nende Hageja: X (isikukood XXX) Kostja I: A (isikukood XXX) Kostja II: B (isikukood XXX) Lepingulised esindajad: Andres Aavik (e-post: xxx) ja Yulia Zaitseva (e-post: xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
26.05.2026
Tsiviilasja hind
5222,06 eurot
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata X taotlused protokolli parandamiseks. Jätta rahuldamata X hagi A, B vastu kahju hüvitamise nõudes. Mõista Xlt kostjate A ja B kasuks välja menetluskulude hüvitis 3670,40 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 20.09.2024 lepingu lemmikloomahooldusteenuse osutamiseks ajavahemikul 22.09.2024-24.12.2024. Enne lepingu sõlmimist andis hageja kostjale I nii suulised kui ka kirjalikud juhised lemmiklooma hooldamiseks, sealhulgas juhised puuri kasutamise, toitmise, koristamise ja looma käsitlemise kohta.
2.Hageja väitel ei järginud kostja I teenuse osutamise ajal talle antud juhiseid, mille tagajärjel pääses lemmikloom puurist välja. Hageja sai lemmikloomaga toimunust teada läbi kolmanda isiku Yi. Seejuures kestsid lemmiklooma otsingud mitmeid tunde ning kostja I kaasas otsingutesse ka kostja II, keda hageja ei tundnud. Lemmiklooma otsingul paigutasid kostja I, kostja II ja Y hageja nõusolekuta ümber tema mööblit ning ühendasid oma seadmed hageja WiFi võrku.
3.Hageja hinnangul põhjustas lemmiklooma põgenemine ning sellele järgnenud tegevus kahju nii lemmikloomale kui ka hageja varale. Hageja väitel kahjustas lemmikloom põgenemise ajal erinevaid esemeid ja ruume, sealhulgas joogamatti, maalilõuendeid ja diivanvoodit. Lisaks väidab hageja, et kostja I kaldus hooldusjuhistest kõrvale ka edaspidise teenuse osutamise käigus, sealhulgas loomaga suhtlemise, toitmise, puuri sisustamise ning selle keskkonna puhtuse hoidmisel, kasutades nt liigselt lemmiklooma treeningpatju, pakkudes lemmikloomale liigselt kuivatatud puuvilju ja toitu jms. Hageja väidab, et kirjeldatud sündmused põhjustasid talle olulist psüühilist pinget ja terviseprobleeme, mille tõttu pöördus ta arsti poole ning talle määrati ravi.
4.Hageja esitas teenuse osutamise kohta kaebuse Tarbija ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA). Hageja leidis, et sõlmitud leping on tühine VÕS § 14 1, VÕS § 48 lg 1 p 4 ja lg 11, TKS § 4 lg 1 ja 2, TKS § 36 lg 2 ja VÕS § 6 lg 2 alusel. Hageja leiab, et kostja I on TTJA menetluses esitanud ebaõigeid ja eksitavaid väiteid, moonutas hageja seisukohti ning vähendas või eitas oma vastutust lemmikloomahooldusteenuse osutamisel aset leidnud rikkumiste eest. Seejuures põhjustas eelkirjeldatud väidete esitamine hagejale täiendavat menetluskoormust ja mittevaralist kahju.
5.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 300 eurot, mis oli tasutud tühise teenuselepingu alusel, 300 eurot mittevaralise kahjuna kostja pahauskse käitumise eest, kahjuhüvitise summas 1122,06 eurot, ning muu mittevaralise kahju hüvitise summas 3500 eurot. Lisaks palub hageja kohustada kostjat I lükkama ümber TTJA-le esitatud väited, mis ei vasta hageja hinnangul tõele. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostja vastuväited
6.Kostjad hagi ei tunnista ning vaidlevad sellele vastu. Kostjad esitasid taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks, leides, et hagi on esitatud valede kostjate vastu. Hageja ei sõlminud lepingut kostjate kui füüsiliste isikute, vaid juriidilise isiku Lillika OÜ-ga. Alternatiivselt palusid kostjad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostjad leidsid oma vastuses, et hagiavalduses esitatud asjaolud ei vasta tõele ning hagi on sisuliselt ja õiguslikult põhjendamata. Kostjate hinnangul ei nähtu hagiavaldusest, millistel alustel peab hageja teenuslepingut tühiseks. Samuti asusid kostjad seisukohale, et hageja ei ole täitnud oma väidete tõendamise kohustust.
