Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Rendin OÜ (registrikood 14672861), lepinguline esindaja Gerda Esko
X-i
vastu
kahjuhüvitise
Kostja X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Maksim Tšurkin Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 11.07.2025 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud X-i kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Rendin OÜ (hageja) esitas 03.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-ilt (kostja) 4801,58 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 18.12.2024 (täpsustatud 23.12.2024) maakohtule hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 4801,58 eurot.
1.1.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid kostja (üürnik) ja Amron Group OÜ (üürileandja) 01.07.2023 tähtajatu üürilepingu (üürilepingu) Tallinnas XXX asuva eluruumi nr 7 üürimiseks. Üürileping sõlmiti läbi Rendin OÜ (hageja) platvormi. Üürilepingus lepiti kokku, et eluruumi on lubatud lemmikloomana taksikoer. Kostja kinnitas üürilepingut allkirjastades, et ta on teadlik, et üürilepingu osaks on üürilepingu üldtingimused, on nendega tutvunud, mõistnud tingimuste sisu ja nõustub sellistel tingimustel üürilepingu sõlmimisega. Eluruumi valdus anti kostjale üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Aktiga kinnitas kostja, et eluruumi seisukord ja puhtusetase oli “great” ehk väga hea.
1.2.Üürileping lõpetati kokkuleppel 30.06.2024. Valduse tagastamisel 25.06.2024 avastas üürileandja mitmeid puuduseid, millest osa märgiti tagastamise akti ning osadest teavitati hiljem. Valduse tagastamisel oli eluruumis väljakannatamatu kassi uriini lõhn. Lisaks oli eluruum osaliselt määrdunud, kahjustanud lagi, vaip ja dušikardin. Spetsiaalsetest meetmetest kassi uriini lõhna eemaldamiseks ei piisanud. Üürileandja proovis kassi uriini lõhna kõrvaldada professionaalide põhjaliku koristuse, spetsiaalsete puhastusvahendite ja osoneerimisteenuse abil. Samuti võttis üürileandja parketi üles, kus olid nähtavad ka kohad, kuhu oli urineeritud, ning lasi mitu nädalat tuulduda. Eelnimetatud tegevused ei kõrvaldanud puudust ja eluruumis oli jätkuvalt tugev kassi uriini lõhn, sest uriin oli ilmselt imbunud parketi, seinte ja pehme mööbli sisse. Üürileandjal tuli esialgse seisundi taastamiseks teha remont. Üürileandja teavitas kohe kostjat kõikidest puudustest ja kostja tunnistas, et pidas eluruumis kasse ja kassid on eluruumi urineerinud. Kostja oli eluruumi lae äärde kleepinud LED-riba, mille eemaldamisel jäi alles kleepuv osa, mida polnud võimalik ilma seinu rikkumata eemaldada ning olukorra taastamiseks oli vaja seinu pahteldada ja värvida.
1.3.Eluruumi üürilepingu üldtingimuste p 7.7 kohaselt tuleb lepingu ese tagastada puhtana ja hooldatuna. Eluruumi üleandmise ja tagastamise piltide alusel ning tunnistajate ja üürileandja ütluste kohaselt on tuvastatav, et kostja ei tagastanud üürieset seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele, kuivõrd eluruumis oli ulatuslik kassi uriini lõhn, kahjustatud lagi ning rikutud esemed. Kostjal ei olnud lepingu järgi lubatud eluruumis kasse pidada. Kostja rikkus kohustust tagastada üüriese puhtana ja hooldatuna ning seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele, samuti kasside pidamise keeldu. Eluruumi üürilepingu üldtingimuste p 7.8 kohaselt tuleb üürnikul hüvitada kahju, mis on tekitatud tema või temaga elanud loomade poolt.
