Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

võlgnetavalt kuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113-i lg -e 1 2. lauses sätestatud määras kuni nende hüvitamiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega on 30 päeva arvates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused 04.12.2023 toimus Tallinn P. Pinna tn 8 maja juures liiklusõnnetus, milles sõiduk xxx (xxx), mida juhtis kostja, tagurdas otsa pargitud sõidukile xxx (xxx). Kostja lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt (lisa 3 – liiklusõnnetuse andmed; 2 lk). xxx (xxx) sai liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada. Xxx parandamiseks koostas kalkulatsiooni Xxx OÜ summas 1007,46 eurot. Kalkulatsioonile on lisatud fotod Xxx kahjustustest (lisa 4 – kalkulatsioon; 11 lk). Xxx OÜ parandas XXX kahjustused ning esitas hagejale remondiarve summas 1007,46 eurot (lisa 5, arve; 1 lk). Hageja hüvitas XXX parandamise kulu summas 1007,46 eurot (lisa 6, maksekorraldus; 1 lk). Liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki xxx (xxx) liikluskindlustus oli sõlmitud hageja poolt (lisa 7, poliis nr xxx;2 lk). Seega oli hagejal kindlustusandjana liikuskahju hüvitamise kohustus.

Hageja palus 20.12.2023 esitada A Kl toimunud liiklusõnnetuse kohast omapoolne seletuskiri, isikut tõendava dokumendi ning sõidukite kahjustustest fotod (lisa 8, hageja e-kiri; 1 lk). Kostja hagejale kindlustusjuhtumi asjaolude kohta selgitusi ei esitanud. Põhjusel, et kostja põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt, esitas hageja kostjale 28.02.2024 kahjunõude (lisa 9, kahjunõue; 1 lk). Hageja andis kostjale tagasinõude tasumiseks mõistliku tähtaja, rohkem kui 10 päeva ning palus kahju hüvitada hiljemalt 13.03.2024. Kostja hagejale kahju ei hüvitanud. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 1007,46 eurot, viivist põhinõudelt 08.04.2024 seisuga 8,96 eurot, viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras algselt põhinõudelt (1007,46 eurot) alates 09.04.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud ja sellelt nõutava viivise kostja kanda. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kostja seos hagis väidetud õnnetusjuhtumiga on tõendamata, Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasi väljavõte seda ei tõenda, seal on vastuolud ka hagiavalduses toodud liiklusjuhtumi asjaoludega. Kalkulatsioonist ja arvest nähtub, et remonditud said sõiduki parempoolse esiukse link, parempoolne esitiib ja esikaitseraud ja remonditööde maksumus moodustas 1007,46 eurot. Need ei tõenda kostja seotust juhtunuga.

Hageja esitatud XXX S60 piltidelt nähtub, et XXX parempoolse esitiiva äär (kokkupuutekoht kaitserauaga) on sügava korrosioonikahjustusega, värv korrosiooni kohalt on välismõju abil maha kraabitud, seejuures nimetatud esitiiva korrosioonikoha visuaalse vaatlusega ei nähtu kriimustuste ega hõõrdumise jälge, mis tegelikult peaksid teise sõiduki poolt riivamise korral kerel esinema. XXX parempoolsel esitiival hõõrdumisjäljed puuduvad. Hageja kohustus on ka tõendada, et hõõrdumisjäljed olid ka kostja sõidukil ning need on üksühele kahjustatud sõidukiga samastatavad. XXX kaitseraua pildilt on näha, et kaitseraua äär on nurga alt ära lõigatud (kahtlase tekkemehhanismiga auk). Hageja kohustus on tõendada, et kaitseraua auguservade ja augulõikuse nurga järgi on tuvastatav hageja väidetav liiklusõnnetuse põhjustamine kostja sõiduki poolt, sh seda millise kostja sõiduki osaga konkreetselt kokkupuutes ja millise mõjutuse tulemusel võis tekkida ebahariliku iseloomuga auk kaitserauda, oleks maha kooritud esitiiva korrodeerunud ääre osa ning oleks kriimustatud parempoolse esiukse link (sh ära näidata ka kostja sõidukil lingiga kokkupuute koht). Kostja pole hageja viidatud liiklusõnnetust põhjustanud ja autoga tagurdades tajunud midagi sellist, mis võis kutsuda kostjas esile õnnetusega sarnase tunde. Väärteoasjas ei tuvastatud kostja poolt ei sündmuskohalt põgenemist ega liiklusõnnetusest teatamise nõuete rikkumist. Kuna väärteo korras ei esitatud kostjale süüdistust, siis on hageja kohustus tõendada lahkumise süülisust ning eelkõige kostja teadlikkust, et mingi sündmus on üldse aset leidnud. Kostja vaidleb vastu kostja väitele nagu oleks viimane pöördunud kostja poole kohtuväliselt, sh esitas hagejale kahjunõuded (hagi lisa 8 ja 9). Hageja ei ole kunagi kostjale neid esitanud. Kostja sai hageja nõudest esimest korda teada hagiga. Seega puudub regressi alus väidetavalt kostja poolt andmete ja selgituste esitamata jätmisega. Seetõttu ei saa hageja nõuda ka viivist. saamiseks. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse vaidlusega TsMS § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2. II Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 12 kohaselt kohustub kindlustusandja lepinguga hüvitama sõiduki valdaja (kindlustatud isiku) asemel kahjustatud isikule käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel, § 24 kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju võlaõigusseaduse 7. peatükis sätestatud ulatuses, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Käesolevas peatükis sätestatu ei piira kahjustatud isiku õigust esitada nõue kahju põhjustaja vastu teises seaduses sätestatud alusel.

