Ele Liiv (eesistuja), Krista Kirspuu ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.06.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-15944
Tsiviilasi
Flagito OÜ hagi Ryanair Designated Activity Company vastu võla ja viivise väljamõistmiseks Harju Maakohtu 11.07.2025 kohtuotsus
Vaidlustatud kohtulahend
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Ryanair Designated apellatsioonkaebus
Activity
Company
11.08.2025
3933,85 eurot
Hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepinguline Menetlusosalised ja nende esindaja vandeadvokaat Kristjan Tuul esindajad ringkonnakohtus Kostja Ryanair Designated Activity Company (registrikood 104547), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristi Sild
1(10)
Kirjalikus menetluses Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 11.07.2025 otsus lõppjärelduses muutmata, kuid täiendada osaliselt selle põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud Ryanair Designated Activity Company kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
1.Flagito OÜ (hageja) esitas 13.05.2024 Harju Maakohtule hagi Ryanair Designated Activity Company (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 261/2004 (määrus nr 261/2004) alusel hüvitise ja kahjuhüvitise 6047,88 eurot; põhivõlalt 3400 eurolt arvestatud viivise 125,85 eurot; edasiulatuva viivise põhivõlalt 6047,88 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.11.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi kuni kohustuse kohase täitmiseni ning võla sissenõudmiskulud 400 eurot.
1.1.Hagiavalduse kohaselt oli reisijatel PL, MV, LK ja MK kinnitatud broneering kostja 03.02.2023 lennule FR3308 Tallinn-Berliin. Kostja ei maandunud Berliinis, vaid hoopis Hannoveris. Reisijatel tuli leida sobiv transpordivahend sihtkohta jõudmiseks. Reisijad soetasid rongipileti Berliini maksumusega 220,50 eurot ja jõudsid sihtkohta planeeritust enam kui kolm tundi hiljem. Reisijad taotlevad hüvitist 250 eurot reisija kohta ning eeltoodud kulude kompenseerimist. 21.03.2023 loovutasid PL ja LK ning 12.04.2023 loovutasid MV ja MK oma nõuded hagejale.
1.2.Reisijatel HU, AT, LS ja MS oli kinnitatud broneering kostja 15.07.2023 lennule FR5604 Rooma-Tallinn. Lend tühistati etteteatamisajaga vähem kui seitse päeva. Reisijatele pakuti asenduslendu viis päeva hiljem toimunud Bergamo-Tallinn lennule 20.07.2023. Reisijatel tekkisid kulud 1668,50 eurot. Reisijad taotlevad kostjalt hüvitist 400 eurot reisija kohta ja eeltoodud kulude kompenseerimist. 07.08.2023 loovutas AT ja 17.08.2023 loovutasid HU, LS ja MS oma nõuded hagejale.
1.3.Reisijatel AM ja KG oli kinnitatud broneering kostja 15.07.2023 lennule FR5604 RoomaTallinn, mis tühistati etteteatamisajaga vähem kui seitse päeva. Reisijatele pakuti asenduslendu Rooma-Tallinn lennule 19.07.2023, s.o neli päeva hiljem. Reisijatel tekkisid lennu tühistamise tõttu kulud 758,88 eurot. Reisijad taotlevad kostjalt hüvitist 400 eurot reisija kohta ja eeltoodud kulude kompenseerimist. 07.08.2023 loovutasid reisijad AM ja KG oma nõuded hagejale.
1.4.Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt 3400 eurolt arvestatud viivist 125,85 eurot. Hageja toob hagis esile, millal teavitas kostjat lendude tühistamisest tulenevatest nõuetest ja esitab viivise arvestuse.
2.Kostja tunnistas haginõuet osaliselt, s.o 3047,88 euro ulatuses, mis puudutab tõendatud kulutusi ning sissenõudmiskulusid 400 eurot. Ülejäänud osas vaidleb kostja hagile vastu.
2.1.Tallinn-Berliini lennu ümbersuunamine Hannoveri oli tingitud maandumiseks sobimatututest ilmastikuoludest, mida kostja mõjutada ei saanud. Lähenemisel Berliini lennuväljale ei olnud lennuk tugeva külgtuule tõttu võimeline turvaliselt maanduma. Kuna tegemist oli erakorraliste asjaoludega, mida kostja mõjutada ei saanud, ei ole hagejal õigus hüvitist ega sellest tulenevaid kõrvalnõudeid nõuda.
