Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret Siilbek
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.06.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-12228
Kohtuasi
Flagito OÜ hagi Ryanair Designated Activity Company vastu hüvitise, sissenõudmiskulude ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.06.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Ryanair Designated apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Ryanair Designated Activity apellatsioonkaebuse hind 512,91 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tuul
Activity
Company
10.07.2025 Company
Kostja Ryanair Designated Activity Company (välismaa registrikood 104547), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristi Sild Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 11.06.2025 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Ryanair Designated Activity Company kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-23-12228 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Flagito OÜ (hageja) esitas 28.08.2023 Harju Maakohtule Ryanair Designated Activity Company (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitise 400 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 24,91 eurot, viivise seadusjärgses määras alates 29.08.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt oli reisijal MSl (reisija) kinnitatud broneering JY2G8P kostja 17.07.2022 toimuma pidanud lennule FR5604 lähtepunktiga Itaalia (Rooma) sihtpunktiga Eesti (Tallinn). Nimetatud lend tühistati ning kostja teavitas reisijat tühistamisest neli päeva enne kavandatud väljumisaega, st 13.07.2022. Kostja pakkus reisijale asenduslendu, mis pidi toimuma kavandatud lennust neli päeva hiljem, s.o 21.07.2022. 14.09.2022 loovutas reisija oma nõuded hagejale. 01.02.2023 esitas hageja kostjale Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 261/2004 (edaspidi määrus (EL) nr 261/2004) alusel nõude, nõudes hüvitist 400 eurot. Kostja ei ole tänaseni hageja nõudekirjale vastanud. Lennumarsruudi mõõdetud vahemaaks on 2134 km.
3.Hageja oli seisukohal, et lennu FR5604 tühistamisel ei võtnud kostja kasutusele kõiki vajalike meetmeid, st ei pakkunud omalt poolt teekonna muutmist (esimese võimalusena) ega teiste lennuettevõtjate pakutavaid lende. Selle asemel korraldas kostja asenduslendu, mis toimus planeeritud lennust neli päeva hiljem. See oli kostja enda opereeritud lend. Kostja loodud automatiseeritud keskkond ei vasta Euroopa Kohtu praktikas toodud tingimustele, milles reisija peab ise otsima endale asenduslendu või kui sobivat lendu viidatud keskkonnas ei ole, siis peab reisija võtma lennuettevõtjaga ise ühendust. Kostja ei ole täitnud hoolsuskohustust ega võtnud kasutusele kõiki vajalikke meetmeid, mistõttu ei ole ta vabastatud hüvitise maksmise kohustusest. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja leidis, et on nõuetekohaselt täitnud reisija teavitamiskohustuse kooskõlas määruse (EL) nr 261/2004 art-ga 8 ning reisija on omapoolse tahteavaldusega kinnitanud talle sobiva valiku asenduslennu osas. Puuduvad tõendid, mis näitaksid, et reisija oleks olnud eksituses või muul viisil mõjutatud või, et lennuettevõtja eiras reisija soove või ei vastanud reisija pretensioonidele enne valiku tegemist või asenduslennu sooritamist. Haginõude aluseks olnud lennu tühistamine oli tingitud erakorralistest asjaoludest – Itaalia lennujaama töötajate üleriigilisest streigist, mida kostja mitte mingil viisil mõjutada ei saanud. Kuivõrd Itaalia
2-23-12228 17.07.2022 streik oli üleriigiline ning omas pikaajalist mõju, puudutades kõiki Itaalia lennujaamu ja enamusi Itaaliasse suunduvaid ja sealt väljuvaid lennuettevõtjaid, siis ei oleks olnud võimalik kasutada teisi lennuettevõtjaid asenduslennu otsimiseks – ka teise lennuettevõtja kasutamine ei oleks aidanud reisijatel õigeaegselt sihtkohta saabuda. Streigi tagajärjena jäeti kokku ära üle 500 lennu. See mõju oli kumulatiivne. Ka teised lennuettevõtjad pidid leidma oma reisijatele asenduslennud ning ka neil oleks olnud võimatu või ebamõistlikult keeruline pakkuda reisijale asenduslendu varasemal ajal. Kostja pakkus reisijale asenduslendu ning reisija seda ka kasutas. Kostja oli hoolas ning üritas reisijate jaoks võimalikult soodsa ning kiire lahenduse leida, kuid streigi tulemusena tekkinud kaos tekitas lennujaamades ülekoormuse ning sisuliselt tegi võimatuks kõigile reisijatele kohese tagasilennu pakkumise. Reisija ei teavitanud kostjale, et talle kostja asenduslend ei sobi või, et ta soovib mingit muud lahendust. Reisijatele, kes läbi automatiseeritud keskkonna sobivat lahendust ei leia, hakatakse otsima personaalset lahendust ja see eeldab, et reisija annab lennufirmale oma soovidest märku. Reisijal oli neli päeva, et pretensioonidega kostja poole pöörduda. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 11.06.2025 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 400 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, seisuga 11.06.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 110,63 eurot ning viivise seadusjärgses määras protsendina põhinõudelt alates 12.06.2025 kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
7.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaielnud pooled järgmiste oluliste asjaolude üle:
reisijal MS oli kinnitatud broneering JY2G8P kostja 17.07.2022 kell 16.00 toimuma pidanud lennule FR5604 lähtepunktiga Itaalia (Rooma) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) (dtl 10–11);
nimetatud lend tühistati ja kostja teavitas reisijat tühistamisest neli päeva enne kavandatud väljumisaega, st 13.07.2022 (dtl 14–19);
kostja pakkus reisijale enda asenduslendu, mis pidi toimuma kavandatud lennust neli päeva hiljem, s.o 21.07.2022 (dtl 20–21), mida reisija ka kasutas;
14.09.2022 loovutas reisija oma nõuded hagejale (dtl 22–25);
01.02.2023 esitas hageja kostjale määruse (EL) nr 261/2004 alusel hüvitise nõude suuruses 400 eurot (dtl 26–32);
lennumarsruudi Itaalia (Rooma)–Eesti (Tallinn) mõõdetud vahemaaks on 2134 km.