1.4.Kahjunõue 4801,58 eurot koosneb järgnevast: dušikardin 14,99 eurot; õhuvärskendaja ja lemmikloomade lõhnaeemaldaja 14,37 eurot; porivaip 29,90 eurot; suurpuhastus 329,40 eurot; osoneerimisteenus 150 eurot; remonditööd osaliselt 4262,92 eurot. Remonditööd koosnesid 26.07.2024 hinnapakkumise kohaselt järgnevast (hinnad käibemaksuta): sisustuse eemaldamine, köögimööbli demontaaž, hiljem montaaž, WC-poti demontaaž, hilisem montaaž, parketi, alusvaiba, liistude eemaldamine 1000 eurot; prügi utiliseerimine 440 eurot; wc põranda vahetus koos materjaliga 480 eurot; seinte ja lagede värvimine 1347,50 eurot (hageja arvestas
2-24-135611 maha ca 50 % ehk jäi 673,50 eurot); alusvaiba ja laminaadi paigaldus 420 eurot ning laminaat 470,05 eurot (hageja arvestas maha 50 % ehk kokku jäi 445,03 eurot); liistude paigaldus 560 eurot; põrandaliistud 224 eurot; objekti haldamine, juhtimine ja materjali transport 180 eurot.
1.5.Üürileandja esitas oma nõuded kostjale 10.07.2024, 16.08.2024 ja 20.08.2024. Kostja ei rahuldanud üürileandja nõudeid.
1.6.Hageja ja üürileandja sõlmisid 02.09.2024 nõuete loovutamise lepingu, mille alusel hageja hüvitas üürileandjale 4801,58 eurot ning võttis üürileandja õigused ja kohustused nende nõuete osas üle. Hageja teavitas 05.09.2024 kostjat nõuete üleminekust, paludes kahjunõude tasuda hiljemalt 12.09.2024. Hageja pakkus kostjale ka maksegraafiku sõlmimise võimalust. Kostja ei rahuldanud hageja nõudeid ega avaldanud maksegraafiku sõlmimise soovi. Kostja vastuväited
2.Kostja tunnistas hagi osaliselt.
2.1.Kostja võttis omaks hageja kahjunõuded dušikardina (14,99 eurot), õhuvärskendaja (14,37 eurot), puhastusteenuse (329,40 eurot) ja osoneerimisteenuse (150 eurot) osas, s.o kokku 508,76 euro ulatuses.
2.2.Ülejäänud osas ei tunnistanud kostja hagi, kuna nõude suuruse kujunemine ei ole jälgitav ega põhjendatud. Hageja esitatud hinnapakkumine ei tõenda väidetavate kahjustuste tekkimist, kahju ulatust, tekkimise aega ega ka kahju suurust.
2.3.Eluruumi seisukord fikseeriti selle üleandmisel ja tagastamisel kostjalt üleandmisevastuvõtmise aktides koos fotodega. Fotosid võrreldes ei erinenud wc põranda seisukord üürisuhte algsest seisukorrast. Elutoa lae seisukorra osas ei saa fotode põhjal teha usaldusväärseid järeldusi kostja süü olemasolust või selle puudumisest. 10.07.2024 edastatud fotodelt nähtava kahjustatud lae piirkonnast ei saanud jääda üürileandjale märkamatuks tavalise ülevaatusega eluruumi valduse üleandmisel 25.06.2024. Lisaks ei ole keskmise mõistliku isiku kriteeriumi seisukohast vaadatuna eluliselt usutav olukord, kus üle 10 aasta üürikorteritega tegelenud üürileandja ei saanud neid väidetavaid ja silmnähtavaid puudusi, s.o parketi pundumist wc ruumis ja elutoa lae kahjustamist, tavalise ülevaatusega avastada. Seega võttis üürileandja endale ruumide seisukorra mittefikseerimisest tuleneva riski ning kaotas sellega õiguse tugineda ruumide kahjustamisele kostja poolt. Üürileandja pidi oma õiguste paremaks kaitseks üürieseme tagastamisel koos kostjaga üürieseme üle vaatama ja selgitama välja tavalise ülevaatuse käigus avastatavad kahjustused ning need üürieseme üleandmise akti kirja panema ja nendest viivitamata teatama. Kuna üürileandja seda ei teinud, siis saab eeldada, et üüriese tagastati üürileandjale nõutavas seisundis ning viimase õigusjärglasest hageja minetas õiguse nõuda kostjalt kahjuhüvitist wc põranda vahetamise ja lagede värvimise eest.