2.2.Ka Rooma-Tallinn lennu tühistamine oli tingitud erakorralistest asjaoludest – Itaalia lennujaama töötajate üleriigilisest streigist, mida kostja mõjutada ei saanud. Kõnealuse lennu
3(10)
tühistamist ei olnud kostjal võimalik vältida mistahes meetmetega. Streik oli üleriigiline, pikaajaline (8 tundi, kell 10-18) ja puudutas kõiki Itaalia lennujaamu. Seetõttu ei oleks olnud kostjal võimalik kasutada ka teisi lennuettevõtjaid asenduslennu otsimiseks. Seega kuna tegemist oli erakorraliste asjaoludega, ei ole hagejal õigus hüvitist ega sellest tulenevaid kõrvalnõudeid nõuda. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 3400 eurot, kahjuhüvitise 2647,88 eurot, viivise hüvitiselt (3400 eurolt) 125,85 eurot, viivise hüvitiselt ja kahjuhüvitiselt 6047,88 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.11.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni ning sissenõudmiskulud 400 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud: - reisijatel PL, MV, LK ja MK oli kinnitatud broneering kostja 03.02.2023 lennule FR3308 Tallinn-Berliin; - kostja ei pakkunud selle lennu reisijatele võimalust jõuda sihtkohta hiljemalt kaks tundi peale kavandatud saabumisaega ja reisijad jõudsid sihtkohta enam kui 3 tundi planeeritust hiljem; - reisijatel HU, AT, LS, MS, AM ja KG oli kinnitatud broneering kostja 15.07.2023 lennule FR5604 Rooma-Tallinn; - kostja ei ole hagejale lendude hilinemise ja ärajäämise eest hüvitist tasunud.
3.2.Kostja on nõus hagejale hüvitama kahju 2647,88 eurot ja sissenõudmiskulu 400 eurot. Kostja on võtnud selles osas hagi õigeks ning otsus kuulub 3047,88 euro ulatuses viivitamata täidetavaks tunnistamisele TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel.
3.3.Rooma-Tallinn lennuga seonduv nõue on põhjendatud.
3.3.1.Euroopa Kohus (EK) leidis oma lahendis asjas nr C-354/18, et määruse nr 261/2004 artiklit 8 koosmõjus artikkel 4 lg-ga 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega pannakse tegutsevale lennuettevõtjale kohustus täielikult informeerida reisijaid kõigist võimalustest, mis on artikkel 8 lg-s 1 ette nähtud, kuna asjaomastel reisijatel ei ole mingit kohustust vastava teabe otsimises aktiivselt osaleda (p 56). Määruse artikkel 5 lg 1 p a kohaselt peab tegutsev lennuettevõtja lennu tühistamise korral pakkuma reisijatele abi vastavalt selle määruse artiklile 8. Sellest sättest järeldub, et lennuettevõtja peab lennu tühistamise korral andma lennureisijatele vajalikku teavet, et nad saaksid teha tulemusliku valiku ning otsustada, kas saada pileti eest hüvitist või jätkata esimesel võimalusel või hilisemal kuupäeval ja võrreldavatel reisitingimustel reisi lõppsihtkohta. Eeltoodust tulenevalt peab lennuettevõtja määruse artikkel 8 lg-st 1 tuleneva kohustuse (õigus piletihinna tagasimaksmisele või teekonna muutmisele) täitmiseks andma kohe reisijale kogu vajaliku teabe, et reisija saaks valida talle määrusega antud erinevate valikuvariantide vahel. Seejuures on EK rõhutanud, et reisija ise ei pea asjaomast teavet valikuvariantide kohta otsima. Artikkel 5 lg 3 ja koosmõjus artikliga 8 kohaselt ei ole kõik vajalikud meetmed kasutusele võetud, kui lennuettevõtja pakub reisijatele vaid ühe konkreetse valiku, milleks on tema enda lend, mis toimub seitse päeva planeeritust hiljem. Selline pakkumine ei saa vastata tingimusele tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel. Samuti ei vasta vaid sellise ebamõistlikult hilja toimuva lennu pakkumine lennuettevõtja kohustusele anda lennureisijale ise kogu vajalik teave, et reisija saaks teha valiku erinevate variantide vahel.
