B2 Impact OÜ hagi H.A vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
18 838,98 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) Hageja lepinguline esindaja: Pille Martin Kostja: H.A (isikukood XXX)
Kohtuistungi aeg
14.04.2026. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada B2 Impact OÜ hagi H.A vastu võla ja viivise nõudes.
2.Mõista välja H.A-lt B2 Impact OÜ kasuks 18 600,88 eurot, millest 16 410,09 eurot on põhivõlg ja 2190,79 eurot 30.06.2026. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista välja H.A-lt B2 Impact OÜ kasuks viivis põhivõlalt, 16 410,09 eurolt, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2026. a kuni põhivõla nõude täitmiseni.
5.Mõista välja H.A-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud summas 1050 eurot.
6.Mõista välja H.A-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludelt, 1050 eurolt, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni
7.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2-25-14382
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 02.09.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse H.A (kostja) vastu võla ja viivise nõudes, mida täiendas 29.09.2025. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS LHV Finance ja kostja 01.02.2023 laenulepingu nr 4814292, mille kohaselt sai kostja laenu 18 291,53 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt oli intressimäär 17,9% aastas, krediidi kulukuse määr 24,07% aastas ja lepingutasu 358,66 eurot. Kostja kohustus laenu koos intressiga tagastama igakuiste osamaksetega 74 kuu jooksul, lõpptähtajaga 10.04. 2029. Lepingu sõlmimise eesmärgiks oli refinantseerida kostja varasematest laenulepingutest tulenevad kohustused, sh: Bigbank AS-iga sõlmitud laenuleping nr CL-EEC-22018859 kogusummas 3847,59 eurot; AS-iga Inbank Finance sõlmitud laenuleping nr L89008481053L kogusummas 3401,06 eurot; AS-iga Inbank Finance sõlmitud laenuleping nr L89010148999L kogusummas 3632,02 eurot; AS-iga Inbank Finance sõlmitud laenuleping nr L89007542980L kogusummas 3057,30 eurot; AS-iga LHV Finance sõlmitud laenuleping nr 4678292 kogusummas 3994,90 eurot. Kostja käsundi kohaselt tasus AS LHV Finance laenusumma võlausaldajatele kostja krediidikohustuste katteks. Kostja tasus lepingu alusel AS-ile LHV Finance kokku 8394,38 eurot, millest kuutasu oli 625,39 eurot, lepingutasu 358,66 eurot, lepingu muutmise tasu 50 eurot, põhiosa 1881,44 eurot, intress 5453,89 eurot, võlamenetlustasu 20 eurot ja viivis 5 eurot. Kostja jäi võlgnevusse 10.11.2024, 10.12.2024, 10.01.2025, 10.02.2025 ja 10.03.2025 osamaksetega, mistõttu edastas AS LHV Finance kostjale 14.03.2025 lepingu ülesütlemise teate, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ja hoiatas, et kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse leping üles alates 29.03.2025. Kostja määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem võlgnevust ei likvideerinud, mistõttu ütles LHV Finance AS lepingu erakorraliselt üles alates 29.03.2025 ja 07.05.2025 loovutas nõuded kostja vastu hagejale. AS LHV Finance ja kostja olid osade viivituses olnud osamaksete tasumiseks sõlminud eraldi võla tasumise kokkulepped nr 10000009910 ja 10000009923, millega võimaldati kostjal tasuda võlgnevusi osade kaupa ja kostja pidid tasuma summadelt ka intressi. Kostja kokkuleppeid ei täitnud ja nende järgi on tasumata võlgnevused summas 85,73 eurot ja 348,53 eurot. Krediidiandja andis eelnevalt täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks, aga kuna kostja võlga ei tasunud, siis ütles krediidiandja kokkulepped üles 31.05.2025. Hageja nõuab kostjalt laenulepingu ja võla tasumise kokkulepete alusel tasumata võlgnevusi ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu ülesütlemisest, s.o alates 29.03.2025. Hageja hinnangul on AS LHV Finance järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja tõi laenutaotluses välja, et tema igakuine sissetulek on 1350 eurot ning igakuised kohustused 600 eurot. AS LHV Finance kontrollis kostja pangakonto väljavõtet, mille järgi tegi krediidiandja kindlaks, et kostja igakuine sissetulek 1218 eurot ning igakuised kohustused 733,12 eurot. Kostjal oli üks ülalpeetav. AS LHV Finance refinantseeris kostja kohustusi selliselt, et tema igakuiste kohustuste suuruseks sai 442,66 eurot, millele lisandus mitte refinantseeritavad kohustused igakuiselt summas 76 eurot. AS LHV Finance üritas parandada kostja finantsolukorda, kui võimaldas kostjal vähendada tema igakuiste kohustuste suurust. Hageja taotles hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr 4814292 sissenõutavaks muutunud põhivõla summas 16 410,09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 763,27 eurot; võla tasumise kokkuleppest nr 10000009910 tuleneva võlgnevuse summas 85,73 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 5,19 eurot; võla tasumise kokkuleppest nr 10000009923 tulenev võlgnevuse summas 348,53 eurot; edasiulatuvalt alates 03.09.2025 viivise põhivõlgnevustelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõuete täitmiseni.