2.4.Kostja ei tunnista kassi uriinihaisu esinemist eluruumis hageja väidetud ulatuses, millele viitab muu hulgas ka asjaolu, et kostja ei kinnitanud 25.06.2024 koostatud eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akti. Sellises ulatuses wc põranda pundumine ei saa tekkida kassi ühekordsest pissimisest (mis koristati kohe ära), s.o selline teadmata ajal parketi pundumine viitab pigem suuremale (kindlustusega kaetud) veekahjustusele.
2.5.Porivaiba seisukord oli üürisuhte alguses ja lõpus ühesugune. Hiljem porivaiba alumisest küljest tehtud fotost võib üksnes järeldada, et tegemist on äärmiselt vana ja kulunud porivaibaga, mis täitis pikaajaliselt oma funktsiooni üürikorteris, s.o imes endasse pori, mustust
2-24-135611 ja vett. Muu hulgas ei ole teada ja hageja pole tõendanud, milline oli selle porivaiba alumise külje seisukord üürisuhte alguses.
2.6.Hagiavalduses ei viidatud põrandaliistude kahjustamisele, s.o nende soetamise ja vahetamise kulu vajadusele, kuid eelmainitud kulu on hinnapakkumises. Kui võrrelda hinnapakkumises märgitud laminaadi kogust (35m2) eluruumi pindalaga (37m2), millest tuleb maha arvata vannitoa pindala, võib jõuda seisukohale, et sellest laminaadi kogusest piisanuks, et katta kogu eluruumi põrand. Vaatamata sellele on samas hinnapakkumises toodud eraldi kuluna laminaadist wc põranda vahetus koos materjaliga.
2.7.Hinnapakkumises on 35m2 suuruse pinna alusvaiba ja laminaadi paigalduse hind 420 eurot ja materjali kulu 470,05 eurot (s.o kokku 25,43 eurot/m 2), kuid 2m2 suuruse wc põranda vahetus koos materjaliga 480 eurot (s.o 240 eurot/m2). Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas 11.07.2025 otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 3979,91 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 83% ulatuses kostja kanda ja 17% ulatuses hageja kanda.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli pooltel vaidlus, millises seisundis anti kostjale üüripind üle ning millises seisundis see üürileandjale tagastati.
3.2.Üürilepingu üldtingimuste punkti 2.1 järgi annab üürileandja lepingu sõlmimisel ruumid üle ja üürnik võtab ruumid vastu üleandmise-vastuvõtmise akti koostamise/kinnitamisega, aktis fikseeritakse eluruumide seisukord, sisustus ning puhtus. 01.07.2023 koostatud üleandmisevastuvõtu aktist nähtus, et korter oli põhjalikult puhastatud ning korter oli hiljuti värskendatud ning suuri kulumisjälgi ei esinenud. Ühtegi täiendavat kommentaari või märkust ei olnud aktile lisatud. Samuti ei nähtunud aktile lisatud piltidelt suuremaid kulumisjälgi ega kahjustusi. Seega sai eeldada, et korter anti üürnikule üle heas seisukorras. Kostja ei tõendanud, et tal puudus võimalus mõne puuduse olemasolul paluda täiendavaid märkuseid akti sisestada.
