Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
X hagi Barilo OÜ vastu võlgnevuse nõudes 620 eurot Hageja: X (isikukood XXX) Kostja: Barilo OÜ (registrikood 12956790), lepinguline esindaja advokaat Helena Mutso
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X hagi Barilo OÜ vastu võlgnevuse nõudes.
2.Jätta menetluskulud hageja X kanda.
3.Rahuldada osaliselt kostja Barilo OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ning määrata Barilo OÜ menetluskulude suuruseks 1128 eurot. Mõista hagejalt X (isikukood XXX) välja kostja Barilo OÜ (registrikood 12956790) kasuks menetluskulude hüvitisena 1128 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
1.X (hageja) esitas 24.04.2026 (täiendatud 30.04.2026) hagi Barilo OÜ (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu, mille esemeks oli hagejale piirdeaia ja väravate paigaldamine. Hageja selgitab, et läbirääkimiste käigus esitas kostja esialgse pakkumise summas 5937,12 eurot ja selles oli märgitud, et hind ei sisalda EQ posti seadistamist. Hageja ja kostja leppisid kokku, et tööd teostatakse 620 euro võrra väiksemas summas, kuivõrd hageja pidi tellima vajalikud seadistustööd kolmandalt isikult. Töövõtuleping sõlmiti eelmainitud kokkulepitud tingimustel suuliselt.
3.Hageja leiab, et ta tasus 15.12.2025 tööde eest kostjale ekslikult 5937,12 eurot ehk 620 eurot suuremas ulatuses. Hageja väidab, et pooled leppisid suuliselt kokku tööde mahu ja hinna vähendamises 620 euro ulatuses ja tööde tegelik maksumus oli 5317,12 eurot ning kostja kinnitas seda, esitades 17.12.2025 arve nr 18274 summas 5317,12 eurot. Hageja teavitas kostjat veast viivitamatult 17.12.2025 e-posti teel ja nõudis enammakstud summa tagastamist. Kostja, märgates enammakset, muutis pahatahtlikult juba esitatud arve nr 18274 summat ning kõik hilisemad arved (sh arve nr 18264), on esitatud kostja poolt alles pärast tööde lõpetamist, lepingu täielikku tasumist ja õigusliku vaidluse tekkimist. Nimetatud arved ei põhine poolte kokkulepetel ega tegelikult teostatud lisatöödel, vaid on fiktiivsed. Hageja taotleb kostjalt enamtasutud 620 eurot tagastamist. Kostja vastus
4.Kostja Barilo OÜ on 25.05.2026 esitanud hagivastuse, milles vaidleb hagiavaldusele vastu ning palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja selgitab, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping aiapaneelide, väravate, EQ posti ja 3D paneelpiirde paigaldamiseks.
5.Kostja väidab, et hageja ei ole tõendanud ja pooled ei ole kokku leppinud tööde mahu ja seeläbi hinna vähendamises, sest EQ posti ühendamist ja seadistamist ei olnudki kunagi kokku lepitud ega hinnastatud. Kostja on esitanud arveid vastavalt kokkulepitud tööde mahule ja hinnale.
6.Kostja saatis 05.08.2025 hagejale hinnapakkumise nr 18151, mis sisaldas WPC V aiapaneelide, jalgväravate liugvärava, EQ posti ja 3D paneelpiirde paigaldustöid. Pooltevahelise kokkuleppe kohaselt pidi paigaldustöödeks vajalike materjalide tellimisega tegelema hageja. Hageja tellitud materjalid saabusid sügisel ning kuna hinnapakkumine nr 18151 kehtis kuni 15.08.2025, tegi kostja uuendatud kehtivusajaga hinnapakkumise nr 18243, mille hageja kinnitas. Paigaldustööde põhiline sisu ega hind uues hinnapakkumises ei muutunud. Mõlema hinnapakkumise kohaselt oli paigaldustööde maksumus 5937,12 eurot. Samas lepiti uue hinnapakkumisega nr 18243 kokku tööde eest tasumine neljas osas, st tasumine iga etapi valmimisel (I osa - piirdeaia postid on paigaldatud vundamendid valatud; II osa - 3D paneelid on paigaldatud; III osa - WPC paneelid on paigaldatud; IV osa - väravad on paigaldatud, töömaa koristatud) ning arve summas 5317,12 eurot esitati üksnes I-III etapi tööde eest.
