2-24-143000 B2 Impact OÜ hagi U.L vastu 08.08.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr S214943226, 21.09.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr S215023022, 03.03.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust S225292581, 15.02.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust S235890903, 15.02.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr S235891052, 15.03.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr S235942312, 19.03.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr S235948350 ja 08.05.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr S236038672 tuleneva põhivõlgnevuse 2911,74 euro, intressi 314,50 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 498,15 euro nõudes hagimenetlus lihtmenetlusena
Hagihind
3724,39 eurot
Kohtunik
Kadi Karting
Hageja
B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)
Hageja lepinguline esindaja
jurist Marie Tsine
Kostja
U.L (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista U.L-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 272,99 eurot. Muus osas jätta hagi rahuldamata.
4.Jätta menetluskuludest 7% kostja ja 93% hageja kanda.
Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja välja mõista U.L-ilt B2 Impact OÜ kasuks hageja kantud põhjendatud menetluskulud 33,25 eurot ning viivis tasumata menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
6.Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.
7.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebe kord ja selgitused Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on
selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1.Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.
2.B2 Impact OÜ esitas 26.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3724,39 euro saamiseks. Kohus tegi 28.11.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 08.12.2024 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik U.L esitas 08.12.2024 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus andis 18.12.2024 määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Hageja esitas 13.01.2025 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuste nõudes (dtl 29-63). Hageja palub kostjalt välja mõista kaheksa tarbijakrediidilepingu alusel põhivõlg 2911,74 eurot, intress 314,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 498,15 eurot. Lisaks taotleb hageja kostjalt menetluskulude, sealhulgas 455 euro suurust riigilõivu ja 20 euro suurust maksekäsu kiirmenetluskulu väljamõistmist ning menetluskuludelt viivise mõistmist alates menetluskulusid kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni tasumiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele.
4.Vastavalt hagile sõlmis kostja kaheksa tarbijakrediidilepingut portaalihalduri Omaraha OÜ (krediidiandja) e-teenuste keskkonna kaudu.
5.08.08.2021 sõlmis kostja krediidiandja vahendusel tarbijakrediidilepingu S214943226 (leping I). Lepingu kohaselt anti kostjale laenu 800 eurot kolmeks aastaks. Krediidi kulukuse määr oli 41,1% ja intressimäär 30,48% aastas. Kostja kontole kanti üle 755,5 eurot, arvestades laenusummast maha lepingutasu 16 eurot, tagatisfondi tasu 28 eurot ja ülekandetasu 50 senti. Kostja kohustus igakuiselt tasuma 34,18 euro suuruseid osamakseid, mis sisaldasid nii intressi kui põhiosa (dtl 74-77). Kostja jäi viivitusse 08.03.2024, 08.04.2024 ja 08.05.2024 osamaksete tasumisega. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis krediidiandja 01.06.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes talle täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks (dtl 90). Võlgnevuste tasumata jätmise tõttu luges krediidiandja lepingu 25.06.2024 üles öelduks ja loovutas nõude OÜ-le Incure, praeguse nimega B2 Impact OÜ (dtl 91).
6.Kostja sõlmis krediidiandja vahendusel 21.09.2021 tarbijakrediidilepingu nr S215023022 (leping II). Lepingu kohaselt anti kostjale laenu 250 eurot neljaks aastaks. Krediidi kulukuse määr oli 37,4% ja intressimäär 28,16% aastas. Kostja kontole kanti üle 233,75 eurot, arvestades laenusummast maha lepingutasu 7 eurot, tagatisfondi tasu 8,75 eurot ja ülekandetasu 0,5 eurot. Kostja kohustus igakuiselt tasuma 8,74 euro suuruseid osamakseid, mis sisaldasid nii intressi kui põhiosa (dtl 94-97). Kostja jäi viivitusse 21.02.2024; 21.03.2024 ja 21.04.2024 osamaksete tasumisega. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis krediidiandja 16.05.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes talle täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks (dtl 106). Võlgnevuste tasumata jätmise tõttu luges krediidiandja lepingu 25.06.2024 üles öelduks ja loovutas nõude hagejale (dtl 107).