2.Kohus võttis hagi 29.09.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
3.Kostja esitas 16.10.2025 kohtule vastuse hagile, milles toob välja, et tal ei ole hetkel võimalust tasuda nii suuri summasid. Kostja märgib, et ta püüab leida asjale lahendust ja on pannud aja
2-25-14382 võlanõustaja juurde.
4.14.04.2026 toimus asjas kohtuistung. Istungil osales hageja lepinguline esindaja. Kostja istungile ei ilmunud. Hageja taotlusel lükkas kohus asja arutamise edasi ja andis hagejale tähtaja nõude täpsustamiseks.
5.Hageja esitas 21.04.2026 täpsustatud hagiavalduse, milles on korrigeerinud oma nõuet ja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr 4814292 tulenev põhivõlg kokku summas 16 410,09 eurot, 02.09.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 763,27 eurot ning edasiulatuvalt alates 03.09.2025 viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla nõude täitmiseni. Hageja on kitsendanud oma hagiavalduses esitatud nõuet ega nõua kostjalt enam võla tasumise kokkulepetest nr 10000009910 ja nr 10000009923 tulenevaid võlgnevusi ning viivist.
6.Kohus määras kostjale 22.05.2026 kirjaga tähtaja esitada täpsustatud hagiavalduse osas kohtule kirjalik seisukoht 14 päeva jooksul alates kohtunõude saamisest. Kostjale toimetati kohtunõue koos täpsustatud hagiavaldusega kätte elektrooniliselt 23.05.2026 ning seega saabus kostjale seisukoha esitamiseks määratud tähtaeg 08.06.2026. Kostja määratud tähtaja jooksul kohtule ei vastanud ega oma seisukohta ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja asi on võimalik lahendada sisuliselt kohtuotsusega. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja on võimalik rahuldada.
8.Hageja nõuab täpsustatud hagiavalduses kostjalt tema ja AS-i LHV Finance vahel 01.02.2023 sõlmitud laenulepingust nr 4814292 tulenevat põhivõlga ja viivist. Hageja on esitanud tõendina kostja ja AS-i LHV Finance vahel 01.02.2023. a sõlmitud väikelaenulepingu nr 4814292 koos lepingu lisaks oleva standardinfo teabelehe, maksegraafiku ja üldtingimustega (dtl 20-30). Laenulepinguga on kokku lepitud, et AS LHV Finance annab kostjale laenu summas 18 291,53 eurot, intressiga 17,90% aastas. Kostja kohustus maksma lepingutasu summas 358,66 eurot, tagastama laenu ja maksma intressi igakuiste osamaksetena hiljemalt iga kuu 10. kuupäeval, lõpptähtajaga 10.04.2029. a. Krediidi kulukuse määr on 24,07% aastas. Lepinguga on kostja andnud laenuandjale käsundi, millega on palunud laenuandjal kanda laenusumma kolmandate isikute kontodele kostja kohustuste katteks järgnevalt: 1) Bigbank AS -ii kontole 3847.59 eurot (krediidileping CL-EEC-22018859); 2) AS-i Inbank Finance kontole 3401,06 eurot (krediidileping L89008481053L); 3) AS Inbank Finance kontole 3632,02 eurot (krediidileping L89010148999L); 4) AS-i Inbank Finance kontole 3057,30 eurot (krediidileping L89007542980L; 5) AS-i LHV Finance kontole 3994,90 eurot (krediidileping 4678292). Hageja on esitanud tõendina maksekorraldused (dtl 31-34), mis tõendavad, et AS LHV Finance tegi 02.02.2023. a vastavad väljamaksed. Hageja väitel rikkus kostja AS-iga LHV Finance 01.02.2023. a sõlmitud laenulepingust tulenevat maksekohustust ja jäi igakuiste osamaksete tasumisega viivitusse alates 10.11.2024. a. AS LHV Finance andis 14.03.2025. a kirjaga (dtl 109-112) kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 28.03.2025. a ning teatas, et nimetatud tähtajaks võla mittetasumise korral ütleb laenulepingu ennetähtaegselt alates 29.03.2025. a üles. Kostja laenuandja määratud täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ja kostjal laenulepingu järgi tagastamata laenu põhiosa summas 16 410,09 eurot. AS LHV Finance teatas 07.05.2025. a kirjaga kostjale (dtl 48), et loovutas lepingust nr 4814292 tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja nõuab kostjalt täpsustatud hagiavalduses tagastamata laenu põhiosa summas 16 410,09
2-25-14382 eurot ja lisaks viivist sellelt summalt alates 29.03.2025. a kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 lg 1 näeb ette, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt on võlausaldajal võlgniku poolse rikkumise korral õigus muu hulgas leping üles öelda. VÕS § 108 lg 1 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse raha maksmise kohustuse rikkumise korral õigus nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult ka viivitusintressi (viivist) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Vastavalt VÕS § 164 lg-le 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 näeb ette, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Eelnimetatud sätteid arvestades on hageja