4(10)
3.3.2.Kohaldamisele kuulub määruse nr 261/2004 artikkel 7 lg 1 p b, mille kohaselt saavad reisijad hüvitist 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 km pikkuste ühendusesiseste lendude puhul. Hageja on omandanud kuue reisija nõuded lennuga Rooma-Tallinn seonduvalt ning kostjalt tuleb lennu tühistamise eest mõista hageja kasuks välja hüvitis 400 eurot reisija kohta ehk kokku 2400 eurot.
3.4.Tallinn-Berliin lennuga seonduv nõue on põhjendatud.
3.4.1.Euroopa Komisjoni teadaanne (2016/C 214/04) punkt 2 alapunkt 2.2.3 “Määruse kohaldamine lendu teostava lennuettevõtja suhtes” (Euroopa Komisjoni teadaanne) sätestab, et määruse nr 261/2004 artikkel 3 lg 5 kohaselt vastutab määrusest tulenevate kohustuste eest alati lendu teostav lennuettevõtja. Teadaande 4 p 3.2.4 kohaselt tuleb olukorda, kui reisija saabub ümbersuunatud lennuga lennujaama, mis ei ole tema algse reisikava lõppsihtkohaks märgitud lennujaam, käsitada kui tühistatud lendu.
3.4.2.Erandina võib käsitada hilinemisena järgmisi juhtumeid: a) lennuettevõtja pakub reisijale võimalust muuta marsruuti võrreldavatel reisitingimustel, et jõuda esimesel võimalusel algsesse lõppsihtkoha lennujaama või mõnda muusse reisijaga kokkulepitud sihtkohta; b) saabumislennujaam ja algne sihtlennujaam asuvad samas linnas või piirkonnas. Sel juhul kohaldatakse analoogia kohaselt artikli 8 lõiget 3. Eeltoodud eeldused ei ole siinsel juhul täidetud ning lendu tuleb käsitada tühistatud lennuna.
3.4.3.Määruse nr 261/2004 artikkel 5 lg 1 p-i c, artikkel 7 lg-t 1 ja artikkel 8 lg-t 3 tuleb tõlgendada nii, et ümbersuunatud lend, mis maandub algul ettenähtud lennujaama asemel teises lennujaamas, mis ei asu samas linnas, samas kohas ega samas piirkonnas, annab reisijale õiguse saada hüvitist lennu tühistamise eest (EKm 06.10.2021, nr C-253/21). Määruse nr 261/2004 ja Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 2027/97 (lennuettevõtja vastutuse kohta õnnetusjuhtumite puhul, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 889/2002) tõlgendamise suuniste kohaselt (avaldatud Euroopa Liidu Teatajas C214) on hüvitise maksmisest vabastamine erand reeglist, mis kajastab tarbijakaitse eesmärki ja seda tuleb seda tõlgendada kitsalt. Seega mitte kõik erakorralise sündmustega seotud erakorralised asjaolud ei vabasta kohustusest maksta hüvitist, kuid need eeldavad juhtumipõhist hindamist. Keerukad ilmastikuolusid ei vabasta siinsel juhul määruse nr 261/2004 artikkel 5 lg 3 lennuettevõtjat hüvitise maksmise kohustusest, kuna kostja ei pakkunud reisijatele võimalust jõuda lõppsihtkohta (Berliini) hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega ega võtnud tarvitusele kõiki vajalike meetmeid. Sellega on kostja rikkunud määruse nr 261/2004 artikkel 5 lg 1 p-s a ja artikkel 8 lg 1 p-s b sätestatud kohustust pakkuda lennu tühistamise korral esimesel võimalusel reisijatele asenduslendu. Reisijal on õigus hüvitisele, kui ta jõuab lõppsihtkohta tegutseva lennuettevõtja poolt algul ette nähtud saabumisajast kolm või rohkem tundi hiljem (EKo 22.04.2021, C-826/19, p 44).
3.4.4.Kostja ei ole tõendanud erakorralise asjaolu esinemist. Määruse nr 261/2004 artikkel 7 lg 1 p a kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt lennu Tallinn-Berliin tühistamise eest hüvitist 250 eurot reisija kohta ehk kokku 1000 eurot. Maakohus mõistis kostjalt seoses Tallinn-Berliin lennuga välja hüvitise summas 1000 eurot.