Juhi tegutsemise liiklusõnnetuse korral sätestab liiklusseaduse (LS) § 169, mis reguleerib muuhulgas seda, millal tuleb liiklusõnnetusest teatada politseile ja millal selline teatamine ei ole kohustuslik. LS § 169 lg 4 kohaselt ei ole vajalik liiklusõnnetusest politseile teatada juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. LS § 169 lg 5 I lause sätestab, et lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. III Politsei- ja piirivalvemeti poolt koostatud Xxx xxx reg.m xxx (edaspidi ka Xxx) ülevaatuse protokollist 15.12.2023 nähtuvalt on tollel vigastused paremal esitiival, stangel, parema esiukse käepidemel (väärteoasja väärteoasjas nr 2317,23,012073 toimiku lk 5) ning xxx reg m xxx (edaspidi ka xxx) ülevaatuse protokollist 27.12.23 nähtuvalt on tollel vigastused parempoolse esimese rattakoopa serval (väärteoasja toimiku lk 9). Xxx omaniku L. A seletuskirjast väärteoasjas nr 2317,23,012073 nähtub, et oli Xxx 03.12.2023pargitud P. Pinna 8 ette ja sõidukil ei olnud vigastusi. Järgmine päev helistati politseist ja ta kontrollis sõiduki üle ning leidis vigastused sõiduki esimesel parmpoolsel tiival, esimesel kaitseraual (paremal küljel) ja esimese parempoolse ukse käepideme juures (tõlge dtl 110). Kostja esitas kohtule kannatanu avalduse politseile, millest nähtuvalt avaldas L. A, et sõidukil oli vigastatud parempoolne tiib ja pamper (dtl 120). Tunnistaja S. T kuulati üle väärteoasjas. Ta ütles, et ta nägi 04.12.2023 kella 20:19 paiku P. Pinna 8 maja juures seda, kuidas xxx ja xxx üritasid teineteisest mööda sõita. Xxx tagurdas ja riivas tee kõrvale pargitud XXX ́t ning kahjustas esimest parempoolset esitiiba ja kaitserauda, Xxx juht tuli välja, pahandas ja žestikuleeris kätega, XXX võttis natuke paremale ning sõidukid said üksteisest mööduda. XXX sõitis peatumata minema. Tunnistaja kirjutas XXX numbri üles, helistas numbrile 112 ja teatas avariist. Hageja esitas kohtule on Politsei- ja piirivalveametis tehtud sõidukite fotod. Fotodel on Xxxl on parempoolse esiukse käepidemel kerged kriimud (dtl 232-237), parempoolsel esitiival ja pamperil on kergeid kriime, kuid ühes kohas on sügavam auk, mis on ümbert roostes punakat - pruuni värvi. Visuaalsel vaatlusel on näha, et augu ümber on sõiduki enda värv lahti koorunud (dtl 215-231). Xxxst tehtud fotodelt on näha kerged kriimud parempoolsel esitiival ja rattakoopal (dtl 143-211). Kostja andis kohtule seletusi, et tema pole avariid toime pannud, ei mäleta seda; ei jõudnud vaidlustada väärteoasjas tema suhtes tehtud otsust (dtl 240, protokoll 24.11.2025). Väärteoasja materjalidest nähtub, et kostja on enne otsuse tegemist saanud anda ka seletuskirja (dtl 99) ja selle kohaselt tagurdas ta vaidlusalusel ajal veidi oma sõidukit, kuna ei saanud teisest autost

mööda ja jäi tagurdades kuskile, enda arvates lumme või jäässe kinni (dtl 245, tõlge). Hageja esitatud väärteoasja materjalidest nähtub, et kostjat karistati väärteoasjas nr 2317,23,012073 27.12.2023 rahatrahviga LS § 223 lg 1 järgi, LS § 16 lg 1, § 49 lg 1, 2, 46 lg 3, rikkumise eest (dtl 102). Seetõttu märgib kohus selguse huvides ka sätted, mille rikkumise eest kostjat karistati. Liiklusseaduse § 16 (1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; § 49 lg 1 sätestab, et tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi, lg 2 sätestab, et ühesuunalisel teel tohib juht vastassuunas tagurdada ainult manöövriks, kuid ei tohi tagurdada ristmikule, § 46 lg 3 sätestab, et sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet. LS § 223 lg 1 