lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-2686/5

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 26.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-2686/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
812
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

OK Incure OÜ nimevahetus
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastus
Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-06-26
Teade
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastuskiri andmesubjekti päringule
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-05-07
Vastuskiri
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-04-27
Selgitustaotlus
Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-03-10

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
C-327/10

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Merili Ratasepp

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-2686

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anzhela Ternikova

hagi

N.S-i

vastu

võla

Kostja N.S (XXX)

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast B2 Impact OÜ hagi N.S-i väljamõistmiseks.

vastu võla

2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Määrus toimetada kätte hageja esindajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 07.08.20262-25-7369/15Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-26-114747/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20262-26-108918/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20262-26-14932/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20262-23-5567/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 04.08.20262-26-112534/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
B2 Impact OÜ (hageja) esitas 4. veebruaril 2026 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub välja mõista N.S-ilt (kostja) hageja kasuks põhivõla 2320 eurot 65 senti, intressi 306 eurot 85 senti ja sissenõutavaks muutunud viivise 194 eurot 50 senti, lisaks viivise põhinõudelt kuni põhinõude rahuldamiseni, sissenõudmiskulud ja menetluskulud.
2.Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna asja lahendamine ei allu Tartu Maakohtule.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui asi ei allu sellele kohtule (TsMS § 371 lg 1 p 2).
4.TsMS § 70 lg 4 näeb ette, et käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012 (määrus) ei ole sätestatud teisiti. Määruse artikkel 4 lg 1 näeb ette, et käesoleva määruse kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Artikkel 5 lg 1 järgi võib isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes käesoleva peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras.
5.Kohus leiab, et nõue kuulub määruse artikli 17 lg 1 punkti c kohaldamisalasse. Määruse artikli 18 p 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17. novembri 2011. a otsus kohtuasjas C-327/10 p 40). Kuigi määrus nr 44/2001 asendati alates 10. jaanuarist 2015 määrusega nr 1215/2012, on tarbija vastu menetluse algatamise erandlik regulatsioon, sh eesmärk säilinud muutumatul kujul ning lähtuda saab eelneva määruse nr 44/2001 põhjal välja kujunenud kohtupraktikast kehtiva määruse tõlgendamisel.
6.Hagiavalduses on kostja aadressiks märgitud Käo 3a, XXX. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoht alates
3.märtsist

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxx. Määruse artikli 62 p 1 alusel, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriikliku materiaalõigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isiku alaliselt või peamiselt elab. TsÜS § 14 lg 3 sätestab, et elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kostja on muutnud rahvastikuregistris oma elukoha aadressi ja märkinud oma elukohaks Poola Vabariigi. Kohtu hinnangul on seega tuvastatud, et kostja elukoht ei asu Eestis.

7.Riigikohus on leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. Kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Brüssel I määruse (Euroopa Liidu Nõukogu 22. detsembri 2000. a määrus nr 44/2001) kohaldamisel kujunenud praktika on jätkuvalt kohaldatav. Juhul kui kostja ilmub kohtusse ja kohtualluvusele vastu ei vaidle, allub hagi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 määruse art 26 lg 1 järgi Eesti kohtule ning hagi menetlemata jätmiseks ei ole alust (RKTKm 21.11.2012, 3-2-1-123-12, p 11). Kohus on saatnud kostja teadaolevatele e-posti aadressidele kirja, milles küsinud kostja seisukohta tsiviilasja kohtualluvuse kohta ja palunud esitada oma elukoha andmed või alternatiivselt kirjaliku nõusolek vaidluse lahendamiseks Tartu Maakohtus. Kostja ei ole Tartu Maakohtule vastanud.
8.Kohtul ei ole seega õnnestunud tuvastada, et kostjal oleks Eestis elukoht. Seega ei allu vaidluse lahendamine Eesti Vabariigi kohtutele ning kohus jätab hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel. Kuna hagi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete alusel Eesti kohtule, ei edasta kohus hagiavaldust kohtule, kellele see allub (TsMS § 75 lg 2).
9.Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud.
10.Kohus selgitab, et hagejal on õigus pärast käesoleva määruse jõustumist esitada kohtule avaldus hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 1 p 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.08.20262-26-7800/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 03.08.20262-25-16409/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja