Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 22. juuni 2026
Tsiviilasja number
2-25-1588
Tsiviilasi
MEITE metsatööd OÜ hagi Kärt Lõhmuse vastu 1500 euro ja kahjuhüvitise 334 euro 80 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 3. novembri 2025. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Kärt Lõhmuse apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1500 eurot
Asja läbivaatamine
2. juuni 2026. a kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja)
MEITE
metsatööd OÜ (registrikood 16546534), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov Kostja (apellant) Kärt
XXXXXXXXXXXX)
Lõhmus
(isikukood
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 3. novembri 2025. a otsus tsiviilasjas nr 2-25-1588 osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas ning mõistis Kärt Lõhmuselt MEITE metsatööd OÜ kasuks välja 1500 eurot.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta MEITE metsatööd OÜ hagi tervikuna rahuldamata, samuti muuta menetluskulude jaotust.
4.Jätta nii maakohtu menetluse kui ka apellatsioonimenetluse menetluskulud MEITE metsatööd OÜ kanda.
5.Määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks ning mõista MEITE metsatööd OÜ-lt Kärt Lõhmuse kasukst menetluskulude katteks välja 280 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.MEITE Metsatööd OÜ (hageja) esitas 29. jaanuaril 2025 Tartu Maakohtule hagi Kärt Lõhmuse (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võla 1500 eurot ja kahju 334 eurot 80 senti. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 9. juunil 2024 suulise müügilepingu, mille kohaselt ostab kostja hagejalt sõiduauto Nissan X-Trail registreerimismärgiga XXXXXXX (VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXX; sõiduk) ja kostja maksab hagejale sõiduauto eest 1500 eurot kohe pärast omanikuvahetuse kinnitust Transpordiametis. Pooled kinnitasid omanikuvahetuse 9. juunil 2024 Transpordiametis, kuid hageja ei ole kostjalt raha saanud. Kostja viis auto 13. juulil 2024 hageja juurest minema koos hagejale kuuluvate asjadega (metsatöökiiver, metsatööde traksid, universaaltraksid, seguõli). Hageja tasus 15. juulil 2024 samaväärsete asjade soetamise eest 334 eurot 80 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista sõiduauto müügihinna 1500 eurot ja kahju võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel summas 334 eurot 80 senti.
Kostja vaidles hagile vastu.
Pooled sõlmisid suulise sõiduki müügilepingu, kuid kostja on sõiduki kokkulepitud ostuhinna 1700 eurot hagejale sularahas tasunud. Tasumine toimus Annelinna Selveri parklas. Vahetult pärast raha tasumist võttis hageja kostjaga ühendust ja palus võimalust sõidukit veel kuu aega kasutada, kuna hageja omanik oli kogu kostjalt saadud raha kulutanud enda isiklike võlgade tasumiseks, mistõttu hagejal puudusid vahendid uue auto ostmiseks. Kostja võimaldas hagejal sõidukit kasutada. Hageja sõidukit enam tagasi ei andnud. Kostja viis lõpuks sõiduki hageja juurest ära treileriga valvega parklasse. Sealt teisaldas politsei sõiduki politseiparklasse. 2(6)
Politsei andis välja ka sõidukis olnud esemed. Kostja ei ole tekitanud hagejale kahju. Pooled on Transpordiametis omaniku vahetamisel kinnitanud raha ja sõiduki kättesaamist. Hageja ise ei soovinud sõlmida kirjalikku müügilepingut.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas 3. novembri 2025. a otsusega hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hagejakasuks välja 1500 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 82% ulatuses kostja kanda ja 18% ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 947 eurot 10 senti. Kohus märkis, et välja mõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Poolte vahel sõlmitud lepingu sisu vastab müügilepingu tunnustele VÕS § 208 lg 1 (maakohtu otsuses ekslikult märgitud VÕS § 218 lg 1) tähenduses. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et sõiduki valdus on kostjale üle läinud ja kostja on sõiduki omanikuna registrisse ka sisse kantud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tasus hagejale sõiduki eest kokkulepitud ostuhinna. Hageja väitel oli sõiduki müügihinnaks 1500 eurot, mis on kostja poolt tasumata. Kostja väitel tasus ta sõiduki eest hagejale 1700 eurot sularahas. Kostja selgitas 21. aprilli 2025. a kohtuistungil, et tasus sõiduki eest enne 9. juunit 2024 Tartu Annelinna Selveri parklas. Kostja andis raha üle hagejale sularahas käest-kätte. Tõendeid raha üleandmise kohta tal esitada ei ole, sest tunnistajaid ei olnud ja kirjalikku dokumenti ei koostatud. Kostja selgitas, et 1700 eurot oli tal kodus olemas sularahas. Kohus selgitas kostjale samal kohtuistungil, et kostjal tuleb tõendada, et ta on 1700 eurot hagejale sularahas üle andnud. Kohus andis samal istungil kostjale võimaluse esitada lisatõendeid, kuid kostja sellekohaseid tõendeid ei esitanud. Müügilepingu alusel raha mittesaamise kui negatiivse asjaolu tõendamise võimalused on hageja jaoks piiratud. Hageja tõendamiskoormise täitmiseks piisab praegusel juhul sellest, kui hageja põhistab (teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 235 mõttes usutavaks), et hageja tegelikult müügilepingu alusel raha ei saanud, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et ta andis raha üle hagejale. Kohtu hinnangul oli hageja piisavalt põhistanud väidet, et hageja ei ole sõiduki eest raha saanud. Hageja ja kostja on selgitanud, mis sündmused toimusid pärast