7.Kostja sõlmis 03.03.2022 krediidiandja vahendusel tarbijakrediidilepingu nr S225292581 (leping III). Lepingu kohaselt anti laenu 1090 eurot kolmeks aastaks. Krediidi kulukuse määr oli 30,40% ja intressimäär 22,62%. Kostja kontole kanti üle 1029,55 eurot, arvestades laenusummast maha lepingutasu 21,80 eurot, tagatisfondi tasu 38,15 eurot ja ülekandetasu 0,5 eurot. Kostja kohustus igakuiselt tasuma 41,98 euro suuruseid osamakseid, mis sisaldasid nii intressi kui põhiosa (dtl 111114). Kostja jäi viivitusse 03.03.2024; 03.04.2024 ja 03.05.2024 osamaksete tasumisega. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis krediidiandja 27.05.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes talle täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks (dtl 126). Võlgnevuste tasumata jätmise tõttu luges krediidiandja lepingu 25.06.2024 üles öelduks ja loovutas nõude hagejale (dtl 127).
8.Kostja sõlmis krediidiandja vahendusel 15.02.2023 tarbijakrediidilepingu nr S235890903 (leping IV). Lepingu kohaselt anti kostjale laenu 1000 eurot kolmeks aastaks. Krediidi kulukuse määr oli 32,3% ja intressimäär 24,02% aastas. Kostja kontole kanti üle 944,5 eurot, arvestades laenusummast maha lepingutasu 20 eurot, tagatisfondi tasu 35 eurot ja ülekandetasu 0,5 eurot. Kostja kohustus igakuiselt tasuma 39,25 euro suuruseid osamakseid, mis sisaldasid nii intressi kui põhiosa (dtl 131134). Kostja jäi viivitusse 15.03.2025; 15.04.2024 ja 15.05.2024 osamaksete tasumisega. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis krediidiandja 08.06.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes talle täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks (dtl 144). Võlgnevuste tasumata jätmise tõttu luges krediidiandja lepingu 25.06.2024 üles öelduks ja loovutas nõude hagejale (dtl 145).
9.Kostja sõlmis 15.02.2023 krediidiandja vahendusel tarbijakrediidilepingu nr S235891052 (leping V). Lepingu kohaselt anti kostjale laenu 250 eurot üheks aastaks. Krediidi kulukuse määr oli 31,40% ja intressimäär 17% aastas. Kostja kontole kanti üle 236,25 eurot, arvestades laenusummast maha lepingutasu 7 eurot, tagatisfondi tasu 6,25 eurot ja ülekandetasu 0,5 eurot. Kostja kohustus igakuiselt tasuma 22,81 euro suuruseid osamakseid, mis sisaldasid nii intressi kui põhiosa (dtl 149-152). Kostja jäi viivitusse 15.02.2024; 15.03.2024 ja 15.04.2024 osamaksete tasumisega. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis krediidiandja 08.06.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes talle täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks (dtl 161). Võlgnevuste tasumata jätmise tõttu luges krediidiandja lepingu 25.06.2024 üles öelduks ja loovutas nõude hagejale (dtl 162).
10.Kostja sõlmis krediidiandja vahendusel 15.03.2023 tarbijakrediidilepingu nr S235942312 (leping VI). Lepingu kohaselt anti kostjale laenu 520 eurot kaheks aastaks. Krediidi kulukuse määr oli 35% ja intressimäär 24,85% aastas. Kostja kontole kanti üle 493,50 eurot, arvestades laenusummast maha lepingutasu 10,40 eurot, tagatisfondi tasu 15,60 eurot ja ülekandetasu 0,5 eurot. Kostja kohustus igakuiselt tasuma 27,72 euro suuruseid osamakseid, mis sisaldasid nii intressi kui põhiosa (dtl 166.169). Kostja jäi viivitusse 15.02.2024; 15.03.2024 ja 15.04.2024 osamaksete tasumisega. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis krediidiandja 10.05.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes talle täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks (dtl 178). Võlgnevuste tasumata jätmise tõttu luges krediidiandja lepingu 25.06.2024 üles öelduks ja loovutas nõude hagejale (dtl 179).
