 tundi esialgu planeeritust hiljem. Maakohus tuvastas vaidlusaluse lennu hilinemise aja ebaõigesti. Samas pooled ei vaielnud ja ei vaidle selle üle, et kostja ei võimaldanud reisijatel jõuda sihtpunkti hiljemalt 2 tundi pärast kavandatud saabumisaega. Pooled ei vaielnud, et lend FR8941 pidi väljuma Tallinna lennujaamast 17.09.2022 20:45 ning saabuma Paris, Beauvais lennujaama 22:30. Käesoleval juhul toimus kõrvalekalle lennugraafikust, kuivõrd lennu FR8941 väljumine hilines ligikaudu 3 tundi (2h 50min), väljudes Tallinna Lennujaamast planeeritust hiljem, kell 23:25 EEST (dtl 346–348) ja saabus LIL-i kell 22:37 UTC (00:37 Pariisi aeg) (dtl 226–227). Seega oli see veidi üle kahe tunni hiljem võrreldes algselt planeeritud ajaga (22:30 asemel 00:37).
15.Peale ebaõiges Lille lennujaamas maandumist veidi üle kahe tunni hiljem võrreldes algselt planeeritud ajaga, pidid reisijad tegelikku lõppsihtkohta jõudmiseks täiendavalt kasutama takso- ning bussiteenust, jõudes lõppsihtkohta alles 18.09.2022 hommikupoolikul, s.o tunde hiljem esialgselt planeeritust. Maakohus tuvastas õigesti, et reisijad jõudsid enda transpordiga (buss või takso) broneeringus märgitud sihtkohta (BVA) rohkem kui 4 tundi esialgu planeeritust hiljem. Seega, maakohtu eksimus lennu hilinemise aja tuvastamisel, ei muuda ebaõigeks maakohtu järeldust, et tegelikku broneeringus märgitud lõppsihtkohta BVA jõudsid reisijad esialgselt planeeritust rohkem kui 4 tundi hiljem. Kokkuvõtvalt jõudis maakohus korrektsele järeldusele, et vaidlusalust lendu saab tuvastatud asjaolude põhjal lugeda tühistatuks.
16.Määruse nr 261/2004 art 5 lg 1 kohaselt ei ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt art-le 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed.
2-23-4556
17.Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et kohus on otsuses ebaõigesti leidnud, et lennu ümbersuundumine ja hilinemine ei olnud tingitud erakorralistest asjaoludest määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 mõttes. Kostja märgib, et määruse nr 261/2004 põhjendused 14 ja 15 ja selle määruse art 5 lg 3 annavad lennuettevõtjale õiguse tugineda „erakorralisele asjaolule“ ka nendel juhtudel, mil nimetatud asjaolu mõjutas sama lennukiga teostatud eelnevat lendu. Seejuures võetakse arvesse seda, et üks õhusõiduk võib sama päeva jooksul teostada mitu järjestikust lendu, mis tähendab, et kõik varasemal lennul õhusõidukit puudutanud erakorralised asjaolud mõjutavad ühte või mitut sellele lennule järgnevat lendu (11.06.2020 kohtuotsus C 74/19, p-d 51 ja 52).
18.Kostja on tsiviilasja menetluses esile toonud väidetavad erakorralised asjaolud, mis välistavad hüvitise nõudmise. Maakohus on korrektselt viidanud Euroopa Kohtu lahenditele. Maakohus leidis, et Euroopa Kohtu praktikas on asutud seisukohale, et erakorraliseks asjaoluks artikli 5(3) tähenduses saavad olla sellised sündmused, mis oma olemuselt või põhjuselt ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (Euroopa Kohus, C-315/15, p 22). Lennuettevõtja peab kasutusele võtma sobivad meetmed arvestades tema käsutuses olevat personali, seadmeid ja rahalisi vahendeid, vältimaks seda, et asjaolud viiksid asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni. Euroopa Kohus on tõlgendanud määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 selliselt, et vabanemaks oma kohustusest maksta reisijatele lennu saabumise pikaajalise hilinemise eest hüvitist, võib tegutsev lennuettevõtja tugineda erakorralisele asjaolule, mis ei mõjutanud mitte hilinenud lendu, vaid eelnevat lendu selle lennuettevõtja enda poolt sama lennukiga teostatud üle-üleeelmise edasi-tagasilennu raames, seda tingimusel, et nimetatud asjaolu ja järgnenud lennu saabumise pikaajalise hilinemise vahel esineb otsene põhjuslik seos, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus, võttes eelkõige arvesse seda, kuidas asjaomane tegutsev lennuettevõtja kõnealust õhusõidukit käita (Euroopa Kohtu 22.04.2021 otsus kohtuasjas C826/19, p-d 50-57).