3.3.Üürilepingu üldtingimuste punkti 2.3 järgib annab lepingu lõppemisel üürnik ruumid üle ja üürileandja võtab ruumid vastu üleandmise-vastuvõtmise akti koostamise/kinnitamisega, aktis fikseeritakse eluruumide seisukord, sisustus ning puhtus. 25.06.2024 koostatud üleandmisevastuvõtmise aktis märgiti korteri puhtuse ja seisukorra osas, et üürileandja ei ole seisukorraga rahul, kuna köök (külmik, köögikapid) ja duširuum (sh segisti) olid puhastamata ning korteris oli tugev kassipissihais. Aktis viidati, et üürnik oli nõus koristusfirma teenusega ning tasuma uue dušikardina eest. Kuigi üürnik ei allkirjastanud nimetatud akti, siis nähtus hageja süsteemist, et kostja avas akti ja kostjal oli võimalus see ka tagasi lükata. Võrreldes korteri algse seisukorra fotosid üleandmisakti fotodega, võis asuda seisukohale, et korter oli selle tagastamisel puhastamata (vannitoas on puhastamata veeplekid/katlakivi, köögikappide ja külmkapi sisud on puhastamata ja plekkidega) ning dušikardinas olid augud. Samuti luges maakohus tõendatuks, et korteris oli tugev kassi uriini hais (H OÜ juhatuse liikme kiri, kinnisvaraspetsialist KK ja korteri külastaja MP kinnitused), porivaip oli kulunud ja plekiline ning wc põrand oli pundunud. Kostja ei esitanud tõendeid, et korteri seisukord oleks olnud selline juba üürnikule üle andes. Seega oli üüritud korter tagastamise ajal halvemas seisukorras, kui selle üleandmise ajal.
2-24-135611
3.4.Maakohus asus seisukohale, et hageja esitatud fotod ei kinnitanud, et elutoa sein oleks rikutud või et hageja viidatud kleepuvat osa ei oleks saanud tavalise koristuse käigus eemaldada.
3.5.Puudustest teatati kostjale viivitamatult peale nende avastamist, arvestades, et osad puudused olid märgitud 25.06.2024 koostatud korteri tagastamise aktis ja ülejäänud puudustest teatas üürileandja kostjale 26.06.2024 vestluses.
3.6.Tõendatud oli, et kostja rikkus lepingut, tagastades eluruumi puudustega, mistõttu oli üürileandjale (maakohtu otsuses ekslikult märgitud üürnikule) tekkinud kahju. Rikkumise ja kahju vahel esines põhjuslik seos, kuna puudused tekkisid ajal, mil asi oli kostja valduses ja kostja ei tõendanud, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast.
3.7.Kuna kostja ei vaidlustanud kulusid seoses uue dušikardina, õhuvärskendaja, puhastusteenuse ja osoneerimisteenuse osas, s.o kokku 508,76 euro ulatuses, luges maakohus need kulud kahjuna põhjendatuks.
3.8.Maakohtu hinnangul oli põhjendatud uue porivaiba kulu 29,90 eurot. Porivaibal nähtav kulumine/plekid ei saa tekkida vaiba tavapärase kasutamise käigus. Arvestades, et tõendatud oli kassi uriini hais korteris, siis võis pidada usutavaks, et matt oli rikutud seoses kassi uriiniga. Porivaiba asendamine oli mõistlikum ja odavam kui selle puhastamine.