5(10)
3.5.VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 alusel on põhjendatud ka viivisenõue. Hagiavalduses on viivist arvestatud alates hetkest, mil hageja saatis kostjale nõudekirja. Kahjuhüvitise osas nõuab hageja viivist alates maksekäsu esitamisele järgnevast päevast. Hageja palub kohtul mõista välja kostjalt hageja kasuks viivise hüvitiselt 3400 eurolt järgmiselt: põhivõlalt 1000 eurot viivis 10,5% aastas perioodi 15.04.2023–30.06.2023 eest ja 12% aastas perioodi 01.07.2023–10.11.2023 eest summas 65,88 eurot; põhivõlalt 1600 eurot viivis 12 % aastas perioodi 27.08.2023–10.11.2023 eest summas 39,98 eurot ja põhivõlalt 800 eurot viivis 12 % aastas perioodi 27.08.2023– 10.11.2023 eest summas 19,99 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele viivis 125,85 eurot ning viivis alates 11.11.2023 6047,88 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hüvitise täieliku tasumiseni.
3.7.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 3400 eurot ja sellelt nõudelt viivised ning jättis menetluskulud nimetatud nõuete osas kostja kanda. Kostja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta viidatud nõuded rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.1.Seoses Tallinn-Berliini lennuga kohaldas maakohus ebaõigesti määruse nr 261/2004 artikkel 5 lg-t 3 leides, et keerukaid ilmastikuolusid ei saa lugeda erakorraliseks asjaoluks. Erakorralisteks asjaoludeks määruse nr 261/2004 artikkel 5 lg 3 tähenduses saab kvalifitseerida neid sündmusi, mis oma olemuselt või päritolult ei ole omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (EKo 22.12.2008, C-549/07, p 23; 31.1.2013, C-12/11, p 29, ja 17.9.2015, C-257/14, p 36). Maandumiseks sobimatud ilmaolud ei ole oma olemuselt või päritolult omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt. Keerukaid ilmastikuolusid nimetab lennuettevõtja vastutust piirava erakorralise asjaoluna ka määruse nr 261/2004 preambula p 14. Seda seisukohta toetavad ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 03.04.2014 määruse (EL) nr 376/2014 artikkel 2 p 7 ja artikkel 4 lg 1 p a ning Euroopa Komisjoni 29.06.2015 rakendusmääruse (EL) 2015/1018 artikkel 1. Kostja on tõendanud, et 03.02.2023 lennu ümbersuunamine Hannoveri oli tingitud maandumiseks sobimatutest ilmastikuoludest Berliinis, mida kostja mõjutada ei saanud. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei arvestanud kapteni ohuraportitega (hagivastuse lisad). Neist tuleneb, et lend väljus Berliini 20-minutilise lennu jagu lisakütusevaruga, kuna sihtkohas prognoositud tuuleolud olid alla 2/3 risttuule piirväärtustest. Seega näitas ilmaennustus, et maandumisolud Berliinis jäävad normi piiresse. Kui aga lennuk lähenes Berliinile, teavitas lennujaama automaatne info- ja ilmajaam, et viimases lähenemisfaasis esineb tuulepööris. Ohutusraportist nähtuvalt olid lennujuhtimistorni teatel maandumisrajale puhuvad puhangulised külgtuule kiirused lubatud piirmääradest suuremad. Sellistes oludes maandumine oleks liiga riskantne. Arvestades mh allesjäänud kütusevarusid, otsustati suunduda varulennuväljale Hannoverisse ja seal maanduda. Halbasid ilmastikuolusid, mis ohustavad lennu ohutust või teevad lendude toimumise võimatuks, loetakse erakorraliseks asjaoluks vastavalt määruse nr 261/2004 artiklile 5 lg-le 3. Kostjal oli õigus keelduda hüvitise maksmisest.