8.Kostjate hinnangul ei ole hageja piisavalt tõendanud talle väidetavalt tekkinud kahju ega
põhjuslikku seost kostjate tegevuse ja hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel. Kostjad selgitasid, et hagejal puudub alusetust rikastumisest tulenev nõue kostjate vastu, kuivõrd hageja tasus teenuse eest OÜ-le Lillika ning kostjad ei saanud hagejalt isiklikult raha. Lisaks leidsid kostjad, et nad ei vastuta hageja saamata jäänud tulu eest, kuna hageja enda otsustada oli, millal ja millises mahus ta kohtule esitatavaid dokumente koostab. Menetluse käik
9.09.09.2025 esitasid kostjad menetluskulude tagatise taotluse. 19.09.2025 jättis kohus menetluskulude tagatise taotluse rahuldamata.
10.26.05.2026 toimus asjas istung, mille jooksul täpsustati hagis esitatud nõudeid ning hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh asjaolu, kas nõue on esitatud.
11.29.05.2026 esitas hageja taotluse protokolli parandamiseks. Hageja palus parandada protokollis asjaolu, et hageja üürib korterit välja. Lisaks palus hageja lisada protokolli, et kostja I on Lillika OÜ juhatuse liige. Kohtu põhjendused Protokolli parandamise taotlus
12.TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus protokolli parandamise taotluse.
13.TsMS § 53 lg 4 sätestab, et protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile.
14.Kohus küsis 08.06.2026 kostjatelt arvamust protokolli paranduste sisseviimise osas. Kostja ei nõustunud paranduste sisseviimisega märkides, et protokolli näol ei ole tegemist stenogrammiga.
15.Kohus jätab hageja taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata ning protokolli parandamata. TsMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus märgib, et protokoll ei ole stenogramm kohtuistungil toimunust. Kohtu hinnangul ei ole asja lahendamiseks oluline, kas hageja oli korteri üürnik või üüris seda ise välja. Lisaks ei pea kohus asja lahendamisel oluliseks, kostja I staatust Lillika OÜ-s. Kohus lisab need vastuväited TsMS § 53 lg 4 teise lause järgi protokolli juurde. Kohtu seisukoht esitatud hagi osas
16.Kohus, selgitanud välja poolte seisukohad ning tutvunud esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
17.Esmalt, vaidlevad pooled selle üle, kas hagiavaldus on esitatud õigete kostjate vastu. Hageja leiab, et kuivõrd oli lemmikloomahooldusteenuse osutamiseks sõlmitud teenuseleping on tühine, saavad tekkinud kahju eest vastutada kostjad füüsiliste isikutena. Kostjad leiavad omakorda, et sõlmitud leping ei ole tühine ning kahju olemasolul saab selle eest vastutada Lillika OÜ juriidilise isikuna.
18.Seega on vajalik kindlaks teha, kas hageja ja Lillika OÜ vahel sõlmitud teenuseleping oli tühine.
19.Kohus, tutvunud asjas esitatud tõenditega leiab, et 20.09.2024 allkirjastatud leping on sõlmitud hageja ning Lillika OÜ vahel (dtl 179-181). Seejuures on lepingus märgitud tähis Lemmika, mida Lillika OÜ kasutas oma pakutava lemmikloomahooldusteenuse eristamiseks. Selles puudub poolte vahel ka vaidlus.
20.Hageja hinnangul on 20.09.2024 allkirjastatud teenuseleping tühine võlaõigusseaduse (VÕS) § 6, VÕS § 141, VÕS § 48 lg 1 p 4 ja lg 11, tarbijakaitseseaduse (TKS) § 4 lg 1 ja lg 2 ning TKS § 36 lg 2 alusel. Hageja leiab, et teenusleping oli tühine, kuna selles ei olnud kajastatud teenuse osutamise olulisi tingimusi, sealhulgas hageja poolt antud hooldusjuhiseid, võtmete ja eluruumile ligipääsu kasutamise korda, teavet, et teenuse osutamisel võidakse sellesse kaasata kolmandaid isikuid ega hageja isikuandmete kogumise, töötlemise ja säilitamise tingimusi. Samuti leidis hageja, et kostja I ei kinnitanud, et ta sai hooldusjuhistest aru ja nõustus neid järgima. Hageja hinnangul tuleb eelnimetatud normide rikkumise tõttu lugeda sõlmitud leping algusest peale tühiseks.