Pooled vaidlesid asjas esmalt selle üle, kas lennu tühistamine oli tingitud erakorralistest asjaoludest. Seejärel oli poolte vahel vaidlus küsimuses, kas kostja oli kasutusele võtnud kõik vajalikud meetmed streigist põhjustatud lennu tühistamise vältimiseks.
8.Maakohus leidis, et käesolevas asjas esineb määruse (EL) nr 261/2004 art 5 lg 3 esimene eeldus ehk erakorraline asjaolu Itaalia lennujaamatöötajate üleriigilise streigi näol. Kostja esitatud tõenditega on streigi toimumine 17.07.2022 kell 14.00–18.00 tõendatud (dtl 60–87). Streik leidis laialdast kajastust ka meedias, kust nähtub, et Itaalias tühistati 500 lendu 4tunnise lennundusstreigi tõttu ning streigist oli puudutatud enamus Itaaliast, sh Rooma Ciampino lennujaam (dtl 88–99). Kostja on selgitanud, et lendude maandumiste ja
2-23-12228 õhkutõusmiste lubatud ajavahemikke planeeritakse väga täpselt ning ekslik on hageja arvamus nagu oleks olnud võimalik korraldada lend kohe pärast piirangute lõppu. Seega oli tegemist erakorralise olukorraga, mida ei saanud kostja mõjutada. Sarnaste asjaoludega seoses on Riigikohus 17.01.2025 teinud määruse tsiviilasjas nr 2-23-12908, milles samuti nõustus, et Itaalia lennujaamatöötajate üleriigiline streik oli erakorraline asjaolu, st esimene eeldus on täidetud.
9.Maakohus leidis, et varem ajakirjanduses ilmunud teave streigiplaanide kohta ei pruugi olla lennuettevõtjale piisav selleks, et lende tühistada või muuta. Kuna kostja teavitas reisijaid lennu tühistamisest siiski juba neli päeva enne streiki, s.o 13.07.2022, pidi kostjale selleks ajaks streigi kindel toimumine teada olema. Maakohus nõustus hagejaga, et kui kostjale oli vajadus teha ümberkorraldused teada neli päeva enne streigipäeva, siis oli tegemist piisavalt pika perioodiga, mille jooksul kostja oleks jõudnud tegeleda streigist puudutatud lendude ümberkorraldamisega. Seega pidi kostja tõendama, miks oli vaja asjaomane Tallinna lend tühistada ja et ei olnud mõistlikku võimalust lennu toimumiseks.
9.1.Maakohus ei kahelnud selles, et lendude tühistamisel on kumulatiivne mõju, kuid kostja ei ole esile toonud, kui palju lende üldse oli streigi ajal planeeritud maanduma Rooma asjaomasesse lennujaama ja sealt väljuma. Samas on hageja esitanud tõendi 17.07.2022 väljunud lendude kohta, millest nähtus, et streigiga samal päeval teiste lennuettevõtjate ja kostja enda lennud toimusid (dtl 110–111). Lisaks on hageja esitanud tõendid, millest nähtus, et kostjal oli võimalus pakkuda reisijale vähemalt viis erinevat asenduslendu, millega oleks võimalik jõuda sihtkohta (Tallinn) varem kui kostja pakutud enda asenduslennuga (dtl 132– 135). Samuti on hageja esitanud tõendid 17.07.2022 Rooma Fiumicino lennujaamast väljunud lendude kohta (dtl 193–202) ja Tallinna Lennujaama 17.–18.07.2022 maandumiste kohta (dtl 203–204). Viidatud lennujaam asub Rooma Ciampino lennujaamast ca 30 km kaugusel. Märgitud tõenditest nähtus, et nt väljus Roomast 17.07.2022 Frankfurti Lufthansa opereeritud lend LH237 ning selliselt oleks reisija jõudnud sihtkohta Tallinn 18.08.2022 lennuga LH880 või Roomast lennuga SN3182 (Rooma–Brüssel) ja lend BT852 (Brüssel–Tallinn). Seega oli kostjal võimalik pakkuda ka lende alternatiivsest lennujaamast, milline asub planeeritud lennuga samas piirkonnas.