7.Yi poolt 17.12.2025 kostjale saadetud e-kiri kajastab Yi paljasõnalist väidet, et pooled leppisid kokku tööde mahu ja maksumuse vähendamises, kuid selle väite sisulist õigsust ei ole kostja kordagi kinnitanud. Tegelikkuses sellist kokkulepet ei olnud ja hageja pidigi tasuma tööde eest hinnapakkumises märgitud 5937,12 eurot. Nii hinnapakkumine nr 18151 kui ka hinnapakkumine nr 18243 sisaldasid mõlemad EQ posti ja selle paigaldustööd, kuid sisaldasid seejuures ka sõnaselgelt märkust, et hinnapakkumine ei hõlma EQ posti süsteemi ühendamist ja seadistamist.
2-26-104895
8.Hageja väidetud kokkuleppe olemasolu ei kinnita ka 12.12.2025 kuupäevaga arve nr 18274 summas 5317,12 eurot, mis oli 620 eurot väiksem kui hinnapakkumistes märgitud 5937,12 eurot, kuivõrd arve summas 5317,12 eurot esitati üksnes I-III etapi tööde eest. Kostja esitas hagejale 14.11.2025, s.o pärast paigaldustööde I etapi lõpetamist, vastavalt kokkuleppele arve nr 18251, mida hageja kohe ei tasunud ja palus jätkata paigaldustööde järgmiste etappidega. Kostja teostas ka paigaldustööde II ja III etapi ning esitas 15.12.2025 hagejale arve nr 18274 I-III etapi tööde eest, jätkates poolte kokkuleppel ka tööde IV etapiga. Arve saamise päeval tegi hageja kostjale ülekande, tasudes korraga kogu tööde (sh IV etapi) maksumuse, st 5937,12 eurot, selgitusega „Hinnapakkumine nr 18151, 05.08.2025“. Kostja, lõpetanud lähipäevil ka tööde IV etapi, esitas 17.12.2025 hagejale korrigeeritud arve summas 5937,12 eurot, viies arve kooskõlla hageja maksekorralduses märgitud makseselgitusega ja hageja poolt juba tasutud summaga. Maksekorralduselt ja arvelt nähtub, et need kajastasid hinnapakkumises kokkulepituid töid tervikuna, s.o 5937,12 eurot, ega hõlmanud enam konkreetseid paigaldustööde etappe.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kohus kuulas menetlusosalised ära 02.07.2025 ja 02.12.2025 kohtuistungitel.
10.Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
11.Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele ning põhjendab otsust järgmiselt.
12.Esmalt tuvastab kohus, et pooltel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:
12.1.hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping aiapaneelide, väravate, EQ posti ja 3D paneelpiirde paigaldamiseks;
12.2.kostja saatis 05.08.2025 hagejale hinnapakkumise nr 18151, mis kehtis kuni 15.08.2025 ning kostja tegi 07.11.2025 hagejale uuendatud kehtivusajaga (s.o 22.12.2025) hinnapakkumise nr 18243, milles olid märgitud järgmised punktid: tööde kogumaksumus 5937,12 eurot; tööde eest tasumine toimub neljas osas; hinnapakkumine ei sisalda EQ posti ühendamist-seadistamist hoone nõrkvoolusüsteemi jms;
12.3.kostja esitas hagejale 15.12.2025 arve nr 18274 summas 5317,12 eurot;
12.4.hageja tasus 15.12.2025 tööde eest kostjale 5937,12 eurot;
12.5.kostja esitas 17.12.2025 hagejale korrigeeritud arve summas 5937,12 eurot;
12.6.Y saatis kostjale 17.12.2025 e-kirja, milles väidab, et pooled leppisid kokku tööde mahu ja maksumuse vähendamises 620 euro ulatuses (59837,12 – 620 = 5317,12 eurot);
2-26-104895
13.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on tasunud kostjale töövõtulepingu alusel teostatud tööde eest 620 eurot rohkem ja kas hagejal on õigus nõuda enammakstu tagastamist.