sätestab, et Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kuna kostjat karistati ülalviidatud liiklusseaduse sätetest tulenevate nõuete rikkumise eest, on tõendatud ülalpool viidatud hageja tõenditega (väärteoasjas kogutud seletuskirjad, fotod, sõidukite ülevaatuse aktid, kostja seletuskiri väärteoasjas, otsus) hageja väide, et kostja ei olnud 04.12.2023 sõidukit Xxx xxx reg.m xxx juhtides aadressil P. Pinna 8, Tallinn piisavalt ettevaatlik ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara, ning tagurdades ei jätnud piisavat külgvahet mille tõttu riivas pargitud sõidukit Xxxt xxx reg.m xxx, millega põhjustas vigastusi Xxxle ehk varalise kahju L. Aile. Seega tekkis LS § 2 p 32 mõttes liiklusõnnetus ehk juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise tagajärjel tekib varaline kahju. Kostja kohtus antud seletus, mille järgi pole ta mainitud juhtumit 04.12.2023 toime pannud, on ümber lükatud hageja esitatud väärteoasjas kogutud S. T, L. Ai seletuskirjadega, samuti politsei poolt mõlemast sõidukist tehtud fotodega ja kostja suhtes tehtud eelnimetatud väärteo otsusega. LKindlS § 53 lg 1 p 2 sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. VÕS § 104 lg 1 sätestab, et seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral, lg 2 järgi on süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus, lg 3 kohaselt on hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, lg 4 kohaselt on raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine, lg 5 järgi on tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. S. Tindi seletuskirja kohaselt tagurdas Xxx Xxxle vastu, mõlemad liikusid. Kostja enda politseis antud seletuskirja kohaselt arvas ta, et ta jäi sõidukiga tagurdades lumme (jäässe) kinni. Seega pidi kostjale tähelepanelikul tagurdamisel ning kitsastes oludes autoga kinni jäädes (üritas teisest autost mööda saada), olema siiski aru saada, et tegelikult pidi tema sõidukil olema kokkupuude teise sõidukigi (Xxx). Seda, et kostja oleks jäänud juhtunu järgselt kohapeale, ei ole kostja väitnud. Mitte kuskilt ei nähtu seda, et pärast juhtunut oleks ta võtnud ühendust kannatanuga või teatanud juhtunust politseile kui oli ebaselge kes on kahjustada saanud sõiduki omanik või kannatanu. Seega lahkus kostja liiklusõnnetuse toimumise sündmuskohalt, ilma et oleks selgitanud välja LS § 169 lg 4 p 2, 3,4, 5 I lause kohaselt, kes on kannatanu, kes on vastutav õnnetuses, seda dokumenteerinud või kutsunud asjaolude

ebaselguse korral välja politsei. Kohus leiab, et hageja on tõendatud, et kostja rikkus süüliselt ehk hooletusest VÕS § 104 lg 3 järgi ja seega õigusvastaselt LS § 169 lg 4 p 4, 5 lg 5, tulenevat kohustust a) selgitada välja, kas liiklusõnnetuse tekkis, kes on kannatanu (kelle vara sai kahjustada), b) kes on vastutav liiklusõnnetuse eest ja see dokumenteerida ning c) andmete ebaselguse selle üle, kes on kannatanu või vaidluse korral, kes on vastutav õnnetuse eest, kutsuda sündmuskohale politsei ja d) lahkus sündmuskohalt (ilma kõike eelnevat tegemata). Kostja väitis, et kõik Xxx vigastused ei saanud tekkida märgitud avarii tagajärjel. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos), lg 6 1. lause sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Xxx suhtes oli õnnetuse hetkel kehtiv liikluskindlustuse leping hagejaga (poliis nr xxx, dtl 27), kes kohustus LKindlS § 12, § 24 hüvitama kostja poolt Xxxga tekitatud liikluskahju Xxx omanikule. Selles puudus vaidlus, et hageja hüvitas kahju nii, et maksis kinni Xxx taastamisremondi maksumuse Xxxt remontinud ettevõttele - Xxx arve nr xxx alusel maksekorraldusega 09.02.2024 1007,46 eurot (dtl 54, 55). Kostja tõendas L. A avaldusega politseile, et Xxxl oli vigastatud vaid parempoolne tiib ja pamper (dtl 120) ning ta ei esitanud andmeid käepideme vigastuste kohta. Neid on ta kirjeldanud hiljem oma avalduses politseile. Kostja esitas tõendina asjatundja R. P arvamuse (dtl 249), mille kohaselt on fotomaterjalile järgi sõidukite esinurkadel nähtavate vigastuste tekkekõrgused erinevad ja Xxx nähtavaid vigastusi on raske sõiduki Xxx vigastustega siduda; Xxx parempoolsel esitiival olev korrosioonikahjustus pole avariilise tekkega ja viitab varasemale kahjustusele. Lisaks nähtub, et Xxx esirattaga kontaktist ja pildil olevat nühkejälge ei saanud Xxx esikaitseraua plastile tekkida; Xxx esikaitseraua plastil olev sügav nühkejälg viitab, et Xxx kaitseraua plasti parem nurk on mingil ajal olnud kinnitamata ja see sattus sõidu käigus kontakti lähedal pöörleva esirattaga. R. P on seadnud kahtluse alla osad vigastused, kuid pole eitanud täielikult vigastuste tekkimist, vaid märkinud, teatud vigastusi oli raske (fotode järgi) kokku sobitada. Esitatud Xxx fotodelt nähtus, et tolle parempoolsel esistange/tiiva ristumiskohal on auk, mille ümbert oli värv lahti ning selle ümber on rooste. Eeltoodud tõendite alusel (fotod sõidukitest, L. Ai avaldus politseile, R. P arvamus), leiab kohus, et kostja tõendas, et Xxxl esinev nn auk, rooste, värvi lahtikoorumine augu ümbert

ning käepideme kriimustus ei saanud olla tekkinud 04.12.2023 Xxx tagurdamise tagajärjel, kuna esimene viitab aja jooksul muul põhjusel tekkinud kahjustusele ning teist ei pidanud L. A oma avalduses politseile ka liiklusavariiga tekitatud kahjuks. Kohus leiab, et 04.12.2023 tekkis liiklusõnnetuse tagajärjel Xxx omanikule kahju vaid osaliselt ehk tekkinud kahju on vaid osaliselt põhjuslikus seoses kostja käitumisega (Xxxga tagurdades Xxxle otsa) VÕS § 127 lg 4 järgi. Kohus leiab, et ülalviidatud käepideme vigastus ja nn auk ei ole tekkinud vaidlusaluse avarii tulemusel kostja käitumise tõttu, st pole põhjuslikus seoses kostja käitumisega VÕS § 127 lg 4 järgi. Xxx remondi kalkulatsioonist ei nähtu konkreetselt nende vigastuse kõrvaldamise kulusid, kuna kalkulatsioonis on märgitud vigastuste likvideerimise kulud kokku (dtl 43-54). Eelviidatud hageja tõendeid kogumis hinnates, leiab kohus, et Xxx vigastuste kõrvaldamise kulud ehk kahju ulatus VÕS § 127 lg 6 1. lause alusel on kohtu hinnangul VÕS 128 lg 3, § 132 lg 3 järgi on 500 eurot. LKindlS § 53 lg 1 p 2 sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Kostja lahkus süüliselt (vt otsus eespool) liiklusõnnetuse toimumise sündmuskohalt, ilma et oleks selgitanud välja LS § 169 lg 4 p 2, 3,4, 5 I lause kohaselt, kes on kannatanu, kes on vastutav õnnetuses, seda dokumenteerinud või kutsunud asjaolude ebaselguse korral välja politsei. Kuna kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja juures, kes on hüvitanud kannatanule Xxx vigastustest tekkinud kahju, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt tagasi LKindlS § 53 lg 1 p 2 järgi VÕS § 127 lg 1, 4, 6, § 128 lg 3, § 132 lg 3 järgi hüvitist kohtu määramisel 500 eurot. Kooskõlas VÕS § 82 lõike 7 1. lausega muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Tsiviilseadustiku üldosas seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 järgi on kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 69 lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. LkindlS § 38 lg 1 sätestab, et kahju põhjustaja ja kahjustatud isik