21.TKS § 4 lg 1 kohaselt on tarbijal õigus saada pakutava kauba või teenuse kohta ohutuse, samuti tervise, vara ja majandushuvide kaitse seisukohalt vajalikku teavet. TKS § 4 lg 2 alusel on kaupleja kohustatud andma tarbijale enne kauba omandamist või teenuse kasutamist teavet kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste ning kauba omandamiseks või teenuse kasutamiseks sõlmitava lepingu kohta ulatuses ja korras, mis vastab VÕS-is või muus seaduses sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustusele ja TKS-s nimetatud tingimustele. Sätte seletuskiri selgitab, et TKS § 4 lg 2 sõnastust on muudetud seoses VÕS-i üldsätetesse §-i 14 1 lisamisega, millest nähtub üldise lepingueelse teabe andmise kohustus. TKS ei seosta teabe andmise kohustuse täitmata jätmist tehingu kehtivusega.
22.VÕS § 141 lg 1 p 1, 2, 5 ja 10 kohaselt peab tarbijaga lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav ettevõtja tegema tarbijale enne lepingu sõlmimist või selleks tarbija poolt siduva pakkumise tegemist tarbijale selgel ja arusaadaval viisil teatavaks: 1) andmed, mis võimaldavad tuvastada ettevõtja isiku, eelkõige tema ärinimi, asukoha aadress ja telefoninumber; 2) lepingu esemeks oleva asja, teenuse või muu soorituse (edaspidi lepingu ese) põhiomadused lepingu esemele ja teabe esitamise viisile kohases ulatuses; 5) maksmise, kättetoimetamise ja tellimuse täitmise kord ning asja kättetoimetamise, teenuse osutamise või muu soorituse tegemise aeg; 10) ettevõtja rakendatav kaebuste lahendamise kord, kui see on olemas. Kohus ei kohalda käesolevas asjas VÕS § 14 1 lg 1 p 3 kuivõrd ei olnud lepingu esemeks digitaalne sisu; § 141 lg 1 p 4 kuivõrd ei viita hageja, et lepingu eseme koguhind ei olnud talle arusaadav; § 141 lg 1 p 6 kuivõrd ei olnud tegemist kestvuslepinguga; § 14 1 lg 1 p 8 kuivõrd ei olnud lepingu esemeks vallasasi, digitaalne sisu ega digitaalne teenus; ja § 14 1 lg 1 p 9 kuivõrd ei antud teenusele täiendavat garantiid.
23.VÕS § 141 lg 3, sätestab et VÕS §-s 141 sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Sätte seletuskiri selgitab, et: „Paragrahvi 14.1 juures tähendab see, et tühine on kokkulepe, millega välistatakse tarbijale teabe andmise kohustus. Selle asemel kohaldub seadusest tulenev kohustus tarbijat enne lepingu sõlmimist vastavalt VÕS-i §-le 14.1 teavitada. Üldjuhul ei tohiks seeläbi osutuda tühiseks terve leping, vaid ainult seadusega vastuolus olev osa.“ Seega on seadusandja eesmärk olnud muuta tühiseks lepingu osad, millega ettevõtja välistab enda kohustuse tarbijale teavet anda ning kohalduvad seadusest tulenevad sätted, mis kohustavad ettevõtjat tarbijale teavet andma. Seejuures ei muutu leping tühiseks tervikuna. Juhul, kui ettevõtja on oma seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud on tarbijal õigus kasutada ettevõtja vastu üldisi õiguskaitse vahendeid, sh nõuda kahju hüvitamist, hinna alandamist jms. Seejuures on oluline, et lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid saab kasutada vaid lepingu poolte vahel, s.o hagejal on õigus oma nõudeid esitada Lillika OÜ-le.
24.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et olenemata lepingus esitatud teabe sisust, ei olnud leping tervikuna VÕS § 141 lg 3 alusel tühine ning seega tuleb kehtiva lepingu alusel tekkinud nõuded, sh kahjunõuded, esitada Lillika OÜ, mitte hagis nimetatud füüsiliste isikute vastu.
25.Kohus kontrollib ka teisi hageja viidatud lepingu tühisuse aluseid.
