Menetluse uuendamine, kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Uuendada tsiviilasja nr 2-25-3354 menetlus.
2.Kinnitada hageja, Y.U, ja kostja, M.E, (edaspidi koos nimetatud pooled) vahel 15.07.2026. a sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
2.1.Pooled lõpetavad ja jagavad kinnisasja registriosa numbriga XXX kaasomandi kinnistu jagamisega kaheks reaalosaks, millest katastriüksuse tunnusega nr XXX ainuomanikuks saab hageja ning katastriüksuse tunnusega nr XXX ainuomanikuks saab kostja.
Pooled nõustuvad, et kaasomandi lõpetamisel ja jagamisel kostja ainuomandisse saava kinnistu väärtus on 89 000 eurot ning hageja ainuomandisse saava kinnistu väärtus on 42 000 eurot.
2.4.Pooled sõlmivad kaasomandi lõpetamiseks ja jagamiseks notariaalse lepingu, mille käigus teostatakse ja täidetakse käesoleva kompromissi p-des 2.1.-2.3. nimetatud toimingud ja kohustused, sh antakse kaasomandi jagamiseks ja lõpetamiseks ja omanikukannete muutmiseks vajalikud tahteavaldused ning kostja tasub notari deposiitkonto vahendusel hagejale kompromissi p-s 2.3. nimetatud hüvitise, millega loetakse käesolev kompromiss täidetuks.
2.5.Käesoleva kompromissi kohtule tsiviilasjas nr 2-25-3354 esitamise tingimuseks on käesoleva kompromissi p-s 2.4. nimetatud notariaalse lepingu sõlmimine ja täitmine poolte poolt, mis kinnitab käesoleva kompromissi nõuetekohast täitmist.
2.6.Poolte menetluskulud seoses käesoleva kohtumenetlusega jäävad poolte endi kanda.
2.7.Pooled kinnitavad, et pärast p-s 2.4. nimetatud notariaalse lepingu sõlmimist ning pärast kompromissi kinnitava ja käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava määruse jõustumist puuduvad hagejal kostja vastu mistahes varalised ja mittevaralised nõuded, mis tulenevad esitatud hagi asjaoludest. Sealjuures loobub hageja kompromisslepingu sõlmimisega mistahes käesolevas kompromisslepingus nimetamata muudest nõuetest kostja vastu.
2.8.Pooltel on alates käesoleva kompromissi allkirjastamisest teineteise vastu vaid siinses kompromisslepingus sätestatud õigused ja kohustused.
2.9.Pooled kinnitavad, et kõik käesoleva kompromisslepingu tingimused on poolte vahel eraldi läbi räägitud ja ükski tingimus ei ole vastuolus hea usu ega mõistlikkuse põhimõttega.
2.10.Pooled kinnitavad, et neil on kõik nõutavad volitused, heakskiidud ja nõusolekud käesoleva kompromisslepingu sõlmimiseks selles märgitud tingimustel.
2.11.Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS §-s 430 sätestatud kompromissi kinnitamise ja TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
2.12.Pooled paluvad, juhindudes TsMS § 632 lg-st 4, lühendada edasikaebamise õigust määruse peale, millega kohus kompromissi kinnitab, 1 (ühe) kalendripäevani määruse pooltele kättetoimetamisest alates.
3.Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-3354 menetlus.
4.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
5.Tagastada hagejale, Y.U-le, pool hagilt tasutud riigilõivust summas 315 eurot. Tagastatav summa kanda Actum Consult OÜ arvelduskontole nr EE214204278615777404.
6.Jätta rahuldamata poolte taotlus teha kompromissi kinnitamise määruse avalikustamisel teatavaks üksnes määruse resolutsioon.
7.Jõustunud kohtumääruse avalikustamisel asendada määruses poolte nimed initsiaalidega ning mitte avalikustada poolte isikukoode ega aadresse.
8.Toimetada määrus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise osas võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 1 (ühe) kalendripäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Y.U (hageja) esitas 04.03.2025. a Tartu Maakohtule hagiavalduse M.E (kostja) vastu kinnistu kaasomandi lõpetamise ja tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes. Hageja taotles hagiavalduses, et kohus lõpetaks poolte kaasomandi M.E kinnistule (registriosa numbriga XXX , asukohaga XXX ) selle jagamisega kaheks kinnistuks, millest jätta hageja ainuomandisse maatulundusmaa ja kostja omandisse elamumaa ja metsamaa ning kohustada kostjat andma kinnistusraamatus selliselt vara jagamise järel omanikukannete muutmiseks vajalikud tahteavaldused.
2.Kohus võttis hagi 17.03.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
3.Kostja, M.E esitas 29.04.2025. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et tunnistab hagi osaliselt. Kostja märkis, et on nõus kinnistu kaasomandi lõpetamisega hageja taotletud viisil, s.o reaalosadeks jagamisega, aga ei ole nõus hageja taotletud viisil uute kinnistute moodustamisega.