19.Kostja on hagiavastuses kirjeldanud, et 17.09.2022 oli Boeing 737-8200 seeria lennuk 9HVUZ, mis baseerus Paris-Beauvais lennujaamas (BVA), plaanitud läbima 4 lendu: 1) FR1515 BVA-FSC (Figari South Corsica Airport; kasutatakse ka tähist LFKF) (väljalend hilines, CEST 11:05 – aga läks välja 11:39, samas kui pidi maanduma 13:00 CEST, aga maandus 14:18 CEST, seega väljumine hilines 34 min, maandumine 1h 18min FCO lennujaamas); 2) FR1516 FSC-BVA; 3) FR8940 BVA-TLL; 4) FR8941 TLL-BVA (dtl 296-297, 298-299).
20.Maakohus leidis, et kostja vastav väide on tõendamata. Nimetatut ei tõenda väljavõte IT süsteemist, kuna sealt on näha, et algselt lennule FR8940 planeeritud lennuk 9HVUZ on 17.09.2022 kell 11:55 UTC asendatud lennukiga 9HQDE-ga (dtl 404). Seega on kostja tõendanud, et Boeing 737-8200 seeria lennuk 9H-VUZ pidi teenindama liini BVA-TLL (FR8940). Nimetu ei tõenda automaatselt seda, et Boeing 737-8200 seeria lennuk 9H-VUZ pidi mh teenindama liini TLL-BVA (FR8941).
21.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus jõudnud õigele järeldusele. Kostja on menetluses esitanud Darragh Cronin, lennuoperatsioonide kontrollianalüütiku ülevaate 17.09.2022 asjaolude kohta, millest on tuvastatav ning tõendatud kostja väited lennukiga 9H-VUZ planeeritud sõitude kohta (dtl 296-299). Samas dokumendis on ülevaade ka selle kohta, et lendude viivituse minimeerimiseks FR8940/8941 BVA-TLL ja tagasi, kasutas Ryanairi operatsioonid varasemalt maandunud lennukit 9H-QDE, et opereerida liini FR8940 BVATLL ja kõnealust lendu FR8941 TLL-BVA.
2-23-4556
22.Kostja väidab, et esimene neist lendudest FR1515 BVA-FSC väljus plaanipäraselt, kuid lähenemisel FSC-le ei olnud lennuk suure tuule tõttu võimeline turvaliselt maanduma. Hageja poolt esitatud seisukoha ja tõendiga on tõendatud, et avalikest andmetest nähtuvalt pidi lend FR1515 BVA-FSC väljuma kell 11:05 (CEST – Central European Summer Time; KeskEuroopa suveaeg, mis on 1 tund taga Eesti ajast), kuid väljumine hilines 34 minutit (dtl 344345). Märgitud tõendilt nähtub ka see, et lend pidi sihtkohta jõudma 13:00 CEST, kuid maandus 1h 18min hiljem (14:18 CEST; Eesti aja järgi 15:18). Eeltoodust tulenevalt nähtub, et esimese lennu väljumine oli samuti hilinenud, milliseid põhjuseid kostja menetluses esile toonud, põhjendanud ega tõendanud ei ole.
23.Kostja on kohtumenetluses esitanud tõendina tuulegraafiku (dtl 300-302) ning ilmaraporti (dtl 305-318), milledelt peaks nähtuma tuule tugevus Korsika saare FSC lennujaama läheduses, sealjuures tuuletugevus ja puhangud üle 50mph. Kolleegiumile nähtub, et tuulegraafikul kuvatud andmed on kuupäeva 16.09.2022 seisuga (pilt 1) ning tuule tugevus ja puhangud üldistatuna 40-49mph suurusjärgus, ennustus 17.09.2022 kohta (näitab aega 09:00) (dtl 300-302). Eeltoodut arvestades oli kostjal 16.09.2022 ette teada 17.09.2022 päeva esimese poole eelduslikud ilmastikuolud, sealjuures suurte tuulepuhangute võimalik esinemine. Kostja esitatud ilmaraportilt (dtl 305-318) nähtub, et 17.09.2022 oli Figari, Corsedu-Sud piirkonnas kell 09:00 (9AM) ajal tuulepuhang 43 mph, mis vastab kostja poolt esitatud tuulegraafikul kuvatud ilmaennustusele 17.09.2022 kohta.