6(10)
4.2.Rooma-Tallinn lennu osas ei analüüsinud maakohus konkreetsete reisijatega seotud asjaolusid ja tõendeid, vaid esitas suures osas vaid tsiviilasja nr 2-23-12908 põhjendused. Kostja ei pakkunud reisijale üksnes oma asenduslendu, vaid see oli vaid üks reisijatele pakutud valikutest. Kostja pakkus reisijatele alternatiivina ka teiste lennufirmade lendude broneerimise võimalust. Kostja tegi reisijatele valikute tegemise mugavaks ning korraldas kõik vajalikud meetmed, et tagada reisijale teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel ning arvestades reisija soovidega. Reisijad tegid omapoolse valiku ega esitanud kostjale lendude mittesobivuse kohta ühtegi pretensiooni. Kostja toimis reisijate soovile vastavalt ning väljastas neile uued piletid. Asjas nr 2-23-12908 väljendasid reisijad aga selgelt, et nad ei leidnud endale sobivat lahendust kostja poolt pakutud variantide hulgast, vaid ostsid omale ise asenduslennud. Streigi tõttu lennu tühistamisel tuleb teha ümberkorraldused kõikide lennule koha broneerinud reisija suhtes ning kokku tühistati üle 500 lennu. Kuni asenduslendudele broneeringuid tehtud ei ole, muutub vabade kohtade kättesaadavus pidevalt. Kostja ei saa teha sellises olukorras suures mahus broneeringuid n.-ö igaks juhuks, teadmata reisijate eelistust ja lennu sobivust. Hüvitiskohustusest vabastamine peaks olema välistatud ainult siis, kui on tõendatud, et lennuettevõtja on keeldunud oma abistamise kohustuse täitmisest. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid ringkonnakohus täiendab osaliselt selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu asja lahendamisel aluseks. Pooled ei vaidle kahe vaidlusaluse lennu puhul selle üle, et Tallinn-Berliini lennuk suunati väidetavalt halbade ilmastikuolude tõttu Berliini asemel Hannoveri ja Rooma-Tallinn lend tühistati streigi tõttu. Lisaks on kostja menetluses tuginenud sellele, et Tallinn-Berliini lend ei saanud ilmastikuolude paranemist oodata, kuna tema kütusevaru oli lõppemas.
8.Kuna kostja ei vaidlusta otsust osas, mille kohaselt peab ta hüvitama reisijate kulutused (kahju) 2647,88 eurot ja sissenõudmiskulud 400 eurot (kokku 3047,88 eurot), on vaidluse all üksnes küsimus, kas reisijatel oleks õigus saada ka hüvitist kokku 3400 eurot määruse nr 261/2004 art 5 lõige 1 p c alusel või on kostjal artikkel 5 lõige 3 alusel õigus keelduda hagejale hüvitise maksmisest vastavalt artiklile 7.
9.Maakohus leidis põhjendatult mõlema lennu osas, et kostja ei ole tõendanud artikkel 5 lg-s 3 sätestatud eelduste esinemist. Määruse artikkel 5 lõige 3 kohaselt ei ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suuda tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud tarvitusele kõik vajalikud meetmed. Seega märgib hageja õigesti, et hüvitise maksmisest keeldumisel peavad olema täidetud üheaegselt täidetud kaks eeldust: tühistamise/hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud ja lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida lennutõrget.
7(10)
9.1.Tallinn-Berliini lennu osas viitas maakohus viitas õigesti Euroopa Komisjoni teadaande punkt 2 alapunktile 2.2.3, mille kohaselt tuleb lennu ümbersuunamist teise lennujaama lugeda selle tühistamiseks. EK praktika kohaselt tuleb määruse 261/2004 artikleid 5, 6 ja 7 tõlgendada viisil, et hilinenud lendude reisijaid võib võrdsustada tühistatud lendude reisijatega hüvitiste nõuete esitamisel (EKo C-402/07, C-432/07, C-549/07 ja C-257/14).Maakohus märkis õigesti, et sellest on kaks erandit: kui reisijatele antakse võimalus muuta marsruuti algsesse sihtkohta võrreldavatel reisitingimustel jõudmiseks või saabumislend maandub samas linnas algse sihtkoha lennujaamaga. Sellistel juhtudel loetakse lend hilinenuks.
9.2.Maakohus tuvastas, et kostja ei pakkunud Tallinn-Berliini lennu reisijatele võimalust jõuda sihtkohta hiljemalt kaks tundi peale kavandatud saabumisaega ja reisijad jõudsid sihtkohta enam kui 3 tundi planeeritust hiljem. Nimetatust tulenevalt leidis maakohus, et kostja ei võtnud tarvitusele kõiki vajalikke meetmeid ja peab tasuma hüvitist määruse nr 261/2004 artikkel 5 lg 1 p-s a ja artikkel 8 lg 1 p-s b sätestatud kohustuse (s.o kohustus pakkuda reisijale esimesel võimalusel asenduslendu) rikkumise tõttu. Sellest tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et üksnes keerulised ilmastikuolud ei vabasta kostjat hüvitise maksmisest.
10.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus ei lugenud Berliinis valitsenud keerukaid ilmastikuolusid erakorraliseks asjaoluks. Sellist seisukohta maakohtu otsusest ei tulene.