11.Kostja sõlmis krediidiandja vahendusel 19.03.2023 tarbijakrediidilepingu nr S235948350 (leping VII). Lepingu kohaselt anti kostjale laenu 620 eurot kolmeks aastaks. Krediidi kulukuse määr oli 38,80% ja intressimäär 28,79% aastas. Kostja kontole kanti üle 585,40 eurot, arvestades laenusummast maha lepingutasu 12,40 eurot, tagatisfondi tasu 21,70 eurot ja ülekandetasu 0,5 eurot. Kostja kohustus igakuiselt tasuma 27,72 euro suuruseid osamakseid, mis sisaldasid nii intressi kui põhiosa (dtl 183-186). Kostja jäi viivitusse 19.02.2024; 19.03.2024 ja 19.04.2024 osamaksete tasumisega. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis krediidiandja 14.05.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes talle täiendava tähtaja võlgnevuste
tasumiseks (dtl 194). Võlgnevuste tasumata jätmise tõttu luges krediidiandja lepingu 25.06.2024 üles öelduks ja loovutas nõude hagejale (dtl 195).
12.Kostja sõlmis krediidiandja vahendusel 08.05.2023 tarbijakrediidilepingu nr S236038672 (leping VIII). Lepingu kohaselt anti kostjale laenu 880 eurot viieks aastaks. Krediidi kulukuse määr oli 39,30% ja intressimäär 30,58% aastas. Kostja kontole kanti üle 831,10 eurot, arvestades laenusummast maha lepingutasu 17,60 eurot, tagatisfondi tasu 30,80 eurot ja ülekandetasu 0,5 eurot. Kostja kohustus igakuiselt tasuma 28,78 euro suuruseid osamakseid, mis sisaldasid nii intressi kui põhiosa (dtl 199-202). Kostja jäi viivitusse 08.03.2024; 08.04.2024 ja 08.05.2024 osamaksete tasumisega. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis krediidiandja 03.05.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes talle täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks (dtl 212). Võlgnevuste tasumata jätmise tõttu luges krediidiandja lepingu 25.06.2024 üles öelduks ja loovutas nõude hagejale (dtl 213).
13.Hageja leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud. Krediidiandja hindas enne kostjale laenude andmist kostja krediidivõimelisust lähtudes kostja taotlusest, AS-i Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregistri andmebaasidesse tehtud päringutest. Keskmise sissetuleku kontrollimiseks tegi krediidiandja päringu Pensioniregistri (lepinguid I-III) või Maksu- ja Tolliameti (lepingud IVVIII) andmebaasidesse. Hageja sõnul jõudis krediidiandja andmete analüüsimise tulemusel enne lepingute sõlmimist veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel, kuna sissetulekute ja kohustuste vahe oli laenu saamiseks piisav.
14.Kohus määras 06.08.2025 hagejale täiendava tähtaja ümberarvestuste esitamiseks juhuks, kui kohus peaks tuvastama vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise (dtl 301-302). Hageja esitas 30.09.2025 ümberarvestuse kõigi kaheksa tarbijakrediidilepingu osas. Ümberarvestuse kohaselt sai kostja lepingu I alusel laenu 755,5 eurot ning on tasunud 1019,88 eurot, seega on kostja oma nõude krediidiandjale täitnud. Lepingu II alusel sai kostja laenu 233,75 eurot ning on tasunud 228,22 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleks kostjal tagastada 5,53 eurot. Lepingu III alusel sai kostja laenu 1029,55 eurot ja on tasunud 1007,93 eurot, mistõttu tuleks kostjal tagastada veel 21,62 eurot. Lepingu IV alusel sai kostja laenu 944,50 eurot ja on tasunud 485,85 eurot ja kostjal tuleks tagastada 458,65 eurot. Lepingu V alusel sai kostja 236,25 eurot ja on tasunud 261,32 eurot, seega on kostja oma nõude krediidiandja ees täitnud. Lepingu VI alusel sai kostja laenu 493,5 eurot ja on tasunud 284,49 eurot. Sellisel juhul oleks kostjal tasumata 209,01 eurot. Lepingu VII alusel sai kostja laenu 585,40 eurot ja on tasunud 261,92 eurot. Kostjal tuleks tagastada veel 323,48 eurot. Lepingu VIII alusel sai kostja 831,1 eurot ja on tasunud 268,2 eurot. Kostjal tuleks tagastada veel 562,90 eurot. Ümberarvestuste järgi on lepingutest II, III, IV, VI, VII ja VIII tulenev põhivõlgnevus kokku 1581,19 eurot. Kuivõrd kostja on inkassomenetluses tasunud 455,85 eurot, palub hageja ümberarvestustes kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 1125,34 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras põhivõlalt 1125,34 eurot alates kostja viimasest tagasimaksest (10.08.2024) kuni ümberarvestusi sisaldava menetlusdokumendi esitamiseni (30.09.2025), kokku 145,25 eurot.