3.9.Remonditööd olid põhjendatud osaliselt. Tõendatud oli, et eluruumis oli tugev kassi uriini lõhn. H OÜ juhatuse liikme kiri kinnitas, et üksnes põhjalik suurpuhastus seda ei eemaldanud, kuna kassi uriin oli ilmselt imbunud parketi ja pehmemööbli sisse ning seda ei õnnestunud eemaldada kangeid puhastusaineid kasutades. Samuti kinnitas kostja, et kass oli pissinud wc põrandale. Arvestades, et uriini lõhna ei olnud võimalik puhastusainetega eemaldada, siis võis pidada põranda vahetamisega seotud kulutusi põhjendatuks (sh liistude vahetus ja materjali kulu). Maakohus pidas eluliselt usutavaks, et materjali ei saa osta täpse korteri pindala järgi, vaid tuleb arvestada varuga, et oleks võimalik ka materjali vajadusel lõigata (nurgad, radiaatorid jms). Liimitavad liistud ei ole taaskasutatavad ning seega oli põrandavahetusel vajalik vahetada ka liiste. Samuti oli usutav, et seoses põrandavahetusega tekivad hinnapakkumisel märgitud muud kulud, s.o sisustuse, mööbli jms eemaldamine, prügi utiliseerimine ja objekti haldamine, juhtimine ja materjali transport. Kostja ei esitanud tõendeid, et nimetatud teenuseid saaks tellida odavamalt. Kuna hageja ei tõendanud lagede ja seinte värvimise vajadust (puudusid ka tõendid, et kass oleks seina peale pissinud ehk et seintesse oleks uriin imbunud), siis ei pidanud maakohus nimetatud kulu põhjendatuks.
3.10.Hagimaterjalidest nähtuvalt arvestas hageja osa remondikuludest maha seoses amortisatsiooni ja kostja noore eaga. Remondikulud hinnapakkumise järgi ja teatud kulude 50% vähendamise tulemusel moodustas kulu kokku 4883,08 eurot (käibemaksuga). Hageja vähendas nimetatud summat 16.04.2025 menetlusdokumendis täiendavalt 4262,92 euroni. Kuna maakohus ei pidanud põhjendatuks seinte ja lagede värvimist, siis jäi hageja põhjendatud remondikuluks 3441,25 eurot (4262,92 – 821,67).
3.11.Seega oli hageja kahju kokku 3979,91 eurot (508,76 + 29,90 + 3441,25). Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada 508,76 euro väljamõistmist ületavas osas (s.o 3471,15 euro osas) ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi
2-24-135611 osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja üksnes 508,76 eurot. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
4.1.Maakohus rikkus tõendite hindamise ja otsuse põhjendamise kohustust.
4.1.1.Porivaiba soetamise nõude osas väitis hageja, et kass on pissinud esiku vaiba peale, see on äärtes näha ja haiseb kõvasti, kuid selle kinnituseks esitas foto porivaiba alumisest küljest. Maakohus ei lükanud ümber kostja väidet, et tegemist oli äärmiselt vana ja kulunud porivaibaga, mis täitis pikaajaliselt oma funktsiooni üürikorteris. Jääb arusaamatuks, kuidas mati kulumine on seostatav väidetava kassi urineerimisega, sest hageja väite kohaselt aitab kummialus koguda ja säilitada jalanõudelt tulenevat niiskust mati sees, hoides seeläbi põranda kuivana ja puhtana. Seega, kui kass isegi urineeriks porivaiba peale, siis sellest ei saanuks kahjustada porivaiba alumine külg.
4.1.2.Hageja esitas põrandaliistude kahjustamise, s.o nende soetamise ja vahetamise nõude osas üksnes paljasõnalised väited. Maakohus leidis, et liimitavad liistud ei ole taaskasutatavad ning seega on vajalik vahetada ka liiste. Maakohus hindas vääralt tõendeid ja jättis kostja vastuväited arvestamata. Tegemist on maakohtu oletusega, mis ei tugine ühelegi tõendile.
4.1.3.Kostja vaidlustas wc põranda vahetamise (koos materjaliga) remondimaksumuse, kuid otsusest ei nähtu, et maakohus oleks käsitlenud kostja väiteid. Maakohus nentis, et hageja nõue on põhjendatud ja leidis selgitamiskohustust rikkudes, et kostja ei esitanud tõendeid, et antud teenuseid saaks tellida odavamalt.