on kohustatud säilitama sõiduki või muu kindlustusjuhtumi toimumise tagajärjel kahjustatud asja võimalikult kindlustusjuhtumijärgses seisundis ja selle kindlustusandjale ette näitama. Kostja seletas istungil, et tema e-posti aadress on xxx. Seega on hageja saatnud kostjale 20.12.2023 palve LKindlS § 38 lg 1 järgi näidata sõiduk ette kindlustusandjale kostja e-posti aadressile (dtl 29). Hageja saatis kostjale ka samale e-posti aadressile 28.02.2024 kahjunõude, milles palus hüvitada kahju 13.03.2024 (dtl 22). Kohtu hinnangul on hageja kooskõlas TsÜS § 68 lg 3, 69 lg 2 alusel kostjaga seotud e-posti aadressile, kust kostjal oli võimalik sellega tutvuda. Kohus asub seiskohale, et kostja väited, et ta pole neid hageja kirju kätte saanud, on alusetud. Seega muutus hageja kahjunõue sissenõutavaks VÕS § 82 lõike 7 1. lause järgi 13.03.2024. Kuna kostja on pole kahju 500 eurot ulatus hüvitanud, siis rikub ta hüvitise tagasimaksmise kohustust kostja ees VÕS § 100 (kohustuse täitmata jätmine, viivitamine on kohustuse rikkumine) järgi. Nimetatud põhjustel on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist LKindlS § 53 lg 1 p 2, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1, § 127 lg 1, 6, § 128 lg 3, § 132 lg 3 järgi.

Eeltoodu alusel on hageja põhinõue osaliselt põhjendatud, tõendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista kahju hüvitist 500 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 2 ja 3. lause ja 82 lg 7 1. lause alusel saab hageja nõuda kostjalt seadusjärgset viivist. Hageja nõuab seadusjärgset viivist 1007,46 eurolt perioodi eest 14.03.2024-08.04.2024 vastavalt 8,96 eurot. Kuna kahjunõue on osaliselt põhjendatud, tuleb viivis ümber arvutada ning viivis on võlalt 500 eurolt perioodi eest 14.03.2024-08.04.2024 4,44 eurot. Seega kuulub viivisenõue ka osalisele rahuldamisele. TsMS § 367 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates 09.04.2024 (hagi esitamise päevale järgnevast päevast) võlgnevalt hüvitiselt kuni selle tasumiseni. Hagi kuulub osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks kahju hüvitist 500 eurot, viivist 4,44 eurot ja alates 09.04.2024 (hagi esitamisele järgnev päev) viivist võlgnevalt hüvitiselt VÕS § 113 lg1 2. lauses sätestatud määras kuni hüvitise tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, § 484.2, § 144 p 1 järgi on menetluskuluks lõiv, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Asjas oli eelnevalt maksekäsu kiirmenetlus. Hagi kuulus peaaegu 50 % ulatuses rahuldamisele. Kostja pole oma sõidukit hagejale ette näidanud LKindlS § 38 lg 1 järgi, vaatamata hageja palvele ega vastanud hageja nõudekirjale, ometi oli ta juhtunust teadlik ja seda ka rääkimata väärteomenetlusest 2023.a. detsembris. Seega ei ole kostja enne kohtumenetlust hagejaga teinud mingit koostööd. Hageja oli õigustatud pöörduma nõudega kohtusse. Kostja välistas kompromissi (vt kostja esimene vastus hagile). Kohus leiab, et TsMS § 163 lg 1 alusel on õiglane jätta eeltoodud asjaolusid arvestades poolte esindajate kulud nende endi kanda, kuid lõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu kokku 300 eurot (20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu pluss tasutud lõiv 280 eurot) kostja kanda. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 300 eurot ning kooskõlas TsMS § 117 lg 4 tuleb kostjal tasuda võlgnetavalt kuludelt viivist VÕS § 113 lg1 2. lauses sätestatud määras kuni nende hüvitamiseni alates otsuse jõustumisest. (digitaalne allkiri) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.