24.Arvestades, et lend FR1515 pidi maanduma kl 13:00 CEST (Eesti aja järgi kell 14:00), kuid maandus kell 14:18 CEST (Eesti aja järgi kell 15:18) ning analüüsides kostja esitatud tõendit (dtl 305-318), nähtub sellelt, et kell 13:00 (1:00 PM) on tuule kiirus 28 mph ja tuulepuhang 46 mph, ilm on selge/tuuline; kell 13:30 (1:30 PM) on tuule kiirus 18 mph ja tuulepuhang 31 mph, ilm on selge; kell 14:00 (2:00 PM) on tuule kiirus 14 mph ja tuulepuhang 0 mph, ilm on selge; kell 14:30 (2:30 PM) on tuule kiirus 15 mph ja tuulepuhang 33 mph. Seega oli lennuki eeldusliku FSC lennujaamas maandumise soovi ajal tuulepuhangute suurus ca 30 mph, arvestades lennu väljalennu hilinemist 34 minutit ning lennule kuluvat aega FSC lennujaama jõudmiseks. Eelpool välja toodud ajavahemikus oli tegemist madalamate tuulepuhangute suurusega, kui näitas tuulegraafik 17.09.2022 kohta (välja arvatud 13:00).
25.Kostja on menetluses selgitanud, et 50 mph tuuletugevusega ei ole lennuki maandumine ohutu. Ilmaolud ei paranenud lennujaamale lähenedes ning meeskond oli sunnitud suunduma FCO-sse (Rooma-Fiumicino lennujaam), ühte selle lennu alternatiivsetest sihtkohtadest, saabudes kell 12:23 UTC ehk 14:23 CEST (dtl 296-299, 319-332). Esitatud lennuohutusaruandest nähtub sündmuse kirjeldus: „torni laskumise ajal teatatud tuulest, mis ületab tegevuspiiranguid“; „algatati ümberpaigutamine FCO-sse“. Lennuoperatsioonide kontrollianalüütiku raportist (dtl 296-299) nähtub, et „lend FR1515 BVA-FSC väljus plaanipäraselt, kuid lähenemisel FSC-le ei olnud lennuk tugeva tuule tõttu võimeline turvaliselt maanduma. Need tingimused ei paranenud lennuväljale lähenedes ning meeskond oli sunnitud suunduma FCO-sse, ühte selle lennu alternatiivsetest sihtkohtadest, saabudes seisukohale kell 12:23 UTC. Pärast maandumist võttis kapten ühendust Ryanairi operatsioonikeskusega ja toimusid arutelud reisijate transportimise kohta FCO-st FSC-sse. Operatsioonikeskus korraldas reisijatele bussid, et tuua nad FCO-st FSC-sse. Kapten ja operatsioonikeskus otsustasid lennuki FSC-sse viia ja teha veel ühe maandumiskatse, kui ilmastikutingimused paranevad. Kahjuks ilmastikutingimused FSC-s ei paranenud ning Ryanairi operatsioonikeskus oli sunnitud tühistama lennu FR1516 FSC-BVA ning lennuk 9HVUZ suundus FCO-st BVA-sse nagu lend FR789P, mis lahkus FCO-st kell 14.00 UTC ja saabus seisukohale BVA-s kell 16.10 UTC.“
2-23-4556
26.Maakohus leidis, et kostja esitatud tõendiga nr 2 on tõendatud, et kostjale oli enne lennu FR1515 toimumist teada eelteave võimaliku tuule osas 16.09.2022, s.o päev enne lendu (dtl 300-302). Seega oli kostjal eelteave ilmastikutingimuste osas enne lendu olemas ning kostjal oli võimalik võtta tarvitusele ennetavaid meetmeid ning ilmastikuolud ei saanud kostja jaoks olla ootamatud.