10.1.Maakohus ei asunud tuvastama seda, kas ümbersunnatud lennu näol oli tegemist erakorralise asjaoluga, mis ei võimaldanud lennukil Berliini lennujaamas maanduda. Nimetatu on menetlusökonoomia seisukohalt põhjendatud. Isegi eeldusel, et lennu hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud (ohtlikud ilmastikuoludel), näeb määruse 261/2004 artikkel 5 lg 3 ette ka teise kumulatiivse kohaldamise eelduse, s.o lennu hilinemise tühistamise vältimatuse isegi siis, kui kõik vajalikud meetmed oleks tarvitusele võetud.
10.2.Hüvitise maksmisest vabanemiseks peab kostja võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud nii lendu planeerides tulevikus tekkivate tõrgete vältimiseks kui ja pärast lennu tühistamise toimumist reisijatele asenduslende pakkudes, üritades tõrkest tekkinud ajakulu võimalikult palju vähendada ( EKo 11.06.2020, C-74/19, p 59)
10.3.Kuigi maakohus on märkinud, et kostja ei ole tõendanud „erakorraliste asjaolude esinemist“, on otsuses ilmselt silmas peetud „kõigi vajalike meetmete tarvitusele võtmist“. Nimetatu järeldub maakohtu seisukohast, et keerukad ilmastikuolud ei vabasta kostjat hüvitise maksmisest, kuna kostja ei pakkunud reisijatele võimalust jõuda Berliini hiljemalt kaks tundi peale kavandatud saabumisaega ega võtnud tarvitusele kõiki vajalikke meetmeid, samuti, et kostja on rikkunud määruse artikkel 5 lõige 1 punktis a ja artikkel 8 lõige 1 punktis b sätestatud kohustust pakkuda reisijatele asenduslendu.
10.4.Hageja viitas põhjendatult EK seisukohale, mille kohaselt tuleb vajalikke meetmeid rakendada nii lendu planeerides kui ka tühistamisel reisijatele asenduslende pakkudes (kuupäev C-74/19, p 59). Maakohus leidis, et kostja rikkus määruse nr 261/2004 artikkel 5 lg 1 p-s a ja artikkel 8 lg 1 p-s b sätestatud kohustust pakkuda lennu tühistamise korral esimesel võimalusel reisijatele asenduslendu. Kostja ei ole tõendanud, et pakkus reisijatele võimalust jõuda lõppsihtkohta (Berliini) hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega ja võttis tarvitusele kõik vajalikud meetmed. Kuna teine kumulatiivne alus hüvitise maksmisest keeldumiseks
8(10)
puudus, ei oma asja lahendamisel tähtsust see, kas vaidlusaluse lennuki maandumisel esinesid halvad ilmastikuolud.
11.Lisaks leiab hageja põhjendatult, et kostja pole suutnud tõendada erakorralist asjaolu.
11.1.Broneeringust nähtuvalt (dtl 125-131) pidi lend maanduma Berliinis kell 22:30 kohaliku aja järgi.
11.2.Lennuaruandest ja ohutusraportitest (dtl 237–269) nähtub, et tuulega toimunud intsident toimus kell 20:50:00 UTC; lennu lähenemisel Berliini lennuväljale esines seal tugev külgtuul; need tingimused ei paranenud, kui õhusõiduk püsis lennuvälja lähedal; meeskond suunas lennu ümber, suundus Hannoferi lennujaama ja maandus seal 22.45 UTC. Sündmusi on kapten kirjeldanud järgmistelt: (dtl 262) „ Lennuk lahkus Tallinnast umbes 20 minuti jagu lisakütusega, kuna prognoositud tuul oli sihtkohas 2/3 ulatuses külgtuule piirangutest. /.../ Lennujuhtimistorn teatas, et puhanguline külgtuul ületab piirangud, ja me otsustasime lähenemise katkestada. Jäime ootele lennujaama põhjaosasse ja kinnitati ilm meie C1 alternatiivile. BER OPS-i teavitati. Ilm ei paranenud pärast umbes 10-minutilist ootelendu, seetõttu otsustati suunduda Hannoverisse“, (dtl 265) „Torn teatas kuni 44 sõlme puhangutest, mis olid otsene külgtuul“ ja (dtl 240): „Õhusõiduk maandus Hannoveri varulennuväljal vähem kui asendus- ja lõpliku kütusevaruga. Põhjus: kavandatud sihtkohas Berliinis ületasid külgtuuled piirväärtusi.“
11.3.Kui intsident toimus 20:50:00 UTC, siis oli see kell 22:50 kohaliku aja järgi. Kostja esitatud saabunud lendude väljavõttest nähtub, et Berliini lennuväljal maandusid 03.02.2023 lennukid kell 22:44, 22:49 ja 22:53. Vaidlustamata asjaolu, et 44 sõlme võib olla lennukile ohtlik tuulekiirus, ei tähenda see ilmtingimata erakorralise asjaolu esinemist. See, et tuule kiirus võib piirmäärasid ületada, ei saa olla lennunduses ebatavaline asjaolu. Asjaolust, et kostjal hakkas kütus peale 10-minutilist ootamist kriitilise piirini vähenema, saab järeldada, et kostja ei võtnud juba lendu planeerides tarvitusele abinõusid, mis võimaldanuks ilmastikuolude muutumist oodata ja lendu jätkata.
