Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Asjaolud Hagiavalduse kohaselt reisisid V M ja S J (broneering XXX) 02.09.2022 Finnair OYJ (edaspidi kostja) opereeritaval lennul AY1471 suunaga Tallinn-Helsinki-Viin. Lend AY1471 pidi saabuma Viini 02.09.2022 kell 09:55, kuid Hesinkisse saabudes teatati reisijatele, et nende lend on edasi lükatud. Tegelikkuses toimus reisimarsruudi muutmine, mille tulemusel lendasid reisijad Helsinki-Brüssel-Viin ja jõudsid lõppsihtkohta 22.09.2022 kell 21:00, mis on 12 tundi ja 5 minutit hiljem. Lennu vahemaa Tallinn-Viin vahel on 1367 km. Hagiavaldusest nähtuvalt reisisid M V ja M-L V (broneering XXX) 03.11.2023 kostja opereeritaval lennul AY0002 suunaga Los Angeles-Helsinki-Tallinn. Lend AY0002 pidi saabuma 03.11.2023 kell 15:20, kuid lend hilines ja saabus Helsinkisse 03.11.2023 kell 16:03 ning hilinemise tõttu jäid reisijad maha 16:25 väljuvast Helsinki-Tallinn lennust, mille viimane registreerumine lennule oli kell 15:40. Reisijad jõudsid sihtkohta lennuga AY1031 üle 4 tunni hiljem 04.11.2023 kell 21:25, kuigi pidid sihtkohta jõudma 17:00. Lennu vahemaa Los AngelesTallinn vahel on 9097 km. Kõik 4 reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded Lennuabi OÜ-le. Hageja palub kohtul mõista välja kostjalt hageja kasuks võlgnevus kokku summas 1700 eurot, viivis summas 67,71 eurot, sissenõudmiskulud summas 180 eurot ning edasiulatuv viivis põhisummalt 1700 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.12.2024. Kostja vastus Kostja on esitanud vastuse hagiavaldusele. Kostja tõi välja, et pooled on sõlminud kompromissi reisijaid V Mi ja S Ji puudutavas osas. Kostja vastus kajastab seega reisijaid M Vi ja M-L Vi puudutavaid nõudeid. Kostja tõi vastuses välja, et kostja ei ole kohustatud maksma reisijate M Vi ja M-L Vi eest hüvitist vastavalt Määruse artiklile 7, kuivõrd 03.11.2023 lend AY0002 hilines erakorralise asjaolu tõttu. Kostja tõi välja, et lend hilines põhjusel, et lendu AY0002 tabasid selle ajal äärmiselt ebasoodsad tuuleolud, mille tõttu lend lõppastmes hilines. Kostja selgitas, et lennu alguses pidi lennuk toime tulema tugeva vastutuulega, mis vähendas oluliselt lennuki kiirust ning suurendas kütusekulu. Lennu teises pooles oli lennukil küll taganttuul, kuid see oli oluliselt nõrgem, kui see on tavaliselt samal marsruudil. Nimetatust tulenevalt oli lennuk sunnitud lendama pikemat marsruuti pidi ning lennu teekond muutus umbes 550 km võrra pikemaks. Viimane omakorda põhjustas lennu hilinemise. Eeltoodust tulenevalt hilines lend AY0002 erakorralise asjaolu tõttu, milleks olid äärmiselt ebasoodsad tuuleolud lennu ajal. Seejuures on kostja hinnangul väljaspool mõistlikku vaidlust, et lennu AY0002 hilinemine ning reisijate jätkulennust maha jäämine olid omavahel põhjuslikus seoses. Samuti on kostja sõnul ilmselge, et ebasoodsad tuuleolud kujutavad endast tegurit, millist kostja ei saanud mõjutada, veel vähem ära hoida. Kostja tõi välja, et kostja on pakkunud reisijatele asenduslendu. Kostja tõi välja, et juhul, kui kohus peaks leidma, et kostja ikkagi on kohustatud maksma reisijate M Vi ja M-L Vi eest hüvitist (millele kostja vaidleb vastu) vastavalt Määruse artiklile 7, on kostja seisukohal, et reisijatel on maksimaalselt õigus hüvitisele 50% ulatuses. Muuhulgas tuleks seda arvesse võtta hageja kõrvalnõuete puhul. Kohtu põhjendused