27.Kostja on apellatsioonkaebuses leidnud, et ilmaennustus on ennustus, see ei ole täppisteadus vaid tõenäosuse määramine. Kuigi lennufirmadel on olemas eelteave võimalike eesolevate ilmastikuolude sh tuule kohta, ei tähenda see, et tegelik ilmastikuolukord oleks olnud täpselt prognoositav. Ilmastikuolud võivad kiiresti muutuda ning prognoosid ei pruugi täpselt kajastada olukorra tõsidust lennu toimumise hetkel. Otsusest nähtuv kohtu seisukoht nagu peaks lennufirma „võtma tarvitusele ennetavaid meetmeid“ varajaste ilmaprognooside põhjal, ei ole eluliselt adekvaatne. Lisaks jääb arusaamatuks, milliseid meetmeid kostja võtma oleks pidanud eelmise päeva ilmateate põhjal. Lendude tühistamise, muutmise või ümbersuunamise otsused tehakse ikkagi planeeritud lennu toimumise ajal või vahetult enne.
28.Kolleegium nimetatud kostja väitega ei nõustu. Kolleegium on seisukohal, et kostjal kui lennuettevõtjal on võimalik kasutada turul olemasolevaid kanaleid ja teenusepakkujaid erinevate ilmaennustustega tutvumiseks. Samuti leiab kolleegium, et mitte ainult ei ole kostjal võimalust erinevaid võimalusi selleks kasutada, vaid kostjal kui lennuettevõtjal on lausa kohustus teenuse pakkumise raames, sh lennuohutuse tagamiseks enne toimuvat lendu lennu planeerimiseks ja selle toimumise hindamiseks tutvuda sh ilmaennustusega. Tegemist on ühe osaga kostja kui ettevõtja poolt teenuse pakkumises. Sealjuures on ilmastik, sh tuule esinemine ja selle puhangute suurus igapäevane osa kostja poolt teenuse pakkumisel ja üleüldiselt lennunduses. Kostja käitab lennukit ilmastikutingimustes, mis on teenuse osutamise ja aastaaja lõikes erinevad. Kolleegium leiab, et ilmastikutingimused on asjaolu, mida lennuettevõtjal tuleb teenuse osutamisel arvestada, kuivõrd lennundus toimubki välitingimustes ilmastikuolusid arvestades. Eeltoodust tulenevalt on lennuettevõtjal kõrgendatud kohustus ja seega ka äririsk tagada, et tema teenuse osutamist mõjutavad tegurid (sh ilmastikuolud) ning nende ulatus on vajalikul määral ning õigeaegselt välja selgitatud enne konkreetse lennu toimumist, et vajadusel vajalikke ning asjakohaseid meetmeid rakendada.
29.Kolleegium lisab täiendavalt, et on eelnevalt tuvastanud, et kostja poolt esitatud ilmaraporti kohaselt olid kohtu poolt analüüsitud vahemikus, kuhu jäi ka eelduslik lennu maandumise aeg (mis siiski tuule tõttu ümber suunati), tuulepuhangute suurused madalamad kui tuulegraafikus kuvatud pildil 1, millised andmed olid kostjale teada juba 16.09.2022. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd FSC lennujaamas maandumise soovil suunati lennuk hoopis FCO lennujaama tugeva tuule tõttu, mis jäi samasse vahemikku või oli väiksem kui 16.09.2022 ilmaennustusel, siis oleks pidanud lennuettevõtjal olema teada, et sellise tuulega tõenäoliselt maanduda ei ole võimalik, st seda teha ei lubata. Eeltoodu on lennuettevõtja pädevuses seda asjaolu hinnata ja ennetavalt võtta abinõud, mida asjas esitatud asjaolude ja tõendite põhjal ei ole kostja teinud. Kokkuvõtvalt teadis kostja võimalikust ilmast ning tuulepuhangutest, sh nende suurusest juba 16.09.2022, kuid ei võtnud tarvitusele vajalikke abinõusid. Seega võttis lennuettevõtja teadlikult riski, kui otsustas siiski, et lend toimub planeeritud ajal.
30.Eeltoodut kogumis arvestades nõustub kolleegium nii maakohtu kui hagejaga, et käesoleval juhul ei ole tegemist määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 alusel erakorralise asjaoluga, mis vabastaks kostja hüvitise maksmise kohustusest. Lennuettevõtjal on määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 kohaselt kohustus rakendada kõiki erakorraliste asjaolude ületamiseks vajalikke
2-23-4556 meetmeid, seega pidi ta lennu planeerimise etapis võtma mõistlikult arvesse võimalike erakorraliste asjaolude ilmnemisest tulenevat lennu hilinemise riski.