nõuete üldiseks eelduseks kostja poolt lepingust tuleneva raha maksmise kohustuse rikkumine ja kohustuse sissenõutavaks muutumine. Tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna või osaliselt tühiseks. Nii sätestab näiteks VÕS § 406 2 lg 1 tarbijakrediidilepingu puhul krediidi kulukuse määra ülempiir ja kui krediidi kulukuse määra on kõrgem, siis on tarbijakrediidileping tühine. VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ka tühised tarbijaga sõlmitud lepingu tüüptingimused, mis tarbijat ebamõistlikult kahjustavad. VÕS § 403 4 näeb tarbijakrediidilepingu puhul krediidiandjale ette vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kohustuse. Kui krediidiandja on neid kohustusi rikkunud, siis VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Nimetatud sätte järgi peab hageja tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kostja peab oma vastuväiteid tõendama. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohaldab õigust kohus ja sellest tulenevalt peab kohus kontrollima tehingu kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Sealhulgas peab kohus olenemata sellest, kas pool on sellele tuginenud, kontrollima, kas lepingu sõlmimisel järgiti seaduses tarbijakrediidilepingute puhuks kehtestatud imperatiivseid erireegleid ja tehingu tühisuse aluseid. Kostja ei ole hagile sisuliselt vastu vaielnud ega nõudele vastuväiteid esitanud, vaid on toonud välja, et tal ei ole võimalik võlgnevust korraga tasuda. Muu hulgas ei ole kostja vaidlustanud laenulepingust tuleneva maksekohustuse rikkumist, võlgnetava summa suurust, samuti seda, et laenuandja andis 14.03.2025.a kirjaga temale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks 14 päeva jooksul ja hoiatas, et kui kostja võlgnevust antud tähtajaks ei tasu, siis ütleb lepingu üles.
10.Arvestades hagi asjaolusid ja hageja esitatud tõendeid, hindab kohus, et tehingu tühisuse aluseid ei esine. Muu hulgas ei ületa laenulepingu krediidi kulukuse määr VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri ning kohtu hinnangul on hageja põhistanud, et kostjaga lepingu sõlmimisel
2-25-14382 järgiti VÕS §-st 4034 tulenevat vastutustundliku laenamise põhimõtet ning lepingu ülesütlemisel järgiti VÕS § 416 lg-st tulenevaid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise reegleid. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja rikkus laenulepingust tulenevat maksekohustust ja kostjal on lepingu järgi tagastamata laenu põhiosa summas 16 410,09 eurot. Kohustus muutus sissenõutavaks alates lepingu ülesütlemisest, s.o alates 29.03.2025. a ning hagejal, kellele laenuandja on nõude loovutanud on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja lisaks viivist alates 29.03.2025. a. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Hageja on arvestanud hagiavalduse esitamise, s.o 02.09.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 763,27 eurot. Tulenevalt TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt välja viivise kohtuotsuse tegemise aja seisuga ja edasi protsendina põhinõudelt. Perioodi eest 03.09.2025. a kuni 30.06.2026. a (k.a) kujuneb 16 410,09 euro suuruselt põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (03.09.2025. a–31.12.2025. a määraga 11,15% aastas ja 01.01.2026. a–30.06.2026. a määraga 10,15% aastas) viivise suuruseks 1427,52 eurot. Seega kohtuotsuse tegemise, s.o 30.06.2026. a seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 2190,79 eurot (763,27 + 1427,52).
11.Kõike eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 18 600,88 eurot, sh 16 410,09 eurot põhivõlg ja 2190,79 eurot kohtuotsuse tegemise aja, s.o 30.06.2026. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 16 410,09 euro suuruselt põhivõlalt edasiulatuvalt alates 01.07.2026. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla nõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi ja seega jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.
13.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 1050 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud hageja menetluskuluks saab lugeda hagilt tasutud riigilõivu. TsMS § 139 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu, mis vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 kuulub menetluskulude koosseisu. Kohus kontrollis, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1050 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Seega loeb kohus riigilõivu summas 1050 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 1050 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
2-25-14382
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.