14.Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist, tuginedes sellele, et hageja tasus tööde eest ettenähtust suuremas ulatuses. Poolte õigussuhe vastab töövõtulepingu tingimustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
15.Kohtupraktika kohaselt tuleb töövõtulepingust tuleneva tasu nõude rahuldamiseks minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 17).
16.Hageja nõude rahuldamiseks tuleb kohtul seega esmalt tuvastada, kui suures tasus pooled töövõtulepinguga kokku leppisid, st kas 5317,12 eurot või 5937,12 eurot. Seejärel, kui leiab tõendamist, et hageja on tasunud kostjale töövõtulepingu alusel kokkulepitust suuremas ulatuses tasu tehtud tööde eest, tuleb tuvastada, kas hageja nõude rahuldamiseks on täidetud alusetu rikastumise nõude eeldused VÕS § 1028 alusel.
17.Hageja leiab, et ta tasus 15.12.2025 tööde eest kostjale ekslikult 5937,12 eurot ehk 620 eurot suuremas ulatuses. Hageja väidab, et hageja ja kostja leppisid suuliselt kokku tööde mahu ja hinna vähendamises, st tööd teostatakse 620 euro võrra väiksemas summas, kuivõrd hageja pidi tellima vajalikud EQ posti seadistustööd kolmandalt isikult. Hageja viitab kokkuleppe sõlmimise tõendamiseks Yi 17.12.2025 e-kirjale. Seega tööde tegelik maksumus oli 5317,12 eurot ning kostja kinnitas seda, esitades 17.12.2025 arve nr 18274 summas 5317,12 eurot. Kostja muutis pahatahtlikult juba esitatud arve nr 18274 summat, mis ei põhine poolte kokkulepetel ega tegelikult teostatud lisatöödel, vaid on fiktiivne. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud ja pooled ei ole kokku leppinud tööde mahu ja seeläbi hinna vähendamises, sest EQ posti ühendamist ja seadistamist ei olnudki kunagi kokku lepitud ega pakkumistega hinnastatud. Kostja on esitanud arveid vastavalt kokkulepitud tööde mahule ja hinnale.
18.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja saatis 05.08.2025 hagejale hinnapakkumise nr 18151 (dtl 88-89), mis kehtis kuni 15.08.2025 ja sisaldas WPC V aiapaneelide, jalgväravate liugvärava, EQ posti ja 3D paneelpiirde paigaldustöid. Lisaks nähtub hinnapakkumisest, et see ei sisaldanud EQ posti ühendamist-seadistamist hoone nõrkvoolusüsteemi (dtl 89). Seejärel esitas kostja 07.11.2025 hagejale uuendatud kehtivusajaga hinnapakkumise nr 18243 (dtl 106-107), mis kehtis kuni 22.12.2025 ja sisaldas WPC V aiapaneelide, jalgväravate liugvärava, EQ posti ja 3D paneelpiirde paigaldustöid. Lisaks nähtub ka 07.11.2025 hinnapakkumisest, et see ei sisaldanud EQ posti ühendamist- seadistamist hoone nõrkvoolusüsteemi (dtl 107). Seega hinnapakkumiste kohaselt paigaldustööde põhiline sisu ega hind ei muutunud. Kusjuures mõlema hinnapakkumise kohaselt oli paigaldustööde kogumaksumuseks 5937,12 eurot (dtl 89; dtl 107). Lisaks nähtub uuest hinnapakkumisest nr 18243, et tööde eest tasumine pidi toimuma neljas osas (dtl 106): I osa - piirdeaia postid on paigaldatud vundamendid valatud; II osa - 3D paneelid on paigaldatud; III osa - WPC paneelid on paigaldatud; IV osa - väravad on paigaldatud, töömaa koristatud.