4.1.4.Alusvaiba ja laminaadi paigalduse nõude osas on kostja menetluses läbivalt olnud seisukohal, et hageja ei ole tõendanud laminaadist põranda kahjustamist. Hageja on vaatamata enese väidetud nähtavate kassi uriinijälgede rohkusele, s.o võimalusele neid fikseerida fotode vahendusel, esitanud vaid ühe foto. Maakohus tugines üksnes hageja tõenditele, mille osas oli rikutud selgitamiskohustust, ega põhjendanud, miks ta luges neid kostja esitatud väidetega võrreldes usaldusväärsemateks. Otsusest ei nähtu, et maakohus oleks käsitlenud kostja õiguslikke seisukohti ja faktilisi väited selle haginõude osas.
4.1.5.Kuivõrd maakohus rahuldas hageja remondikulude nõude osaliselt, s.o esitatust 19,27% võrra väiksemas ulatuses, siis sellest tulenevalt pidanuks maakohus teiste nõuete summasid protsentuaalses määras ka vähendama.
4.2.Maakohus ei järginud poolte võrdsuse ja õigusliku ärakuulamise põhimõtet (TsMS § 5 lg 2 ja § 199 lg 1 p 6). Maakohus andis menetlusosalistele lõplike seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks tähtajad, kuid kostjal puudus võimalus esitada seisukoht hageja viimase menetlusdokumendi kohta, kuna hageja lõplikud seisukohad tehti kostjale nähtavaks alles 11.07.2025. Maakohus tegi osaliselt üllatusliku otsuse ja tugines otsust tehes asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud ja mille kohta ei olnud kostjal võimalust oma arvamust avaldada.
4.3.Maakohus ei täitnud selgitamiskohustust, sh täiendavate tõendite esitamise vajadust. Lisaks ei juhtinud maakohus eelmenetluses kostja tähelepanu sellele, et kostja seisukoht tunnistajate ütluste kasutamise kohta tõendina võib iseenesest olla õige, kuid võib osutuda ekslikuks olukorras, kus maakohus hakkab neid käsitlema otsuses hoopis teist liiki tõenditena. Maakohus ei arutanud pooltega vajalikus ulatuses tõendamiskoormise ümberpöördumisest kostja kahjuks ega teinud kostjale ettepanekut esitada täiendavaid tõendeid, kuigi tõendamiskoormuse ümberjaotumisest menetluse kestel tuleb kohtul menetlusosalistele sellest teada anda.
2-24-135611 Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
6.1.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Siinsel juhul vaidlustas maakohtu otsuse kostja osas, millega hagi rahuldati 508,76 euro väljamõistmist ületavas osas (s.o kostja vaidlustab otsuse 3471,15 euro osas) ja jäeti menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud ja see on seega TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, millega maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 508,76 eurot, samuti osas, milles jäeti hagi rahuldamata.
6.2.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole kolleegiumi hinnangul alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et kostja tagastas üürileandjale eluruumi seisundis, mis ei vasta lepingujärgsele kasutusele, kostja vastutab selle rikkumise eest, täidetud on kahju hüvitamise nõude eeldused ning hageja esitatud kahjunõude suurus on maakohtu poolt rahuldatud ulatuses põhjendatud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid ning vastab apellatsioonkaebuse väidetele alljärgnevalt.
6.3.Kolleegium märgib esmalt, et ei jaga kostja seisukohta, et otsus tuleks tühistada, kuna maakohus rikkus selgitamiskohustust. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise kohaselt võib pool kasutada vastaspoole väite tõrjumiseks kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni tõendama kohustatud poolt ei ole oma väiteid tõendanud. Kuna siinsel juhul tõi hageja esile kahju hüvitamise eelduseks olevad asjaolud ning esitas kahju kohta ka tema väiteid usutavaks muutavad tõendid, tekkis kostjal hageja väidete ja tõendite kahtluse alla seadmiseks kohustus esitada omalt poolt vastuväited ning neid omakorda tõendada. Siinsel juhul ei olnud tõendamiskoormus ümber pööratud, nagu kostja apellatsioonkaebuses ekslikult leiab.