26.Kohtu hinnangul ei tulene hagiavalduses esitatud asjaoludest lepingu tühisust ka VÕS § 6 tähenduses. Oma olemuselt on vaidlusalune leping töövõtuleping (leping teenuse osutamiseks) VÕS § 635 lg 1 mõttes. VÕS § 6 lg 1 sätestab võlasuhte pooltele kohustuse käituda hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et teenuselepingu sisu või eesmärk oleks olnud vastuolus hea usu põhimõttega. Samuti ei saa kostja I väidetavat hooldusjuhistest kõrvalekaldumist või muid väidetavaid rikkumisi käsitada asjaoludena, mis muudaksid lepingu algusest peale tühiseks. Nimetatud asjaolud võivad olla asjakohased lepingu nõuetekohase täitmise, võimaliku lepingurikkumise ja kahju hüvitamise nõuete hindamisel, kuid isegi juhul, kui hageja väited osutuksid põhjendatuks, ei tulene sellest kostjate kui füüsiliste isikute vastutus ning nõuded tuleb esitada lepingupoole Lillika OÜ vastu.
27.VÕS § 48 lg 1 p 4 alusel peab ettevõtja enne tarbijale lepingu sõlmimist või selleks tarbija poolt siduva pakkumise tegemist selgel ja arusaadaval viisil esitama lepingu eseme põhiomadused lepingu esemele ja teabe edastamise viisile kohases ulatuses. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt muutub lepingueelse teabena antud andmed muutuvad lepingu osaks, kui pooled ei ole sõnaselgelt kokku leppinud teisiti. Kui ettevõtja rikub VÕS § 48 lg 1 p 4 sätestatud kohustust esitada lepingu eseme põhiomadused või annab nende kohta ebaõiget teavet, on tarbijal õigus leping, juhul, kui see sõlmiti eksimuse (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 92), pettuse (TsÜS § 94) või ähvarduse ja vägivalla (TsÜS § 96) mõjul, tühistada. Seejuures tuleb märkida, et selline õigus ei ole automaatne ning tühistamiseks peavad olema täidetud vastavate TsÜS sätete koosseisud. Tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele (TsÜS § 98 lg 1). Kohtule esitatud asjaolude ja tõendite põhjal ei ole kohus tuvastanud, et hageja oleks kostjale esitanud TsÜS § 98 lg 1 nõuetele vastava tühistamisavalduse. Lisaks ei ole hageja hagiavalduses põhjendanud tühistamise aluste olemasolu ega esitanud kohtule hagis ka tuvastusnõuet õigussuhte puudumise tuvastamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagis ei ole tõendatud tehingu tühistamise aluste esinemist ega tühistamisõiguse teostamist, mistõttu ei ole leping ka eelnevalt nimetatud alustel tühine.
28.Käesoleval juhul on asjakohane hageja viidatud TKS § 36 lg 2, kuivõrd sätestab see nõuded vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlusele.
29.Kohtu hinnangul ei tulene ka muudest seaduse sätetest lepingu tühisust. Tegemist ei olnud näiliku tehinguga TsÜS § 89 mõttes, kuivõrd osutati hagejale lepingu alusel lepingu esemeks olnud lemmikloomahooldusteenust. Samuti ei ole leping vastuolus seadusest tuleneva keeluga, mille mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus (TsÜS § 87). Ettevõtjale ei tulenenud seadusest kohustust, mille puhul oleks seadusandja eesmärk olnud keelata käesoleva vaidluse asjaoludel sõlmitud tehing tervikuna. Leping ei ole vastuolus ka heade kommetega (TsÜS § 86). Kohtu hinnangul ei olnud hageja lepingut sõlmides kogenematu, olles nt teadlik ka võimalusest oma õigusi kaitsta. Lisaks puudus hagejal erakorraline vajadus lepingu sõlmimiseks, kuivõrd oli tal võimalus valida erinevate teenusepakkujate vahel. Ka ei ole kohus tuvastanud, et leping oleks sõlmitud hageja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel.
30.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ja Lillika OÜ vahel 20.09.2024 sõlmitud teenuseleping oli kehtiv ning käesolev hagi on esitatud valede kostjate vastu. Juhul, kui hageja soovib, et kohus hindaks teenusepakkuja tegevust lepingu täitmisel ning vastutust väidetavalt tekkinud kahju hüvitamiseks, tuleb hagejal esitada hagi Lillika OÜ vastu.