19.Pooled vaidlevad selle üle, kas nad on kokku leppinud tööde mahu ja hinna vähendamises. Hageja väidab, et hageja ja kostja leppisid suuliselt kokku tööde mahu ja hinna
2-26-104895 vähendamises, st tööd teostatakse 620 euro võrra väiksemas summas, kuivõrd hageja pidi tellima vajalikud EQ posti seadistustööd kolmandalt isikult. Hageja viitab kokkuleppe sõlmimise tõendamiseks Yi poolt 17.12.2025 kostjale saadetud e-kirjale. Kostja vaidleb kokkuleppe sõlmimisele vastu. Kohus tegi 26.05.2026 kohtumääruse, millega selgitas pooltele tõendamiskoormist ning kohustas hagejat esitama tõendid väidetava hinna muutmise kokkuleppe kohta. Kohus selgitas hagejale täiendavalt, et Yi poolt kostjale 17.12.2025 saadetud e-kiri, milles väidetakse kokkulepet tööde mahu ja maksumuse vähendamises, kokkuleppe olemasolu iseenesest ei tõenda. Hageja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et pooled oleksid kokku leppinud tööde mahu ja hinna vähendamises. Seega kohus tuvastab, et hageja ei ole tõendanud ja pooled ei ole kokku leppinud tööde mahu ja maksumuse vähendamises, kuivõrd 17.12.2025 Yi poolt kostjale saadetud e-kirja puhul on tegemist kolmanda isiku poolt saadetud ühepoole e-kirjaga ja seejuures puudub kostja selgesõnaline nõustumine väidetava hinna muutmise osas. Hinnapakkumistest nähtub, et nii hinnapakkumine nr 18151 kui ka hinnapakkumine nr 18243 sisaldasid küll EQ posti ja selle paigaldustööd, kuid sisaldasid seejuures ka sõnaselgelt märkust, et hinnapakkumine ei hõlma EQ posti süsteemi ühendamist ja seadistamist. Lisaks sisaldasid mõlemad hinnapakkumised tasukokkulepet summas 5937,12 eurot.
20.Hageja väidab, et tööde mahu ja hinna vähendamise kokkulepet tõendab ka kostja vastavasisuline kinnitus, sest kostja esitas 17.12.2025 arve nr 18274 summas 5317,12 eurot ning kostja muutis 17.12.2025 pahatahtlikult juba esitatud arve nr 18274 summat, mis ei põhine poolte kokkulepetel ega tegelikult teostatud lisatöödel, vaid on fiktiivne. Kostja leiab, et ta on esitanud arveid vastavalt kokkulepitud tööde mahule ja hinnale. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja esitas 12.12.2025 hagejale arve nr 18274 (maksetähtajaga 15.12.2025) summas 5317,12 eurot (dtl 90), kusjuures arvel on märgitud, et see on esitatud IIII etapi tööde eest ning hageja tasus 15.12.2025 kostjale 5937,12 eurot (selgitusega „Hinnapakkumine nr 18151, 05.08.2025“) (dtl 46). Seejärel esitas kostja 15.12.2025 (s.o pärast tööde lõpetamist) hagejale korrigeeritud arve nr 18274 summas 5937,12 eurot (maksetähtajaga 17.12.2025) selgitusega „Hinnapakkumine 18151“ (dtl 91). Kohtu hinnangul on kostja usutavalt põhistanud, et 15.12.2025 esitatud arve nr 18274 (maksetähtajaga 17.12.2025) oli esitatud pärast tööde lõpetamist ja pärast hagejapoolset tööde koguhinna tasumist korrigeerituna vastavalt hinnapakkumisele nr 18151, milles oli kokku lepitud tööde kogumaksumus 5937,12 eurot. Seega on hageja tasunud teostatud tööde eest vastavalt pooltevahelisele hinnakokkuleppele.
21.VÕS § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Alusetu rikastumise nõude eeldustena tuleb seega tuvastada, kas võlgnik (antud juhul kostja) on rikastunud võlausaldaja (hageja) arvelt, kas rikastumine on toimunud soorituse teel (st võlausaldaja (hageja) on teinud võlgnikule (kostjale) soorituse) ning kas soorituse tegemiseks puudus õiguslik alus (st kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära).