6.4.Lisaks märgib kolleegium, et selgitamiskohustuse ulatus sõltub mh nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid. Kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega
2-24-135611 seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-4115, p 19; RKTK 16.05.2018, 2-16-8344, p 12).
6.5.Siinsel juhul esindas kostjat suure kohtukogemusega jurist. Ringkonnakohtu hinnangul ei pea kohus menetlusosalisele, keda esindab professionaalne esindaja, selgitama TsMS § 230 lg 1 üldpõhimõtet, s.o et menetlusosalisel tuleb oma väiteid tõendada. Üüripinna seisund selle valduse üleandmisel oli vaidluses peamiseks teemaks. Lisaks on maakohus kostjale selgitanud, et kostjal tuleb vastutusest vabanemiseks esitada tõendeid, et üüripinna võimalik kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast (dtl 133). Ringkonnakohus märgib, et isegi kui maakohus oleks selgitamiskohustust rikkunud ning kostjal oleks jäänud seetõttu menetluses midagi tegemata, saanuks ta esitada lisatõendid apellatsioonkaebuses apellatsioonitähtaja jooksul, kuid ta pole seda teinud.
6.6.TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes ainult neile ajaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada ning sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt ei või kohus tugineda asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolusid otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul kui kohus on juhtinud sellele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et maakohus rikkus TsMS § 436 lg-t 3, kui jättis hageja 20.06.2025 lõplikud seisukohad kostjale õigeaegselt e-toimikus nähtavaks tegemata ja tugines otsuse tegemisel osaliselt hageja esiletoodud uutele asjaoludele. Samas ei anna kostja etteheide alust maakohtu otsuse muutmiseks, kuna kostjal oli võimalus esitada seisukoht hageja seisukohtade osas apellatsioonimenetluses.
6.7.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus eluruumi üleandmise ja tagastamise aktide, fotode, hageja esitatud tšekkide, hinnapakkumise, maakleri ja puhastusfirma esindaja kirjalike ütlustega korteri seisukorra selle üleandmisel ja tagastamisel õigesti ning järeldas põhjendatult, et korteri puuduste kõrvaldamiseks olid vajalikud hagis väljatoodud tööd, v.a seinte ja lagede värvimine. Kuna hageja tõendas, et korter oli kostjalt saades kahjustatud, ning tõi välja ka iga ruumi kahjustused ja vajalikud tööd, siis pidi kostja tõendama, et korteri kahjustused ei olnud sellised, nagu hageja väidab, või ei olnud tekkinud kostja kasutamise ajal, kuid seda pole kostja teinud.
6.8.Kostja vaidlustab maakohtu otsuse porivaiba kulu (29,90 eurot) osas. Kostja hinnangul rikkus maakohus otsuse põhjendamise ja tõendite hindamise kohustust. Kostja leiab, et esiteks ei tõendanud hageja, milline oli selle porivaiba alumise külje seisukord üürisuhte alguses ja teiseks, isegi kui kass urineeriks porivaiba peale, siis selle tõttu ei saa kahjustada porivaiba alumine külg. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et porivaibal ja selle alumisel küljel nähtav kulumine ja plekid ei saanud tekkida vaiba tavapärase kasutamise käigus ning tõendeid kogumis hinnates on usutav, et matt oli rikutud seoses kassi uriiniga. Asjas ei ole tõendatud, et vaibal oleksid olnud kahjustused ruumi üleandmisel kostjale, kuid on tõendatud, et need olid olemas ajal, kui kostja ruumi hagejale tagastas.
6.9.Kostja vaidlustab maakohtu poolt põhjendatuks peetud remondikulude (3441,25 eurot) osas.