12.Seoses Rooma-Tallinn lennuga on põhjendatud apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus ei analüüsinud konkreetsete reisijatega seotud asjaolusid ja tõendeid. Nimetatud menetlusliku menetluse saab ringkonnakohus parandada.
12.1.Maakohtu menetluses kinnitas kostja, et kuna streik oli üleriigiline ja pikaajaline (8 t), siis ei oleks olnud võimalik kasutada teisi lennuettevõtjaid asenduslennu otsimiseks (dtl 235). Nimetatust saab teha järelduse, et kostja ei pakkunud teiste lennuettevõtjate reise asenduslennu otsimiseks.
12.2.Hageja väljavõttest Rooma Ciampino lennujaama lendude väljumise kohta 15.–20.07.2023 (dtl 379–409) nähtub, et teiste lennufirmade lennud toimusid 15.07.2023 vähemalt alates kella 18-st. Seega kostjal oli võimalik pakkuda alternatiivseid lende nendel kuupäevadel. Kostja ei ole tõendanud, et lendu ei olnud võimalik tõsta hilisemaks.
12.3.Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks pakkunud reisijatele teisi lende peale nende, mida reisijad kasutasid 19. ja 20.07.2023, s.o neli ja viis päeva ettenähtust hiljem. Parima asenduslennu pakkumise kohustuse tõendamise koormus on kostjal. Kostja ei ole oma väiteid parima asenduslennu pakkumise kohta tõendanud. Hageja esitatud lendude reisiplaanist (dtl 410– 418) nähtub, et olemas oli 8 varasemat alternatiivset lennuvõimalust, millega oleks olnud võimalik jõuda sihtkohta varem.
9(10)
13.Maakohus viitas põhjendatult EK praktikale (EKo 29.07.2019 C-354/18, p-d 55 ja 56, EKo 16.01.2025 C-516/23, p-d 45 ja 46), mille kohaselt peab lennuettevõtja lennu tühistamise korral andma lennureisijatele vajalikku teavet, et nad saaksid teha tulemusliku valiku ning otsustada, kas saada pileti eest hüvitist või jätkata esimesel võimalusel või hilisemal kuupäeval ja võrreldavatel reisitingimustel reisi lõppsihtkohta. Seega ei tähenda õigus olla teavitatud, et lennureisijatel oleks kohustus osaleda aktiivselt niisuguse info otsimises, mida tegutseva lennuettevõtja pakkumine peab sisaldama.
13.1.Kostja kodulehe väljavõttest (dtl 424) nähtub, et sellel sisaldub järgmine teave olukordade puhuks, kui lennud on tühistatud ja sobivaid Ryanairi lennupileteid pole saadaval: „Kui sobivaid Ryanairi lende ei ole, peate enne alternatiivsete kokkulepete tegemist meiega ühendust võtma, et saada Ryanairi agentidelt lennujaamas abi, et saaksime teid esmalt majutada. Seejärel võidakse teile soovitada lennud ise ümber broneerida ja kulude hüvitamiseks kviitungid esitada.“
13.2.Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja ei paku sellisel viisil aktiivselt mõistlikku hoolitsust (sh teavet mõistliku asenduslennu kohta), mis vastaks eelviidatu EK praktikale.
14.Kokkuvõttes puudub apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alus. Sellest tulenevalt jäävad apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
15.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
16.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.