15.Kostja vaidles hagile vastu (dt 242-245; 298-299; 320-321; 337). Kostja sõnul sõlmis ta esialgse võlausaldaja vahendusel veel üheksa lepingut. Arvestades kõiki esialgse võlausaldaja vahendusel sõlmitud lepinguid kogumis sai kostja kokku 9324,25 eurot ja on tagasi maksnud 10 747,26 eurot. Kostja on täitnud kõik 17-st lepingust tulenevad kohustused.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
17.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
18.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja)
andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. On tuvastatav, et kostja sõlmis 08.08.2021 krediidiandja vahendusel tarbijakrediidilepingu S214943226 (dtl 74-77), 21.09.2021 tarbijakrediidilepingu nr S215023022 (dtl 94-97), 03.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr S225292581 (dtl 111-114), 15.02.2023 tarbijakrediidilepingu nr S235890903 (dtl 131-134), 15.02.2023 tarbijakrediidilepingu nr S235891052 (dtl 149-152), 15.03.2023 tarbijakrediidilepingu nr S235942312 (dtl 166-169), 19.03.2023 tarbijakrediidilepingu nr S235948350 (dtl 183-186) ja 08.05.2023 tarbijakrediidilepingu nr S236038672 (dtl 199-202). Eelnimetatute alusel on kostjale krediidiandja poolt üle kantud 5109,55 eurot (dtl 221-235).
19.Tarbijakrediidilepingu
alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
20.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.
21.Riigikohus on eelviidatud lahendis selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab
krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. VÕS 4034 lg 3 esimese lause järgi peab krediidiandja teabe saamise kohustuse täitmiseks vajaduse korral küsima teavet tarbijalt ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Riigikohus on märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt RKTKm 2-21-13098 p 18). See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
22.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sh arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
23.Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole küsinud enne ühegi lepingu sõlmimist kostja konto väljavõtet. Samuti ei ole hageja tõendanud, et muu teave oleks olnud piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Kuigi väidetavalt tegi krediidiandja enne iga lepingu sõlmimist päringud AS-i Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregistri andmebaasidesse, ei ole vastavaid väljavõtteid kohtule esitatud. Samuti ei ole kohtule esitatud ei Pensioniregistri ega Maksu- ja Tolliameti päringute väljavõtteid. Isegi kui vastavad väljavõtted oleksid esitatud, nähtub hagiavaldusest, et krediidiandja on nii kostja sissetulekute kui ka kohustuste osas lähtunud üksnes kostja esitatud andmetest. Krediidiandja on rikkunud nii teabe saamise kui ka krediidivõimelisuse hindamise kohustust.
24.Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034
lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23116386, p 14.1.4, RKTKm, 2- 21-13098/50, p-d 25 ja 26).
25.Kuivõrd kohus on tuvastanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, lähtub kohus ümberarvestustes esitatud hageja nõuetest. Ümberarvestuse kohaselt arvestas hageja kõik kostja tehtud maksed põhivõla katteks ega nõudnud intressi ega muid lepingujärgseid tasusid.
26.Kostja on menetluses avaldanud, et arvestades kõiki krediidiandja vahendusel sõlmitud laene
kogumis, sh täiendavat üheksat laenu, on ta täitnud kõik kaheksast vaidlusalusest lepingust tulenevad kohustused. Kostja on laenude katteks teinud enda sõnul makseid suuremas ulatuses, kui on laenu saanud. Kohus leiab, et sisuliselt on kostja esitanud menetluses tasaarvestusavalduse. Riigikohus on selgitanud, et tasaarvestuse avalduses ei ole kohustust kasutada terminit „tasaarvestus“, vaid poole tahte nõuded tasaarvestada saab tuletada ka järelduslikult (vt RKTKo nr 2-20-11727, p 13). Tasaarvestust on võimalik teha ka konkludentselt kohtule esitatud dokumendis (TsÜS § 68 lg 3). Kostja soovib tasaarvestada enda krediidiandja vastased nõuded alusetult makstud summade tagastamiseks hageja nõuetega. Kuigi kostja tegi maksed krediidiandjale, mitte hagejale, ei välista see nõuete tasaarvestamist. VÕS § 412 lg 1 sätestab, et juhul kui krediidiandja loovutab tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude või õigused kolmandale isikule, võib tarbija esitada selle kolmanda isiku vastu tarbijakrediidilepingust tulenevalt kõik vastuväited, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal, muu hulgas on tal õigus nõuda oma nõuete tasaarvestamist.