4.Hageja esitas 30.05.2025. a kohtule kirjaliku arvamuse, milles teatas, et jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde, aga täiendas hagi alternatiivse nõudega lõpetada poolte kaasomand M.E kinnistule selle müümisega avalikul enampakkumisel, jagades müügist saadav raha poolte vahel võrdsetes osades.
5.02.09.2025. a toimus tsiviilasjas eelistung. Pooled avaldasid eelistungil võimalust lahendada kinnistu kaasomandi lõpetamise vaidlus kompromissiga, aga soovisid täiendavalt aega läbirääkimisteks ja kinnistu jagamise võimaluste täpsustamiseks. Poolte taotlusel lükkas kohus asja arutamise edasi ja määras pooltele tähtaja teavitada kohut kokkuleppe saavutamisest.
6.23.09.2025. a esitasid pooled kohtule ühise taotluse tsiviilasja menetluse peatamiseks. Pooled avaldasid, et nad on saavutanud põhimõttelise kokkuleppe M.E kinnistu kaasomandi lõpetamiseks kinnistu reaalosadeks jagamise teel, aga kõikide kinnistu jagamise asjaolude osas ei ole nad veel kokkulepet sõlminud ning kinnistu jagamisel võivad pooltel tekkida erimeelsused, mistõttu võib olla vajalik kohtumenetluse jätkamine.
7.Kohus rahuldas 27.10.2025. a määrusega poolte ühise taotluse ja peatas tsiviilasja menetluse.
8.24.07.2026. a esitasid pooled kohtule nende vahel 15.07.2026. a sõlmitud kompromissilepingu M.E kinnistu kaasomandi lõpetamise kohta ning lisaks 20.07.2026.a sõlmitud ja notariaalselt tõestatud kinnistu jagamise ning kaasomandi lõpetamise kokkuleppe. Pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ja sel alusel tsiviilasja menetluse lõpetamist. Pooled taotlevad, et kompromissi kinnitavast kohtumäärusest avalikustaks kohus ainult resolutsiooni ning mitte avalikustada poolte nimesid, registrikoode ega aadresse.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kohus leiab, et põhjendatud on tsiviilasja menetlus uuendada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 näeb ette, et kohus uuendab peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Menetluse esemeks on kinnistu kaasomandi lõpetamine poolte vahel ja kohus peatas menetluse TsMS § 359 lg 1 alusel poolte ühisel taotlusel pooleliolevate kompromissiläbirääkimiste tõttu. Pooled on esitanud kohtule 15.07.2026. a sõlmitud kompromissilepingu, milles nad on kokku leppinud kinnistu kaasomandi lõpetamise viisi ja tingimused. Seega on menetluse peatamise põhjus ära langenud ning menetlus tuleb uuendada.
TsMS § 361 lg 3 kohaselt loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega.
10.Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine aluseid TsMS § 430 lg 3 järgi, mis tingiksid poolte kompromissi kinnitamata jätmise. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Tulenevalt TsMS § 660 lg-st 1 ja § 661 lg-dest 1 ja 2 võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule asja lahendanud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe kalendripäevani. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaega on võimalik lühendada. TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Seega vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et käesoleva määruse peale kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise osas võib esitada määruskaebuse ühe kalendripäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
11.Kohus leiab, et poolte taotlus TsMS § 452 lg 6 ja § 38 lg 1 p 6 alusel teha kompromissi kinnitamise määruse avalikustamisel teatavaks üksnes määruse resolutsioon ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 452 g 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 463 lg 2 järgi kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 466 lg-le 2 tehakse määrused, millega kohus lõpetab menetluse, avalikult teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise korras. TsMS § 452 lg 6 näeb erisusena ette, et kohus võib põhjendatud määruse alusel sama seadustiku § 38 lg-s 1 või 2 nimetatud põhjusel avalikult teatavaks teha üksnes otsuse resolutsiooni. TsMS § 38 lg 1 p 6 kohaselt võib kohus kuulutada menetluse või osa menetlusest kinniseks, kui see on ilmselt vajalik ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem. Kohtu hinnangul ei ole pooled põhjendanud, et määrus sisaldaks ärisaladusele sarnast saladust ja määruse avalikustamisega seotud poolte huvide kahjustamise ohtu. Seega jätab kohus poolte taotluse määruse avalikustamisel üksnes määruse resolutsiooni avalikult teatavaks tegemiseks rahuldamata.
12.Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada poolte taotlus mitte avalikustada kohtumääruse arvutivõrgus avalikustamisel poolte nimesid, isikukoode ega aadresse. TsMS § 462 lg 2 kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. TsMS § 463 lg 2 järgi kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Poolte taotlusel määrab kohus, et jõustunud kohtumääruse avalikustamisel asendada määruses poolte nimed initsiaalidega ning mitte avalikustada poolte isikukoode ega aadresse. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.
14.Hageja on esitanud kohtule taotluse tagastada temale pool hagilt tasutud riigilõivust summas 315 eurot. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 630 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna antud juhul on pooled sõlminud kompromissi, siis on TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel põhjendatud hagejale pool riigilõivust, s.o 315 eurot tagastada. Hageja taotlusel määrab kohus tagastatava summa maksmise Actum Consult OÜ kontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.