22.Käesolevas asjas on hageja teinud kostjale soorituse ja tasunud kostjale töövõtulepingu alusel kokku 5937,12 eurot ja kostja on justkui rikastunud 620 euro ulatuses (5937,12-5317,12). Samas tuvastas kohus eelnevalt (vt kohtumääruse punktid 18-20), et hagejal oli pooltevahelise töövõtulepingu alusel kohustus tasuda kostjale kokkulepitud tasuna 5937,12 eurot. Seega ei ole täidetud alusetu rikastumise teine ja kolmas obligatoorne eeldus ehk võlgniku rikastumine ja soorituse tegemiseks õigusliku aluse puudumine, kuivõrd hagejal oli kohustus kostjale tasuda lepingu alusel just 5937,12 eurot.
2-26-104895
23.Eeltoodust tulenevalt kohus tuvastab, et hageja ei ole tõendanud kokkulepet tööde mahu ja hinna vähendamiseks, vaid vastupidi, asjas esitatud arvete ja hinnapakkumiste kohaselt oli kokkulepe tööde kogumaksumuse osas 5937,12 eurot, millise summa hageja tasus kostjale. Seega ei ole alust jõuda järeldusele, et hageja oleks tasunud tööde eest ettenähtust rohkem, mistõttu pole hagejal alust nõuda VÕS § 1028 alusel kostjalt 620 euro kui alusetult tasutu tagastamist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata ja jätab menetluskulud hageja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
26.Kostja esitas 05.06.2026 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks kokku 2490 eurot (ilma käibemaksuta), mille moodustavad lepingulise esindaja advokaat Helena Mutso poolt osutatud õigusabikulud (s.o 11,1 tundi tööd tunnihinnaga 220 eurot ja 0,6 tundi tööd tunnihinnaga 80 eurot). Kostja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Samuti kinnitab kostja, et menetluskulude nimekirjas esitatud kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-26- 104895 kohtumenetlusega. Kostja palub hagejalt mõista välja ka viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
27.Kostjat esindas advokaadist lepinguline esindaja. Menetluskulude hüvitamist nõuab kostja lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.
28.Vastavalt kostja menetluskulude nimekirjale on advokaat Helena Mutso tunnitasumäär 220 eurot ilma käibemaksuta. Hageja ei ole tunnihinnale vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades asja sisu, mahtu ja keerukust saab pidada mõistlikuks kostja esindaja tasumäära kuni 180 eurot.
29.Kohus on kontrollinud, et kostja on käibemaksukohustuslane, kostja on esitanud menetluskulude nimekirja ilma käibemaksuta ja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, mistõttu mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta.
30.Hageja esitas 08.06.2026 kostja menetluskuludele vastuväited (dtl 153), leides et kostja menetluskulud on arvestades tsiviilasja sisu ja mahtu põhjendamatud.
31.Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja poolt kulutatud aeg osaliselt põhjendamatu, mistõttu ei ole tegemist terves ulatuses põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 tähenduses.
32.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindajal kulunud tsiviilasja materjalidega tutvumisele (14.05.2026) ning 25.05.2026 hagivastuse koostamisele (sh 14.05.2026 toimingud) kokku 8,2 tundi. Hagiavaldus ei ole sisult mahukas ega keerukas ning kostja 25.05.2026 vastus on sisult ca 3 lk. Käesoleva tsiviilasi ei ole eriliselt keerukas ega mahukas ei sisus ega tõendites. Kohtu hinnangul saab tsiviilasja materjalidega tutvumisele ja hagiavaldusele vastuse koostamisele põhjendatud ajakuluks pidada kokku 4 tundi.
33.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindajal kulunud hageja täiendavate seisukohtadega tutvumisele (27.05.2026) ja kostja 05.06.2026 seisukoha koostamisele (03.06.2026) kokku 2,9 tundi. Kostja 05.06.2026 seisukoht on sisult ca 1 lk ega ole sisuliselt
2-26-104895 keerukas. Kohtu hinnangul saab täiendava seisukoha koostamisele põhjendatud ajakuluks pidada kokku 2 tundi.
34.Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus kostja kulutusi maakohtus õigusabile kokku 5,1 tunni ulatuses. Kostja põhjendatud õigusabikuluks maakohtus on kokku 1128 eurot (s.o 6 tundi tööd tunnihinnaga 180 eurot ehk 1080 eurot ja 0,6 tundi tunnihinnaga 80 eurot ehk 48 eurot).
35.Kohus märgib kostja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
36.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati, kui vaidlustatud menetluskulude suurus ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.