31.Kostja on menetluses tuginenud sellele, et erakorraliseks asjaoluks loetakse õhuliikluse juhtimisel antud korraldusi ja ka õhuruumi või lennujaama sulgemist. Kostja väidab, et antud juhul oligi vaidlusalusel lennu FR8941 ümbersuunamine ja viivitus põhjustatud erakorraliste sündmuste ahelast, mille põhjustasid erakorralised ilmaolud ning maandumispiirangud BVAs. Kostja selgitab apellatsioonkaebuses, et võttis lennuliini TLL-BVA tõrgete vähendamiseks meetmed, mis olid tema võimuses – asendas liinile algselt planeeritud lennuki teise varasema lennukiga, kuid kahjuks ei aidanud see kõiki kumuleeruvaid tõrkeid täielikult vältida. Erakorraliste asjaolude tõttu ei saanud kostja vältida seda, et lend TLL-BVA väljus hilinemisega. Planeeritud lennugraafikus oli jäetud TLL-BVA lennu jaoks piisav aeg enne öörahu jõustumist.
32.Maakohus on enda otsuses andnud hinnangu ka BVA-s kehtinud öörahu vastuväitele ning asjaoludele. Maakohus leidis otsuses, et kohtu ette toodud asjaoludel on alates 2007. aastast Paris-Beauvais (BVA) jõustatud öine lendamise keeld kohalike elanike huvides. Hageja on esile toonud, et lennujaama kodulehelt nähtub, et lennujaama terminal 1 on laupäeviti (17.09.2022 oli laupäev) avatud kuni kella 22:30ni ja terminal 2 kella 23:00ni (Paris-Beauvais lennujaama lahtiolekuajad). Avalikest andmetest nähtuvalt pidi 17.09.2022 lend FR8941 maanduma lennujaam Paris-Beauvais terminalis 1 (Flightera väljavõte, lennu FR8941 saabumine). Kostja müüdud lennupiletite kohaselt pidi lend FR8941 saabuma sihtkohta kell 22:30 CEST (Pariisi kohalik aeg), mis teeb broneeringu järgi lennuajaks 2 tundi ja 45 minutit. Kostja toob esile, et lennupiirangud ja terminalide sulgemisajad ei ole samased. Kostja on selgitanud, et lennupiirangud algasid 17.09.2022 BVA-s kell 22:00 UTC ehk kell 00:00 CET. Maakohus nimetatuga ei nõustunud. Maakohus asus seisukohale, et hageja esitatud tõendist nähtuvalt terminalihoone suletakse kell 23:30- 06:30. Maakohus leidis seega kokkuvõtvalt, et vaidlusaluse lennu väljalennu hilinemise tõttu oli kostjale ettenähtav lennu FR8941 hilinemine ning asjaolu, et sihtkohas (BVA) ei ole võimalik maanduda. Samuti asus maakohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et Boeing 737-8200 seeria lennuk 9H-VUZ pidi mh teenindama liini BVA-TLL (FR8941). Eeltoodut arvesse võttes ei ole lennuliinil BVA-FSV ja FSV-BVA toimunut võimalik üle kanda lennule FR8941 (TLL-BVA) ega sedastada erakorralise asjaolu esinemist. Seega ei ole kostja tõendanud, et väidetava erakorralise asjaolu ja järgnenud lennu (FR8941) saabumise pikaajalise hilinemise vahel esineb otsene põhjuslik seos.
33.Kolleegium on seisukohal, et kuivõrd määruse nr 261/2004 art 5 (3) kohaselt ei ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt art-le 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed ning tuvastatud on, et kostja poolt esile toodud ilmastikuolud ei kuulunud erakorraliste asjaolude hulka, siis ei ole vajalik hinnata, kas lendudel BVA-FSC ja FSC-BVA toimunut on võimalik üle kanda lennule FR8941 (TLLBVA) ning sedastada erakorralise asjaolu esinemist.
34.Kolleegium siiski märgib, et ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostja ei ole tõendanud, et Boeing 737-8200 seeria lennuk 9H-VUZ pidi mh teenindama liini BVA-TLL (FR8941), mistõttu jõudis maakohus järeldusele, et eeltoodut arvesse võttes ei ole lennuliinil BVA-FSV ja FSV-BVA toimunut võimalik üle kanda lennule FR8941 (TLL-BVA) ega sedastada erakorralise asjaolu esinemist, mistõttu ei ole kostja seega tõendanud, et väidetava erakorralise asjaolu ja järgnenud lennu (FR8941) saabumise pikaajalise hilinemise vahel esineb otsene põhjuslik seos. Maakohtu otsuses esineb ebatäpsus, kus maakohus viitab
2-23-4556 maakohus lendudele FR1515/1516 BVA-FSV ja tagasi ning seejärel FR8940 ja FR8941 BVA-TLL ja tagasi. Tegelikud lennud olid suundadega BVA-FSC ning FSC-BVA (lennud FR1515/1516) (dtl 296-299).