31.Kohtule esitatud tõendite kohaselt toimus ka tarbijavaidluste komisjoni menetlus hageja ja Lillika OÜ vahel. VÕS § 1054 lg 1 kohaselt kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekkimine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Seejuures loetakse
TsÜS § 31 lg 5 järgi juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Kuivõrd on kostja I tegutsenud tarbijavaidluste menetluses juriidilise isiku esindajana, on ka menetluses väljendatu omistatav Lillika OÜ-le, mistõttu on ka VÕS § 1047 lg 4 kohane nõue esitatud vale kostja vastu.
32.Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus hagi rahuldamiseks. Kuigi teatud kohustuslike andmete esitamata jätmine võib VÕS § 141 lg 3 tuua kaasa lepingu osalise tühisuse, ei mõjuta see lepingu kehtivust tervikuna ega muuda lepingulise suhte pooli. Seejuures ei ole hageja tehingut ka tühistanud. Seega on lepingujärgsest suhtest tulenevad nõuded esitatud valede kostjate vastu. Hageja ei ole esitanud kohtule avaldust kostja asendamiseks (TsMS § 208 lg 1) ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
33.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Arvestades, et hagi on esitatud valede kostjate vastu, jätab kohus tähelepanuta hageja väited selle kohta, kas lepingus olid esitatud kõik kohustuslikud andmed ning kas mõningal juhul võis kohustuslike andmete esitamata jätmine tingida lepingu osalise tühisuse või tehingu tühistatavuse. Seejuures jätab kohus tähelepanuta ka kahju hüvitamise aluseks olevad asjaolud, sh asjaolud, mis puudutavad lepingu alusel toimunud isikuandmete töötlemist või tarbijavaidluste komisjoni menetlust. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
34.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.
35.Hageja on esitanud kostjate vastu ühe varalise ning kaks mittevaralist nõuet. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 132 lg 2 kohaselt võib kohus määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut. Kohus liidab hageja esitatud mittevaralised nõuded ühtseks mittevaraliseks nõudeks, määrates TsMS § 132 lg 2 alusel nõuete hinnaks hageja poolt taotletud summade kogumi (3500+300), millest 300 eurot arvestab kohus VÕS § 1047 lg 4 alusel esitatud nõude katteks. Kohus lähtub hagi hinna määramisel sellest, et VÕS § 1047 lg 4 kohase nõude tähtsus on antud asjas marginaalne. Kuigi isikul on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist seondusid tarbijavaidluste komisjoni menetluses esitatud väidetavad eksitavad ja valeväited teenuse osutamise asjaoludega, mille osas oli pooltel võimalik need asjaolud ammendavalt tõendada ja ümber lükata käesoleva kohtumenetluse raames ning nende ümberlükkamine TTJA suunal ei oleks tekitanud iseseisvat olulist väärtust väljaspool pooltevahelise põhivaidluse lahendamist.
36.Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 5222,06 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
37.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tuleb hagimenetluse kulud kanda hagejal.
38.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu 3. aprilli 2019 otsus tsiviilasjas nr 216-3785/114, p 31.3; Riigikohtu 27. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812/57, p 19.2).
39.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).).
40.Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).
41.Kostjad esitasid 29.05.2026 oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostjad nendele osutatud õigusabi eest tasunud 3670,40 eurot.
42.Hageja esitas oma vastuväited kostjate menetluskulude nimekirjale. Hageja leiab, et kostjate taotlus menetluskulude hüvitamiseks tuleks jätta rahuldamata, kuivõrd ei ole tõendina esitatud lepingut, mis tõendaks, et kostjate esindajate tunnihind on 185 eurot; pangaväljavõtet, mis kinnitaks kostjate kantud kulusid ja nende jaotust kostjate vahel; arvet, mis näitaks tehtud tööde mahtu ja töötatud tunde ning detailset tööajatabelit, mis näitaks, millistel kuupäevadel ja kellaaegadel on kostja esindajad õigusabi osutanud.