6.9.1.Alusvaiba ja laminaadi paigalduse nõude osas leiab kostja, et hageja ei tõendanud laminaadist põranda kahjustamist. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja põranda kahjustusi piisavalt tõendanud ning sõltumata sellest, kas tegemist oli niiskuskahjustuse või kassi uriinist põhjustatud kahjustusega, oli tegemist kahjustusega, mis olid tekkinud üüriperioodil ning mille eest on vastutav kostja. Vastutusest vabanemiseks pidi kostja tooma esile ja tõendama asjaolud,
2-24-135611 millest saab järeldada põrandate kahjustused ei olnud sellised nagu hageja väidab ja/või ei olnud tekkinud kostja kasutamise ajal, kuid seda pole kostja teinud. Lisaks heidab kostja seoses laminaadi kuluga ette, et hageja tugines esmakordselt laminaadi varuga soetamise vajadusele alles 20.06.2025 seisukohas ning maakohus ei oleks tohtinud sellega arvestada. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, oli kostjal võimalus see väide ümber lükata apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et on eluliselt usutav, et ehitustööde tegemisel on vajalik osta materjale piisava varuga, et oleks võimalik ka materjali vajadusel lõigata (nurgad, radiaatorid jms).
6.9.2.Kostja vaidlustab wc põranda vahetamise (koos materjaliga) remondimaksumuse ja heidab ette, et maakohus ei käsitlenud tema vastuväiteid. Seda, et kass oli urineerinud wc põrandale, on kostja kinnitanud (dtl 123). Remondimaksumuse vaidlustamiseks ei piisa üksnes vastuväitest, et hageja märgitud tööd või nende maksumus ei ole põhjendatud. Sellises olukorras on maakohus õigesti leidnud, et kostjal oleks tulnud tõendada, et vajalikke töid oleks saanud odavalt tellida, kuid seda pole kostja teinud.
6.9.3.Ringkonnakohus ei nõustu, et hageja põrandaliistude soetamise ja vahetamise nõue ei ole tõendatud, sh ei ole tõendatud, et liistud oli liimitud, ning maakohtu järeldused põhinesid üksnes oletustel. Hageja esitas hagiavalduse lisana foto, millelt nähtuvalt olid korteris liimitavad põrandaliistud (dtl 88). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et igal juhul vajasid põrandaliistud välja vahetamist, kuna need olid sarnaselt laminaadiga uriini lõhnast läbi imbunud, mistõttu ka sel põhjusel ei saanud neid taaskasutada.
6.9.4.Ülejäänud remondikulude kohta apellatsioonkaebuses eraldi etteheited maakohtule ei ole esitatud. Kostja leiab üksnes, et sisustuse eemaldamise, köögimööbli demontaaži ja hilisema montaaži, wc-poti demontaaži ja hilisema montaaži, parketi, alusvaiba, liistude eemaldamise, prügi utiliseerimise, objekti haldamise, juhtimise ja materjali transpordi nõuded on protsentuaalselt seostatavad hagi rahuldamise ulatusega remondikulude osas, millest tulenevalt on kostja seisukohal, et kuna maakohus rahuldas hageja remondikulude nõude osaliselt, s.o esitatust 19,27% võrra väiksemas ulatuses, siis sellest tulenevalt pidanuks maakohus eelnimetatud nõudeid protsentuaalses määras ka vähendama. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et tulenevalt sellest, et maakohus ei pidanud põhjendatud kuluks seinte ja lagede värvimist, tuleb protsentuaalselt vähendada muid kulusid. Ringkonnakohus ei näe seost, kuidas sisustuse, köögimööbli, wc-poti ja põrandate kulu pidi vähenema seetõttu, et seinte ja lagede värvimise kulu põhjendamatuks osutus. Tegemist on eraldi tööde ja kuludega.
6.10.Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ning maakohus on õigesti hagi osaliselt rahuldanud. Sellest tulenevalt ei ole vajalik muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust.
6.11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
6.12.Arvestades, et maakohus ei määranud asjas kindlaks menetluskulusid, ei määra neid kindlaks ka ringkonnakohus. TsMS § 177 lg-st 2 tulenevalt määrab menetluskulud kindlaks tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
6.13.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
2-24-135611
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.