9.juunit 2024 (s.o omanikuvahetust liiklusregistris). Hageja selgitas kohtuistungil, et kuivõrd ta raha ei saanud, siis ei andnud ta kostjale sõiduki valdust üle. Kostja kinnitas, et sõiduki valdust ta ei saanud ja seetõttu viis ta lõpuks sõiduki hageja juurest treileriga minema. Toimunud sündmustega on hageja teinud usutavaks ja põhistanud väidet, et sõiduki eest on raha maksmata, millega läks raha tasumise tõendamiskoormis üle kostjale. Maakohtu hinnangul ei tõendanud kostja esitatud Transpordiameti kodulehe väljavõtte sõiduki omanikuvahetuse kohta, mille kohaselt on hageja 8. juunil 2024 kinnitanud, et ta on sõiduki eest raha kätte saanud, ostuhinna üleandmist hagejale. Tegemist on kinnitustega, mis tuleb anda, et omanikuvahetus registris lõpuni viia, kuid selliselt raha kättesaamise kinnitamisel ei ole õiguslikku jõudu tõendamaks, et raha ka tegelikult üle anti. Pooled võivad ka kokku leppida, et ostuhind tasutakse kohe pärast omanikuvahetust, millise kokkuleppe olemasolu on hageja ka välja toonud. Hageja on selgitanud, et omanikuvahetus küll tehti, kuid raha ta ei saanud, samuti ei andnud ta sõiduki valdust kostjale üle. Muid tõendeid raha üleandmise kohta ei ole kostja kohtule esitanud. Kokkuvõttes ei ole kostja tõendanud, et ta on hagejale sõiduki eest tasunud. Kuna sõiduki eest on tasumata, siis mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja hageja nõutava summa, s.o 1500 eurot. 3(6)
Hageja nõude 334 eurot 80 senti sõidukis olnud esemete hüvitamiseks jättis maakohus rahuldamata. tuleb jätta rahuldamata. Hageja selle nõude õiguslik alus on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Hageja ei ole tõendanud, et tal tekkis kahju, st puudub objektiivne teokoosseis. Seetõttu puudub kohtul alus kontrollida muid delikti üldkoosseisu elemente (vt nt RKTKo 14.10.2008, 3-2-1-75-08, p-d 6, 12). Menetluskulud jaotas maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja palub esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning hageja menetluskulud tema enda kanda. Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid ja jagas valesti tõendamiskoormuse. Kohus eiras kostja esitatud kinnitust Transpordiameti e-teeninduses toimunud omanikuvahetuse kohta, millest nähtub, et müüja (hageja) on raha kättesaamist kinnitanud. Pärast suulise müügilepingu sõlmimist tasus sõiduki ostja sõiduki ostuhinna sularahas ning seejärel kinnitasid osapooled raha ja sõiduki kättesaamise läbi Transpordiameti e-teeninduse. Kohus eelistas hageja tõendamata väidet maksmata ostuhinna kohta. Ebaõige on maakohtu järeldus, nagu oli poolte vahel kokkulepe, et ostuhind tasutakse "hiljem", pärast omanikuvahetust. Tõendid omandireservatsiooni või muu edasilükkava maksetingimuse kohta puuduvad, mistõttu pidi hageja sellise kokkuleppe olemasolu ja tingimused tõendama. Maakohus käsitles põhjendamatult teineteisest lahus omanikuvahetust ja ostuhinna tasumist, mis viib olukorrani, kus hageja saaks nõuda ostuhinda teistkordselt, kuigi on selle kättesaamist kinnitanud.
Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
Maakohtu järeldused on õiged ning seaduslikud. Kohtuotsus ei ole vastuoluline. Kohus uuris tõendeid piisavas ulatuses ning ei eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus. Hageja jääb menetluses varem esitatud menetlusdokumentides sisalduvate seisukohtade ja järelduste juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt tühistada osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1500 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi tervikuna rahuldamata. Samuti muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust ning määrab need rahaliselt kindlaks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
7.Kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsust osas, milles kohus hagi osaliselt rahuldas, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 1500 eurot. Osas, milles maakohus ei rahuldanud hageja kahjunõuet 334 eurot 80 senti, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Vaidlustamata ulatuses on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et poolte vahel sõlmitud sõiduki müügileping on müügileping VÕS § 208 lg 1 tähenduses. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus 4(6)
omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Maakohus tuvastas otsuses järgmised vaidluse lahendamise seisukohalt olulised asjaolud:
hageja (enda seadusliku esindaja isikus) ja kostja vahel on sõlmitud suuline müügileping, mille alusel ostis kostja hagejalt sõiduki Nissan X-Trail (registreerimismärgiga XXXXXXX);
9.juunil 2024 vormistasid hageja ja kostja Transpordiameti liiklusregistris sõiduki omanikuvahetuse, mille kohaselt sai sõiduki omanikuks kostja;
sõiduk on kostja omandis ja valduses.