43.Hageja leiab, et kontrollida ei ole võimalik kostjate esindajate tehtud toiminguid ning nendele kulunud ajakulu. Hageja märgib, et füüsiliselt on võimatu vaadata läbi 158 leheküljelist hagiavaldust koos mahukate lisadega, pidades seejuures nõu ka kliendiga 3 tunni ja 30 minutiga. Hageja leiab, et 4 tunnine töömaht, mis kulus kostjate 09.09.2025 taotluse koostamiseks on ülemäärane ning esitatud taotlus oli põhjendamata. Hageja leiab, et kostjate vastus kohtu kompromissiettepanekule on osaliselt kopeeritud kohtu kompromissiettepaneku kirjast ning tõstatab küsimusi kostjate esindajate tegelikult tehtud töö kohta. Hageja leiab, et kostjate vastus hagiavaldusele on esitatud hilinenult, mistõttu ei ole põhjendatult hagejalt nimetatud kulutusi välja mõista. Seoses istungiks ettevalmistamisega leiab hageja, et kuivõrd ei teavitatud teda enne istungit teise advokaadi osavõtust, ei ole tema ajakulu istungiks ettevalmistamisele ja osavõtule põhjendatud. Lisaks leiab hageja, et kostjate esindajate ettevalmistus istungiks oli vähene ning kostja esindajate istungil tõstatatud küsimused olid juba hagiavalduses käsitletud. Hageja märgib, et kostja esindaja esitatud menetluskulude nimekiri ei ole kooskõlas tema esitatud esialgse ajakuluga kohtule 09.09.2025 esitatud dokumendis. Hageja viitab, et kostja menetluskulude nimekirjas esitatud tundide arvu kogusumma ei ole kooskõlas ka kostja esindaja märgitud tundide arvuga. Lisaks leiab hageja, et arvestada tuleks ka kostjate isiklikku valikulist osalemist menetluses.
44.Esmalt hindab kohus hageja üldisi etteheiteid kostjate menetluskulude nimekirjale. Kohus märgib, et kostjate esindajad on kohtule kinnitanud, et kõik menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega (TsMS § 176 lg 5), mistõttu puudub kohtul alus kahelda, et kostja esindajate tunnihind oleks madalam kui 185 eurot. Seejuures leiab kohus, et võttes arvesse kostjate esindajate kogemusi ja oskusi, on nimetatud tunnihind mõistlik ning ei ületa sarnaste kutseoskustega lepinguliste esindajate keskmist tunnihinda.
45.Kohus märgib, et menetluskulude kindlaksmääramise puhul ei ole eelduseks, et menetlusosaline oleks need kulud reaalselt kandnud, sh et tal oleks võimalik esitada kulude kandmist tõendav väljavõte. Riigikohus on märkinud, et lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-112-01, p 16). Seejuures, kuivõrd oli kostjatel ühised esindajad ei ole kohtu hinnangul oluline ka see, kuidas jaotusid menetluskulud esindatavate vahel.
46.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja etteheide, et menetluskulude nimekirja juurde ei ole esitatud arvet, mis näitaks tehtud tööde mahtu ja töötatud tunde ning detailset tööajatabelit, mis näitaks, millistel kuupäevadel ja kellaaegadel on kostja esindajad õigusabi osutanud. Kostjate esindajate menetluskulude nimekirjast nähtuvad kuupäevad, mil kostja esindajad õigusabi toiminguid teostasid ning ka teostatud toimingute ajakulu. Seejuures ei ole kohtu hinnangul menetluskulude hüvitise kindlaksmääramiseks oluline, millistel kellaaegadel kostjatele õigusabi osutati.
47.Kohus hindab kostjate kohtuväliste kuludega seonduvat. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 175 lg-le 3 hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need olid tingitud asja keerukusest. Kohtu hinnangul oli käesolev asi keerukas. Kostjate esindajatel tuli töötada läbi hagiavaldus, mis koosnes 158 lk-st ning sellele lisatud mahukad lisad, sh analüüsida nõudeid, mis olid esitatud kahe kostja vastu. Seejuures ei tulene kostjatele seadusest kohustust hagejat teise esindaja kaasamisest teavitada. Oluline on märkida, et kostjad on tehtud kulutusi mõistlikult ka vähendanud, kaasates teise esindaja menetlusse alles ettevalmistava istungi käigus. Eeltoodust tulenevalt kohus seisukohal, et mitme esindaja kasutamine antud menetluses oli põhjendatud ning mõlema esindaja tehtud kulutused tuleb hagejal kostjatele hüvitada.