27.Kohus leiab, et kostja tasaarvestuses saab arvesse võtta siiski üksnes vaidlusalusest kaheksast lepingust tulenevaid kostja nõudeid. Kostja on kohtule esitanud oma konto väljavõtte alusel tehtud tabeli, kus on lepinguid eristamata välja toodud kõik krediidiandjalt saadud ja krediidiandjale tasutud maksed. Kohtu hinnangul ei ole see piisav tõendamaks, et kostja on krediidiandja vahendusel sõlminud veel üheksa täiendavat lepingut ja et ta oleks nende alusel tasunud rohkem, kui lepingud ette näevad. Teadmata lepingute sõlmimise asjaolusid, lepingutingimusi ning iga lepingu alusel tehtud tagasimakseid, ei ole kohtul võimalik hinnata, kas lepingud on kehtivalt sõlmitud ning kas kostja on nende alusel tasunud rohkem kui oleks pidanud.
25.Hageja ei ole ümberarvestustes selgitanud, kas lepingud on arvestades VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevaid tagajärgi kehtivalt üles öeldud. Kuivõrd hageja ei ole esitanud ümberarvestusi maksegraafikuna, mille juures on ühtlasi toodud laekumised kostjalt, ei ole ka kohtul võimalik hinnata, kas hageja ütles lepingud 25.06.2024 üles kehtivalt. Kohus tuvastab, et lepingud I-VII on lõppenud tähtaja saabumisega. Leping VIII ei ole lõppenud, kuivõrd viimase osamakse tasumise tähtaeg on 08.05.2028. Kuna hageja ei ole ümberarvestustes maksegraafikut esitanud, ei ole kohtul võimalik hinnata, mis ulatuses on lepingust VIII tulenev põhivõlgnevus sissenõutavaks muutunud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus lepingust VIII tulenevad nõuded rahuldamata.
26.Hageja palub ümberarvestuses kostjalt välja mõista 1125,34 eurot. Kuivõrd kohus jättis lepingust VIII tuleneva nõude rahuldamata, on hageja põhivõlgnevuse suuruseks 562,44 eurot (1125,34562,90). Kohus tasaarvestab hageja kostja vastase nõude kostja nõudega krediidiandja vastu lepingute I ja V alusel enammakstud 289,45 euro osas ning mõistab kostjalt lepingute II, III, IV, VI ja VII alusel hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 272,99 eurot. Seda ületavas osas jääb hagi rahuldamata.
27.Hageja palub ümberarvestustes kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras alates kostja viimasest tagasimaksest (10.08.2024) kuni ümberarvestusi sisaldava menetlusdokumendi esitamiseni (30.09.2025). Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja ütles lepingud 25.06.2024 kehtivalt üles ning tuvastas, et lepingud II–VII on lõppenud tähtaja saabumisega. Leping II lõppes 21.09.2025, leping III 03.03.2025, leping IV 15.02.2026, leping VI 15.03.2025 ning leping VII 19.03.2026. Kostja on inkassomenetluses tasunud 455,85 eurot. Kuivõrd kõik lepingud lõppevad eri aegadel ning hageja ei ole selgitanud, milliste lepingute katteks on kostja inkassomenetluses makseid teinud, ei ole kohtul võimalik hinnata, milliste kohustustega ja mis kuupäevast alates on kostja viivituses. Kohus jätab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise osas rahuldamata.
28.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise ulatusest.
29.Kuna hagi rahuldati ca 7 % ulatuses (272,99 : 3724,39 x 100), jäävad sellises ulatuses menetluskulud kostja kanda ja 93% ulatuses hageja enda kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskuludeks riigilõiv 455 eurot ja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Põhjendatud on ka hageja taotlus hüvitada 20 eurot TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 kohaselt menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluses. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on seega kokku 475 eurot (455 + 20).
30.Kohus mõistab kostjat hageja kasuks menetluskuluna välja 33,25 eurot (475 x 7%). Kostjal tsiviilasja toimikust hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb väljamõistetud ja tasumata menetluskuludelt kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.