9.2.Maakohus leidis, et kuigi streik oli ulatuslik ja põhjustas lennuliikluses märkimisväärseid häireid, ei tõendanud kostja, et konkreetse Tallinna-suunalise lennu tühistamine oli vältimatu. Asjaolust, et osa Roomast väljuvaid lende siiski toimus või jäeti väljumisloa ootele, nähtub, et lendude toimumine ei olnud täielikult välistatud. Kostja ei esitanud konkreetseid põhjendusi, miks lennu väljumisaja edasilükkamine ei olnud võimalik ning miks ainsaks lahenduseks oli lennu tühistamine. Seetõttu leidis maakohus, et kostja ei ole täitnud oma tõendamiskoormist lennu tühistamise vältimatuse kohta.
9.3.Maakohtu hinnangul ei tõendanud kostja kõigi vajalike meetmete rakendamist määruse (EL) nr 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses. Maakohtu hinnangul ei piisanud reisijale üksnes kostja enda neli päeva hiljem toimuva asenduslennu pakkumisest ning kostja ei tõendanud, et varasem teekonna muutmine teiste lennuettevõtjate lendudega ei olnud võimalik või oleks olnud ebamõistlikult koormav. Seetõttu rahuldas maakohus hageja nõude ja mõistis kostjalt välja 400 euro suuruse hüvitise.
10.Samuti olid maakohtu sissenõudmiskulude nõue.
hinnangul
põhjendatud
hageja
viivisenõue
ning
2-23-12228
11.Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Apellatsioonkaebus
12.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud määruse (EL) nr 261/2004 art 5 lg-t 3 ja art 8 lg-t 1, mistõttu on lennuettevõtjale pandud kohustusi, mida määruses sätestatud ei ole ning, mis läheb lõpptulemusena vastuollu määruse põhimõttega, et tagatud peab olema lennuettevõtja ja reisijate huvide tasakaal. Samuti on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid.
13.1.Kostja vaidlustas maakohtu järelduse, et ta ei olnud võtnud kasutusele kõiki vajalikke meetmeid lennu tühistamise tagajärgede leevendamiseks. Kostja leidis, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud määruse (EL) nr 261/2004 art 5 lg-t 3 ja art 8 lg-t 1 ning hinnanud tõendeid. Kostja väitel ei piirdunud ta reisijale üksnes oma lennu pakkumisega, vaid võimaldas vajaduse korral broneerida ka teiste lennuettevõtjate lende (vaidlustatud otsuse p 22). Reisijalt ei nõutud alternatiivsete lendude iseseisvat otsimist, vaid üksnes lennuettevõtjaga ühenduse võtmist, et leida tema soovidele vastav lahendus. Kostja rõhutas, et reisija valis ise pakutud asenduslennu ega esitanud selle sobimatuse kohta vastuväiteid.
13.2.Samuti leidis kostja, et maakohus tugines ekslikult tõenditele, millest ei nähtu teiste lendude vabade kohtade olemasolu, ning jättis arvestamata streigist tingitud ulatuslikud häired lennuliikluses. Kostja hinnangul ei saa määrusest ega Euroopa Kohtu praktikast tuletada kohustust pakkuda reisijale omal algatusel konkreetseid teiste lennuettevõtjate lende ning hüvitise maksmise kohustus saab tekkida üksnes juhul, kui lennuettevõtja on keeldunud reisija abistamisest. Praegusel juhul ei olegi kostja eeldanud, et reisija ise endale muu lennuettevõtja asenduslennu otsiks – seda oleks teinud kostja klienditeenindaja ning selline korraldus võimaldab kõige paremini ja suuremas ulatuses arvestada reisija enda soovidega. Vastustaja seisukoht
14.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta menetluskulud kostja kanda.
selle rahuldamata
ja
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja vaidlustatud maakohtu otsus muutmata. Kostja kanda jäävad menetluskulud ka ringkonnakohtus.
16.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja vaidlustab maakohtu otsust tervikuna.