48.Kohus ei pea kostja esindajate menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu ülepaisutatuks. Arvestades hagiavalduse mahtu (158 lk ning suurel hulgal ja mahus lisasid) ning korduvaid puuduste kõrvaldamise määruseid, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada hagiavalduse ja selle lisaga tutvumisele kulutatud 3,5 tundi. Kuigi kostjate poolt kohtule 09.09.2026 esitatud menetlusdokumendi maht oli vaid 4 lk, peab kohus põhjendatuks ka selle koostamisele kulunud ajakulu, võttes arvesse, et kostjad on esitanud vastuväite ka hagi menetlusse võtmisele, mistõttu on põhjendatud hagiavalduse teistkordne läbitöötamine taotluse ettevalmistamise käigus, arvestades selleks kulunud ajakulu taotluse koostamiseks vajaliku ajakulu hulka.
49.Kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks ka menetluskulude nimekirjas 19.09.2025, 25.09.2025 ja 01.10.2025 märgitud ajakulu. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et suur osa hageja 01.10.2025 dokumendist oli kopeeritud kohtu kompromissimäärusest, kuivõrd on nimetatud dokumendi koostamise ajaks märgitud 45 minutit, mis sisaldab ka dokumendi kooskõlastamist kliendiga.
50.Kohtu hinnangul ei ole kostja vastus hagiavaldusele esitatud hilinenult. Kohus on 19.09.2025 teinud pooltele kompromissiettepaneku, milles jättis rahuldamata menetluskulude tagatise taotluse ning tegi pooltele kompromissiettepaneku, mille sõlmimise tähtajaks oli 03.10.2025. Kuivõrd keeldus hageja kompromissi sõlmimisest, oli kostjal oma õiguste kaitseks õigus esitada vastus hagiavaldusele. TsMS § 329 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised esitama oma avaldused ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab. Kostja oli oma 09.09.2025 palunud hagiavaldusele seisukoha esitamise tähtajaks määrata 10 päeva alates sellest, kui kohus peaks kostjaid teavitama kohtu poolt tagatise nõudmata jätmisest. Kompromissiettepaneku tegemisel ei määranud kohus kindlaks hagiavaldusele vastamise tähtaega, mistõttu ei olnud kostjatele määratud menetluslikku tähtaega, mida saanuks ületada. Kohtu hinnangul oli kostjate vastuse esitamine 10 päeva jooksul pärast kompromissi sõlmimiseks antud tähtaja ületamist igati mõistlik ning kooskõlas TsMS § 329 lg-s 1 sätestatuga. Kohtu hinnangul on hagi vastuse koostamise ajakulu, sh kooskõlastamine kliendiga mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Seejuures tuleb arvestada, et olenemata hagiavastuse väikesest mahust on kostjate esindaja vastuses analüüsinud hageja esitatud mahukaid nõudeid ning esitanud neile ka vastuväiteid.
51.Kohus peab põhjendatuks ka istungiks ettevalmistamise ja istungist osavõtu aega. Arvestada tuleb, et istungil osales kostjate kaks esindajat, kes mõlemad võtsid aktiivselt istungist ka osa. Kohus peab põhjendatuks arvestada mõlema esindaja ühiseks ajakuluks istungi ettevalmistamisel
ja selle osavõtul 3 tundi, arvestades, et mõlemad esindajad viibisid istungil 0,5 tundi. Vastuseks hageja väidetele selgitab kohus, et eelistungi eesmärgiks on osaliselt ka hagiavalduses esitatud nõuete ja seisukohtade täpsustamine (TsMS § 392 lg 1), mistõttu on põhjendatud, et kostja esindajad uurisid istungil hagejalt ka hagiavalduses arusaamatuks jäänud nõuete ja seisukohtade kohta.
52.Hageja teiste menetluskulude nimekirjas esitatud õigusabi kulude osas ei ole kohus tuvastanud selgelt mittevajalikke, põhjendamata või ülepaisutatud kulusid ega pea vajalikuks kõigi toimingute osas kulu analüüsi pikemalt esitada.
53.Kohus nõustub hagejaga, et hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub ebakõla õigusabi ajakulu ja nõutava menetluskulude hüvitise vahel. Samas leiab kohus, et nimetatud ebakõla on hagejale soodne, mistõttu ei ole kohtu hinnangul hageja etteheide menetluskulude nimekirja ebaselgusele põhjendatud.
54.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjate põhjendatud menetluskulude suuruseks tuleb lugeda 3607,40 eurot, mis tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista.
55.TsMS § 177 lg 4 alusel rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude hüvitise tasumisega viivitamisel mõista välja kostjalt hageja kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva määruse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
56.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (digitaalselt allkirjastatud) Kai Härmand Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.