Kohus lahendab asja lihtmenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 järgi piirdub kohus käesolevas otsuses üksnes õigusliku põhjenduse ja tõenditega, millele on rajatud kohtu järeldused märkimisega. Pooled on sõlminud kompromissi osas, mis puudutab reisijaid V Mi ja S Ji ning nende lendudega seonduvat. Pooled on jätkanud vaidlust osas, mis puudutab reisijatega M V ja M-L V seonduvaid nõudeid. Vaidlus puudub järgmistes asjaoludes. Reisijatel M V ja M-L V olid kinnitatud broneeringud kostja 03.11.2023 lennule AY0002 suunal Los Angeles-Helsinki, mis pidi väljuma kohaliku aja järgi kell 19:50 ning saabuma 04.11.2023 kohaliku aja järgi kell 15:20. Lend AY0002 hilines, väljudes kohaliku aja järgi alles kell 20:01 ning saabudes kohaliku aja järgi kell 16:11, mistõttu jäid reisijad maha oma jätkulennust AY1023 suunal Helsinki-Tallinn. Reisijad jõudsid jätkulennust (AY1023) maha jäämise tõttu lõppsihtkohta 4 tunni ja 29 minuti pikkuse hilinemisega. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Hageja nõuab hüvitist M Vi ja M-L Vi lendude hilinemise eest summas 1200 eurot, viivist perioodil 08.08.2024-04.12.2024 määras 12,25% aastas põhivõlalt summas 47,8 eurot, sissenõudmiskulusid summas 80 eurot ja edasiulatuvat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.12.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Õigus hüvitisele tekib EU 261/2004 määrus artikkel 7 alusel. Reisijad saavad hüvitist kuni: a) 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; b) 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; c) 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise, lennu tühistamise või lennu hilinemise tõttu pärast kavandatud aega. Vaidlusaluse lennu vahemaa Los Angeles-Tallinn vahel on 9097 km. Hageja tõi välja, et kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, et 03.11.2023 toimunud lennu AY0002 suunaga Los AngelesHelsinki-Tallinn hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega puuduvad hageja hinnangul erakorralised asjaolud, mis välistaks hüvitise maksmise EU 261/2004 artikkel 7 alusel. Kostja vaidles hagile vastu ning tõi välja, et lend AY0002 hilines erakorralise asjaolu tõttu, milleks olid äärmiselt ebasoodsad tuuleolud lennu ajal. Nimetatust tulenevalt oli lennuk sunnitud lendama pikemat marsruudi pidi ning lennu teekond muutus umbes 550 km võrra pikemaks. Viimane omakorda põhjustas lennu hilinemise. Kostja leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata või vähendada hüvitise summat 50% ulatuses. Euroopa Kohtu praktikas on asutud seisukohale, et erakorraliseks asjaoluks artikli 5 (3) tähenduses saavad olla sellised sündmused, mis oma olemuselt või põhjuselt ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (Euroopa Kohus C-315/15, punkt 22). Erakorraliste asjaolude mitteammendav nimekiri on toodud määruse põhjenduspunktis 14 (Euroopa Kohus C-12/11, p 27). Määruse põhjenduspunkti kohaselt võivad sellised erakorralised asjaolud esineda eelkõige asjaomase lennu tegemiseks sobimatute

ilmastikutingimuste korral, mis mõjutavad tegutseva lennuettevõtja toimimist (määruse 261/2004 põhjenduspunkt 14). Seoses vajalike meetmetega on Euroopa Kohus selgitanud, et lennuettevõtja peab kasutusele võtma sobivad meetmed arvestades tema käsutuses olevat personali, seadmeid ja rahalisi vahendeid, vältimaks seda, et asjaolud viiksid asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni. Eeltoodu ei nõua siiski, et lennuettevõtja nõustuks oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute ohverdustega (Euroopa Kohus, C-501/17, punkt 31). Seega võib kostja vabaneda kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et lennu hilinemise põhjustas erakorraline asjaolu ning tema käsutuses olnud personali, seadmeid, töötajaid ja rahalisi vahendeid kasutades võttis ta sobivad meetmed vältimaks lennu hilinemist. Kohus on seisukohal, et kostja poolt välja toodud asjaolu ei ole käsitletav määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses erakorralise asjaoluna. Kostja on selgitanud, et lend hilines, kuivõrd lennu alguses pidi lennuk toime tulema tugeva vastutuulega, mis vähendas lennu kiirust ning lennu teises pooles oli lennuki taganttuul oluliselt nõrgem kui see on tavaliselt sellel marsruudil. Kohus nõustub kostjaga, et ilmastikuolud (tuul) võivad olla ettenägematud, kuid need ei ole erandlikud asjaolud seetõttu, et kohtu hinnangul pidi kostjale olema teada, et lennu alguses esinenud tugev vastutuul võib tingida lennu hilinemise. Eeltoodut arvesse võttes ei ole tegemist Määruse art 5 lg 3 alusel erakorralise asjaoluga, mis vabastaks kostja hüvitise maksmise kohustusest. Antud juhul on kostja suutnud tõendada, et ta on pakkunud reisijatele erinevaid ümberistumistega asenduslende, kuid ühegi lennuga ei oleks reisijad jõudnud sihtkohta kiiremini kui kostja pakutud asenduslennuga, mis oli esimene suunal Helsinki-Tallinn. Seega leiab kohus, et kostja ei ole vabastatud hüvitise ja kõrvalkulude tasumisest täielikult vaid õiglane on vähendada hüvitise ja kõrvalkulude suurust 50% ulatuses. Euroopa Kohtu praktikas on leitud, et ühe või mitme ümberistumisega lend, mille kohta on tehtud ühtne broneering, kujutab endast määruses nr 261/2004 ette nähtud reisijatele hüvitise saamise õiguse seisukohalt ühte tervikut. Eelnevast tulenevalt tuleb reisijate esimest osalendu AY0002 suunal Los Angeles-Helsinki ja reisijatele pakutud asenduslendu AY1031 suunal Helsinki-Tallinn vaadelda ühe tervikuna. Lisaks on Euroopa Kohtu praktikas veel leitud, et hüvitise suurust, mida tuleb maksta hilinenud lendude reisijatele, kes jõuavad oma lõppsihtkohta kolm tundi pärast algselt kavandatud saabumisaega või hiljem, võib kooskõlas määruse nr 261/2004 artikli 7 lõike 2 punktiga c vähendada 50%, kui hilinemine jääb alla nelja tunni lendude puhul, mis ei kuulu artikli 7 lõike 2 punkti a ja b alla. Kohus nõustub kostjaga käsitlusega selles osas, et eelviidatud praktika koosmõjus tuleb lennu AY0002 hilinemine maha arvata reisijate lõppsihtkohta saabumise hilinemise kogupikkusest (4 tundi ja 29 minutit), mille tulemusena hilinesid reisijad kokku 3 tundi ja 38 minutit. Seega on kohtul õigus vähendada kostjalt väljamõistetava hüvitise suurust 50% ulatuses. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja

teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude osaliselt, kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele osaliselt. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et juhul kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seadus sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist ja selle ulatust. Hageja on nõudnud hüvitist M Vi ja M-L Vi lendude hilinemise eest summas 1200 eurot, viivist perioodil 08.08.2024-04.12.2024 määras 12,25% aastas põhivõlalt kokku summas 47,8 eurot, sissenõudmiskulusid summas 80 eurot ja edasiulatuvat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.12.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kuivõrd kohus vähendab hüvitise ja kõrvalnõuete suurust 50% ulatuses, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 600 eurot, viivise perioodil 08.08.2024-04.12.2024 määras 12,25% aastas põhivõlalt summas 23,90 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot ja edasiulatuva viivise 600 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.12.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni. TsMS § 163 lg 1 alusel peab kohus õigeks jätta menetluskulud mõlema poole enda kanda. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. /digitaalselt allkirjastatud/ Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.