35.Kolleegium leiab, et kostja on tõendanud asjaolu, et Boeing 737-8200 seeria lennuk 9HVUZ pidi mh teenindama liini BVA-TLL (FR8941) (dtl 296-299). Nimetatud tõendilt tuleneb ka see, et lendude viivituse minimeerimiseks FR8940/8941 BVA-TLL ja tagasi, kasutas Ryanairi operatsioonid varasemalt maandunud lennukit 9H-QDE, et opereerida liini FR8940 BVA-TLL ja kõnealust lendu FR8941 TLL-BVA. Asjaolude põhjal on tuvastatud ning tõendatud, et halbade ilmastikuolude tõttu suunati lend BVA-FSC maanduma FCO lennujaama. Tõendi kohaselt võttis pärast maandumist kapten ühendust Ryanairi operatsioonikeskusega ja toimusid arutelud reisijate transportimise kohta FCO-st FSC-sse. Operatsioonikeskus korraldas reisijatele bussid, et tuua nad FCO-st FSC-sse. Kapten ja operatsioonikeskus otsustasid lennuki FSC-sse viia ja teha veel ühe maandumiskatse, kui ilmastikutingimused paranevad. Kahjuks ilmastikutingimused FSC-s ei paranenud ning Ryanairi operatsioonikeskus oli sunnitud tühistama lennu FR1516 FSC-BVA ning lennuk 9HVUZ suundus FCO-st BVA-sse nagu lend FR789P, mis lahkus FCO-st kell 14.00 UTC ja saabus seisukohale BVA-s kell 16.10 UTC.“
36.Tuvastatud on seega, et ilmastikuolud tingisid lennu BVA-FSC ümbersuunamise ning kostja tõendiga on tõendatud see, et eeltoodud lennu hilinemise ning sellele järgnenud lennuga (FSC-BVA, FR1516) seotud asjaolude tõttu, pidi kostja teostama ümberkorraldusi, et lend FR8941, TLL-BVA saaks õigeaegselt toimuda. Lennu FR8941, TLL-BVA, sihtkohta jõudmine siiski aga hilines ning lennuk ei saanud esialgses lennu lõppsihtkohas BVA lennujaamas maanduda seal juba kehtima hakanud öörahu tõttu. Kolleegiumi hinnangul saab eeltoodut kogumis hinnates asuda seisukohale, et lennuliinil BVA-FSC ning sellele lennule järgnenud lennuga toimunut (FSC-BVA, FR1516) on võimalik üle kanda lennule FR8941 (TLL-BVA) ning lugeda, et eelmärgitud lendudega seotud asjaolude ja järgnenud lennu (FR8941) saabumise pikaajalise hilinemise vahel esineb otsene põhjuslik seos.
37.Samas ei ole ilmastikuolude puhul, mis puudutasid lendu BVA-FSC, tegemist erakorraliste asjaoludega, mis annaksid kostjale võimaluse hüvitise maksmisest keelduda. Kostja hinnangul oli lennu TLL-BVA sihtkohta hilinemine seotud sellel päeval BVA-FSC lennu hilinemisega ilmastikuolude tõttu, seejärel peale lennuki vahetust vaidlusaluse lennu (FR8941, TLL-BVA) väljumise hilinemisega, mistõttu jõuti BVA lennujaama hetkel, kui kehtis juba range öörahu ning lennule ei antud erakorralist võimalust maandumiseks. Kuivõrd lennu BVA-FSC puhul puudusid erakorralised asjaolud, ei ole võimalik seda üle kanda ka lennule TLL-BVA ning öelda, et seetõttu oli BVA lennujaama jõudmine öörahu ajal samuti erakorraline asjaolu.
38.Kolleegiumi hinnangul ei saa pidada öörahu esinemist sihtkoha lennujaamas erandlikuks asjaoluks. Asjas esitatud asjaolude ja tõendite põhjal on tuvastatud, et lennuettevõtja teadis, et vaidlusaluse lennu FR8941, TLL-BVA väljumine hilineb märkimisväärselt, mistõttu pidi lennuettevõtja (kostja) ette nägema, et BVA-s kehtib maandumise soovi hetkel öörahu, mistõttu tõenäoliselt lennukil maanduda ei lasta. Kostja aga otsustas lennu siiski sooritada, võttes seega riski, et lennuk ei saa maanduda ning suunatakse tõenäoliselt ümber maanduma mõnes teises lennujaamas.
39.Kolleegium kõrvaldab ka ebaselguse, mis puudutab BVA lennujaamas kehtivat öörahu, mis küll asja lahendust ei muuda, kuid tagab menetlusosalistele selguse. Maakohtu otsusest nähtub, et maakohus on terminali avamisaegade hindamisel lähtunud hageja poolt esitatud
2-23-4556 tõendist ning leidnud, et sellele tuleb tugineda. Kolleegium maakohtu vastavasisulise seisukohaga ei nõustu. Menetlusosaliste poolt esitatud tõenditelt nähtub, et hageja on esitanud kohtule tõendi terminali avamisaegade kohta (dtl 358-361) ja kostja on esitanud kohtule tõendina IT väljavõtte terminali aegadest (dtl 401) ning raporti, millest samuti nähtub öörahu algamise aeg BVA lennujaamas (dtl 299).
40.Kolleegiumile nähtub esitatud tõenditest, et nendel kuvatud andmed on vastuolulised ning kummagi poole tõend kinnitab vastava poole poolt esitatud väiteid terminali avamisaegade kohta. Hageja on esile toonud, et lennujaama kodulehelt nähtub, et lennujaama terminal 1 on laupäeviti (17.09.2022 oli laupäev) avatud kuni kella 22:30ni ja terminal 2 kella 23:00ni. Kostja toob esile, et lennupiirangud ja terminalide sulgemisajad ei ole samased. Kostja on selgitanud, et lennupiirangud algasid 17.09.2022 BVA-s kell 22:00 UTC ehk kell 00:00 CET. Kostja on menetluses esitanud kaks tõendit, millelt kolleegiumi hinnangul on terminali lahtiolekuaegasid võimalik tuvastada.
41.Kolleegiumile nähtub, et hageja ei ole esitanud kohtule tõendit viisil, millest nähtuks, et tõendil viidatud terminali avamisajad kehtisid konkreetselt just ka 17.09.2022. Näiteks nähtub hageja tõendilt, et nimetatud väljavõte on võetud 29.08.23 20:03 ning lahtiolekuaegade all on selgelt kirjas, et need võivad muutuda. Seega ei ole hageja poolt esitatud tõendilt kuidagi tuvastatav, et väljavõttes kuvatud lahtiolekuajad kehtisid kindlasti ka 17.09.2022 lennu puhul. Samuti ei ole kostja poolt esitatud IT väljavõtte tõendi juures märget ega viidet selle kohta, et vastaval väljavõttel kuvatud terminali lahtiolekuajad kehtisid kindlasti ka 17.09.2022 vaidlusaluse lennu ajal. Samas aga ühtivad kostja IT väljavõttel (dtl 401) kuvatud andmed raportis esitatud andmetega (dtl 299), mistõttu on kolleegiumi hinnangul kostja poolt tõendatud BVA lennujaama lahtiolekuajad 17.09.2022 seisuga. Kostja tõenditelt nähtub, et öörahu saabus BVA lennujaamas 17.09.2022 22:00Z (UTC) ehk 00:00 CET. Eeltoodu aga ei muuda asjaolu, et sõltumata sellest, mida pidas hageja terminali lahtiolekuaegadeks ja mida kostja, pooled ei vaielnud selle üle, et vaidlusalune lend TLL-BVA soovis BVA lennujaamas maanduda hetkel, kui kehtis juba öörahu.
42.Kuivõrd lendu BVA-FSC puudutavad ilmastikuolud ega BVA lennujaamas lennu FR8941 TLL-BVA maandumise soovi hetkel kehtinud öörahu ei ole erakorralised asjaolud, mis annaksid kostjale võimaluse hüvitise tasumist välistada, siis on põhjendatud hageja nõue kuue reisija eest lennuhüvitise kokku 2400 euro saamiseks.
Menetluskulude jaotus
43.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks.
44.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad ringkonnakohtu menetluses kantud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.
45.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
2-23-4556 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.