17.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas kostja tõendas määruse (EL) nr 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses kõigi vajalike meetmete kasutuselevõtmist, mis vabastaks ta sama määruse art-s 7 sätestatud hüvitise maksmise kohustusest pärast lennu tühistamist Itaalias toimunud streigi tõttu. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostja ei ole seda
2-23-12228 tõendanud. Eelkõige ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks täitnud talle määruse art 8 lg-st 1 tuleneva kohustuse anda reisijale vajalik teave erinevate valikuvõimaluste kohta, et reisija saaks teha teadliku valiku piletihinna tagasimaksmise või teekonna muutmise vahel. Kolleegium nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel, vastates apellatsioonkaebuse väidetele üksnes järgmist.
18.Kostja leidis, et määrusest (EL) nr 261/2004 ega Euroopa Kohtu praktikast ei tulene lennuettevõtjale kohustust pakkuda reisijale omal algatusel teiste lennuettevõtjate lende ning, et ei ole ebamõistlik eeldada, et reisija võtab sobiva alternatiivi leidmiseks lennuettevõtjaga ise ühendust. Hageja seevastu leidis, et selline korraldus paneb reisijale lennu tühistamise korral aktiivse tegutsemiskohustuse, mis ei ole kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga (EKo 16.01.2025 C-516/23, p-d 45–46 ja selles viidatud kohtupraktika). Kolleegium nõustub hagejaga. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab lennuettevõtja andma reisijale vajalikku abi ja teavet, mis võimaldab tal teha teadliku valiku talle määrusega antud õiguste kasutamisel. Seetõttu ei saa pidada määruse art 8 lg-st 1 tuleneva teavitamis- ja abistamiskohustuse nõuetekohaseks täitmiseks lahendust, mille puhul peab reisija võimalike teekonna muutmise variantide väljaselgitamiseks ise lennuettevõtjaga ühendust võtma.
18.1.Kostja esitatud lennu tühistamise teavitusest (dtl 14–19, 176–187) nähtub, et reisijale pakuti esmalt võimalust muuta broneering Ryanairi teisele lennule või taotleda piletihinna tagastamist. Teavituses oli märgitud ka võimalus saada klienditeeninduse kaudu abi muude marsruudi muutmise lahenduste leidmisel, sealhulgas teiste lennuettevõtjate lendude kasutamiseks, kuid selleks pidi reisija ise lennuettevõtjaga ühendust võtma (dtl 19, 177). Samas on tuvastatud, et kostja automatiseeritud broneerimiskeskkond võimaldas reisijal valida üksnes kostja enda lende. Kolleegium nõustub maakohtuga, et sellises olukorras ei saanud reisija kohe teavet kõigi võimalike teekonna muutmise variantide kohta. Kui kostja oleks pakkunud reisijale omal algatusel ka teiste lennuettevõtjate võimalikke varasemaid ühendusi, oleks reisijal olnud võimalik teha valik suurema hulga alternatiivide vahel. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et reisija valis hiljem kostja 21.07.2022 toimunud asenduslennu.
18.2.Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et maakohtu tõlgendus läheb vastuollu määruse eesmärgiga tagada reisijate ja lennuettevõtjate huvide tasakaal. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb määruse (EL) nr 261/2004 art 8 lg 1 tõlgendamisel lähtuda reisijate kaitstuse kõrge taseme tagamise eesmärgist ning asjaolu, et selline tõlgendus võib lennuettevõtjatele kaasa tuua märkimisväärseid majanduslikke tagajärgi, ei anna alust sellest eesmärgist kõrvale kalduda (EKo 16.01.2025, C-516/23, p-d 58–59).
19.Kostja leiab, et maakohus on hinnanud ebaõigesti vaidlustatud maakohtu otsuse p-s 19 märgitud tõendeid, kuivõrd esitatu põhjal ei ole võimalik väita, et nendel lendudel olid broneerimiseks vabad kohad, mida oleks olnud võimalik reisijale pakkuda. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et maakohus hindas tõendeid ebaõigesti. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on teekonna muutmise korral määravad reisija soovid ja sobivus reisijale, kusjuures piiranguks on üksnes vabade kohtade olemasolu. Samuti lasub lennuettevõtjal kohustus tõendada, et teekonda muudeti esimesel võimalusel (EKo 16.01.2025, C-516/23, p-d 54 ja 62). Arvestades maakohtu tuvastatut, et samal päeval ei olnud lendude toimumine välistatud, oli kostjal võimalik pakkuda reisijale ka muid otse- või vahemaandumisega ühendusi, sealhulgas alternatiivsetest lennujaamadest, või vähemalt teavitada reisijat selliste võimaluste puudumisest. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks reisijale selliseid võimalusi pakkunud, ega seda, et samal päeval väljunud lendudel puudusid vabad kohad.
2-23-12228
20.Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust vaidlustatud maakohtu otsuse tühistamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
22.TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Seega määrab menetluskulude rahalise suuruse kõikides kohtuastmetes kindlaks maakohus.
23.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.