Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Jüri-Karl Leppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.06.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-26-100261
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi I I vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
5387,43 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ lepinguline esindaja A V
(registrikood
11542046),
Kostja: D I (isikukood xxx)
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
Mõista D Iilt B2 Impact OÜ kasuks välja xxx ja D I vahel 27.04.2025 sõlmitud lepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 3999,38 eurot, intress 447,47 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ning perioodil 16.09.2025 kuni 24.03.2026 sissenõutavaks muutunud viivis 499,65 eurot.
Mõista D Iilt B2 Impact OÜ kasuks välja võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt 3999,38 eurolt alates 26.03.2026 kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta menetluskulud kostja kanda.
Mõista D Iilt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 615 eurot.
Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
2-26-100261 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sealhulgas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank EE571010220229377229 Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja number ja nimi, kelle eest riigilõivu tasutakse. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu põhjendused
Harju Maakohus menetleb B2 Impact OÜ (hageja) hagi I I (kostja) vastu võla nõudes.
Hagi kohaselt sõlmisid xxx ja kostja 23.04.2025 laenusummaga 1995 eurot, 27.04.2025 lisalaenu lepingu laenusummaga 3180 eurot ning 27.04.2025 lisalaenulepingu laenusummaga 3999,38 eurot. Hagi aluseks on viimane lisalaenu leping, sest lisalaenu lepingu sõlmimisel sõlmiti iga kord uus leping, eelmise lepingu sissenõutavaks muutunud jäägid tõsteti järgmisesse lepingusse ning eelmine leping suleti. Viimase lisalaenu lepinguga nr xxx lepiti kokku laenusummas 3999,38 eurot (koosnes refinantseeritava lepingu laenusummast 3180 eurot + lisalaenu väljamaksest summast 593 eurot + lepingutasust 226,38 eurot), intressimääras 34,69% aastas, viivisemääras 24% aastas, krediidi kulukuse määras 46% aastas. Laenu tähtpäev oli 15.01.2028 ning kostjal tuli laen tagastada 32 igakuise maksegraafikujärgse osamaksega. Kostja ei teinud mitte ühtegi tagasimakset. Kuna kostja oli viivituses kolme järjestikuse 15.06.2025, 15.07.2025, 15.08.2025 osamakse tasumisega, andis krediidiandja kostjale 29.08.2025 teatisega võimaluse täiendava tähtaja jooksul
2-26-100261 võlgnevuse likvideerimiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks. Kuna kostja võlgnevust hiljemalt 14.09.2025 ei likvideerinud, öeldi leping 15.09.2025 üles. Krediidiandja loovutas nõude hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust xxx tulenev põhivõlgnevus 3999,38 eurot, intress 447,47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 499,65 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt 3999,38 eurolt alates 26.03.2026 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kohus võttis 13.05.2026 määrusega hagi menetlusse, kohustas kostjat hagile vastama 20 päeva jooksul ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale avalikult kätte 13.05.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Vastamise tähtpäev oli 15.06.2026. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
TsMS § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Juhindudes TsMS § 407 lõikest 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.
Kuivõrd hageja nõue tuleneb 27.04.2025 xxx ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust, mis kvalifitseerub tarbijakrediidilepinguks, siis on kohus kontrollinud, et poolte vahel sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lõikes 1 sätestatud määra ning krediidiandja on laenu andmisel järginud VÕS §-s 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13). See tähendab, et ka juhul, kui tarbijast kostja ei vasta hagiavaldusele, peab kohus omal algatusel kontrollima, kas nõude aluseks olev leping kehtib (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 26)
Krediidi kulukuse määr kostjaga 27.04.2025 sõlmitud lepingus on hagiavalduses esitatud väidete kohaselt 46%, mis ei ületa lepingu sõlmimise ajal alates 30.11.2024 kehtinud VÕS § 4062 lõikes 1 sätestatud määra 46,41% ehk on seadusega kooskõlas. Seega ei ole tarbijakrediidileping VÕS § 4062 lõikest 1 lähtuvalt tühine.
Kohus leiab, et hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, hageja oli VÕS § 4034 lõikega 6 kooskõlas veendunud tarbija krediidivõimelisuses ning hagi on õiguslikult põhjendatud. Krediidiandja on teostanud päringud registritesse kostja maksevõime hindamiseks, hinnanud kostja sissetulekuid ja finantskohustusi, maksehäireid, ülalpeetavate olemasolu ja kostja pangakonto väljavõtet. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja sissetulekuid, kohustusi, ülalpeetavat,
2-26-100261 regulaarseid majandamiskulusid ning lepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline täitma lepingust tulenevaid kohustusi. Seega loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks lepingus kokkulepitud intressimäär ning VÕS § 4034 lõikes 7 kohaldamiseks puudub põhjus.
Kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Kohus rahuldab hagiavalduse.
TsMS § 162 lõike 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Lähtudes TsMS § 174 lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 punktist 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
Hageja on taotlenud menetluskuludena kostjalt välja mõista riigilõivu 595 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud kohtukulud, mis tuleb kostjalt välja mõista.
Kohus määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 615 eurot (595 + 20).
Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus lahendi resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tulenevalt TsMS § 178 lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte.
Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Pärast hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse avalikku kättetoimetamist kostjale ei ole kohus saanud andmeid kostja elu- või viibimiskoha aadressi ja/või sidevahendite andmete kohta, mille kaudu oleks võimalik toimetada kostjale dokumendid kätte muul viisil kui avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus määrab seega, et tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(allkirjastatud digitaalselt) Jüri-Karl Leppik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.