Ülalmärgitud asjaolude üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle ning ringkonnakohus võtab need TsMS § 652 lg 1 p-st 1 ja lg-st 5 lähtudes aluseks ka apellatsioonkaebuse lahendamisel. Kostja kinnistas ka ringkonnakohtu istungil, et tal on sõiduki kaudne valdus.
9.Pooled on vaielnud menetluses selle üle, kas kostja on hagejale sõiduki kokkulepitud ostuhinna tasunud. Selle üle vaidlevad pooled ka apellatsioonimenetluses. Hageja väitel on ostuhind 1500 eurot tasumata, kostja väitel tasus ta sõiduki eest hagejale sularahas enne omanikuvahetuse vormistamist liiklusregistris.
10.Maakohus märkis otsuses õigesti, et müügilepingu alusel raha mittesaamise kui negatiivse asjaolu tõendamise võimalused on hageja jaoks piiratud ning eelkõige tuleb kostjal tõendada oma väiteid ostuhinna tasumisest sularahas. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kostja ei ole sõiduki eest tasumist tõendanud. Maakohus eksis selles osas tõendite hindamisel (TsMS § 232 lg-d 1 ja 2). Samuti jättis maakohus oma järeldused poolte kokkuleppest ostuhinna tasumise kohta pärast sõiduki omanikuvahetust nõuetekohaselt põhjendamata (TsMS § 436 ja § 442 lg 8). Need minetused viisid maakohtu ka ebaõige lõppjärelduseni.
11.Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et kostja on liiklusregistri väljavõttega (dtl 22) sõiduki omanikuvahetuse kohta ostuhinna tasumist tõendanud. Väljavõttes sisaldub mh sõiduki müüja (hageja) kinnitus raha kättesaamise kohta. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et viidatud kinnitus on vajalik ainult omanikuvahetuse vormistamise lõpuni viimiseks, kuid sellel ei ole õiguslikku jõudu tõendamaks, et raha ka tegelikult üle anti. Ringkonnakohtu hinnangul on kõnealune väljavõte üks tõend raha üleandmise kohta. Teistsugust järeldust ei saa teha ka Transpordiameti kodulehel olevast juhendist – "Sõiduki müümine e-teeninduses" (dtl 60–67).
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas tõendeid, millest võiks järeldada, et liiklusregistri väljavõttes sisalduvale hageja kinnitusele vaatamata ei ole sõiduki ostuhinda tegelikult tasutud. Iseenesest on õige maakohtu märgitu, et müügilepingu pooled võivad kokku leppida, et ostuhind tasutakse pärast omanikuvahetust. Samas ei ole maakohus põhjendanud, millistest tõenditest sellist kokkulepet praeguses asjas saab järeldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja oma väiteid sellesisulise kokkuleppe kohta tõendanud. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele (TsMS § 436 lg 2). TsMS § 229 lg 2 esimese lause järgi saab hagimenetluses tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Lihtmenetluse asjas võimaldab TsMS § 405 lg 1 p 5 tunnustada küll tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, mh menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Samas ei nähtu asja materjalidest, et maakohus oleks praeguses asjas selliseid erisusi üldistest menetlusreeglitest soovinud teha ja selle menetlusosalistele teatavaks teinud (RKTKm 06.04.2010, 3-2-1-20-10, p 11). 5(6)
13.Kuna kostja on esitatud liiklusregistri väljavõtte, millest nähtub hageja kinnitus raha saamise kohta, ei saa lugeda piisavalt põhistatuks hageja väidet, et ta ei andnud sõiduki valdust kostjale (vabatahtlikult) üle ostuhinna tasumata jätmise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul on pigem usutav, et äriseadustiku § 187 lg 1 järgse hoolsusega tegutsev osaühingu juhatuse liige ei oleks ostuhinna tasumata jätmisel omanikuvahetuse vormistust Transpordiameti e-teeninduses 8. juunil 2024 algatanud.
14.Eeltoodu kokkuvõttes on kostja ringkonnakohtu hinnangul sõiduki ostuhinna tasumist tõendanud. Seega on kostja oma vaidlusaluse kohustuse täitnud ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
15.Ringkonnakohus muudab TsMS § 173 lg 3 esimese lause alusel maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Kuna praeguse otsusega jääb hageja hagi tervikuna rahuldamata, jätab ringkonnakohus menetluskulud mõlemas kohtuastmes TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
16.Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg-te 1, 3 ja 5 alusel kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kostja ei ole menetluses menetluskulude nimekirju esitanud, kuid asja materjalidest nähtuvalt on kostja menetluskuluks apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 280 eurot (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2). Vastavalt ülalmärgitud kulude jaotusele tuleb hagejalt kostja kasuks 280 eurot menetluskulude katteks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.